Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. märts 2023, Tallinn
Haldusasja number
Menetlusosalised
3-21-700 Gutman & Gutman OÜ, C, X, PrügiAbi OÜ ja Saareaare OÜ kaebus Saaremaa Vallavolikogu 26. veebruari 2021. a otsuse nr 1-3/16 osaliseks tühistamiseks Kaebajad Gutman & Gutman OÜ, C, X, PrügiAbi OÜ ja Saareaare OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas Vastustaja Saaremaa vald, esindaja LJ Kolmandad isikud Q ja F
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. novembri 2022. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Gutman & Gutman OÜ, C, X, PrügiAbi OÜ ja Saareaare OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
RESOLUTSIOON
1.Jätta kolmanda isiku 17. veebruari 2023. a seisukoha lisad 1–3 toimikusse võtmata.
2.Jätta Gutman & Gutman OÜ, C, X, PrügiAbi OÜ ja Saareaare OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 14. novembri 2022. a märtsi otsus muutmata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 2. mail 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
3-21-700 (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pihtla Vallavolikogu kinnitas 15. novembri 2005. a otsusega nr 94 Pihtla valla kohalike teede ja hooldatavate erateede nimekirja, milles sisaldus mh Vanamõisa-Laheküla tee (tee number 5920004, pikkus 2,03 km) ja Laheküla sadama tee (tee number 5920005, pikkus 0,78 km).
2.Pihtla Vallavolikogu kinnitas 13. novembri 2008. a otsusega nr 50 Pihtla valla teede nimekirja, milles sisaldus mh Vanamõisa-Laheküla tee nr 1 (tee number 5920004, pikkus 2014 m) ja Vanamõisa-Laheküla tee nr 2 (tee number 5920004, pikkus 701 m). Nimetatud otsuses olid need teed märgitud avalikuks kasutamiseks mõeldud kohaliku teena.
3.Saaremaa Vallavalitsus jättis 9. juuli 2019. a korraldusega nr 2-3/1187 algatamata Saaremaa vallas Tirbi külas asuva Vanamõisa-Laheküla tee (nr 5920004) Lautri katastriüksusele jääva tee osas sundvalduse seadmise menetluse.
4.Saaremaa Vallavalitsus (Pihtla valla õigusjärglane) kinnitas 17. novembri 2020. a korraldusega nr 2-3/1946 Saaremaa valla Pihtla piirkonna kohalike teede ja tänavate nimekirja. Nimekirja on kantud Vanamõisa-Laheküla tee (tee number 5920004, pikkus 2665 m), mis on avalik maantee, ja Vanamõisa-Laheküla tee (tee number 5920004, pikkus 2 m), mis on mitteavalik maantee. Otsuse põhjenduste kohaselt on Maanteeamet lõpule viimas kohalike teede andmete inventeerimist, mille eesmärk oli korrastada teeregistrit, täpsustada avalikke ja mitteavalikke teid, korrastada teede nimed, täpsustada tervikteede ruumikujud, teede algus- ja lõppkohad jms. Toimiva tervikliku teedevõrgu moodustamise eesmärgil kanti tee teeregistrisse tervikteena, mistõttu kajastusid korralduses terviktee koosseisus olevad nii avalikud kui ka mitteavalikud lõigud. Otsuses tugineti ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg-tele 5 ja 7, § 103 lg-le 7, Vabariigi Valitsuse 7. jaanuari 2016. a määruse nr 1 „Teeregistri põhimäärus“ (määrus nr 1) § 12 lg-le 2 ja § 13 lg-le 3 ning Saaremaa Vallavolikogu 29. novembri 2018. a määrusele nr 64 “Teeregistri põhimääruses sätestatud ülesande delegeerimine“.
