Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. mai 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1377 Aktsiaseltsi Lemeks Tartu kaebus Keskkonnaameti 27. mai 2022. a ettekirjutuse nr 2708 osaliselt õigusvastaseks tunnistamiseks Kaebaja Aktsiaselts Lemeks Tartu, esindaja Maiu Paloots Vastustaja Keskkonnaamet, esindajad Rutt Grünberg ja Raul Oberg
Haldusasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17. oktoobri 2022. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Keskkonnaameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Keskkonnaameti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu
17.oktoobri 2022. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Mõista Keskkonnaametilt Aktsiaseltsi Lemeks Tartu kasuks välja menetluskulu 700 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. juunil 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Keskkonnaamet (KeA) registreeris 1. oktoobril 2021 metsaregistris Harju maakonnas Kose vallas Nuru külas Otsa kinnistu (kinnistusraamatu registriosa number 1656602) katastriüksustel 36302:002:1041 ja 36302:002:1042 järgmised metsateatised: 50000504417 (eraldis 2, sanitaarraie); 50000504419 (eraldis 3, lageraie); 50000504421 (eraldis 4, lageraie); 50000504423 (eraldis 9, lageraie); 50000504425 (eraldis 11, sanitaarraie); 50000504427 (eraldis 12, lageraie); 50000504429 (eraldis 13, harvendusraie); 50000504431 (eraldis 14, lageraie); 50000504433 (eraldis 15, harvendusraie); 50000504435 (eraldis 16, lageraie) ning 50000504437 (eraldis 17, lageraie) (raieload). Raieload kehtisid kuni 30. septembrini 2022.
2.KeA peatas 25. mai 2022. a ettekirjutusega nr 2708 AS-i Lemeks Tartu tegevuse ajutiselt puude ja põõsaste langetamisel kuni raie peatamisega seotud asjaolude kontrollimiseni.
3.KeA peatas 27. mai 2022. a ettekirjutusega nr 2708 AS-i Lemeks Tartu raietööd ning keelas Otsa kinnistu eraldistel nr 2, 3, 4, 9, 11, 12, 13 ja poolel eraldisest 15 (ida pool) kuni 31. juulini 2022 puude ja põõsaste langetamise. KeA põhjendas otsust kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) menetluse käigus tuvastati metsvindi, väike-kärbsenäpi, must-kärbsenäpi, metslehelinnu, väike-lehelinnu ja punarinna tõenäoline või kindel pesitsemine. Lindude pesitsemise tippaeg on aprilli keskpaigast suve keskpaigani. Kuna on teaduslikult tõendatud, et igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde 1 ha kohta, oli alust arvata, et eraldistel pesitsevad linnud ning metsaraiega jätkamisel on reaalne oht häirida lindude pesitsemist ja poegade üleskasvatamist või hävitada või kahjustada pesasid või munasid; 2) kuigi eraldisel 2 ei tuvastatud ühegi linnuliigi tõenäolist ega kindlat pesitsemist, siis tuleb arvestada, et see moodustab eraldisega 3 ühtse terviku (kasvukohatüüp jänesekapsa kõdusoo), tegu on tuvastatud pesitsuse puhveralaga ja sealsete tõenäoliste pesitsuskindlusega linnuliikide pesitsemise õnnestumiseks tuleb arvestada nende liikide pesitsusperioodiga. Eraldisel 4 ei tuvastatud ühegi linnuliigi tõenäolist ega kindlat pesitsemist, kuid eraldis 4 moodustab eraldise 3 sees küll teist tüüpi metsaosa, aga tegemist on siiski kompaktse elupaigaga, kus kasvukohatüüpide vahel ei ole metsvindil või väike-lehelinnul pesitsusperioodil eelistusi (toitumisalana sobivad mõlemad). Ka eraldistele 12, 13 ja 17 (registreeriti äärealal) ei tuvastatud ühegi linnuliigi tõenäolist ega kindlat pesitsemist, kuid eraldistel 11 ja 15 registreeritud tõenäolise pesitsuskindlusega linnuliikide pesitsemise õnnestumiseks tuleb seal arvestada nende liikide pesitsusperioodiga. Lindude esinemine eraldiste äärealadel viitab sellele, et elupaigana kasutatakse kõiki eraldisi ja nad moodustavad ühtse tervikliku pesitsusala.
4.AS Lemeks Tartu nõudis halduskohtule esitatud kaebuses KeA 27. mai 2022. a ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamist Otsa kinnistu 3 eraldiste 2–4, 9 ja 11–13 osas. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) ettekirjutuses puudub asjakohane kaalutlus, hinnatud ei ole raiepiirangute vajalikkust ja proportsionaalsust. Samuti ei ole kaalutud alternatiive ja kaebaja huve. Oht lindude ja pesade hävimiseks peab olema reaalne. Kui pesitsust üldse ei tuvastata, puudub oht, et kaebajad hävitaksid tahtlikult linnupesi ja neis olevaid munasid ja linnupoegi; 2) kehtiv õigus ei sätesta pesitsusrahu. Looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Kaebaja ei asunud raiet teostama kavatsusega häirida linde või hävitada linnupesi ja linde. Metsaseaduse (MS) § 40 lg 10 annab keskkonnaministrile õiguse piirata mitme rindega puistus ja segapuistus raie tegemist ajavahemikul 15. aprillist 15. juunini. 2(12)
