X kaebus Rae valla vastu kahju hüvitamiseks ja viivise tasumiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X (isikukood xxxxxxxxxxx) Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Helle Semmel
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis summas 1330,35 eurot, mille moodustab põhinõue 1272,90 eurot ja viivis 57,45 eurot.
2.Vastustajal tuleb tasuda põhinõudelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 37,18 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 07.04.2023. a.
X esitas oma xx xx xxxx sündinud lapsele Rae valla lasteaiakoha saamiseks taotluse 26.07.2019 sooviga saada lasteaiakoht alates 07.01.2021 Peetri piirkonnas (esimese eelistusena Järveküla Lasteaed, teise eelistusena Sõnajala Lasteaed) (dtl 8). Lapse järjekorda lisamiseks kasutati Rae valla haridusteenuste haldamise süsteemi.
2.Alates 07.01.2021 hakkas kaebaja laps käima eralastehoius (dtl-d 2, 92). Lastehoiu, kaebaja ja Rae valla vahel sõlmitud lepingu (dtl-d 92–94) järgi tuli lapsevanemal tasuda teenuse eest kohatasu 80 eurot kuus. Sama suur oli kohatasu Rae valla koolieelses lasteasutuses Rae Vallavolikogu 17.09.2019 määruse nr 42 „Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa määra kehtestamine ja maksmise kord“ (edaspidi määrus nr 42) § 2 alusel. Ülejäänud osas (386 eurot) kohustus lastehoiu kohatasu maksma Rae vald. Lisaks sellele kohustus kaebaja tasuma lapse toidukulud lastehoius. 1(8)
3.Kaebaja pöördus 05.09.2022 Rae valla poole taotlusega (dtl 6) hüvitada tema lapse eralastehoiuteenuse kasutamisega seotud lisakulutused. Taotluse kohaselt ei taganud Rae vald kaebaja lapsele lapse 1,5-aastaseks saamisel lasteaiakohta valla lasteaias. Erahoiu kasutamisest ajavahemikul detsember 2020 kuni juuli 2022 tekkisid lisakulud summas 1327 eurot (enammakstud toiduraha 378 eurot, huvitegevuse lisatasu 629 eurot, saamata jäänud tulumaksutagastus 320 eurot). Rae vald lisakulusid ei hüvitanud (14.09.2022 e-kiri nr 10-1.1/8643-1; dtl 4).
4.Kaebaja esitas 11.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi hüvitada Rae valla tekitatud varaline kahju 1363 eurot seoses ajavahemikul detsember 2020–juuli 2022 enam makstud toiduraha summas 378 eurot, huvitegevuse tasu summas 629 eurot ning kohatasuga summas 180 eurot, samuti saamata jäänud tulumaksutagastusega summas 176 eurot (dtl-d 114-115). Ühtlasi taotleb kaebaja kahjusummalt viivist seadusjärgses määras alates 05.09.2022. Kaebuse põhjendused:
1.Lasteaiakoha tagamise kohustus tekkis vastustajal 07.01.2021, mil laps sai 1,5-aastaseks. Laps sai koha 15.08.2022 (lasteaiakoha pakkumine tehti 22.02.2022 ning koht kinnitati 27.04.2022). Vastustaja on jätnud mõistliku menetlusaja jooksul lasteaiakoha võimaldamata.
2.Erinevalt valla lasteaedadest ei ole lastehoid koolituskulu, mistõttu ei saanud kaebaja tasutud kohatasu pealt tagasi tulumaksu.
3.Lastehoiu huvitegevus on samaväärne munitsipaallasteaias pakutavate liikumis- ja muusikatundidega, mis on lasteaia kohatasu sees mitte eraldi arvestusena. Kaebajal ei olnud võimalik lastehoiu liikumis/muusika/käsitööringidest loobuda, kuna selle võrra oleks lastehoiu pakutav teenus puudulikum kui munitsipaallasteaia teenus.
4.Kaebajale ei selgitatud lastehoiu ja lasteaia erinevusi.
5.Kaebaja valis hoiuteenuse, kuna kaebajal oli vajadus naasta tööle. Kaebaja teadis, et enne lapse 3aastaseks saamist ei ole Rae vallas lootust saada lasteaiakohta.
6.Kaebaja oli nõus kõikide lastehoiu tasude maksmisega, kuna kaebajal puudusid alternatiivid.
5.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata:
1.Laste munitsipaallasteaedadesse vastuvõtmine Rae vallas toimub KELS § 15 lõike 4 alusel kehtestatud Rae Vallavalitsus 20.02.2018 määrusega nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“. Lasteasutusse koha saamise aluseks on teeninduspiirkonna kohataotluse järjekord ja vaba koht lasteasutuse vastavas vanuserühmas. Lasteasutuste rühmade komplekteerimine uueks õppeaastaks algab 1. aprillil. Vaba koha olemasolul võetakse lapsi lasteasutusse kogu õppeaasta kestel vastavalt piirkonna vanuserühma järjekorrale. Seega toimub laste vastuvõtmine munitsipaallasteaeda kehtiva õigusakti kohaselt.
2.Kaebaja on tasunud lapsehoiuteenuse kohatasu samas määras, nagu munitsipaallasteaias.
3.Kaebaja, Rae Vallavalitsuse ja lastehoiu vahel sõlmitud lapsehoiuteenuse rahastamise lepingus ei ole huvitegevuse eest lisatasu hüvitamist kokku lepitud. Kaebaja ja lastehoiu vahel sõlmitud lapsehoiuteenuse osutamise kohalepingu (edaspidi kohaleping) kohaselt kuulus huvitegevuse hulka saviõpe, muusikatund, lastejooga 1 kord nädalas. Vastustaja hinnangul on lastehoius võimalik muusika- ja liikumistegevusi lõimida ja integreerida õpetaja poolt päeva tegevustesse, mida lastehoidudes ka tehakse. Kohalepingus nimetatud huviringid on analoogsed munitsipaallasteaias toimuvate huviringidega, milledest lapsevanema soovi korral saab laps osa võtta ja mis on eraldi tasustatavad.
4.Toidukulu päevamaksumus munitsipaallasteaedades ei sõltu kohalikust omavalitsusest ning selle otsustamine ei ole kohaliku omavalitsuse kohustus. Lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu kohaselt on toidukulu katmine lapsevanema kohustuseks.
5.Puudub alus tulumaksutagastuse hüvitamiseks. Kaebaja ei ole tõendanud, et tal olnuks õigus lasteaia kohatasu maksustatavast tulust maha arvata.
2(8)
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Koolieelse lasteasutuse seadus (KELS) § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates 01.07.2002, s.o ligikaudu 20 aastat.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevas: - kaebaja ja tema lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas, sh tegemist on sama elukohaga; - kaebajad on oma lapsele taotlenud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on vähemalt 1,5-aastane. Kaebaja taotles lapsele (sündinud xx xxxx) lasteaiakohta 26.07.2019, sooviga saada koht alates 07.01.2021. Laps hakkas käima erahoius 07.01.2021 ning sai koha teeninduspiirkonna lasteasutuses 15.08.2022.
8.Vastustaja ei ole oma KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitnud hoiukoha pakkumisega (lõike teine lause). Viidatud norm ütleb, et lasteasutuse koha võib asendada hoiukohaga vanema nõusolekul. Lastehoid ja lasteasutus (lasteaed) erinevad järgnevas: - Koolieelne lasteasutus võimaldab alushariduse omandamist (KELS § 1 lg 1), samas kui lapsehoiuteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust (SHS § 451 jj). - Koolieelse lasteasutuse tegutsemiseks on vajalik koolitusluba (KELS § 12), mis võimaldab maksustamisperioodist koolituskulud maha arvata (TuMS § 26). Sotsiaalteenusele sellist erisust ette nähtud ei ole. - Koolieelne lasteasutus peab lähtuma riiklikust õppekavast1, mille järgimise kohustust lapsehoiul ei ole. - Koolieelses lasteasutuses tegelevad lastega pedagoogid, kes vastavad kvalifikatsiooninõuetele (KELS § 11 lg 2 p 1, § 22), samas kui lapsehoiuteenuse osutamiseks piisab lapsehoidja kutsest või töökogemusest lastega ja sobivatest isikuomadustest, mida hindab tööandja (SHS § 454 lg 1 p 3 ja lg 2). - Koolieelse lasteasutuse organiks on ka hoolekogu, kuhu kuuluvad vanemad, ning mille ülesanne on mh otsustada toidukulu päevamaksumus (KELS § 24 lg 3 p 5). Munitsipaalomandis oleva lasteasutuse korral võib toidukulu päevamaksumus kujuneda lisaks veel riigihanke läbiviimise käigus. Lapsehoiuteenuse toidukulu ja muude lisanduvate kulude suurus kujuneb vabal turul. Riigikohus selgitas 06.02.2023 otsuses nr 5-22-10, et hoiukohaga nõustumise, peab omavalitsusüksus peab loobumise vabatahtlikkust ja sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest (p 35). Käesolevas asjas ei ole vastustaja tõendanud, et kaebajale selgitati hoiukoha ja lasteasutuse koha erinevusi. Tegemist ei ole üldteada erinevuste loeteludega. Eluliselt on usutav, et vallalt vastust, sh kohta saamata, on keskmine vanem sundseisus ja ta otsib alternatiive, sh ka juhul, kui need on perele kulukamad. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja muul viisil oma seadusest tulenevat kohustust täitnud.