5.Saaremaa Vallavolikogu tunnistas 26. veebruari 2021. a otsuse nr 1-3/16 p-ga 1.15 kehtetuks Pihtla Vallavolikogu 15. novembri 2005. a otsuse nr 94 ja p-ga 1.16 kehtetuks Pihtla Vallavolikogu 13. novembri 2008. a otsuse nr 50. Otsuses märgiti kokkuvõtlikult järgmist: 1) Maanteeamet ja Saaremaa Vallavalitsus inventeerisid kohalike teede andmeid. Inventeerimise eesmärk oli korrastada teeregistrit, täpsustada avalike ja mitteavalike teede olemit, korrastada teede nimed, täpsustada tervikteede ruumikuju, teede algus- ja lõppkohad jms; 2) korrastatud Pihtla piirkonna teed on kinnitatud Saaremaa Vallavalitsuse
17.novembri 2020. a korraldusega nr 2-3/1946. Kuna inventeerimise käigus on teeregister korrastatud ja korrektsed andmed teeregistrisse esitatud, tuleb tunnistada õigusselguse huvides kehtetuks õigusaktid, millega on Saaremaa vallaks ühinenud omavalitsused kinnitanud teeregistrisse esitatavad kohalike teede andmed.
2(8)
3-21-700
6.Z, W, C, X, PrügiAbi OÜ ja Saareaare OÜ esitasid halduskohtule kaebuse Saaremaa Vallavolikogu 26. veebruari 2021. a otsuse p-de 1.15 ja 1.16 tühistamiseks. Kaebajad esitasid kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) Lautri katastriüksusel asub avalikult kasutatav tee; 2) Kõutsi, Saadu, Kasti ja Niidu kinnistute omanikud on ajalooliselt kasutanud Lautri katastriüksusel asuvat teed oma kinnistutele pääsemiseks. Samuti kasutavad kaebajad Vanamõisa-Laheküla teed Lautri katastriüksusel asuvale Siia lautrikohale ja kallasrajale pääsemiseks. Niidu kinnistule pääseb Lautri katastriüksusel kulgeva tee kaudu. Tegemist on ainsa sõidukiga läbitava teega. Saareaare OÜ, kellele kuulub Saadu kinnistu, soovib kasutada Lautri katastriüksusel asuvat kallasrada ja Siia lautrikohta. Saadu kinnistul asuvat kallasrada ja Lautri katastriüksusel asuvat Siia lautrikohta on võimalik kasutada ainult Vanamõisa-Laheküla tee kaudu. Saadu kinnistul asuva elamu ja kallasraja vaheline ala on kas üleujutatud või liigniiske ja sellel liiklemine on piiratud; 3) kinnistu omanik sulges 2017. a-l oma kinnistul asuva tee. Vaidlusalune otsus on tehtud Lautri katastriüksuse omaniku kasuks. Haldusaktist ei nähtu, et vastustaja oleks käsitlenud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg-s 3 ja § 67 lg-s 1 sätestatud asjaolusid. Ühtegi kaalutlust otsusest ei nähtu. Vastustaja ei ole tuvastanud avalikku huvi õigesti. Üldplaneeringu ülevaatamise järgselt ei ole tehtud mistahes üldplaneeringut muutvaid toiminguid. Seega nõustus vastustaja, et vähemalt alates Pihtla valla üldplaneeringu kehtestamisest oli VanamõisaLaheküla tee selliseks teeks, mille abil peab olema tagatud juurdepääs kallasrajale ja Siia lautrikohani. Kohalikul omavalitsusel on kohustus järgida kehtestatud planeeringut ja viia seda ellu seadusjärgsete kohustuste osas. Selliseks kohustuseks on tagada avalik juurdepääs kallasrajale.
7.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) Lautri kinnistul asuvat teelõiku kasutab tegelikkuses oma kinnistule juurdepääsuks üksnes Kõutsi kinnistu omanik; 2) Männioksa kinnistu piirneb merega ja avalikus kasutuses oleva Laheküla-Tirbi teega. Saadu kinnistu piirneb merega ja munitsipaalomandis oleva Vanamõisa-Laheküla teega. Kõutsi, Kasti ja Niidu kinnistud piirnevad merega. Männi kinnistu ja Ranna-Kopli kinnistud piirnevad merega ning avalikus kasutuses oleva Laheküla-Tirbi teega. Kõikidel kaebajatel on juurdepääs kallasrajale nendele kuuluvatelt kinnistult; 3) lautrid ei ole sadamad. Igaühel on õigus rajada oma maale lauter; 4) Siia lautrikohal kui avalikul lautrikohal puudub tänase seisuga õiguslik alus. Seda, et tegemist peaks olema avalikkusele ligipääsetava lautrikohaga, ei käsitle ükski kehtiv planeering. Eraomandi kitsendamine on lubatud kokkuleppel maaomanikuga või sundvalduse seadmisega. Vastustaja pöördus 23. aprilli 2018. a kirjaga Energialevi OÜ poole ja tegi ettepaneku sõlmida notariaalne avaliku kasutamise leping. Maaomanik vastas, et ühelgi isikul ei ole õigust nõuda juurdepääsu üle Lautri maaüksuse Siia lautrikohale. Seega puudub maaomaniku nõusolek eraomandi kitsendamiseks. Samuti ei ole olemas sellist ülekaalukat avalikku huvi, mis õigustaks eraomandi kitsendamist haldusaktiga; 5) kaebajate viidatud Pihtla Vallavolikogu otsused tuginevad eelkõige tol ajal kehtinud teeseaduse (TeeS) §-le 51 ja § 4 lg-le 3 ning Vabariigi Valitsuse 28. juuli 2005. a määruse nr 199 „Riikliku teeregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ (määrus nr 199) §-dele 9 ja 10 ning on informatiivsed. Lautri maaüksusele jääva Vanamõisa-Laheküla tee osa kohta ei ole sõlmitud ühtegi kokkulepet. Seda, miks vastustaja õiguseellane on deklareerinud Vanamõisa-Laheküla tee sellises pikkuses avalikus kasutuses olevana, ei ole täna enam võimalik selgitada. Kuni Lautri maaüksuseni on tegemist väljamõõdetud munitsipaalomandis oleva teega. Juhul, kui toonane Pihtla vald oleks näinud avaliku kasutuse vajadust ka sealt edasi,
3(8)
3-21-700 oleks ta tol ajal võtnud midagi ette selleks, et edasine tee saaks munitsipaalomandisse või avalikku kasutusse; 6) juurdepääsu endale kuuluvale kinnistule on võimalik nõuda asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 alusel. Vaidlusalune otsus ei halvenda kaebajate olukorda; 7) Vanamõisa-Laheküla tee on munitsipaalomandis kuni Lautri katastriüksuse piirini. Munitsipaalomandis oleva tee pikkus on 2,664 km. Munitsipaalomandis olev tee on välja mõõdistatud ja on moodustatud eraldi kinnistu, mille omanikuks on vastustaja. Lautri katastriüksusel asuv teelõik ei ole munitsipaalomandis. Samuti ei ole seda eraldi välja mõõdistatud. Teealune maa on alates kinnistu moodustamisest olnud kinnistu osa ja eraomandis. Lautri katastriüksuse kinnistusraamatu kande juures puuduvad igasugused märkused katastriüksuse täielikust või osalisest avalikust kasutusest. Vastustajal on kohustus kontrollida teeregistri andmete vastavust tegelikkusele. Olukorras, kus tee avalikku kasutusse määramiseks puudub õiguslik alus, peab kohalik omavalitsus viima andmed tegeliku olukorraga kooskõlla. Vaidlusalust otsust on vastustaja käsitlenud kui formaalset teeregistrisse andmete esitamise akti ning kaalutlused ühe või teise tee avalikku kasutusse määramise kohta on esitatud erinevates muudes varasemates aktides.
Kolmandad isikud ei esitanud kirjalikke seisukohti.
