lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-744/18

Keskkonnaõigus › Looduskaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 05.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-744/18
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Keskkonnaõigus › Looduskaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.05.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4116
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KeHJS § 3 lg 1Keskkonnamõju hindamise menetlusHKMS § 249 lg 1, 2Esialgne õiguskaitseHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuHKMS § 257 lg 2Protesti esitajaHKMS § 62 lg 2Tõendite esitamise õigeaegsus ning tõendite asjakohasus ja lubatavusKE § 12 lg 3LKS § 22Kaitstava loodusobjekti valitsemineLKS § 30 lg 3Sihtkaitsevöönd

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

05.05.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-744

Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend

Eesti Ornitoloogiaühingu kaebus Keskkonnaameti 31.03.2023 korralduste 1-3/23/98, 1-3/23/99, 1-3/23/100 ja 1-3/23/101 tühistamiseks Kaebaja Eesti Ornitoloogiaühing, volitatud esindaja LK Vastustaja Keskkonnaamet, volitatud esindaja SL Kolmandad isikud mittetulundusühing Liivi Lahe Kalanduskogu, volitatud esindaja vandeadvokaat Marko Pilv; Mittetulundusühing Hiiukala, seaduslik esindaja MP; Läänemaa Rannakalanduse Selts, seaduslik esindaja TS; Harju Kalandusühing, seaduslik esindaja KV Tallinna Halduskohtu 13.04.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Eesti Ornitoloogiaühingu määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

Võtta asja materjalide juurde Eesti Ornitoloogiaühingu määruskaebusega esitatud lisa 1. Võtta Eesti Ornitoloogiaühingu määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.04.2023 määruse peale menetlusse. Jätta Eesti Ornitoloogiaühingu määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 13.04.2023 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 257 lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Keskkonnaamet andis 31.03.2023 järgmised korraldused: 1) korraldus nr 1-3/23/98 „Luba kormoranide munade õlitamiseks“ kehtivusega kuni 31.05.2023 (korraldus 98), millega lubati MTÜ-l Liivi Lahe Kalanduskogu õlitada kormoranimune päikesetõusust päikeseloojanguni Liivi lahes paiknevatel Anilaiul ja

Sarnased lahendid

Keskkonnaõigus
  • 19.06.20263-20-2368/66Riigikohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-22-915/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-532/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-2968/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.06.20263-26-1036/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-26-829/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
LKS § 55 lg 61Isendi surmamine, kahjustamine ja häirimine

3-23-744 Sangelaiul. Kokku on lubatud Anilaiul ja Sangelaiul õlitada kuni 40% pesadest, mis on 2022. a seirele tuginedes hinnanguliselt vastavalt 875 ja 432 kormoranipesa; 2) korraldus nr 1-3/23/99 „Luba kormoranide munade õlitamiseks“ kehtivusega kuni 31.05.2023 (korraldus 99), millega lubati MTÜ-l Hiiukala õlitada kormoranimune päikesetõusust päikeseloojanguni Väinameres paiknevatel Suur-Pihlakare, Väike-Pihlakare ja Kadaklaiu laiul. Kokku on lubatud Suur-Pihlakare, Väike-Pihlakare ja Kadaklaiu laiul õlitada kuni 40% pesadest, mis on hinnanguliselt vastavalt 282, 81 ja 1647 kormoranipesa; 3) korraldus nr 1-3/23/100 „Luba kormoranide munade õlitamiseks“ kehtivusega kuni 31.05.2023 (korraldus 100), millega lubati MTÜ-l Harju Kalandusühing õlitada kormoranimune päikesetõusust päikeseloojanguni Soome lahes paiknevatel Vullikrunn, Kappa ja Kasispea Suurlood laidudel. Kokku on lubatud Vullikrunn, Kappa ja Kasispea Suurlood laidudel õlitada kuni 40% pesadest, mis on hinnanguliselt vastavalt 455, 386 ja 195 kormoranipesa; 4) korraldus nr 1-3/23/101 „Luba kormoranide munade õlitamiseks“ kehtivusega kuni 31.05.2023 (korraldus 101), millega lubati MTÜ-l Läänemaa Rannakalanduse Selts õlitada kormoranimune päikesetõusust päikeseloojanguni Väinamere Suures väinas paiknevatel SuurKõbaja, Kingissepp, Valkare, Laimadala laidudel. Kokku on lubatud Suur-Kõbaja, Kingissepp, Valkare, Laimadala laidudel õlitada kuni 40% pesadest, mis on hinnanguliselt vastavalt 174, 736, 12 ja 35 kormoranipesa.

