Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kaupo Kruusvee
Määruse tegemise aeg ja koht
01.06.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1180
Haldusasi
X taotlus riigi õigusabi saamiseks
Menetlustoiming
Riigi õigusabi taotluse lahendamine
Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1).
Kohus leiab, et X riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata.
RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. lg 3 näeb ette, et riigi õigusabi võib anda sama paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on X esitanud Tallinna Halduskohtule hulgaliselt kaebuseid ja pöördumisi (seejuures samalaadse riigi õigusabi taotluse asjas nr , milline on jäetud rahuldamata). Taotlejal on seega halduskohtumenetluses osalemisel ning kaebuste ja avalduste esitamisel arvestatav kogemus. Arvestades eelnevat ning 02.05.2023 menetlusdokumendist nähtuvate etteheidete sisu, on X kohtu hinnangul võimeline ise efektiivselt enda õigusi kaitsma. X on iseseisvalt mh kahjunõudeid kohtule esitanud (nt asjas nr ) ning analoogselt saab X esitada soovi korral kahjunõude Tallinna Vangla täiendava tegevuse peale, kui sellega on X hinnangul tekitanud talle õigusvastaselt kahju. Isiku võimekus enda õigusi kaitsta sõltub eelkõige vaidluse õiguslikust ja faktilisest keerukusest ja isiku käitumisest protsessis, mitte tema õigusalastest teadmistest (vt Riigikohtu 02.11.2005
3-16-2680 määrus nr 3-3-1-58-05, p 7). Nähtuvalt X 02.05.2023 menetlusdokumendis esile toodud asjaoludest, ei saa kahjunõude esitamist pidada õiguslikult keerukas. Taotleja ei pea viitama õigusnormidele ega asjakohasele kohtupraktikale. Piisab, kui ta toob välja asja lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud. Kahju tekkimise asjaolusid ja kahju olemust ning tekkinud negatiivseid tagajärgi oskab kõige paremini selgitada isik ise. Selline selgitamine ei nõua õigusalaseid teadmisi. Puudub alus arvata, et taotleja õigused jääksid professionaalse esindajata kohtumenetluses kaitseta. Menetluslikku ebavõrdsust aitab korvata halduskohtumenetluses kehtiv uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.