9.Tallinna Halduskohus jättis 14. novembri 2022. a otsusega kaebuse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kõikide kaebajate kaebeõiguse puudumine pole ilmselge. Kuna Saadu kinnistule pääseb Vanamõisa-Laheküla teelt ja selleks ei pea kasutama Kadaka kinnistut, puudub Saareaare OÜl kaebeõigus. Kaebeõigus puudub Cl, kuna tal puudub õigus nõuda Kadaka kinnistu kaudu juurdepääsu tema tütrele kuuluvale Ilvekivi kinnistule. Kaebajatel on juurdepääs kallasrajale enda kinnistute kaudu; 2) Kadaka kinnistul asub eratee ja see kuulub kolmandatele isikutele. Tee seisundi muutmiseks on vaja avalik-õiguslikku otsust; 3) Pihtla Vallavolikogu 15. novembri 2005. a otsusega nr 94 kinnitati Pihtla valla kohalike teede nimekiri ja Pihtla valla hooldatavate erateede nimekiri. Kohalike teede nimekirjas on mh Vanamõisa-Laheküla tee nr 5920004 pikkusega 2,03 km ja Laheküla sadama tee nr 5920005 pikkusega 0,78 km. Vanamõisa-Laheküla tee on selles nimekirjas toodud lühemana kui praegune tee pikkus. Laheküla sadama tee nimetuse ega numbriga teed enam teeregistris olemas ei ole, seega puudub täpne teadmine, kus nimetatud tee tegelikult asus. Tirbi külas ei ole ühtegi sadamat ja lauter ei ole üldteadaolevalt sadam. Lauter on sõnaveebis oleva selgituse kohaselt kohapealsete looduslike materjalide ümberpaigutamise teel rajatud koht paatide või väikeste laevade randumiseks; merre ulatuvate kiviridade vaheline paatide randumiskoht. Seega ei viita tee nimetus sellele, et tegemist on vaidlusaluse Kadaka kinnistul asuva teega. Samuti ei saa teede pikkusi liites teha omavolilist järeldust, et tegemist on kindlasti Vanamõisa-Laheküla teele järgneva ja Kadaka kinnistule jääva teega; 4) kaebajad ei ole tõendanud, et kinnistul oleks kunagi moodustatud tee aluse maa osas eraldi kinnistu, mis oleks olnud kohaliku omavalitsuse omandis. Seega olenemata sellest, kas Kadaka kinnistul asuva tee osas oli sõlmitud omaaegse TeeS § 4 lg-s 3 sõlmitud leping või kasutati seda teed avalikult kinnistu omaniku talumisel, ei olnud see tee kohalik tee tollal kehtinud TeeS § 51 tähenduses. Kuna tegemist ei olnud kohaliku teega, siis ei saa Pihtla Vallavolikogu
15.novembri 2005. a otsuses kohalike teede nimekirjas tehtud kannet Laheküla sadama tee kohta pidada Lautri katastriüksusel oleva tee kohta käivaks. Sama otsusega kinnitatud Pihtla valla hooldatavate erateede nimekirjas ei ole ühtegi sellise nimetusega teed, mida saaks seostada Lautri katastriüksusel oleva teega; 5) Pihtla valla rannaala üldplaneeringu seletuskiri ei viita ühelgi moel Siia lautrikohale ega sellele juurdepääsu tagamise vajadusele; 4(8)
3-21-700 6) Pihtla Vallavolikogu 15. novembri 2005. a otsusega nr 94 ei ole määratud vaidlusalust teed avalikult kasutatavaks. Järelikult ei too selle otsuse kehtetuks tunnistamine vaidlustatud otsuse p-ga 1.15 kaasa selliseid tagajärgi nagu kaebajad väidavad. Seega ei riku vaidlusalune otsus kaebajate õigusi; 7) Pihtla Vallavolikogu 13. novembri 2008. a otsusega nr 50 kinnitati Pihtla valla teede nimekiri. Nimekirjas on mh välja toodud Vanamõisa-Laheküla tee nr 1 (tee nr 5920004) pikkusega 2014 m ja Vanamõisa-Laheküla tee nr 2 (tee nr 5920004) pikkusega 701 m. Mõlemad on kohalikud teed ja avalikult kasutatavad. Ühtegi muud teed, mida saaks nimetuse kaudu kuidagi seostada Kadaka kinnistul asuva teega, nimekirjas ei ole. Eraisiku kinnistul asuv tee ei saanud olla kohalik tee varem kehtinud TeeS i redaktsiooni järgi. TeeS-i tehti 2008. a novembris muudatus, mis kinnitab, et eraisiku kinnistul asuv tee ei saanud olla kohalik tee varem kehtinud TeeS-i redaktsiooni järgi. Praeguste teeregistri andmete kohaselt on Vanamõisa-Laheküla tee pikkus 2667 m. Pihtla Vallavolikogu 13. novembri 2008. a otsuse kohaselt oli Vanamõisa-Laheküla tee 1 ja 2 pikkus 2715 m. Vahe on 48 m. Pihtla Vallavolikogu ei viinud 13. novembri 2008. a otsuses avalikult kasutatava teena märgitud VanamõisaLaheküla teed 1 