2.Eesti Ornitoloogiaühing esitas 06.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 31.03.2023 korralduste 98, 99, 100 ja 101 tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse peatada kuni asjas kohtuotsuse jõustumiseni vaidlustatud korralduste kehtivus ja keelata Natura 2000 võrgustiku Pakri linnuala laiul Kappa laid, Lahemaa linnuala laiul Kasispea Suurlood, Pärnu lahe linnuala laidudel Anilaid ja Sangelaid ning Väinamere linnuala laidudel Suur-Pihlakare, Väike-Pihlakare, Kadaklaid, Suur-Kõbaja laid, Kingissepa laid, Valkare ja Laimadala laid kormoranide munade õlitamine ja lindude häirimine, samuti keelata kaitsestaatuseta laiul Vullikrunn kormoranide munade õlitamine ja lindude häirimine alljärgnevatel põhjendustel: 1) esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebuse eesmärgiks on vaidlustatud korralduste esemeks olevatel laidudel pesitsevate linnuliikide pesitsusrahu tagamine ning kormorani arvukuse piiramise otsuste tuginemine kaasaaegsetele teaduspõhistele andmetele liigi saakobjektide osas, arvestades sh ka Natura linnualadele avalduvaid mõjusid. Kormoran võib alustada pesitsemisega juba aprilli keskpaigas ning on osadel laidudel tõenäoliselt juba pesitsemist alustanud. Korralduste kehtivuse peatamata ning munade õlitamise ja sel eesmärgil laidudel viibimise keelamata jätmisel on kaebaja hilisem õiguste kaitse oluliselt raskendatud; 2) kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Vastustaja ei ole korralduste andmisel arvestanud asjas tähtsust omavate oluliste asjaoludega nagu kormorani kaasaaegsete toitumisuuringute puudumine või mõju hindamise kohustus Natura linnualadel ja kaitsealade sihtkaitsevööndites pesitsevatele kaitsealustele ja ohustatud linnuliikidele. Samuti on kaalumata jäetud tegevuse proportsionaalsus ning vastavus kaitsevööndite kaitse-eesmärkidele; 3) asjas esineb ülekaalukas looduskaitseline avalik huvi (põhiseaduse §-d 5 ja 53), mis lähtub muu hulgas Natura 2000 võrgustiku alade ja kaitsealade kaitse-eesmärkide saavutamise vajadusest. Esialgse õiguskaitse üle otsustamisel on mõistlik lähtuda ettevaatusprintsiibist (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 11) ning vaidluse toimumise ajaks säilitada olemasolev olukord.
3.Keskkonnaamet leidis 12.04.2023 vastuses, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata kokkuvõtvalt alljärgnevatel põhjendustel: 1) kui kohus rahuldab taotluse, siis tuleks arvestada, et Keskkonnaamet plaanib korralduse 101 osaliselt kehtetuks tunnistada, sest Suur-Kõbaja, Valkara ja Laimadala laidudel on kormoranide 2(10)

3-23-744 osakaal alla 90%. Keskkonnaameti 13.04.2023 täpsustuse kohaselt planeeritakse korralduse 101 osalise kehtetuks tunnistamise korraldus edastada kohtule 14.04.2023; 2) kormoranid pesitsevad kolooniatena maapinnal, puudel, tehisrajatistel, tegutsedes enamasti hulgakesi. Keskmiseks kurna suuruseks on hinnatud 3–4 muna. Ööpäevase tarbitud kalakogusena tuleks pesitsusperioodil keskmiseks näitajaks arvestada 350–400 g kala isendi kohta. Kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskavas (edaspidi kormorani tegevuskava) peetakse mõistlikuks takistada kormoranide Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30.11.2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta (linnudirektiiv) arvukuse suurenemist mõju tõttu kalavarudele. 2022. a loenduse andmetel on Eestis 67 226 pesitsevat kormorani, mis koos noorte lindudega on umbes 120 000 isendit ja haudeasurkonna juurdekasv aastas on 2000-3000 paari, mis koos noorte ja mittepesitsevate lindudega on 10 000–12 000 isendit. Seega tuleks 700 linnu asemel edaspidi küttida 10 000–11 000 lindu. Õlitamisega on saavutatav edaspidine kormoranide arvukuse langustrend. Küttimine oleks häirivam; 2) Vullikrunni laid ei asu ühelgi kaitstaval alal. Pakri linnualal, kus asub Kappa laid, ning Lahemaa linnualal, kus asub Kasispea Suurlood, ei ole kormoran kaitse-eesmärgiks. Lahemaa Rahvuspargi Loosaarte sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärkidele kormoranide juurdekasvu ohjamine Kasispea Suurlood laiul olulist negatiivset mõju ei oma, vaid see just tasakaalustab üldisemalt Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eesmärkide, nt traditsioonilise rannakalanduse, saavutamist. Kormoran ei ole Hiiumaa laidude (Suur-Pihlakare ja Väike-Pihlakare) kaitse-eesmärgiks. Pihlakaredel tehtavad tööd on vajalikud kalastiku kaitseks ega mõjuta Hiiumaa laidude MKA-l Soonlepa lahe saarte sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärke. Liikumiskeeld ei laiene sihtkaitsevööndis mh kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusele (Hiiumaa laidude MKA KE § 12 lg 3). Kormoran ei ole Käina lahe-Kassari MKA4 (seal asub Kadaklaid), Manija MKA5 (seal asub Anilaid), Kihnu laidude LKA6 (seal asub Sangelaid) ega Puhtu-Laelatu LKA7 (seal asuvad Suur-Kõbaja, Kingissepa, Valkare ja Laimadala laiud) kaitse-eesmärgiks. Laidudel kaitse-eesmärgiks olevaid liike häiritakse minimaalselt, sest laidudel on vähemalt 90% kormoranid ja õlitamisel osalevaid kalureid on instrueeritud võimalikult vähe teisi häirima. Laidude kaitse-eesmärgid ei saa kahjustatud. Ehkki Väinamere linnuala ja Pärnu lahe linnuala kuuluvad Natura 2000 võrgustikku ning kormoran on Natura 2000 linnuala kaitse-eesmärgiks, siis on korraldustes märgitud, et see ei välista kormoranide ohjamist, kormoran on „kahjurliik“. Olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitseeesmärkidele ei kaasne, mistõttu ei pidanud keskkonnamõju hindamist tegema (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 punkt 2); 3) Keskkonnaamet peab eelkõige kalavarude kaitset silmas pidades võimalikuks lubada lühiajalist viibimist laidudel lindude peamisel pesitsusajal. Looduskaitseseaduse (LKS) § 30 lg 3 sätestab kaitseala sihtkaitsevööndis kehtivale inimeste viibimiskeelule ja sõidukitega liikumise keelule erandid. Praegu on erandiks „loodusobjekti kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevus“. LKS § 22 punkti 1 kohaselt on kaitstava loodusobjekti valitsemine LKS ja kaitse-eeskirjaga määratud keskkonnakasutusloa andmise otsustamine ja keskkonna kasutuseks tingimuste seadmine. Vaidlustatud korraldustega on Keskkonnaamet andnud loa looduslikult esinevate lindude tahtlikuks häirimiseks nende pesitsusperioodil, kuna see on vajalik kalavarude ja kalakudekarjade kaitseks (LKS § 55 lõige 61 punkt 2, § 55 lg 3 punkt 4). LKS § 22 punkti 3 kohaselt loetakse kaitstava loodusobjekti valitsemiseks ka kaitseeeskirjast ja kaitsekorralduskavast tuleneva tegevuse korraldamine. Kormorani munade õlitamine on ühe meetmena ette nähtud kormorani tegevuskavas. Kokkuvõtvalt on LKS § 30 lg 3 erandi kohaldamise tingimused täidetud. Erandi tegemine on igal juhul põhjendatud, sest võimalik ajaperiood õlitamiseks on mõni nädal ja see langeb inimese liikumiskeelu perioodi. Muud aega pole võimalust valida, õlitamisest paremat alternatiivi pole; 4) puudub kahjuliku tagajärje oht. Õlitamine ei ohusta kormoranide soodsat kaitsestaatust ega teiste liikide kaitsestaatust. Häiring on minimaalne. Kaebaja jätab kalavarude kaitse avaliku

