lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-1239/6

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 19.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-1239/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
19.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1486
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1Esialgne õiguskaitseHKMS § 110 lg 1Menetlusabi andmineHKMS § 112 lg 1Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangudHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 251 lg 1Esialgse õiguskaitse abinõudHKMS § 252 lg 1Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamineHKMS § 62 lg 2Tõendite esitamise õigeaegsus ning tõendite asjakohasus ja lubatavus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-23-1239/11Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium20.07.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-1239

Määruse kuupäev

19. juuni 2023

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

X esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks osutada stomatoloogilist abi

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja materjalide juurde X vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 4. veebruar 2023 kuni 3. juuni 2023 kohta.
2.Vabastada X riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
3.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
5.Asendada avaldatavas määruses taotleja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse taotlejale kätte. Määrus edastatakse teadmiseks ka Viru Vanglale.

Sarnased lahendid

Muud
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-106264/11Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20262-26-14927/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
RÕS § 3 lg 3Haldusmenetluse seaduse kohaldamine
RÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isik
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

ASJAOLUD

1.Viru Vangla kinnipeetav X esitas 4. juunil 2023 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla kohustamiseks osutada talle viivitamatult stomatoloogilist abi. Taotluse kohaselt murdus taotlejal aprillis 2023 plomm koos hambaga, mida raviti 15. detsembril 2022. Taotleja hammas valutab ning valuvaigistid ei aita. Taotleja märgib taotluses, et Viru Vangla valetas varasemalt (taotleja viitab kohtuasjale nr 3-23-982), et tervisekaardilt ei nähtu sellist objektiivset tervisliku seisundi kirjeldust, mis oleks erakorralise vastuvõtu aluseks stomatoloogi juurde. Taotleja osutab, et oli viimast korda stomatoloogi juures 16. veebruaril 2023, aga hammas murdus koos plommiga 2023. aasta aprillis. Ühes esialgse õiguskaitse taotlusega esitas taotleja menetlusabi taotluse, milles taotles menetlusabi riigilõivu maksmiseks, muude kohtukulude kandmiseks, menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlkimise kulude kandmiseks, menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi tasu maksmiseks ning kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kulude kandmiseks.

3-23-1239

2.Viru Vangla esitas 12. juunil 2023 vastusena kohtunõudele seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatusele ning taotluse asjaoludega seonduvad materjalid (sh taotleja tervisekaardi väljavõtte). Viru Vangla palub jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Vangla märgib, et tegemist on järjekordse hambaravi puudutava M. Simtsovi esialgse õiguskaitse taotlusega. Varasemalt on vangla oma seisukoha antud küsimuses andnud kohtuasjas 3-23-982 ning taotleja tervislik seisund ei ole muutunud, mistõttu ei ole ka raviotsuses tehtud muudatust (plaaniline ravi aasta teises pooles). Taotleja on käinud meditsiiniõe vastuvõtul ning ei ole seal oma väidetavat hambavalu kurtnud. Vangla selgitab täiendavalt, et kuna paljud vangid vajavad hambaravi, sh varasemalt vabaduses nende poolt tehtud otsuste tõttu, siis iga ilma objektiivse vajaduseta eelisjärjekorras kellelegi teenuse osutamine lükkaks kellegi teise ravijärjekorras edasi, kuivõrd hambaraviressurss on piiratud.

KOHTU SEISUKOHT

3.Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lõikele 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lõikele 6 tasuda riigilõiv 20 eurot. Taotleja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest.
3.1.Kohus võtab riigilõivust vabastamise taotluse lahendamiseks praeguse haldusasja materjalide juurde HKMS § 62 lõike 2 alusel väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost taotlusele eelnenud nelja kuu kohta. Nimetatud väljavõttest nähtub, et taotleja ei suudaks oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid summas 20 eurot tasuda (HKMS § 112 lõike 1 punkt 1, Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Seega on riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused täidetud.
3.2.Kohus leiab, et olukorras, kus esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada kiiresti (HKMS § 252 lõige 1) ja kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset ka omal algatusel (HKMS § 249 lõige 1), ei ole praegusel juhul otstarbekas analüüsida menetlusabi taotluse lahendamisel esialgse õiguskaitse taotluse perspektiivikust. Seetõttu annab kohus taotlejale tema maksevõimetuse tõttu menetlusabi ja vabastab ta HKMS § 110 lõike 1 punkti 1 alusel esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest ning lahendab järgnevalt esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt.
4.HKMS § 249 lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lõikest 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lõigete 2 ja 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada muuhulgas vaidemenetluse ajal.
4.1.Taotlusest ja sellele lisatud materjalidest nähtuvalt esitas taotleja Viru Vanglale
21.aprillil 2023 pöördumise, kus ta soovis hambaravi teostamist. Seejärel esitas taotleja
18.mail 2023 Viru Vanglale vaide, milles ta osutas eeltoodud pöördumisele ning millest võib välja lugeda soovi vaidlustada vangla tegevust hambaravi kohese võimaldamata jätmise osas. Viru Vangla teatas kohtule 12. juuni 2023. a vastuses, et vangla ei ole kaebaja 18. mai 2023. a pöördumise osas menetluslikke toiminguid veel teinud. Kuna taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib HKMS § 249 lõigetest 2 ja 5 tulenevalt esitada pärast haldusorganile

3-23-1239 vaide esitamist ning taotleja on selle eelduse vanglale 18. mail 2023 vaiet esitades täitnud, siis tuleb esialgse õiguskaitse taotlus praegusel juhul lubatavaks lugeda.