ja 2 koos kuni Kadaka kinnistul asuva lautrikohani ega Saadu kinnistuni, samuti mitte Männioksa kinnistuni. Lautrikohani mineva tee pikkuseks on umbes 120 m ehk 2,5 korda pikem tee. Nii suurt vahemaad ei saa põhjendada mõõtmisveaga. Kuna tõendatud pole, et Pihtla Vallavolikogu 13. novembri 2008. a otsuses nimetatud Vanamõisa-Laheküla tee viis kuni Siia lautrikohani ja edasi Saadu kinnistuni või Männioksa kinnistuni, siis ei saanud selle otsuse kehtetuks tunnistamine vaidlustatud otsuse p-ga 1.16 võtta kaebajatelt juurdepääsu õigust Siia lautrikohani ega enda kinnistuteni. See tähendab, et vaidlusalune otsus ei ole kaebajatele nende väidetud riivet kaasa toonud; 8) Saaremaa Vallavalitsus kinnitas 17. novembri 2020. a korraldusega nr 2-3/1946 Saaremaa valla Pihtla piirkonna kohalike teede ja tänavate nimekirja. Korralduse lisas on toodud välja mh Vanamõisa-Laheküla tee (tee nr 5920004) kogupikkusega 2667 m, millest tee pikkusega 2665 m on avalik ja 2 m mitteavalik. Kuna see korraldus reguleerib sama küsimust nagu Pihtla Vallavolikogu 15. novembri 2005. a ja 13. novembri 2008. a otsused, siis ei saa need kehtida samaaegselt. Kaebaja ei saa tugineda sellele, et varasema haldusaktiga on mingi osa teest kuulutatud avalikult kasutatavaks, sest tee omanikul on õigus tugineda hilisemale haldusaktile, mis seda teed avalikult kasutatavaks ei tunnista. Tee ei saa olla samaaegselt nii avalikult kasutatav kui ka mitteavalik; 9) seaduse tasandil ei ole enam reguleeritud, millise kohaliku omavalitsuse organi pädevusse kohalike teede nimekirja kinnitamine kuulub. Tegemist on kohaliku omavalitsuse sisepädevuse küsimusega. Vallavalitsus omas pädevust otsust langetada; 10) isegi kui kaebajate väited vastavad tõele ja Pihtla Vallavolikogu otsused reguleerisid Kadaka kinnistul asuva tee staatust, siis on seda igal juhul muudetud Saaremaa Vallavalitsuse
17.novembri 2020. a korraldusega. Kuna viimane ei määra katastriüksusel asuvat teed avalikku kasutusse, siis saab kaebajate õigusi rikkuda Saaremaa Vallavalitsuse 17. novembri 2020. a korraldus, mitte praeguses asjas vaidlustatud Saaremaa Vallavolikogu 26. veebruari 2021. otsus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Kaebajad taotlevad apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) selleks, et kasutada kallasrada ja Siia lautrikohta, vajab ka Saadu kinnistu omanik OÜ Saareaare juurdepääsu mööda Kadaka kinnistul asuvat sõiduteed. Kaebajatel on vajadus kasutada lautrikohta. Igaühel on õigus kasutada kallasrada;
5(8)
3-21-700 2) kohtu väide, et kaebajatel on võimalik pääseda Lautri katastriüksusel asuvale kallasrajale, on vastuolus kohtu enda põhjendustega; 3) halduskohus viitas Maa-ameti kaardiregistri andmetele, kuid pole seda dokumenti toimikusse võtnud. Menetlusosalistel ei olnud võimalik selles osas seisukohta kujundada. Tegemist on sedavõrd olulise rikkumisega, mis toob kaasa halduskohtu otsuse tühistamise; 4) pooled vaidlevad selle üle, kui pikk on Vanamõisa-Laheküla tee. Transpordiameti vastuse kohaselt kulges tee ka Lautri katastriüksusel. Kohus rikkus menetlusnormi, kui hindas tõendit kaebajatest erinevalt ega andnud kaebajatele võimalust esitada oma seisukohta. Kohus tuvastas tee asukoha ekslikult. Tee kulges lautrini; 5) kohus tugines mõõtmise andmetele, mida kaebajatele ei ole tutvustatud; 6) kinnistul asuva tee avalikult kasutamise lõpetamine rikub kaebajate õigusi. Käesolev vaidlus omab tähtsust ka tulevaste vaidluste lahendamisel, kuna sellest võib sõltuda, kas kaebaja peab maakohtusse pöörduma; 7) Saaremaa Vallavalitsus 17. novembri 2020. a korraldus nr 2-3/1946 on tühine, kuna seda pole andnud pädev organ; 8) halduskohtu otsused asjades 3-21-700 ja 3-21-164 on vastuolulised; 9) kohus asus ise vaidlustatud otsust motiveerima; 10) sundvalduse seadmine polnud vajalik, kuna vaidlusalune tee on avalikult kasutatav. Vastustaja pole lähtunud haldusakti kehtetuks tunnistamise normidest.