3(10)

3-23-744 huvina tähelepanuta. Keskkonnaamet lähtus korralduste andmisel ettevaatuspõhimõttest, kuulas ära kaebaja, võttis arvesse olulisi asjaolusid ja tegi kaalutletud otsused.

4.Mittetulundusühing Liivi Lahe Kalanduskogu palus 12.04.2023 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
5.Mittetulundusühing Hiiukala teatas 12.04.2023 kohtule, et plaanib munade õlitamisega alustada 17.04.2023 ja nõustub mittetulundusühingu Liivi Lahe Kalanduskogu seisukohaga esialgse õiguskaitse taotluse osas.
6.Läänemaa Rannakalanduse Selts teatas 12.04.2023 kohtule, et õlitamine on planeeritud ajale, mil suurem osa kormorane on alustanud pesitsemisega (eeldatavalt järgneva 2 nädala jooksul). Esialgse õiguskaitse osas nõustutakse mittetulundusühinguga Liivi Lahe Kalanduskogu.
7.Harju Kalandusühing teatas 12.04.2023, et ettevalmistused õlitamiseks on tehtud, kuid õlitamist teostatakse mai alguses.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 13.04.2023 määrusega Eesti Ornitoloogiaühingu esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt, peatas Keskkonnaameti 31.03.2023 korralduse nr 1-3/23/101 kehtivuse osas, millega lubati kormoranimunade õlitamist Suur-Kõbaja, Valkare ja Laimadala laidudel ning jättis muus osas esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata kokkuvõtvalt alljärgnevatel põhjendustel: 1) kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kuna kormoranimunade õlitamisega saab alustada 3-tööpäevase etteteatamisega õlitamist teostavate isikute andmetest ja 1-tööpäevase etteteatamisega õlitamisest (korralduste resolutsioonid punktid 1.4 ja 1.5), siis on õlitamine võimalik lähiajal. Kõik vaidlustatavate korraldustega õlitamiseks loa saanud mittetulundusühingud on küll kinnitanud, et pole õlitamist alustanud, vaid ootavad selleks aega, mil meede on efektiivsem. Õlitamise mõte on see, et õlitatud munadest jäävad pojad koorumata ja looted hukkuvad. Kaebuse eesmärgiks on korralduste esemeks olevatel laidudel pesitsevate linnuliikide pesitsusrahu tagamine ning kormorani arvukuse piiramise otsuste tuginemine kaasaaegsetele teaduspõhistele andmetele. Seega konkreetsete isendite jaoks on korralduste realiseerimine tagasipöördumatu, mis aga ei tähenda, et kohtu hinnangul oleks ohus kormoranid kui liik üldisemalt. Samuti ei saa põhimõtteliselt välistada, et inimeste viibimine laidudel pesitsusajal häirib teisi linde. Asjaolu, et häiring on minimaalne ja mõistlikku alternatiivi pole, on samuti küsimus huvide kaalumisest, kuid selle põhjal ei saa väita, et õiguskaitsevajadus puudub. Laidudel käimist ja võimalikku häirimist ei saa hiljem kohtuotsusega tagasi pöörata; 2) kuigi kaebuse eduväljavaated ei näi suured, siis enne menetlusosaliste sisuliste vastuste saamist pole alust ka väita, et see oleks ilmselgelt perspektiivitu. Siiski korralduse nr 101 osas märkis Keskkonnaamet 12.04.2023 seisukohas, et Suur-Kõbaja, Valkare ja Laimadala laidude puhul antud loa osas tunnistatakse see kehtetuks, sest kormoranide osakaal neil laidudel on alla 90%. Kuna Keskkonnaameti üks kaalutlus korralduses oli just kormoranide osakaal 90%, mis nimetatud kolme laiu puhul ei vasta kaugeltki tõele, siis on tegemist olulise kaalutlusveaga. Järelikult juhindudes Keskkonnaameti enda kinnitusest, et lähtuti valest kormoranide osakaalust ja seetõttu korraldus 101 tunnistatakse osaliselt kehtetuks, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus Suur-Kõbaja, Valkare ja Laimadala laidude osas rahuldada, peatades osaliselt korralduse 101 kehtivuse ja keelates selle korralduse alusel nimetatud laidudel õlitamise ja selle raames inimeste laidudel viibimise; 3) muus osas taandub esialgse õiguskaitse taotluse lahendus huvide kaalumisele. Praegusel juhul esinevad vastandlikud avalikud huvid. Ühest küljest kaebaja väitel ohustab õlitamine ja selleks Natura 2000 aladel ja kaitsealadel viibimine kaitsealade eesmärke, pesitsevaid linde. 4(10)

3-23-744 Kormoranide aspektist on nende poegade osalise hukkumise põhjustamine kaebaja hinnangul põhjendamatu, kuna pole selge, et nad üldse mõjutaks kalavarusid sel määral, et meetmete võtmist õigustada. Teisalt tuginevadki Keskkonnaamet ja kolmandad isikud just sellele, et jõudsalt kasvav kormoranide populatsioon mõjutab oluliselt kalavarusid ja samuti on kaitsealade eesmärkidega kooskõlas kormoranide arvukuse ohjamine, sh tõi Harju Kalandusühing nt välja, et suurtes kogustes linnusõnnikut hävitab taimestikku. Võttes aluseks asjas esitatud materjalid ja menetlusosaliste seisukohad, leiab kohus, et korralduste 98, 99, 100 ning osaliselt 101 (Kingissepa laid) puhul ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine õigustatud ja avalik huvi kormoranide arvukuse ohjamiseks kaalub kaebaja poolt esile toodud huvid üles; 4) vaidlust ei saa olla selles, et kormoranide kui liigi soodne kaitsestaatus ei satu planeeritavast õlitamisest ohtu. Kormorani tegevuskava (kaebuse lisa 16) kohaselt on eesmärk tagada liigi soodne kaitsestaatus, samas minimeerides liigi ebasoovitavat mõju keskkonnale. Tegevuskavas endas tuuakse arvukuse alandamise meetmena välja munade õlitamine. Kormorani elujõulise populatsiooni säilimiseks ei tohiks tema arvukus langeda alla 400 paari ja neist peaks vähemalt 200 paari olema kaitsealadega hõlmatud (kormorani tegevuskava lk 52). Vastustes esialgse õiguskaitse taotlusele toodi esile, et 2022. aasta loenduse andmetel on Eestis kormorani haudeasurkonna suuruseks 33 613 pesitsuspaari, mis on üle 80 korra rohkem sellest, mis on kormorani elujõulise populatsiooni säilitamiseks. Kuigi kaebaja vaidleb vastu vananenud tegevuskavale tuginemisele (kormorani tegevuskava pärineb aastast 2008 ja 2023. a-l on käimas uue tegevuskava koostamine), siis kohus nõustub esialgse õiguskaitse taotluse vastustes ja korraldustes esitatuga, et põhimõtteliselt ei saa olla muutunud, et kormoran on kalatoiduline ning ta sööb kõige kergemini kättesaadavat kala. Kuigi kaebuse väiteid tuleb asja sisulisel läbivaatamisel põhjalikumalt analüüsida, siis ilmselgelt on kalavarudele oluline mõju sellel, kui kalast peavad söönuks saama 33 613 pesitsuspaari (67 226 isendit), kellele lisanduvad kevadel tuhanded noored linnud ning arvestades 2022. aasta kormoranide arvukust tõuseb populatsioon aina kiiremini. Kui 2012. aasta üldloendusel loendati 12 777 kormoranide pesitsuspaari, siis nüüd on neid umbes 20 000 paari võrra rohkem. Kohus nõustub, et kui sel kevadel munade õlitamine ära keelata, siis on tulevikus kormoranide arvukuse ohjamine aina keerulisem ja häirivam mh teistele lindudele. Küttimine ei ole mõistlik alternatiiv sellise kasvutempo korral nagu 8,9% aastas; 5) kuigi kohus möönis esialgse õiguskaitse vajaduse juures teiste laidudel pesitsevate lindude häirimist, siis on häiring minimaalne. Laidude osas, kus kormoranide osakaal on alla 90% või kus nad ei ole isegi enamuses (Laimadala, Suur-Kõbaja ja Valkare), tunnistab Keskkonnaamet korralduse 101 ise kehtetuks. Teised laiud on niikuinii enamuses asustatud kormoranide poolt ning kui õlitamas käiakse igal laiul kaks korda ja vastavalt etteantud metoodikale (korralduste lisad 1), siis ei näe kohus mõistlikult võttes võimalust teiste pesitsevate lindude häirimiseks nii olulisel määral, et see õigustaks esialgset õiguskaitset. Võttes arvesse korralduste põhjendusi ja Keskkonnaameti põhjendusi esialgse õiguskaitse taotlusele vastamisel, siis ei nähtu, et kaitsealadel ja Natura 2000 aladel lühiajalise viibimise lubamine kormoranide ohjamise eesmärgil oleks ilmselgelt õigusvastane. Kaebaja tugineb ka ettevaatuspõhimõttele ja et tuleks säilitada olemasolev olukord kohtuvaidluse ajaks. Olukord ei jää ei esialgse õiguskaitse kohaldamisel ega ka kohaldamata jätmisel samaks, sest kormoranid paljunevad aina kiiremas tempos edasi, mis ongi mh korralduste andmise põhjuseks. Lisaks, kuigi see ei ole määrav, siis peab ka arvestama loa saanud isikute ootusega, et load kehtivad ja nad on plaaninud nende alusel kormoranimune lähiajal õlitama asuda, tehes selleks ettevalmistusi ja kulutusi. Arvestades avalikku huvi kormoranide ohjamiseks kalavarude kaitse eesmärgil ja samas kolmandate isikute õigusi, jääb esialgse õiguskaitse taotlus muus osas rahuldamata. Muud selgitused.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5(10)

