Rahvastik › Pagulased

poolt nimetatud ettevõtetega. Kaebaja esitatud äriühingu põhikiri ja äriregistri väljatrükid tõendasid vastupidist. PPA pole pidanud piisavaks Xi paljasõnalisi väiteid, et isegi kui ta oli nende ettevõtetega enda kirjeldatud viisil seotud, ei teadnud ta midagi neis toimuvatest ulatuslikest õigusrikkumistest (rahapesu, raha omastamine). Kaebaja on ise väitnud, et vaatamata tal vastavate kahtluste tekkimisest, töötas ta akutehase direktorina edasi vähemalt 3 kuud. Kaebaja on ise väitnud, et püüdis oma ülemusele Q selgitada, et ettevõttesse pandud raha päritolu tuleb ära näidata. PPA pole ka pidanud usutavaks, et X polnud teadlik nn mustast arvepidamisest jäätmeveoga seotud ettevõttes. Tema tööülesanded ja ametikohad ning varasem karistatus majanduskuriteo eest ei anna alust pidada tema paljasõnalisi väiteid eluliselt usutavaks. PPA on pidanud kaebaja tagaotsitavaks kuulutamist tõenäoliselt õiguspäraseks (kaevatava otsuse lk 10). PPA on analüüsinud päritoluriigi infot korruptsioonivastaste isikute tagakiusamise osas ning möönab süüdimõistmise võimalikkus blogijate ja ajakirjanike osas, kelle hulka kaebaja ei kuulu ega ole ka muul viisil võimude suhtes opositsiooniline. Kaebaja väärkohtlemise väiteid pole PPA pidanud usutavaks (kaevatava otsuse lk 11). Päritoluriigi üldise info põhjal, võimuesindajate hulgas esinevast ametipositsiooni kuritarvitamisest ja korrumpeerumisest, ei saa veel järeldada reaalset tagakiusuohtu kaebajale. Vaadates kaebaja teekonda päritoluriigist lahkumisel ning Eesti väljastatud viisa mittesihipärast kasutamist Euroopa Liitu pääsemiseks ning RVK taotluse esitamist alles Xxxxxxs politsei poolt kinnipidamisel on PPA arvates alust pidada kaebaja RVK taotlust selgelt põhjendamatuks.

3(6)

varem ei püüdnud, kuigi suhtles ka varem sõbraga, kes talle selle dokumendi 28.02.2023 väidetavalt Xxxxxxxxx kaudu saatis. Kuigi RVK taotlejal pole kohustust väljaspool päritoluriiki viibides koguda päritoluriigist tõendeid, kui see võib asetada ta ohtu ja anda päritoluriigi võimudele infot tema viibimiskoha ja eemaloleku põhjuste kohta, on kaebaja kohtumenetluse ajal siiski hankinud väidetava süüdistusakti. Kaebaja pole esitanud mõistlikku selgitust, miks tal polnud varem võimalik seda tõendit esitada, kui dokumendi hankimine ennast ohtu seadmata oli tegelikult võimalik (vastasel juhul poleks kaebaja seda ka praegu teinud). Juba selle dokumendi saamise viis ja aeg seab kahtluse alla antud tõendi usaldusväärsuse. Lisaks pole dokumenti tõlgitud tervikuna, vaid sellest on tõlgitud üksikud lõigud kaebaja valikul ning esitatud tõlke on teinud kaebaja ise usbeki keelest vene keelde, lisades omapoolsed kommentaarid tõlgitud lõikudele. Tõend pole sellisena usaldusväärne ega kohtu poolt kontrollitav ning kohus jätab selle arvestamata (HKMS § 62 lg 6 teine lause). Kohus siiski märgib, et ka juhul kui eeldada, et tegemist on autentse süüdistusaktiga, ei tõenda kaebaja poolt tõlgitud üksikud süüdistusakti lõigud kaebaja väidet tagakiusust ja Xxxxxxxxxxxs kohtuliku kaitse puudumisest. Sellest dokumendist nähtuvalt on kaebajat nimetatud Xxxxxxxxx töötajaks ja mitteametlikuks raamatupidajaks; väidetud, et ta pani koos süüdistuses nimetatud isikutega toime varguse; samuti tsiteeritud tunnistaja ütlusi. Kaebajal tuleb ennast esitatud süüdistuse vastu kaitsta päritoluriigi kohtus. Rahvusvaheline kaitse ei ole mõeldud kriminaalmenetluse eest põgenemiseks.

põhjendusi oma kaitsevajaduse kohta, kuna ei usaldanud enda väitel Xxxxxx politseid. Kohus ei pea sellist põhjendust usutavaks olukorras, kus kaebajat ähvardas väidetavalt tagasisaatmine riiki, kus ta oma tervise ja elu pärast kardab. VRKS § 201 p 7 alusel on RVK taotlus, mis esitati mitu aastat pärast päritoluriigist lahkumist, mitte esimeses turvalises riigis, selgelt põhjendamatu.

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.