11.Vastustaja taotles vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu otsus on seaduslik. Vastustaja jääb varem toodud seisukohtade juurde; 2) kaebaja viidatud lepingud ei tõenda, et Lautri katastriüksusel asus avalikult kasutatav tee. Vaidlust ei ole selle üle, et kinnistul asub tee. Nimetatud tee aga pole antud avalikku kasutusse; 3) kallasrajale ei pea pääsema liiklusvahendiga. Planeeringud ei käsita Siia lautrikohta avaliku lautrikohana. Eraomandit saab kitsendada kas lepingu või sundvalduse seadmise otsusega; 4) kaebajatel on võimalik kallasrajale juurde pääseda; 5) halduskohtu otsuse tühistamist ei tingi see, et kaebajad ei saanud Maa-ameti kaardirakenduse andmetega enne otsuse tegemist tutvuda; 6) otsused nr 94 ja 50 tuli tunnistada kehtetuks, kuna puudus leping, millega kinnistu omanik oleks andud tee aluse maa avalikku kasutusse.
12.Kolmas isik F märgib vastuses, et ei tee kaebajatele takistusi lautrikohale juurde pääsemiseks. Q ei esitanud oma seisukohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Kolmas isik esitas 17. veebruari 2023. a seisukohaga järgmised dokumendid: 1) Keskkonnaameti 21. juuni 2022. a vastuskiri, milles on märgitud, et kolmandate isikute kinnistule on rajatud ebaseaduslik tee, mis tuleb seadustada; 2) Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 2017. a määrus asjas nr 2-15-19639, millega lahendati Gutman &Gutman OÜ avaldus juurdepääsu tee küsimuses; 3) Maa-ameti kaardirakenduse väljavõte, millel on kajastatud tee Siia lautrikohani. Ringkonnakohus jätab esitatud tõendid toimikusse võtmata, kuna need ei sisalda asjaolusid, millest sõltuks vaidlustatud otsuse õiguspärasus (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3).
14.Vastustaja tunnistas vaidlustatud otsusega kehtetuks muu hulgas otsused nr 94 ja 50. Otsuses märgitakse, et vald koos Maanteeametiga inventeeris kohalike teede andmeid, sh 6(8)
3-21-700 selgitas välja avalikud ja mitteavalikud teed ning nende algus- ja lõppemise punktid. Otsuse tegemise aluseks oli Saaremaa Vallavalitsuse 17. novembri 2020. a korraldus nr 2-3/1946.