4.2.Kohus märgib täiendavalt, et esialgse õiguskaitse taotluses ja vangla 12. juuni 2023. a vastuses viidatud kohtuasjas nr 3-23-982 tagastas Tartu Halduskohus taotleja kaebuse hambaravi osutamiseks HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel ning jättis vastava esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna taotleja ei olnud veel esitanud vanglale vaidlusega seonduvat vaiet. Seega ei hinnanud halduskohus selles asjas sisuliselt X vajadust esialgse õiguskaitse korras hambaravi saada.
4.3.Taotleja palub esialgse õiguskaitse korras kohustada Viru Vanglat osutama talle viivitamatult stomatoloogilist ravi. Tegemist on HKMS § 251 lõike 1 punktis 3 nimetatud esialgse õiguskaitse abinõuga, mis lubab kohtul esialgse õiguskaitse määrusega kohustada haldusorganit muu hulgas taotletavat toimingut tegema. Kohus leiab, et praegusel juhul otsustataks esialgse õiguskaitse kohaldamisega põhivaidlus ette ära, sest kohus teeks vastustajale samasisulise ettekirjutuse, mida X ka põhinõudena taotleb. Riigikohus on rõhutanud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks põhivaidluse ette ära otsustamisest hoiduda. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, vaid seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seega on esialgse õiguskaitse korras põhivaidluse tulemuse äraotsustamine erandlikult põhjendatud vaid siis, kui vaidel või kaebusel on head eduväljavaated, taotlejal on tungiv esialgse õiguskaitse vajadus ja kui ülekaalukad vastanduvad huvid puuduvad.
4.4.Kohtu hinnangul ei nähtu seni kohtule esitatud materjalide pinnalt, et taotleja vajadus esialgse õiguskaitse järele oleks praegusel juhul piisav õigustamaks vangla kohustamist taotlejale koheselt hambaravi osutama. Taotleja tervisekaardi väljavõtte kohaselt käis taotleja
15.detsembril 2022 hambaarsti vastuvõtul, kus tal raviti hammast 38 (haigusjuht nr A25462 2022) ning 16. veebruaril 2023 käis ta hambaarsti vastuvõtul hamba 15 ravimiseks (haigusjuht nr A3142 2023). Vangla sõnul on taotlejale määratud plaaniline hambaravi käesoleva aasta teise poolde. Pärast 21. aprilli 2023, mil taotleja vanglale hambaravi soovi avaldas, on ta käinud kahel korral meditsiiniõe vastuvõtul ega ei ole seal oma väidetavat hambavalu kurtnud. Kohus nõustub Viru Vanglaga, et kui taotlejal tõepoolest hammas alates aprillist 2023 pidevalt valutaks, siis ei ole usutav, et meditsiinitöötajad oleks selle jätnud tähelepanuta. Murdunud ja põletikus hambaga kaasnevad üldjuhul ka visuaalselt nähtavad muutused (paistetus jms). Praegusel juhul ei ole neid taotleja osas meditsiinitöötajate poolt tuvastatud. Samuti on kohtu hinnangul mõistetav, et ilma objektiivse vajaduseta ei ole põhjendatud taotlejale eelisjärjekorras hambaravi osutada, kuivõrd hambaraviressurss on piiratud ning vastavat meditsiiniteenust vajavad ka teised kinnipeetavad.

Eeltoodud põhjustel jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

5.Taotleja on soovinud ka vabastamist menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi tasu maksmisest ja kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kulude kandmiseks. Kohus mõistab seda nii, et taotleja on esitanud riigi õigusabi taotluse tema esindamiseks halduskohtumenetluses käesolevas kohtuasjas (riigi õigusabi seadus (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 5) ja soovib saada riigi õigusabi ka käimasoleva vaidemenetluse jaoks (RÕS § 3 lõike 3 punkt 6).

3-23-1239

5.1.RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
5.2.Kohtu hinnangul on taotleja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Taotleja on koostanud kohtule arusaadava esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohus praeguse määrusega lahendab. Samuti on taotleja esitanud praeguse vaidluse asjaoludega seonduvalt Viru Vanglale taotluse ja vaide, millest nähtub samuti tema tahe ja soovitud eesmärk. Kohtul puudub põhjus arvata, et taotleja ei suudaks ka edaspidi oma õigusi kaitsta ning vanglale ja kohtule pöördumisi esitada. Kohus selgitab, et vanglal on haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus (haldusmenetluse seaduse §-d 6 ja 36), mis aitab tagada isiku õiguste kaitset. Tulenevalt uurimisprintsiibist on ka kohtul haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on eelnevalt esitanud halduskohtule hulgaliselt kaebusi vangla vastu, sh on ta edukalt läbinud ka vaidemenetlusi vanglas, mistõttu ei ole kaebaja puhul tegemist halduskohtumenetluses ja haldusmenetluses kogenematu isikuga. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi kohtule ja vanglale menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda.
5.3.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata.
6.Terviseandmete sisaldumise tõttu asendab kohus avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 31.08.20262-26-18212/3Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-12395/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja