lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-1906/7

Sotsiaalõigus › Pensionid

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 29.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-1906/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Pensionid
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1148
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PPVS § 111Politseiametniku väljateenitud aastate pensioni suuruse arvutamise alusPPVS § 36TeenistusasteHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistminePPVS § 117rakendamine politseiteenistuse seaduse alusel teenistuses olnud ametnike suhtesVAPS § 12

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-22-1906

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-22-1906

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.3.2023, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

X.X kaebus Sotsiaalkindlustusameti otsusele nr E12184-1

Menetlusosalised

Kaebaja X.X Vastustaja Sotsiaalkindlustusameti esindaja Merle Magnus

Resolutsioon

1.Jätta kaebus rahuldamata
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 28.4.2023. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

11.08.2022

Asjaolud, menetluse käik, kaebuse põhjendused ja taotlus ning vastustaja vastuväited

1.Kaebaja sai 7.7.2022 55-aastaseks ja esitas Sotsiaalkindlustusametile avalduse pensioni saamiseks. Avalduses viitas ta kohtulahendile nr 3-13-929 ja selgitas, et ta töötas politseis 1990 – 2007.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 04.09.20263-26-2541/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.08.20263-26-1453/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.08.20263-26-128/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 25.08.20263-25-1870/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-2006/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-24-1169/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 11.8.2022 otsusega nr E12184-1 otsustati mitte määrata kaebajale väljateenitud aastate pensioni. Otsuse aluseks on Politsei- ja piirivalveseadus (PPVS) § 111’ ja § 117.
3.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse vaidlusaluse otsuse tühistamiseks ja talle väljateenitud aastate pensioni määramiseks.

3-22-1906

4.Politsei- ja Piirivalveamet kinnitab oma 25.7.2022 kirjas, et kaebaja oli teenistuses miilitsaasutustes reakoosseisu ametikohtadel 10.10.1990 – 28.2.1991 ja politseiasutustes politseiametniku ametikohtadel 1.3.1991 – 11.7.2007.
5.Vastustaja leiab, et kaebaja poolt välja toodud 11.7.2013 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-13929 on muuhulgas viidatud politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 101 lg-le 1 (kehtetu alates 1.1.2020), mis sätestas, et politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, millest viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelneb vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele, tekib 55-aastaselt õigus väljateenitud aastate pensionile. Seega oli selle sätte kohaldamise eelduseks vähemalt viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži enne pensioniõigusliku ea täitumist. Säte on kehtetu alates 1.1.2020 ning selle sätte alusel ei saaks nii või teisiti kaebajale enam pensioni määrata.
6.PPVSi peatüki 5 jagu 10, mis sätestas politseiametniku, tema perekonnaliikmete ja ülalpeetavate pensionikindlustuse, on tunnistatud alates 1.1.2020 tervikuna kehtetuks. Kohtuotsuses olev selgitus ja viited seaduse sätetele (alates 1.1.2020 kehtetutele sätetele) ei anna alust pensioni määramiseks.
7.Vastustaja lähtus pensioni määramisel õigusaktide kehtivast regulatsioonist ja leidis, et kaebajal ei ole seadusest tulenevat alust politseiametniku väljateenitud aastate pensionile PPVS alusel ega ka väljateenitud aastate pensionile VAPS alusel.

KOHTU SEISUKOHT

8.Kohus, hinnanud kohtule esitatud tõendeid ja menetlusosaliste seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.SKA 11.8.2022 otsusega nr E12184-1 otsustati mitte määrata kaebajale väljateenitud aastate pensioni. Otsuse aluseks on Politsei- ja piirivalveseadus (PPVS) § 111’ ja § 117 ja PPA kiri 25.7.2022, et kaebaja oli teenistuses miilitsaasutustes reakoosseisu ametikohtadel 10.10.1990 – 28.2.1991 ja politseiasutustes politseiametniku ametikohtadel 1.3.1991 – 11.7.2007.
10.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja politseiteenistus lõppes 11.7.2007.
11.Samuti pole vaidlust selles, et kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (vastu võetud 14.06.2018, jõustunud 1.1.2020, avaldatud RT I, 06.07.2018, 3) tehti politsei ja piirivalve seaduses järgmised muudatused paragrahvi 114 pealkirjas asendatakse tekstiosa „§-de 100, 101 ja 106” tekstiosaga „§-de 1111–1113”; paragrahvi 117 pealkirjas asendatakse tekstiosa „§-de 100, 101, 102, 106 ja 107” tekstiosaga „§-de 1111– 1113” jj.
12.Kohus nõustub vastustajaga, et Tartu Halduskohtu 11.7.2013 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-13-929 on muuhulgas viidatud politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 101 lg-le 1 (kehtetu alates 1.1.2020), mis sätestas, et politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, millest viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelneb vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele, tekib 55-aastaselt õigus väljateenitud aastate pensionile. Seega oli selle sätte kohaldamise eelduseks vähemalt viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži enne pensioniõigusliku ea täitumist. Säte on kehtetu alates 1.1.2020 ning selle sätte alusel ei saa kaebajale enam pensioni määrata. PPVSi peatüki 5. peatüki 10. jagu, mis sätestas politseiametniku, tema perekonnaliikmete ja ülalpeetavate pensionikindlustuse, on

3-22-1906 tunnistatud alates 1.1.2020 tervikuna kehtetuks ( vt. RT I, 06.07.2018, 3). Kohtuotsuses nr 3-13-929 olev selgitus ja viited seaduse sätetele (alates 1.1.2020 kehtetutele sätetele) ei anna alust pensioni määramiseks.