15.Vaidlustatud otsus ei oma vahetut õiguslikku mõju kaebajate õigustele. Sellega pole Saaremaa valla Pihtla piirkonna kohalike teede ja tänavate nimekirja kantud avalikku maanteena Vanamõisa-Laheküla teed nr 5920004 pikkusega 2665 m ja mitteavaliku maanteena Vanamõisa-Laheküla teed nr 5920004 pikkusega 2 m. Nimetatud otsustused avalike ja mitteavalike teede määramise ja registrisse kandmise kohta tegi vastustaja 17. novembri 2020. a korraldusega nr 2-3/1946. Viimati nimetatud 17. novembri 2020. a korraldus, mis ei hõlmanud avaliku teena Siia lautrikohani viivat teed, anti põhjusel, et puudus kohaliku omavalitsuse üksuse ja omaaegse kinnistu omaniku kokkulepe tee aluse maa avalikku kasutusse andmise kohta. Kui vastustaja oleks jätnud vaidlustatud otsusega omaaegsed otsused nr 94 ja 50 kehtetuks tunnistamata, ei järelduks sellest, et Siia lautrikohani viiv ja kolmandatele isikutele kuuluv tee oleks avalikult kasutatav tee. Kui 17. novembri 2020. a korraldus peaks osutuma õigusvastaseks nt põhjusel, et Siia lautrikohani viiv tee on kokkuleppega antud avalikku kasutusse, mõjutaks see vaidlustatud otsuse õiguspärasust ja kehtivust. Üksnes seeläbi saaks muuta teeregistrisse kantavaid andmeid, mis puudutavad Lautri katastriüksusel asuvat teed.
16.Praeguse vaidluse esemeks ei ole vastustaja 17. novembri 2020. a korraldus. Nimetatud korralduse õiguspärasust ja sellega kaebajate väidetavat õiguste rikkumist hindab kohus asjas nr 3-21-164. Viidatud asjas jõudis ringkonnakohus 31. märtsi 2023. a otsuses järelduseni, et kohaliku omavalitsuse üksus võis nii varem kehtinud kui ka praegu kehtiva õiguse alusel määrata eratee avalikuks kasutamiseks pärast seda, kui ta oli saanud õiguse teealust maad kasutada. Selleks oli tal vaja sõlmida maaomanikuga leping või seada tema kinnistule sundvaldus (Riigikohtu halduskolleegiumi 13. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-19-2255, p 11.3). Ringkonnakohus järeldas viidatud haldusasjas, et kuna 17. novembri 2020. a korralduse andmise ajal puudus tõend, mis kinnitaks, et kohaliku omavalitsuse üksusel oli õigus Lautri katastriüksusel asuvat teealust maad kasutada, on vastustaja õiguspäraselt jätnud vaidlusaluse eratee kohalike teede nimistus avaliku teena hõlmamata. Lisaks asus ringkonnakohus seisukohale, et 17. novembri 2020. a korraldus pole tühine, kuna Saaremaa Vallavolikogu delegeeris 29. novembri 2018. a määruse nr 64 „Teeregistri põhimääruses sätestatud ülesande delegeerimine“ § 1 lg-ga 1 kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse antud ülesande vallavalitsusele (vt ka KOKS § 22 lg 2). Kuna tõendamist pole leidnud asjaolu, et otsuste nr 94 ja 50 andmisel oli olemas maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse üksuse kokkulepe tee avalikuks kasutamiseks andmise kohta, on need otsused õigusvastased ja need võis kehtetuks tunnistada (HMS § 66 lg 1).
17.See, kas vaidlustatud otsuses esinevad põhjendamis- ja kaalumisvead, sh tee võimaliku pikkuse määramise osas, ei oma kaebajate õiguste rikkumise seisukohalt tähendust ega tooks kaasa kaebuse rahuldamist. Vaidlustatud otsusega pole Lautri katastriüksusel asuva tee õiguslikku staatust muudetud ega takistatud kaebajate võimalust liikuda lautrini ja kallasrajani üle Lautri katastriüksuse.
18.Apellatsioonkaebuse rahuldamist ei too kaasa ka see, et halduskohus on tuginenud Maaameti kaardirakenduse andmetele, neid toimikusse võtmata, ega ole andnud kaebajatele võimalust avaldada arvamust kaardimaterjalide kohta. Praeguse vaidluse lahendamisel ei oma tee õige pikkuse küsimus tähendust. Avalikult kasutatavat ja erateed puudutavad otsustused on langetatud 17. novembri 2020. a korraldusega. Viimati nimetatud korraldus pole praeguse vaidluse esemeks.
7(8)
3-21-700
19.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebajate apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
20.Kaebajate menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ja kolmandad isikud pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka nende võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.