3-23-744

9.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata esialgse õiguskaitse taotlus Keskkonnaameti 31.03.2023 korraldustega nr 13/23/98, 1-3/23/99, 1-3/23/100 hõlmatud laidudele ja esialgse õiguskaitse taotlus korralduses nr 1-3/23/101 Kingissepa laiu osas ning uue määrusega peatada korralduste nr 1-3/23/98, 13/23/99, 1-3/23/100 kehtivus ja korralduse nr 1-3/23/101 kehtivus Kingissepa laiu osas kuni kohtuotsuse jõustumiseni kokkuvõtvalt alljärgnevatel põhjendustel: 1) määrus on õigusvastane põhjusel, et halduskohus oleks pidanud põhivaidluse tulemuslikkuse ja vaidluse all olevate väärtuste kaitseks peatama korralduste kehtivuse kuni kohtuotsuse tegemiseni käesolevas haldusasjas; 2) Keskkonnaamet on jätnud tõendamata kormorani põhjustatava tõsise majandusliku kahju, mille esinemine ja jätkumine on linnudirektiivi erandi rakendamise eelduseks. Puuduvad asjakohased uuringud, mis tõendaksid oluliste kalade märkimisväärset osakaalu kormorani saakobjektidena ja sellest tingitud tõsist majanduslikku kahju eesti rannakaluritele. Keskkonnaamet on kormorani ohjamise erandi rakendamisel jätnud tähelepanuta ja täitmata linnudirektiivist ja selle erandite rakendamise juhistest tulenevad olulisimad nõuded - selgitada välja, millest kohalik kormoraniasurkond toitub ning kas nende põhjustatav majanduslik kahju töönduslikult olulistele kaladele on tõsine; 3) teiseks on Keskkonnaamet jätnud selgelt kaalumata ja põhjendamata kormoranimunade õlitamise proportsionaalsuse ja eesmärgipärasuse Natura 2000 võrgustiku linnualadel ning liikumispiirangutega sihtkaitsevööndites, samas kui kormoran pesitseb ka väljaspool kaitsealasid. Lube andes on kaalumata jäetud tegevuse mõju sihtkaitsevööndite kaitseeesmärkidele, mis osade laidude (Kasispea Suurlood, Väike- ja Suur-Pihlakare) puhul eeldavad ökosüsteemi arengut üksnes loodusliku protsessina. Keskkonnaamet on jätnud korraldustes täielikult tähelepanuta, et kaitsealade sihtkaitsevööndites on majandustegevus keelatud. Kormoranide ohjamise eesmärgiks on vähendada liigi mõju kalavarudele ehk suurendada kalurite kalasaake, mis on otseselt majandusliku eesmärgiga tegevus; 4) kolmandaks on Keskkonnaamet jätnud analüüsimata kaitsealadel kavandatava õlitamise ja häirimise mõju teistele liikidele. Korraldust ei saa seega nõuetele vastavalt realiseerida. Kaebaja lisab olukorra illustreerimiseks määruskaebusele andmetabeli, milles kajastuvad 2021. a ja 2022. a pesitsusperioodil vaidlusalustel laidudel tehtud loenduste tulemused koos vastavate liikide staatusega. Taoline andmestik pidanuks olema aluseks kormorani ohjamisega kaasnevate mõjude analüüsil; 5) neljandaks ei ole Keskkonnaamet korraldustes eristanud laide, kus kormoranid pesitsevad puude ja põõsaste otsas. Korraldustes puudub info, millistel aladel kormoranid pesitsevad puistus ning kuidas sellistel aladel õlitamine peaks toimuma. Korraldused ei ole nimetatud puuduste tõttu juhistele vastavalt realiseeritavad; 6) kuna vaidluse all on haldusorgani tegevuse totaalne õigusvastasus, siis oleks kohus pidanud seda arvestama õiguskaitse rakendamisel. Kui vaidluse all olevad õlitamisload realiseeritakse kohtumenetluse ajal, siis ei ole lindude pesitsusaegse häirimise eelse olukorra taastamine enam võimalik.
10.Vastustaja palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata kokkuvõtlikult alljärgnevatel põhjendustel: 1) vastustaja jääb 12.04.2024 halduskohtule esitatud seisukohtade juurde neid kõiki käesolevas menetlusdokumendis kordamata 2) vastustaja on 12.04.2023 menetlusdokumendi p 11 selgitanud, miks ta peab praegusel juhul kaalukamaks avalikuks huviks kormoranide arvukuse ohjamise kaudu kalavarude, sh kudekarjade kaitset, andes selleks tegevuseks LKS § 55 lg 61 sätestatud erandi alusel loa. Keskkonnaamet jääb oma seisukoha juurde ja nõustub Tallinna Halduskohtu seisukohaga ka selles, et kormoranide arvukuse ohjamiseks puudub rahuldav alternatiiv ja tegevusest tulenev 6(10)