13.Vastustaja lähtus õigesti pensioni määramisel õigusaktide kehtivast regulatsioonist ja leidis, et kaebajal ei ole seadusest tulenevat alust politseiametniku väljateenitud aastate pensionile PPVS alusel ega ka väljateenitud aastate pensionile VAPS alusel.
14.PPVSi kehtivas redaktsioonis annab õigusliku aluse politseiametniku väljateenitud aastate pensioni saamiseks § 111’ jj. Politseiametnikul on õigus väljateenitud aastate pensionile 55-aastaselt 20-aastase politseiametniku staaži korral, millest vähemalt 5 aastat peab eelnema vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele. Need nõuded kohalduvad alates 2010. aastast teenistusse asunutele. Varem teenistuses olnutel on üldjuhul 50-aastane vanusenõue (piirivalveteenistuses olnutel 55-aastane), mõningatel juhtudel ka ainult 12,5-aastane politseistaaži nõue. Ka enne 2010. aastat teenistusse asunutel on õigus väljateenitud aastate pensionile ainult politseiteenistusest minnes, kuid nende puhul pole sätestatud, kui kaua nad otse enne pensionile jäämist pidid seal töötama. Politseiametnikul, kes lahkub enne vanusenõude täitumist teenistusest ning tagasi ei tule, õigust väljateenitud aastate pensionile ei ole.
15.Seega PPVS § 111’ lg 1 p 1 alusel tekib õigus politseiametniku väljateenitud aastate pensionile 55-aastasel isikul, kes on 31.12.2019 seisuga politseiteenistuses ja kellel on pensionile jäämise ajaks vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, millest viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelneb vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele, ja kes läheb pensionile politseiteenistusest. Haldusasja materjalide järgi on kaebaja 55 aastane ja kaebaja politseiteenistus lõppes 11.07.2007. Kaebaja ei olnud 31.12.2019 seisuga politseiteenistuses, mistõttu ei saa eelneva sätte alusel talle pensioni määrata, kuna tema politseiteenistus lõppes juba 11.7.2007.
16.PPVS § 117 sätestab politseiametniku väljateenitud aastate pensioni õiguslikud alused nende politseiametnike suhtes, kes PPVSi jõustumisel, s.o 1.1.2010, olid politseiteenistuses PolTS alusel ja kes vahetult PPVSi jõustumisel nimetati ametikohale PPVSi alusel ja kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž.
17.Kohus juba leidis, et kaebaja politseiteenistus lõppes 11.7.2007 ning kaebaja ei olnud PPVSi jõustumisel, s.o 1.1.2010 politseiteenistuses, mistõttu ei teki tal politseiametniku väljateenitud aastate pensioni õigust ka PPVS § 117 alusel.
18.Väljateenitud aastate pensionide seadus (VAPS) annab politseiametnikule õiguse saada seaduses sätestatud tingimustel väljateenitud aastate pensioni.
19.VAPS § 12 alusel on õigus saada väljateenitud aastate pensioni politseiametnikel, kes on töötanud politseis sellele pensionile õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel vähemalt 25 aastat.

3-22-1906

20.VAPS alusel arvutatud kaebaja pensioniõiguslik staaž on 18 aastat 8 kuud ja 17 päeva, mitte 25 aastat. Vabariigi Valitsuse 16.7.1992 määrusega nr 207 on kinnitatud kord staaži arvestamiseks politseiametnikele VAPS alusel pensioni määramiseks. Tulenevalt selle korra punkt 2 alapunktist 1 arvatakse staaži hulka tegevteenistuse aeg kaitsejõududes ja sõjaväes.
21.PPVS § 36’ lg 6 alusel arvatakse politseiteenistuse staaži hulka teenistusaeg politseiametnikuna alates 1.3.1991 kuni 1.9.1994 sooduskorras kolmekordselt, kuid see ei kohaldu VAPS alusel arvutatud pensioniõigusliku staaži arvestamisele.
22.Arvestades eeltoodut ja seda, et kohus ei ole tuvastanud vaidlustatud Sotsiaalkindlustusameti 11.8.2022 otsuse nr E12184-1 tegemisel vastustaja poolt ja selle sisus ühtegi rikkumist, leiab kohus, et kaebus on tervikuna põhjendamatu. Vastustaja on õigesti järeldanud, et kaebajal ei ole seadusest tulenevat alust politseiametniku väljateenitud aastate pensionile PPVS alusel ega ka väljateenitud aastate pensionile VAPS alusel. Kuna kohus vaidlustatud otsust ei tühista, pole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks.
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna pooled ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad nende menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja ei ole tasunud kaebuse esitamisel ka riigilõivu, kuna oli vabastatud selle tasumisest riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 alusel. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20263-26-119/29Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20263-26-2129/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja