Korrakaitse

3-23-408 vara legaalse päritolu kohta ning kui vara legaalne päritolu tõendatakse, tühistatakse piirang viivitamatult.

3-23-408 kahtlust, et puudutatud isiku kasvukontole kantud vara päritolu on ebaselge. Kahtlust süvendab asjaolu, et puudutatud isik ei ole raha tegelikku päritolu tõendanud. Seega ei saa RAB-i kahtlust võimalikust rahapesust pidada alusetuks ning soovi raha päritolu täiendavalt välja selgitada põhjendamatuks. Vastavalt RahaPTS § 57 lg-le 10 on RAB-il kohustus vara legaalse omandiõiguse tuvastamisel varale seatud piirangud viivitamatult lõpetada. RAB toetub dokumentidega tutvumise õiguse piiramisel RahaPTS § 55 lg 3 p-dele 1–3, § 60 lg-le 1 ja KAS § 88 lg-le 1. Dokumentide tutvustamisest RahaPTS § 55 lg 3 p 3 alusel keeldumiseks ei pea kriminaalmenetlust olema alustatud ja kriminaalmenetlus ei pea toimuma Eestis. RAB-i korraldatava haldusmenetluse eesmärk ei ole tagada kriminaalmenetluse eesmärke, vaid rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluste kohta teabe kogumine, analüüsimine ja kontrollimine ning vajaduse korral abinõude rakendamine kahtlusaluse vara säilimise tagamiseks (RahaPTS 54 lg 1 p 1). RAB ei otsusta selle üle, kas rahapesu või terrorismi rahastamine on toimunud. RAB-i redigeerimata dokumentidega tutvumise piiramise taotluses nr 1.2-1/20-2 ja selle lisades (RAB-i 01.12.2022 faktilised asjaolud ettekirjutuse põhistamiseks nr 3-1/904-1 ja 30.12.2022 faktilised asjaolud ettekirjutuse põhistused nr 31/1020-1) toodud andmed võivad sisaldada sellist teavet, mille avaldamine võib kriminaalmenetluse läbiviimist ohustada. Tegemist on prognoosotsusega. Seetõttu ei ole nende avaldamine puudutatud isikule, tema esindajale ega teistele kolmandatele isikutele põhjendatud. Kohus hindas RAB-ile luba andes vastavaid andmeid. Puudutatud isikul on võimalik oma õigusi kaitsta RAB-i 23.02.2023 taotluse ning sellele lisatud tõenditega tutvudes. Seega ei kahjusta RAB-i 27.02.2023 taotlusele nr 1.2-1/20-2 juurdepääsu piiramine ülemääraselt puudutatud isiku õigusi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-23-408 RAB-i toimingud ja tehtud analüüs ei ole kahtlust vara kuritegeliku päritolu osas hajutanud. RAB-i ülesanne on Eesti Vabariigi territooriumil järelevalve teostamine ja riikliku sunni kohaldamine (RahaPTS § 53 lg 1). RAB-i läbiviidaval haldusmenetlusel ei ole puutumust sellega, milline kahtlustus on Q-le ja W-le USA-s esitatud. RAB-i kahtlustuse sisu nähtub täpsemalt halduskohtule esitatud taotlustest ning nende lisadest. RAB-i korraldatava haldusmenetluse eesmärk ei ole tagada kriminaalmenetluse (sh teise riigi alustatud kriminaalmenetluse) eesmärke, vaid rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluste kohta teabe kogumine, analüüsimine ja kontrollimine ning vajaduse korral abinõude rakendamine kahtlusaluse vara säilimise tagamiseks (RahaPTS 54 lg 1 p 1). RAB ei otsusta ka selle üle, kas rahapesu või terrorismi rahastamine on toimunud. Vara kriminaalne päritolu ja rahapesualane süütegu tuvastatakse kriminaalasja menetluses. Juurdepääsupiirangu seadmine 01.12.2022 ja 30.12.2022 ettekirjutuste faktilistele asjaoludele on põhjendatud, sest esinevad kõik RahaPTS § 55 lg-s 3 sätestatud alused. Puudutatud isiku õigused on piisavalt tagatud sellega, et ettekirjutuse faktilisi asjaolusid sisaldava teabega on võimalik kohtul tutvuda ja kohus saab asja sisulisel lahendamisel kõiki dokumente ise vahetult hinnata. RahaPTS § 60 seab RAB-i andmekogus sisalduva teabe osas laiaulatuslikud juurdepääsupiirangud. RAB-il on õigus ja kohustus avaldada nimetatud andmeid piiratult üksnes seaduses sätestatud alustel ja tingimustel. Kuna puudutatud isik ei ole USA-s ega Eestis toimuva kriminaalmenetluse osaline, on arusaamatu tema väide, et ta on teadlik asjassepuutuvatest asjaoludest. Lisaks ei ole USA õigusabitaotlus seotud vaidlusaluse varaga. Määruskaebuse lisana esitatud USA keskasutuse 08.11.2022 koostatud õigusabitaotlus on lubamatu tõend ka selle konfidentsiaalsuse tõttu. Seega tuleb see tõend tagastada puudutatud isikule ja eemaldada kohtutoimikust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-23-408 omanik ei ole RAB-ile tõendanud vara legaalset päritolu (RahaPTS § 57 lg 3 p 1) või terrorismi rahastamise kahtlusega vara valdaja või omanik ei ole kõrvaldanud kahtlust, et vara kasutatakse terrorismi rahastamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 p 2). Lisaks tuleneb RahaPTS § 57 lg-st 6 nõue, et ka RAB-il endal või kriminaalasja menetlejal pole õnnestunud teha kindlaks vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat.

3-23-408 lg 2), on seda lubatud teha üksnes eeldusel, et sellega ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks (vt Riigikohtu 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d 23‒24). Seejuures ei õigusta juurdepääsu piiramist kohtumenetluses ainuüksi eriseadustes sätestatud alused haldusakti põhjenduste avaldamisele haldusmenetluses. Kuigi asjaomased alused peegeldavad avalikku huvi saladuse hoidmise vastu, tuleb kohtul HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 alusel igal konkreetsel juhul kaaluda, kas huvi saladuse hoidmise vastu on kaalukam kaebaja huvist toimikuga tutvuda (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-3-1-8-17, p 18; Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2022 määrus nr 3-212779, p 14 ja sealsed viited).

3-23-408 siiski võimalikuks asuda algusest peale ise hindama, kas RAB-i 27.02.2023 taotluses nr 1.21/20-2 ning RAB-i 01.12.2022 dokumendis nr 3-1/904-1 ja 30.12.2022 dokumendis nr 31/1020-1 kajastatud faktilistest asjaoludest oleks puudutatud isikul võimalik teha mingeid selliseid järeldusi, mis võiksid ohustada rahapesu ja terrorismi rahastamise süsteemi toimimist, rikkuda rahvusvahelise teabevahetuse nõudeid või takistada kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamist. Sellised põhjendused peab esmalt välja tooma RAB ja halduskohtul tuleb neid seejärel sisuliselt hinnata.

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.