3-23-744 häiring teistele liikidele on minimaalne. Keskkonnaamet on andnud 2022. ja 2023. aastal loa kormoranide mitteletaalseks heidutamiseks Sindi kärestikul kalavaru säästmise eesmärgil, kuid see tegevus ei ole heidutust läbi viivate isikute sõnul tulemuslik, sest linnud pöörduvad heidutuspaika üsna kiirelt tagasi; 3) käesoleval aastal on Keskkonnaamet andnud asustamisloaga hävimisohus ja nõrkade kalapopulatsioonide taastamiseks loa asustada Pärnu Daugava asurkonda 5540 üheaastast lõhe, 8880 kaheaastast lõhe ning Pärnu jõe asurkonda 450 000 samasuvist merisiia vastset. Kormoranid kahjustavad noori siigu, kes jäävad sinna piirkonda aastateks, k.a kevadsuviseks perioodiks, mil kormoranid piirkonnas sigivad ja enda poegi laiu ümber oleva st veest püütud kalaga toidavad; 4) Tallinna Halduskohus on kaebuse eduväljavaateid hinnanud 13.04.2023 kohtumääruse p 13 mitte suurteks. Järelikult ei ole praegusel juhul täidetud esialgse õiguskaitse kohaldamise (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrus asjas 3 22 2413, p 11); 5) halduskohus on hinnanud asjakohaselt ka esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärgi kaebajale. Õige on järeldus, et kormorani, kui liigi soodne kaitsestaatus ei satu planeeritavast õlitamisest ohtu ning laidudel, kus kormoranide osakaal on üle 90% on teiste laidudel pesitsevate lindude häiring minimaalne; 6) esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust mittepuudutavate kaebaja väidetega seoses Keskkonnaamet ei nõustu kaebajaga selles, et vaidlustatud korraldusi saaks vaadelda, kui sihtkaitsevööndites (SKV) majandustegevust lubavaid korraldusi. Nimelt on kaebaja määruskaebuse p 22 märkinud, et Keskkonnaamet on vaidlustatud korralduste andmisel jätnud täielikult tähelepanuta, et kaitsealade sihtkaitsevööndites on majandustegevus keelatud. Munade õlitamist ei saa käsitleda majandustegevusena. Seega ei ole kaebaja poolt asjakohane munade õlitamise puhul viidata kaitse eeskirjast tulenevale majandustegevuse keelule või kaitse eesmärgile (sh ka kaitse eesmärkide tagamine ja ökosüsteemide areng üksnes loodusliku protsessina). Järelikult oli Keskkonnaameti hinnata üksnes see, kas taotletavaks tegevuseks (so kormorani munade õlitamine) on põhjendatud LKS § 55 lg 61 sätestatud loa andmine või mitte. Keskkonnaamet on 12.04.2023 menetlusdokumendi p 9 selgitanud, et andis vaidlustatud korraldustega LKS § 55 lg 61 alusel loa korraldustes välja toodud laidudel lindude tahtlikuks häirimiseks pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal; 7) munade õlitamise metoodika on koostanud kormoranide uurimisega aastakümneid tegelenud ornitoloog Kalev Rattiste. Keskkonnametil pole olnud mõjuvat põhjust kahelda metoodika sisus. Munade õlitamise metoodika valik ja rakendamine on taotleja otsustada (sh munade õlitamise vajadus ja võimalikkus puistuga osaliselt kaetud laidudel). Lisa (munade õlitamise metoodika) olemasolu tõttu ei ole mõistlik seda üksikasjalikult lahti kirjutada ka Keskkonnaameti koostatud vastavasisulistes korraldustes. Lisaks saab Keskkonnaamet (sh konsulteerides oma ala ekspertide ja teadlastega) munade õlitajaid jooksvalt ja ka kohapeal instrueerida, et LKS § 55 lg 61 kirjeldatud häiring kormoranimunade õlitamisel oleks teistele liikidele (sh võimalikult vähene ja minimaalne; 8) määruskaebuses toodud järeldused ümarmudila mõjust kormorani arvukusele ei ole asjakohased. Kaebaja on jätnud tähelepanuta fakti, et kormoran on generalist ja oportunistlik toituja ning, et kormorani toit ja mõju kalastikule ei piirdu kindlasti vaid ümarmudilaga. Väinameres kahanesid kalurite saagid mitmeid kordi. Kalade arvukuse, kalurite saagi ning kormorani dieedi analüüs viitas, et kala arvukuse vähenemine võib olla seotud kormorani arvukuse kasvuga. Järeldus tugineb arvamusel, et kormoran toitub olulisel kalade kudealal, mis ei toimi endisel kujul ning mõjutab seega piirkonna noorjärke, mistõttu võib kormorani leviku laienemisel olla sarnane mõju kalalaevastiku suurenemisega või selle püügitõhususe kasvuga; 9) kormoranid mõjutavad ka kalandusele olulisi ja ohustatud liike Kui võrrelda kormoranide arvukuse tõusu ja ümarmudila saaki rannikumeres, siis on näha, et mõlemad on jõudsalt kasvanud, seega pole kormoranid ümarmudila arvukuse suurenemist takistada suutnud;