3-22-1377 Seda õigust ei ole minister kasutanud. Samuti ei ole raiekeeldu kehtestatud kaebajale väljastatud metsateatistes; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. a direktiivi nr 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (linnudirektiiv) kohaselt peetakse inimtegevust pesitsusajal võimalikuks, kui sellega ei kaasne ülemäärane haruldaste lindude kahjustamine ning ka looduslikult esinevate linnuliikide arvukus on hoitud mõistlikul tasemel. LKS § 55 lg 61 ei sätesta linnudirektiivist rangemaid nõudeid, mistõttu peaks normi tõlgendama linnudirektiivist lähtudes. Kui linnuliikide arvukus ei ole nõutud tasemel ja mõistlikku taset aitaks hoida kevadsuviste raiete vältimine, on MS § 40 lg 10 näinud ette ministrile õiguse välja anda kaalutletud vajadusest (lindude arvukuse tase) lähtudes kõiki võrdselt kohtlev otsus raiete piiramiseks. Lindude võimalik häirimine ei ole käsitatav tahtliku häirimisena. KeA ei ole esitanud andmeid selle kohta, milline on lindude mõistlik arvukuse tase, mis vastab ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi; 4) paikvaatluse toimumisest ei informeeritud kaebajat; 5) pesitsushinnang on vastuoluline ega ole kontrollitav ning selle on koostanud isik, kes paikvaatlusel ei osalenud; 6) pesitsushinnangus ei ole märgitud lindude tuvastamise asukohti ning seda infot ei ole kaebajale esitatud ka pärast sellekohase päringu tegemist. KeA juhises nähakse ette, et kindla pesitsuse korral on võimalik piiritleda kindel ala ja peatada sellel raietegevus. Seda (v.a eraldisel 15) ei ole järgitud; 7) KeA juhendis „Pesitsusrahust kinni pidamise kontrollimise metsalindude kaitseks“ (KeA juhend) pesitsuskindluse ülendamist ette ei nähta. KeA ei tuvastanud ca 8 ha suurusel raiealal mitte ühtegi kindlat pesitsust, vaid tuvastas 6 tõenäolist pesitsust. Paikvaatlusel kohaldatud linnuatlase metoodika kohaselt oleks saanud kolme võimaliku linnu pesitsuse lugeda tõenäoliseks, kui lindude laul oleks registreeritud kahel päeval vähemalt ühenädalase vahega. Kordusvaatlust ei ole KeA teinud ja ei saanudki teha, sest ei ole täpsustatud linnulaulu kuulmise asukohti; 8) ettekirjutus on kaalutlusotsus ja raie peatamine saab pesa ja munade või linnupoegade hävimise vältimiseks olla põhjendatud üksnes tuvastatud lindude tõenäolisel pesitsusalal, mitte lausaliselt kogu eraldisel. Ettekirjutuses ei ole hinnatud võimalust teha raieid osaliselt ; 9) kaitseulatuse määramine sõltumata linnuliigist ei ole põhjendatud ja proportsionaalne ega lähtu LKS-i ja linnudirektiivi mõttest; 10) LKS § 55 lg-s 61 sätestatud tahtlust ei tule sisustada läbi karistusseadustiku § 16 lg 4. Linnudirektiivi inglisekeelsetes originaaltekstides sisaldub kavatsetuse, mitte tahtluse mõiste. Sama kinnitavad ka kõnealuste direktiivide saksakeelsed versioonid, kus ülalviidatud artiklites kasutatakse mõistet „absichtlich“, mis tähistab samuti esimese astme dolus directust ehk kavatsetust; 11) linnudirektiivi art-te 4 ja 5 kohaselt on ranged kaitsekohustused kohustuslikud üksnes direktiivi lisas 1 nimetatud linnuliikidele (haruldased ja väljasuremisohus liigid), mitte kõikide looduslikult esinevate linnuliikide suhtes. Haruldaste ja eriti ohustatud linnuliikide kaitseks on Eestis LKS-s sätestatud püsielupaikade (LKS § 4 lg 5 punkt 1 ja § 50) kaitse. Olemasoleva info põhjal ei ole seadusandja LKS-i linnudirektiivi ülevõtmisel teadlikult kehtestanud direktiivist rangemaid nõudeid; 12) loomakaitseseaduse (LoKS) § 7 lg 1 p 3 võimaldab metsatööd peatada lindude hukkumise vältimiseks. Praegusel juhul eraldiselt linnupesi, milles raiete teostamisel oleks hukkunud munad või linnupojad, ei tuvastatud. LoKS ei sätesta metsatööde peatamist üksnes lindude häirimise vältimiseks; 13) haldusakti ei saa põhjendada kohtumenetluses; 14) rikutud on õigust olla ära kuulatud.
3(12)
3-22-1377
5.Vastustaja taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kehtiv õigus keelab raie lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, kui raiega kaasneb pesade ja munade tahtlik hävitamine või kahjustamine või lindude tahtlik häirimine. Ettekirjutus tehti korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1, LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 ning LokS § 7 lg 1 p 3 alusel. Raie võib põhjustada pesade ja munade hävitamist või kahjustamist ning sellega kaasnev müra ja inimtegevus häirida lindude pesitsemist ja poegade üleskasvatamist. Koosmõjus võivad müra ja inimtegevus suure tõenäosusega põhjustada munemisperioodil pesa mahajätmise, haudumisperioodil munade jahtumise haudumiskatkestuste tõttu ning poegade toitmisel toitmissageduse vähenemise, mistõttu pojad võivad hukkuda. Metsaraiete negatiivset mõju on tõestatud ka teadusuuringutega; 2) asjaolu, et keskkonnaminister ei ole MS § 40 lg 10 alusel piiranguid seadnud, ei oma tähendust; 3) ettekirjutust ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et metsateatistele ei ole pesitsemisajaga seotud piiranguid märgitud. LKS § 55 lg 61 p-d 1 ja 2 kehtivad ka ilma metsateatisesse ümber kirjutamata; 4) teave paikvaatluse toimumisest edastati juhatuse liikmele telefoni teel. Lisaks nähtub ettekirjutusest, et paikvaatlusest osavõtmist pakuti ka harvesteri juhile ning võsasaega töötanud meesterahvale. Seega oli kaebajal võimalik paikvaatluse juures viibida; 5) pesitsushinnang on kooskõlas metoodikaga ning on kontrollitav. Keskkonnaameti pesitsusrahu juhisest nähtub, et pesitsuskindlus tuvastatakse rahvusvahelise linnuatlase metoodika alusel. Selle järgi saab määratleda, kas pesitsemine on võimalik, tõenäoline või kindel. Selle kohaselt on lubatud kohalikele andmetele tuginedes nii pesitsuskindluse ülendamine kui ka alandamine. Praegusel juhul toimus pesitsuskindluse ülendamine väikelehelinnu ja metsvindi puhul. Tegemist on Eestis tavaliste lindudega ning nende laulu kuuldes saab eeldada, et liik pesitseb just sellel eraldisel. Pesitsuskategooria ülendamine on võimalik eelkõige juhul, kui liik on piirkonnas arvukas pesitseja. Sellest on KeA ettekirjutuse tegemisel lähtunud, kui ülendas väikelehelinnu ja metsvindi pesitsuskindluse tõenäoliseks; 6) lindude tuvastamise asukohta ei tulnud märkida koordinaatidega. KeA esitas kaebaja esindajale lindude tuvastamise asukohtade plaani. Plaanil ning 25. mai 2022. a ettekirjutuses ei ole märgitud vaid territoriaalse laulu kuulmise asukohta (s.o nende 3 linnupaari asukohta, kelle puhul ülendati võimalik pesitsuskindlus tõenäoliseks). Kuna metsaeraldised on praegusel juhul ebasümmeetriliste kujudega, oli linnu tuvastamise asukoha märkimine täpse ilmakaare järgi keeruline. Seetõttu ongi asukohad märgitud peamisi ilmakaari silmas pidades. Nii on eraldisel 3 tuvastatud metsvindi tõenäoline pesitsus põhja ja lääne osas, eraldisel 9 väike-kärbsenäpi pesitsus eraldise keskel ning eraldisel 15 metsvindi pesitsus eraldise 15 idaosas ja eraldise 13 lõunaosas. Seega ei ole lindude tuvastamise asukoha selgitused väärad või arusaamatud; 7) pesitsushinnangu tegemisel teostati paikvaatlus. Pesitsushinnangu koostaja on hinnangu andnud oma pädevuse ulatuses ja tuginedes inspektori poolt paikvaatlusel kogutud andmetele; 8) põhjendatud oli peatada raie eraldistel 2, 3, 4, 9, 11, 12 ja 13 täies ulatuses. Linnu pesitsusterritooriumi (s.o ala, kus raie tegemine avaldab suure tõenäosusega pesitsusele kahjulikku mõju) määratlemine on keeruline, sõltub linnuliigist ning puuduvad teadusuuringud, millele tuginedes võiks iga linnu puhul territooriumi suuruse tõsikindlalt määratleda. Näiteks on leitud, et müratase, mis mõjub lindude sigimisele negatiivselt, algab 40 detsibellist (dB). Uuringute põhjal võib mootorsae müra 40 dB tasemel ulatuda 174–407 m kaugusele ning isegi piiratud müralevikuga mägises piirkonnas tehtud uuring kinnitas, et mootorsae müra ulatub vaikse ilmaga kuni 252 m kaugusele. Töötavate harvesteride ja väljaveotraktorite müratase masinate juures on 80–130 dB, mis on sarnane töötava mootorsae müratasemega 100–120dB. Viidatud uuringutest, juhisest ja ettevaatusprintsiibist lähtudes on põhjendatud lugeda raie alumiseks linde häiriva mõju piiriks 200 m metsatöömasina asukohast. Tõmmates kõigi
4(12)
3-22-1377 asukohaplaanilt nähtuvate lindude tuvastamise kohtade ümber mõttelise 200 m raadiusega n-ö puhvertsooni, katab puhvertsooni alla jääv ala eraldised 2, 3, 4, 9, 11, 12 ja 13 täielikult; 9) ettekirjutust ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et KeA sisustab tahtlust KarS § 16 lg 4 alusel. LKS § 55 lg-s 61 sätestatud pesade ja munade tahtliku hävitamise või kahjustamise või pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal tahtliku häirimise keeldu tuleb mõista nii, et eelnimetatud tegevus on tahtlik ka siis, kui isik möönab sellise võimaluse olemasolu. EL-i õigusaktide mõistete sisu on autonoomne; 10) ettekirjutuse tegemisel kaaluti kaebaja huve. KeA on ohu kõrvaldamiseks ettekirjutuse tegemise vajaduse üle otsustades mh arvestanud kinnistul pesitsevate lindude pesitsusperioode. Raie mõjutab peale paikvaatlusel tuvastatud lindude ka teisi linde. Otsa kinnistu eraldistel 2, 3, 4, 9, 11, 12 ja 13 paiknevate metsade kasvukohatüüpe ja vanust arvestades on lindude asustustihedus seal 2–6 paari/ha kohta ja potentsiaalne mõju linnustikule keskmine. Teisi meetmeid lindude kaitseks ei esine. Kaebajal oli enne ettekirjutuse tegemist ja ka pärast ettekirjutuse kehtivuse lõppu piisavalt aega raiet teostada. Looduskaitseliste piirangute kehtestamist õigustab tugev üldine huvi ja isiku kohustus looduskaitselisi piiranguid taluda on üldjuhul kõrge; 11) ettekirjutuse selguse ja ülevaatlikkuse huvides ei ole vajalik kõigi järelduste aluseks olevaid teadusuuringuid välja tuua. Oluline on see, et KeA-l oli kõnealustes teadusuuringutes ja ka Suurbritannia juhises toodud info ettekirjutuse ajal teada; 12) ettekirjutust ei muuda õigusvastaseks kaebaja väide, et KeA ei keelanud raiet 200 m raadiusega ringis paiknevatel eraldistel 17 ja eraldise 15 läänepoolses osas. Kaebaja väide eraldise 15 osas on asjakohatu, kuna puhveraladega asukoha plaanilt on selgelt näha, et puhveralad ei kata eraldise 15 lääneosa. Seega puudus alus seal raiet peatada. Raie oleks pidanud peatama ka eraldisel nr 17. Lindude esinemine eraldiste äärealadel viitab sellele, et elupaigana kasutatakse kõiki eraldisi ja nad moodustavad ühtse tervikliku pesitsusala; 13) asjakohatu on võrdlus pesitsusrahu tagamiseks vajaliku puhvertsooni ja LKS § 50 lg 2 kohase püsielupaiga vahel; 14) kaebajal oli võimalik esitada vastuväiteid ja arvamusi kuni 26. maini 2022. Kaebaja oli menetlusse kaasatud ja talle oli tagatud ka õigus olla ära kuulatud.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 17. oktoobri 2022. a otsusega kaebuse ning tunnistas KeA 27. mai 2022. a ettekirjutuse eraldiste 2, 3, 4, 9, 11, 12 ja 13 osas õigusvastaseks. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kehtiv õigus ei keela lindude pesitsemise ajal metsatööde tegemist. MS § 40 lg 10 alusel pole minister sellist keeldu kehtestanud; 2) vastustajal on õigus metsatööd peatada KorS § 28 lg 1, LoKS § 7 lg 1 p 3 ja § 60 lg 2 ning LKS § 55 lg 61 ja § 702 lg 1 alusel; 3) KeA-l ei ole kohustust metsateatise registreerimisel kehtestada LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keeldu; 4) LKS § 55 lg 61 keeld hõlmab kõiki looduslikult elavaid linde, olemata nende kaitsestaatusest või populatsiooni käekäigust (vt Euroopa Kohtu 4. märtsi 2021. a otsus liidetud kohtuasjades C-473/19 ja C-474/19). LKS § 55 lg 61 eesmärgiks oli riigisiseselt võtta üle linnudirektiivi art 5. Seletuskirjast ei nähtu seadusandja tahet kehtestada riigisisesed meetmed linnudirektiivist rangemalt, ehkki LKS § 55 lg 61 p-st 2 on jäetud välja sõnad „niivõrd kui selline häirimine on direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline“; 5) LKS § 55 lg 61 sätestab sarnaselt linnudirektiivi art-ga 5, et keelatud on üksnes tahtlik tegevus pesade ja munade hävitamisel ja kahjustamisel, pesade kõrvaldamisel ning eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal häirimine. Mõistete sisustamisel tuleb lähtuda EL-i õigusest. LKS § 55 lg-s 61 sätestatud pesade ja munade tahtliku hävitamise või kahjustamise või pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal tahtliku häirimise keeldu tuleb mõista nii, et tegevus on tahtlik ka siis, kui isik möönab sellise võimaluse olemasolu. Euroopa Kohus on sel viisil tõlgendanud 5(12)
3-22-1377 elupaigadirektiivi ning viidanud sellele tõlgendusele olukorras, kus küsimuse all on linnudirektiivi vastavate sätete tõlgendamine (Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-473/19 ja C-474/19); 6) vastustaja linnupesi ei tuvastanud. Seega ei ole kaebaja ettekirjutuse tegemise ajal tahtlikult pesi või mune hävitanud/kahjustanud või lindude pesitsemist tahtlikult häirinud. KeA leidis, et kui raietegevusega jätkatakse, siis võib kahjustuda LKS § 55 lg-ga 61 kaitstav õigushüve; 7) KeA pesitsushinnang on osaliselt vastuoluline ega ole kontrollitav. Materjalidest pole arusaadav, kes, millisel alusel ja millal muutis pesitsushinnangu kategooriaid. Ettekirjutus on vastuoluline, kuna lisaks tõenäolisele pesitsemisele on tuvastatud ka kindel pesitsemine. Paikvaatluse protokolli kohaselt tuvastati eraldistel 3, 9, 11 ja 15 tõenäolised ja võimalikud pesitsejad. Tõenäolised pesitsejad olid metsvint (eraldised 3 ja 15), väike-kärbsenäpp (eraldis 9), must-kärbsenäpp ja metslehelind (eraldis 11). Võimalikud olid väike-lehelind (eraldis 3) ning metsvint (eraldis 9). Pesitsushinnangus ja 25. mai 2022 ettekirjutuses ning 27. mai 2022 ettekirjutuses on vastustaja märkinud ka võimalikud pesitsejad tõenäoliseks pesitsejaks. Menetluse materjalidest ei nähtu, millisel alusel on võimalikud pesitsejad loetud tõenäoliseks pesitsejaks. Kohtumenetluses tõi vastustaja ümberkvalifitseerimise alusena välja, et linnuatlas võimaldab seda ning pesitsuskategooria ülendamisel lähtuti asjaolust, et liik on piirkonnas arvukas pesitseja. KeA asus tehtud otsuseid kohtumenetluses põhjendama, mis on lubatav üksnes erandjuhtudel. Sellise erandjuhuga tegemist ei ole, kuivõrd ei nähtu, et nii metsvint või väike-lehelind oleks Otsa kinnistu eraldistel arvukas pesitseja. Sellest, et linnuatlas annab kategooria muutmiseks ülespoole võimaluse, ei piisa tegevuse põhjendamiseks. Pesitsuskategooria muutmist tuleb eraldi põhjendada, kuna KeA juhendi kohaselt peatatakse raie üksnes siis, kui tuvastatakse linnu tõenäoline või kindel pesitsemine. Lisaks ei nähtu esitatud materjalidest, et kui pesitsuskindluseks määrati R7, kas sellisel juhul tuvastati linnu rahutu käitumine või hoopis hoiatushüüd tõenäolise pesa või poegade läheduses. Tegemist on oluliste põhjendamispuudustega, mistõttu tugineb 27. mai 2022. a ettekirjutus pesitsushinnangule, mille järeldused ei ole jälgitavad ning mis ei ole kontrollitav; 8) ettekirjutusest ei nähtu kaalutlusõiguse teostamist ega proportsionaalsuse ja eesmärgipärasuse hindamist; 9) KeA juhendi kohaselt keskendutakse LKS § 55 lg 61 rakendamisel eelkõige häiringutele, millel on oluline mõju meie linnustiku soodsa seisundi saavutamisele. Kevadiste pesitsusrahu häiringute tuvastamisel ja tegevuste piiramisel tuleb juhtumipõhiselt ja lähtudes mõistlikkuse ning proportsionaalsuse printsiibist tagada seaduse ja linnudirektiivi kõikide eesmärkide täitmine. Vastustaja pole 27. mai 2022. a ettekirjutuse tegemisel KeA juhendis toodud põhimõtetest lähtunud ning neid analüüsinud. KeA pole kaebaja huve arvestanud ega hinnanud võimalikke alternatiive; 10) paikvaatlusel tuvastati tõenäoline pesitsemine eraldistel 3, 9 ja 11. Kindlat pesitsemist ei tuvastatud ühelgi eraldisel. Vaatamata sellele keelati raietööd ka eraldistel 2, 4, 12, 13, kus ühtegi pesitsemist (sh ka võimalikku pesitsemist) ei tuvastatud. Sisuliselt oli eraldistel 2, 4, 12 ja 13 raietööde peatamise põhjuseks asjaolu, et tegemist on kas puhveralaga (eraldis 2) või toitumisalaga (eraldis 4). Eraldistel 12 ja 13 keelati raietööd põhjusel, et see on vajalik pesitsemise õnnestumiseks. Kohtule ei nähtu, et sel põhjusel, et tagada toitumisala ja puhverala, oleks raietööde tegemise peatamine lubatav. Arusaamatuks jääb, mida KeA peab nt puhverala või toitumisala all silmas. Kaebaja majandustegevust ei saa piirata pelgalt põhjusel, et looduses elavad linnud saaksid segamatult pesitseda ja toituda. Vastustaja väited võimalikust mürast jäävad tähelepanuta, kuna selle asjaolu tõi vastustaja välja alles kohtumenetluses ning kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et vastustaja oleks selle asjaoluga ettekirjutuse tegemisel arvestanud; 11) KeA väljus LKS § 55 lg 61 eesmärgist ning asus raietegevust keelama ka eraldistel, kus KeA juhend ei näe ette raietegevuse peatamist . Ettekirjutusest ei nähtu, miks tõenäolise pesitsemise korral on proportsionaalne kogu eraldisel ning sellega piirnevatel eraldistel 6(12)
3-22-1377 raietegevus peatada. Lindude asukoha skeemi kohaselt on arusaamatu, miks sellises ulatuses raietegevus peatati. Kaebaja huve oleks tulnud eraldi kaaluda. Eraldistel 2, 11 ja 13 sooviti teha sanitaar- ja harvendusraiet. Uuringust „Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed“ järeldub, et metsa majandamine on võimalik ka lindude pesitsusajal, kuid metsalindude pesitsusaegsete häirimiste vähendamiseks tuleks eelistada valikraiet või harvendusraiet. Kuna raietööde ulatust ei ole kaalumisel arvestatud ega hinnatud, siis on 27. mai 2022 ettekirjutus õigusvastane ka osas, mis puudutab eraldisi, kus tuvastati tõenäoline pesitsemine.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.KeA taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) ettekirjutuse põhjendused on piisavad. Pesitsushinnang ei ole vastuoluline ega mittekontrollitav. Hinnangust nähtub kahe metsvindi pesitsus ja ühe väike-lehelinnu pesitus ja et need on tuvastatud koodiga l2 (see tähendab võimalikku pesitsemist ehk kuuldi laulvat lindu või pesitsemisega seotud hüüdu pesitsemisajal) ning kategooriaks on märgitud tõenäoline. Pesitsushinnangus selgitati, mille alusel on pesitsuskindluse kategooriat ülendatud ja seda tegi pesitsushinnangu koostaja; 2) otsuseid pole asutud põhjendama kohtumenetluses, vaid põhjendused sisalduvad juba pesitsushinnangus. Kohtumenetluses selgitati põhjendusi täiendavalt; 3) halduskohus on ekslikult käsitanud piirkonnas arvuka liigi mõistet kinnistu põhiselt. Väikelehelind ja metsvint on Eestis arvukas pesitseja, kuna need liigid esinevad rohkem kui 75% Eesti territooriumi linnuatlase ruutudes. Seda väidet tõendab linnuatlase väljavõte. Metsvindi pesitsemine registreeriti 98% kõigist 5×5 km atlasruutudest. Kohus pole põhjendanud, miks ta selle tõendiga ei nõustu; 4) KeA pole pesitsuskindluse kategooriat ülendanud pelgalt linnuatlasest tuleneva võimalusega. KeA arvestas konkreetseid asjaolusid; 5) isegi kui ülendatud pesitsuskategooriaga linde ei saanud ettekirjutuse tegemisel arvestada, tuvastati Otsa kinnistul mitmeid teisi linde, kelle pesitsuse kaitseks oli raie peatamine vajalik. Näiteks eraldisel 3 (metsvindi paar (kood R)), eraldisel 9 (väike-kärbsenäpi paar (P)), eraldisel 11 (kaks must-kärbsenäpi paari (P,R)) ja üks metslehelinnu paar (R)) ning eraldisel 15 (kaks punarinna paari (P) ja 1 metsvindi paar (R)). Kohus pole põhjendanud, miks ta neid pesitsusi tuvastatuks ei lugenud; 6) pesitsushinnang ei muutu vastuoluliseks seetõttu, et koodiga R tuvastatud pesitsuste puhul on pesitsusele viitav asjaolu jäänud täpsustamata. Kategooria täpsustamata jätmine ei muuda vastustaja otsust; 7) ettekirjutuses on kasutatud mõisteid tõenäoline või kindel pesitsemine. See tähendab, et tegemist on pesitsusega, mille kaitseks on alust rakendada meetmeid. KeA juhise kohaselt raie peatatakse, kui tuvastakse linnu tõenäoline või kindel pesitsemine; 8) KeA hindas ettekirjutuse proportsionaalsust ja selle eesmärgipärasust. Arvestatud on lindude pesitsusperioode. Paikvaatlusel pole võimalik kõiki pesitsevaid linde tuvastada. Eraldistel 2, 3, 4, 9, 11, 12 ja 13 on lindude asustustihedus 2–6 paari/ha kohta ja potentsiaalne mõju linnustikule on keskmine. Raie peatamine on ainus meede. Kaebajal oli võimalik raieid teostada nii enne ettekirjutuse tegemist kui ka pärast ettekirjutusega määratud tähtpäeva saabumist. Looduskaitselise piirangu vastu esineb kaalukas avalik huvi. Raie oli põhjendatud peatada kaheks kuuks; 9) ettekirjutuse tegemisel lähtuti KeA juhisest. See reguleerib pesitsusrahust kinni pidamise kontrollimist ja arvestab raie mõju linnustikule. Raie peatatakse, kui tuvastatakse linnu tõenäoline või kindel pesitsemine. Eraldistel 3, 9, 11 ja 15 oli tõenäoline pesitsus tuvastatud; 7(12)
3-22-1377 10) KeA peatas üksnes puude ja põõsaste langetamise. Langetatud tüvede laasimine, järkamine ning metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu oli lubatud. Eraldisel 15 peatati raie üksnes osaliselt; 11) tegemist on tervikliku pesitsusalaga. Poegi on tarvis toita. Pesa ümber peab seega säilima ala, kust lind leiaks toitu. LKS § 55 lg 61 kaitseb ka viimati nimetatud ala. Puhverala tähendab linnu pesitsusterritooriumi. Pesitsusterritooriumi määratlemist on kohtule selgitatud; 12) reietegevusega kaasneb müra ja see tekitab lindudele stressi ja põhjustab pesa hülgamist. KeA arvestas mürast tulenevaid mõjusid. Müra argumenti ei saanud seega jätta tähelepanuta. Suurbritannia kuningliku linnukaitse seltsi ja metsandusameti juhise kohaselt võiks väikeste värvuliste puhul pesa ja metsatööde vahele jääda 100–300 meetrit. Seega ei omanud tähendust ka asjaolu, et eraldistel 2, 11 ja 13 sooviti teha sanitaar- ja harvendusraiet; 13) halduskohus väljus kaebuse piiridest, kui asus analüüsima ettekirjutust osas, milles seda ei vaidlustatud.
8.Kaebaja on vastuses seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata kokkuvõtlikult põhjendustel: 1) halduskohtu otsus on seaduslik; 2) kindlat pesitsemist pole ühelgi eraldisel tuvastatud. Pesitsushinnang on vähemalt osaliselt vastuoluline ja kontrollimatu. Võimalik pole aru saada, miks KeA muutis paikvaatlusel tuvastatud pesitsuskategooriaid. Linnuatlase kohaselt on pesitsus tõenäoline, kui kahel päeval vähemal ühenädalase vahega on registreeritud laulu vm territoriaalkäitumine. Paikvaatlusel laulva linnu asukoha koordinaate ei fikseeritud. 27. mai 2022. a ettekirjutuses pole pesitsuskindluse määramise metoodikat nimetatud; 3) KeA juhisest ei nähtu pesitsuskategooria ülendamist; 4) kehtiv õigus ei keela raiet kevadsuvel, vaid sellel ajal tuleb hoiduda pesade tahtlikust hävitamisest. KeA-l tuli tuvastada linnupesad metsaeraldise põhiselt. Varem kogutud andmetest ei saa lähtuda; 5) selleks et võimalik pesitsus ülendada tõenäoliseks pesitsuseks, tuleb korraldada kordusvaatlus. Kõik materjalid on esitatud alles kohtumenetluses; 6) KeA pole hinnanud ettekirjutuse proportsionaalsust ega meetme eesmärgipärasust. Raiet ei saa keelata üksnes üldisel looduskaitselise huvi argumendil. KeA oli kohustatud tegema juhtumipõhise otsuse ja kaaluma raie peatamise ulatust; 7) raie peatati ka eraldisel, kus pesitsusi ei tuvastatud. Raieid lubati jätkata eraldistel 15 ja 17. Kui kohtumenetluses esitatud dokumentidest oleks lähtutud ka ettekirjutuse andmisel, oleks ka eraldistel 15 ja 17 raied peatatud. See näitab, et kohtumenetluses on esitatud väited, millest varem pole lähtutud; 8) müra argumenti pole ettekirjutuses kasutatud; 9) Otsa kinnistul tuvastatud linnud ei kuulu haruldaste ja ohustatud linnuliikide hulka, kelle pesitsuse kaitseks tuleks mitmeks kuuks määrata 200 m raadiusega raiekeeld. Teiste riikide uuringud ei saa olla aluseks, et peatada raied Eestis. Kui ohukategooriasse mittekuuluvaid linde kaitsta samaväärselt kui I kaitsekategooria linde, toob see kaasa väga intensiivse õiguste riive.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Vaidluse all on küsimus, kas KeA ettekirjutusega raietegevuse peatamine toimus õiguspäraselt. KeA on ettekirjutuse tegemise õiguslike alustena käsitanud LoKS § 7 lg 1 p-i 3 ja KorS § 28 lg-t 1.
10.Halduskohus on õigesti täheldanud, et kehtiv õiguse üldakt (s.o seadus või määrus) ei keela metsatööde tegemist tavapärasel pesitsusperioodil (s.o eelduslikult aprillist kuni suve 8(12)
3-22-1377 alguseni). Kuigi MS § 40 lg 10 lubab ministril määrusega keelata loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil mitme rindega puistus ja segapuistus raied ajavahemikul 15. aprillist – 15. juunini, pole ka sellekohast keeldu üldnormiga sätestatud. Seesugune ja diferentseeritud keeld aitaks eelduslikult looduskaitselisi eesmärke paremini tagada kui KeA üksikjuhtumipõhine kontroll.
11.Käesoleva otsuse p-s 10 sedastatust, et õigusnormiga pole lindude pesitsemisperioodi ajaks metsatööde teostamine keelatud, ei järeldu, et sellise keelu kehtestamine konkreetse raietöö teostamiseks oleks välistatud.
11.1.KeA on pädev teostama riikliku järelevalvet nii LoKS-ga kui ka LKS-ga kehtestatud nõuete üle (LoKS § 60 lg 1 ja LKS § 702 lg 1).
11.2.LoKS on mõeldud reguleerima loomade kaitset inimese muu hulgas sellise tegevuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu (LoKS § 1 lg 1). LoKS-ga reguleeritakse mitte üksnes koduloomade, vaid ka looduses elavate loomade kaitset (LoKS § 1 lg 2). Loom LoKS-i mõttes on ka lind (LoKS § 2 lg 1).
11.3.Looduses vabalt elavate loomade kaitset reguleeritakse muu hulgas LKS-ga (LoKS § 6 lg 1). LKS § 55 lg 61 keelab looduses esinevate lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise või pesade kõrvaldamise, v.a LKS § 55 lg 3 p-des 2–5 sätestatud juhtudel KeA antud loa alusel. Tegemist on keelunormiga, mille rikkumise eest on ette nähtud karistus (vt LKS § 743). LKS § 55 lg-ga 61 kaitstavat õigushüve – vältida linnu hukkumine või pesa kahjustamine – oleks põhimõtteliselt võimalik kaitsta korrakaitselise üldmeetmega KorS § 28 lg 1 alusel. Üldnormi alusel üldmeetme kohaldamine on õigustatud, kui erinorm puudub.
11.4.LoKS § 7 lg 1 p 3 volitab KeA-d peatama metsatööd looduses vabalt elava linnu hukkumise vältimiseks lindude sigimisperioodi ajaks. Tegemist on erinormiga. LoKS § 7 lg 1 p 3 kohaldamise eelduseks on, et metsatöö tulemusena võib looduses vabalt elav lind sigimisperioodi ajal hukkuda. LoKS § 7 lg 1 p 3 alusel meetme kohaldamine ei eelda subjektiivset koosseisutunnust, s.o teo toimepanija suhtumist teosse (nt hooletus, raske hooletus või tahtlus). KeA-l tuleb metsaraiumise keelamine LoKS § 7 lg 1 p 3 alusel otsustada kaalutlusõiguse alusel, kuna normis kasutatakse väljendit „on [---] õigus“.
12.Ettekirjutuse kohaselt toimusid vaidlusalustel eraldistel metsatööd, mistõttu on normi esimene eeldus täidetud.
13.KeA on ettekirjutuse teinud lindude pesitsusperioodi ajal, s.o 27. mail 2022. Ettekirjutusega peatati raietööd 31. juulini 2022 (kaasa arvatud). Ettekirjutusest nähtub, et metsvindi, metslehelinnu ja punarinna pesitsusperioodi eeldatav lõpp on 1. august. Väike-lehelinnul lõppeb pesitsusperiood eelduslikult 31. augustil, väike-kärbsenäpil 31. juulil ning mustkärbsenäpil 20. juulil. Seega on normi kohaldamise teine eeldus samuti täidetud.