7(10)

3-23-744 10) Keskkonnaamet ei ole jätnud analüüsimata tööde teostamisega kaasneva häiringu mõju teistele liikidele. Keskkonnaamet on vaidlustatud korraldustes selgelt välja toonud, et amet on välja valinud laiud, kus lubatakse kormorani mune õlitada, arvestades, et munade õlitamisega kaasnev häiring teistele liikidele puuduks või oleks minimaalne. Seepärast lubataksegi LKS § 55 lg 61 toodud erandi alusel kormorani mune õlitada laidudel, kus kormoranide osakaal on kõigist pesitsejatest vähemalt 90%. Kahjuks ei ole Eestis laide, kus pesitseks vaid kormoran, mistõttu puuduvad alternatiivid munade õlitamise asukoha valikul. Välja valitud 10 laiul on teiste pesitsejate osakaal kõige väiksem ning sellega püütakse minimeerida ka nendele tekkivat häiringut; 11) KeHJS § 3 lg 1 p 2 kohaselt võib jätta Natura 2000 võrgustiku alal keskkonnamõju hindamise tegemata juhul, kui objektiivse teabe põhjal on välistatud, et tegevusega võib kaasneda eraldi või muude tegevustega oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse eesmärgile. Keskkonnaamet oli vaidlustatud korralduste andmisel selgelt veendunud, et laidudel, kus pesitsevate lindude osakaal võrreldes teiste liikidega on vähemalt 90% ei mõjuta munade õlitamine kormorani soodsat kaitsestaatust ega halvenda te iste liikide kaitsestaatust. Seega puudub oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

11.MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu palus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ning määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud kaebaja kanda kokkuvõtvalt alljärgnevatel põhjendustel: 1) kolmas isik jääb kõigi 12.04.2023 esitatud seisukohtade juurde; 2) halduskohus huve põhjalikult kaaludes õigesti leidnud, et avalik huvi kormoranide ohjamiseks kaalub üles kaebaja poolt esile toodud huvid; 3) tuvastatud kormoranide pesitsuspaaride arv 33 613 ületab 83 kordselt nimetatud liigi kaitseks vajalike lindude arvu. Lindude arv on 10 aastaga kasvanud 20 000 pesitsuspaari võrra. Kaebaja pole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kormoran enam kalast ei toitu või kalavarudele mingit mõju ei oma. Kaebaja käsitlused on spekulatiivsed; 4) kaebaja ei ole ümber lükanud järeldust, et kui esialgse õiguskaitse korras peatada kormoranide munade õlitamine, siis jätkab nende populatsioon väga kiiret kasvu aastas ca 8,9%. Lindude kiire kasv toob kaasa järjest suurema kahju tekkimise kalavarudele kui ka looduskeskkonnale; 5) olukorras, kus laidudel on kormoranide osakaal kogu populatsioonist ca 90%, ei ole asjakohane kaebaja väide munade õlitamisega teiste linnuliikide pesitsusrahu olulisest häirimisest. Kaebaja vastuolulise seisukoha järgi polegi kunagi kormoranide munade õlitamine võimalik, sest alati võib samas piirkonnas pesitseda ka mõni teine linnuliik; 6) kui 2011–2014 peeti kormoranide munade õlitamist võimalikuks, siis miks see ei ole võimalik praegu, kui kormoranide arvukus on tõusnud 21 000 pesitsuspaari võrra; 7) kolmas isik on asunud juba tegema kulutusi kormoranide munade õlitamiseks.
12.MTÜ Hiiukala, MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts ja Harju Kalandusühing nõustuvad vastustes MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu seisukohtadega ja paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.

8(10)

3-23-744

14.Kaebaja esitas koos määruskaebusega õlitamisalade haudelinnustiku ülevaate (lisa 1), mille ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3).
15.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse loodus- ja keskkonnakaitse eesmärgil. Seega tuleb esialgse õiguskaitse vajaduse üle otsustamisel teha kindlaks, kas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks HKMS § 249 lg 1 teine lause). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 2 esimene lause; Riigikohtu 25.08.2022 määrus asjas nr 3-20-771, p 16).
16.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta ja ei korda kõiki põhjendusi (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
17.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Puudub vaidlus, et kormorani munade õlitamine toimub kohtumenetluse ajal. Õlitamise teostamisega kaasneb teiste pesitsevate liikide mõningane häirimine ning õlitamise tagajärjel jäävad kormoranide pojad koorumata ning neid tagajärgi pole võimalik kaebuse rahuldamise korral tagasi pöörata.
18.Kaebaja heidab ette, et Keskkonnaamet on jätnud tõendamata kormorani põhjustatava tõsise majandusliku kahju, hindamata kormoranimunade õlitamise proportsionaalsuse ja analüüsimata kaitsealadel kavandatava õlitamise ja häirimise mõju teistele liikidele. Samuti ei ole Keskkonnaamet kaebaja hinnangul korraldustes eristanud laide, kus kormoranid pesitsevad puude ja põõsaste otsas. Lisaks seab kaebaja kahtluse alla kormoranide munade õlitamise metoodika ja vaidleb vastu vananenud andmetele, uuringutele ja tegevuskavale tuginemisele. Praeguses menetlusetapis pole võimalik kaebuse eduväljavaateid pidada ilmselgelt olematuna. Kaebaja tõstatatud küsimused lahendab kohus asja sisulisel arutamisel. Esialgse õiguskaitse kohaldamine tooks aga kaasa selle, et Keskkonnaameti taotletav eesmärk jääks saavutamata. Seetõttu tuleb omistada kaalu just erinevate huvide kaalumisele.
19.Halduskohus on õigesti jaatanud, et avalik huvi kormoranide arvukuse ohjamiseks kaalub üles kaebaja kajastatud huvid. Kaebusega kaitstavate huvide kõrval tuleb samaväärselt arvestada ka esialgse õiguskaitse kohaldamisest tulenevate tagajärgedega avalikele huvidele ja kolmandate isikute õigustele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus erinevate huvide ja õiguste kaalumisel eksinud. Kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu on proportsionaalne kõigi protsessiosaliste suhtes. Kormorani elujõulisuse populatsiooni säilimiseks ei tohiks tema arvukus langeda alla 400 paari (vt kormorani tegevuskava, lk 52), kuid menetlusosaliste välja toodud 2022. a loenduse andmete kohaselt on nende lindude haudeasurkonna suuruseks Eestis 33 613 pesitsuspaari. Kormoran on kalatoiduline, kes on võimeline neelama ka kiloseid forelle (vt tegevuskava, lk 12) ning kuna kormoran on võimeline sööma pool kilo kala päevas, siis arvestades lindude arvukust ei saa praeguses menetlusstaadiumis olulist majanduslikku kahju kalastuspiirkondadele ilmselgelt välistada (vt Gilbert Leistra, Jozef Keulartz. Legitimacy in European Nature Conservation Policy. Springer 2008, p 57). Kui kohus peaks kohtumenetluse ajaks munade õlitamise ära keelama ja kui kaebus peaks rahuldamata jääma, oleks kormoranide arvukuse ohjamine tulevikus tõenäoliselt veelgi raskem. Munade õlitamise eesmärgil lühiajalise viibimisega kaasnev häiring teiste laidudel pesitsevatele lindudele on eelduslikult minimaalne. Praeguses menetlusetapis esitatud andmetest ja vastustaja viidatud erialastest artiklitest ei järeldu, et munade õlitamise toiming, mida tehakse ka teistes riikides kormoranide

9(10)

3-23-744 populatsiooni ohjamiseks1, oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne või kormoranide kui populatsiooni soodne kaitsestaatus satuks planeeritavast õlitamisest ohtu.

20.Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning halduskohtu määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vt ka Nordic Cormorant meeting 10-11 February https://www.fishpoint.net/assets/Projekt/Nordic%20Cormorant%20meeting%201011%20February%20MEMO.pdf. P 4.

2021.

Kättesaadav

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20263-24-1473/40Riigikohtu halduskolleegium
  • 28.05.20263-23-1918/19Riigikohtu halduskolleegium