14.LoKS § 7 lg 1 p 3 on mõeldud kaitsma konkreetse isendi (s.o linnu) elu sigimisperioodi ajal. Lindude sigimisperioodi all tuleb mõista lindude pesitsusperioodi, millal linnud saavad järglasi ja kasvatavad neid üles. Eelduslikult on linnupojad tulenevalt oma varajasest arengustaadiumist haavatavas seisundis ja ei ole ise võimelised metsatööde võimalikke negatiivseid mõjusid vältima ja seeläbi ellu jääma (nt lendama). Tõenäoliseks saab pidada, et kui lind kasvatab pesitsusperioodi ajal poegi üles, võib metsaraiumine tuua kaasa linnupoja hukkumise. Puude raiumine võib kaasa tuua nt pesa hävimise. Samuti võib puude raiumisest tingitud tugev müra tuua kaasa selle, et lind hülgab pesa. Vaidluse all on küsimus, kas 9(12)
3-22-1377 asjaomastel eraldistel pesitses lind või linnud, kes oleksid võinud metsatööde tulemusena hukkuda. Hukkumist võib eeldada, kui tegemist on lageraie ehk kõige intensiivsemalt metsakeskkonda sekkuva meetmega. Lageraie tulemusena hävivad maapinnal, põõsastikes, puuõõnsustes ning -võrades pesitsevate lindude munad või hukkuvad lennuvõimetud pojad, samuti kasvab üksikute säilinud pesade kiskjate saagiks langemise või pesahülgamise tõenäosus (M. Mägi „Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed“, lk 23, dtl 86).
14.1.KeA toob ettekirjutuses välja, et lindude pesitsemise tippaeg on aprilli keskpaigast suve keskpaigani. Teaduslikult on tõendatud, et igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde 1 ha kohta. Seega on alust arvata, et eraldistel 2–4, 9, 11–13, 15 ja 17 pesitsevad linnud ning metsaraiega jätkamisel esineb oht häirida lindude pesitsemist ja poegade üleskasvatamist, samuti võivad hävineda ja kahjustuda pesad või munad.
14.2.KeA on ettekirjutust põhjendanud sellega, et Otsa kinnistul toimus 24. mail 2022 paikvaatlus. Paikvaatlusel tuvastati: 1) eraldisel 3 1 metsvint (pesitsuskindlus R) ja väikelehelind (pesitsuskindlus l2); 2) eraldisel 9 1 metsvint (pesitsuskindlus l2) ja 2 paari väikestkärbsenäppi (pesitsuskindlus P); 3) eraldisel 11 2 paar musta-kärbsenäppi (pesitsuskindlus P, R) ja 1 metslehelind (pesitsuskindlus R), eraldisel 15 2 paari punarindu (pesitsuskindlus P) ja 2 metsvinti (pesitsuskindlus l2 ja R). Ettekirjutuses esitatud tabelis oli pesitsuskindluse kategooriana kõigi lindude suhtes märgitud tõenäoline. Samas ettekirjutuse asjaolude kirjeldavas osas oli nimetatud linnuliikide pesitsemise kohta kasutatud fraasi „tõenäoline või kindel“.
14.3.KeA toob ettekirjutuses välja, et eraldisel 2 ei tuvastatud linnuliigi tõenäolist ega kindlat pesitsemist. Samas moodustab eraldis 2 eraldisega 3 ühtse terviku (kasvukohatüüp jänesekapsa kõdusoo). Tegemist on tuvastatud pesitsuse puhveralaga ja seetõttu tuleb arvestada liikide pesitsusperioodiga.
14.4.KeA toob ettekirjutuses välja, et eraldisel 4 ei tuvastatud linnuliigi tõenäolist ega kindlat pesitsemist. Kuigi eraldis 4 moodustab eraldise 3 sees teist tüüpi metsaosa, siis on tegemist kompaktse elupaigaga ja see ala sobib metsvindile ja väike-lehelinnu pesitsusperioodi ajal toitumisalana.
14.5.KeA märgib ettekirjutuses, et eraldisetel 12, 13 ja 17 ei tuvastatud ühegi linnuliigi tõenäolist ega kindlat pesitsemist. Samas sõltub eespool viidatud eraldistest eraldistel 11 ja 15 olevate linnuliikide pesitsemise õnnestumine. Lindude esinemine eraldiste äärealadel viitab sellele, et elupaigana kasutatakse kõiki eraldisi ja nad moodustavad ühtse pesitsusala.
15.Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et pesitsushinnang on vastuoluline ja kontrollimatu põhjusel, et aru pole saada, kes, millisel alusel ja millal pesitsuskategooriaid muutis.
15.1.KeA ametnikud Sirje Metsmaker ja Silver Koemets korraldasid Otsa kinnistul 24. mail 2022 paikvaatluse ja selle tulemusena anti pesitsushinnang (selle kohta vt lähemalt käesolev otsus, p 14.2).
15.2.Kuigi osadel tuvastatud liikidel on pesitsuskindlus märgitud l2 ja pesitsuskategooriana tõenäoline, on pesitsushinnangu koodid ja kategooriad lahti seletatud hinnangu allmärkustes. Nimelt tuuakse selles välja, et l tähendab võimalikku pesitsemist, s.o kuuldi laulvat lindu või pesitsemisega seotud hüüdu pesitsusajal. Pesitsuskindlus l iseseisvalt tõenäolisele 10(12)
3-22-1377 pesitsuskategooriale ei viita. Samas tuleb arvesse võtta ka sama dokumendi allmärkust nr 2 (s.o l2), milles on kirjeldatud järgnev: „kuna liigi isendit kuuldi territoriaalselt laulmas liigi pesitsemiseks sobivas biotoobis keset pesitsusperioodi kõrghetke, antakse tõenäoline pesitsuskindlus. Pesitsushinnangus on territoriaalne laul ülendatud võimalikust tõenäoliseks nende linnuliikide puhul, kes on Eestis laialt levinud ja kelle territoriaalset laulu kuuldi liigi pesitsemiseks sobivas biotoobis pesitsuse kõrgperioodil. See tähendab, et on väga tõenäoline, et pesitsuspiirkond on linnupaari poolt hõivatud ja vaatluspaigas on alanud liigi pesitsutsükkkel (pesa ehitamine, munemine, haudumine ja poegade eest hoolitsemine) ja isaslind tähistab lauluga pesitsusterritooriumi.“ Allmärkuses nr 2 on seega pesitsuskindlus l2 avatud ja selle kohaselt tulebki pesitsusperioodi kõrghetkel anda tõenäoline pesitsuskindluse kategooria. Seega ei esine pesitsushinnangus halduskohtu märgitud vastuolu.
15.3.Pesitsushinnang koos allmärkustega ja seal tehtud viidetega teaduskirjandusele oli vaidlustatud ettekirjutuse osa ja sellele lisatud. Kuigi KeA asus ka kohtumenetluses täiendavalt oma põhimotiive täpsustama, ei järeldu sellest, et KeA oleks asunud põhjendusi alles kohtumenetluses esitama. Ettekirjutuse mõistmiseks vajalikud põhjendused ja allikad sisaldusid juba ettekirjutuse lisaks olnud pesitsushinnangus.
15.4.Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta, et väike-lehelindu ja metsvinti saab lugeda Eestis, sh Otsa kinnistu osas arvukaks pesitsejaks, kuna need liigid esinevad rohkem kui 75% Eesti territooriumi linnuatlase ruutudes. Linnuatlase väljavõtte kohaselt esineb väike lehelind peaaegu kõigis atlase ruutudes (s.o 95% kõigist 5×5 km ruutudest) ning metsvindi puhul on see 98% (dtl 167–168). Halduskohtu seisukoht, et nimetatud lindude arvukas pesitsejaks olemine ei ole nähtav, ei ole seega õige.
16.Ringkonnakohus jagab KeA seisukohta, et kuigi pesitsuskoodi R osas pole täpselt märgitud, kas pesitsus tuvastati linnu rahutu käitumise või hoiatushüüu järgi, ei muuda see pesitsushinnangut vastuoluliseks. Tegemist on alternatiivsete, mitte aga konkureerivate alustega. R koodi märkimiseks piisab emmast-kummast olukorrast.
17.Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et vaidlustatud ettekirjutus on vastuoluline, kuna sellest võib järeldada, et lisaks tõenäolisele pesitsemisele tuvastati kindel pesitsemine. Asjaolust, et ettekirjutuse põhjenduses on kasutatud fraasi „tõenäoline või kindel“, ei järeldu, et ettekirjutuses oleks asutud seisukohale, et tegemist on kindla pesitsemisega. KeA toob põhjendatult välja, et tegemist on tavapärase fraasiga, mida kasutatakse siis, kui pesitsuse kaitseks tuleb rakendada korralisi meetmeid ehk peatatakse raie (selle kohta vt KeA juhis, dtl 40).
18.Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et vaidlustatud ettekirjutus pole õigusvastane halduskohtu märgitud vastuolude ja põhjenduste puudumise tõttu. Selles osas muudab ringkonnakohus halduskohtu põhjendusi.
19.Vastustaja ei nõustu halduskohus seisukohaga, et KeA jättis kaalutlusõiguse teostamata. Samuti toob KeA välja, et isegi juhul, kui kaalutlusi ei nähtu vaidlustatud ettekirjutusest, on need esitatud kohtumenetluses.
19.1.Nii KorS § 28 lg 1 kui ka LoKS § 7 lg 1 p 3 alusel meetme kohaldamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse alusel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Haldusakt on õiguspärane, kui see on kaalutlusvigadeta (HMS § 54). Üldreegli kohaselt peavad kaalutlused, millest haldusorgan 11(12)
3-22-1377 haldusakti andmisel lähtus, nähtuma haldusaktist (HMS § 56 lg 3). Erandina võib kohus tühistamisnõude raames haldusakti kontrollimisel arvestada kohtumenetluses esitatud haldusorgani kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 29. novembri 2012. a otsus asjas nr 33-1-29-12, p 20).
19.2.Vaidlustatud ettekirjutuses sisalduvad põhjendused linnuliikide ja pesitsusperioodi kestuse, samuti pesitsusrahu vajalikkuse kohta. Vaidlustatud ettekirjutus ei sisalda raietegevuse peatamise osas kaalutlusi selle kohta, millest oleks nähtunud kaebaja huvidega arvestamist. Isegi juhul, kui need ei oleks kaalunud üles kaebaja huve, tulnuks neid vaidlustatud ettekirjutuses kajastada ja analüüsida. Seeläbi saanuks mh kohus veenduda, et haldusorgan on jõudnud õiguspärase tulemuseni. Raietegevuse peatamise osas kaalutluste kajastamata jätmise tõttu on seega vaidlustatud ettekirjutus õigusvastane.
19.3.Kohtumenetluses esitatud vastustaja täiendavad kaalutlused ei muuda vaidlustatud ettekirjutust õiguspäraseks. Nimetatu võiks omada tähendust ettekirjutuse tühistamise kaebuse rahuldamise kontekstis, kus kohtumenetluses esitatud täiendavate kaalutluste alusel jäetakse haldusakt kas tühistamata või siiski tühistatakse (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-29-12; 14. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-33-12; 28. oktoobri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-46-14; 30. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-23-16; 7. juuni 2018. a otsus asjas nr 3-15-2221). Praegusel juhul nõuab kaebaja vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamist. Seetõttu ei oma määravat tähendust kohtumenetluses esitatud KeA need väited, mis seonduvad sellega, et haldusmenetluses siiski võeti kaebaja huve puudutavaid kaalutlusi, samuti KeA juhendit arvesse. Isegi kui see nii oli, siis jätkuvalt puuduvad ettekirjutuses viited sellekohastele kaalutlustele. Ettekirjutus ei sisalda ka sellekohaseid põhimotiive. Nimetatu tähendab, et vaidlustatud ettekirjutus on õigusvastane. Seega nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et vaidlustatud ettekirjutus on kaalutluste puudumise tõttu õigusvastane.
20.Vaidlustatud ettekirjutusega keelati puude ja põõsaste langetamine eraldistel 2–4, 9, 11-13 ja poolel eraldisest 15 (ida pool). Kaebaja vaidlustas ettekirjutust eraldiste 2–4, 9 ning 11-13 osas. Halduskohus pidas vaidlustatud ettekirjutust otsuse põhjendustes, mitte aga otsuse resolutsioonis, õigusvastaseks ka osas, mida kaebaja kaebuses ei nõudnud (vt halduskohtu otsus, p 19). Seetõttu on vastustaja õigesti välja toonud, et halduskohus väljus kaebuse nõude piiridest, kui võttis otsuse põhjendustes seisukoha ka küsimuses, kas ettekirjutus on õigusvastane osas, milles kaebaja seda ei vaidlustanud (HKMS § 41 lg 1). Selles osas tuleb halduskohtu otsuse põhjendusi muuta.
21.Kaebaja taotleb vastustajalt õigusabikulu 700 euro hüvitamist. Õigusabi osutati 7 tundi: 1) halduskohtu otsusega tutvumine 0,5 tundi ning 2) apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 6,5 tundi. Kuludokumendid ja -nimekiri on kohtule esitatud. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista (HKMS § 108 lg 1 ning § 109 lg 1 ja lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.