https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772
3(8)
9.Ajal, mil kaebaja soovis oma taotluse lahendamist kehtis Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrus nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“. Riigikohus leidis viidatud määruse kohta 06.02.2023 otsuses järgmist: - tunnistas kehtetuks ja põhiseadusvastaseks lauseosa „ja vaba koht lasteasutuse vastavas vanuserühmas“. See lauseosa välistab lasteaiakoha andmise lapsevanematele, kellel selleks on seadusest tulenevalt subjektiivne õigus. Säte piirab seeläbi KELS § 10 lõikes 1 tagatud õigust viisil, milleks seadus ei ole volitust andnud. - nõuet, mis seab lasteaiakoha andmise sõltuvusse kohataotluste järjekorrast, pidada menetluslikuks normiks, mis reguleerib kohataotluste lahendamist ega vabasta omavalitsusüksust KELS § 10 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest. Kui järjekorras olevaid taotlusi pole kohtade puudumise tõttu võimalik rahuldada, ei ole põhjuseks mitte järjekord, vaid kohtade puudumine. Kohataotluste menetlemine järjekorra alusel ei saa seega õigustada lasteaiakoha andmisest keeldumist (sh lasteaiakoha andmise edasilükkamist) neile vanematele, kellel on seadusest tulenevalt tekkinud õigus lasteaiakoht saada. Eeltoodust tulenevalt puudus vastustajal õiguslik alus koha andmisest keeldumiseks nii põhjusel, et järjekord ei olnud kaebaja lapseni jõudnud kui ka vaba koha puudumise tõttu. Riigikohus märkis ka, et lasteaiakoha andmise edasilükkamine (kohajärjekorras olemine kauem kui taotluse lahendamise mõistlik aeg) tähendab selle andmisest keeldumist (p 38).
10.Kuna vastustaja on õigusvastaselt, vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud kaebajate lapsele koha lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks, on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus. Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud. Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakohti. See on ka põhjus, miks kohus ei käsitle eraldi toiduraha suuruse kujunemist erahoius, vaid lähtekohaks tuleb võtta, kui suur oleks olnud toiduraha juhul, kui kaebaja oleks saanud koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Sarnaselt on tulumaksutagastuse osas oluline selle saamise võimalikkus, kui laps on erahoius ning kui laps on munitsipaallasteasutuses. Tegemist ei ole kohustamisnõudega, kus raha väljamaksmiseks peab olema sellise kulu kandmise kohustus seaduses. Vastustajal tuleb hüvitada kahju terves ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja lapsed ei saanud käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.
11.Tallinna Ringkonnakohus seletas haldusasjas nr 3-13-1457 pärast Riigikohtu otsust nr 3-4-1-6313 koha tagamise mõistliku aja kohta, et haldusmenetlus lasteaiakoha saamiseks algab nõuetekohase taotluse esitamisega vanema poolt. Menetluse kestust, mis HMS § 5 lg 4 kohaselt peab olema mõistlik, tuleb hinnata kogu ajavahemikku silmas pidades. Arvestades lasteaiakohtade hulga kohati keerukat prognoosimist ja kohtade arvu suurendamiseks kuluvat aega, aga ka üldjärjekorra alusel koha saamiseks õigustatud laste kindlakstegemiseks ja vastava haldusakti teatavakstegemiseks kuluvat aega, võib üldjuhul selline tähtaeg olla umbes kaks kuud. Kohtupraktikas on hiljem leitud, et mõistlikuks ajaks on kaks kuud, mis võib olla vajadusel ka lühem. Käesolevas asjas esitas kaebaja taotluse koha saamiseks samal kuul lapse sünniga. Seega oli ajaks, mil kaebaja kohta soovis (lapse 1,5-aastaseks saamisel) mõistlik menetlustähtaeg, s.o 2 kuud möödunud.
12.Kuna vastustaja on õigusvastaselt, vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud kaebaja lapsele koha lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks, on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus. 4(8)
Järgnevalt kontrollib kohus kahju elementide kaupa kahju tekkimist ja õigusvastast seost. Kohus märgib, et vastustaja ei ole eraldi vaielnud vastu kahjunõuete suurusele ega nõuete kujunemisele.
12.1.Toiduraha - Kohtule esitatud arvetest nähtuvalt on kaebaja lapse eest ajavahemikel jaanuar 2021–juuni 2021 ja august 2021–juuni 2022 toiduraha kulu olnud järgmine: - jaanuar 2021 – 12 päeva, 48 eurot (dtl 29); - veebruar 2021 – 16 päeva; 64 eurot (dtl 30); - märts 2021 – 10 päeva; 40 eurot (dtl 31); - aprill 2021 – 18 päeva; 72 eurot (dtl 32); - mai 2021 – 7 päeva; 28 eurot (dtl 33); - juuni 2021 – 5 päeva; 20 eurot (dtl 34); - august 2021 – 21 päeva; 84 eurot (dtl 36); - september 2021 – 11 päeva; 44 eurot (dtl 37); - oktoober 2021 – 9 päeva; 36 eurot (dtl 38); - november 2021 – 9 päeva, 36 eurot (dtl 39); - detsember 2021 – 8 päeva, 32 eurot (dtl 40); - jaanuar 2022 – 10 päeva, 40 eurot (dtl 41); - veebruar 2022 – 17 päeva; 68 eurot (dtl 42); - märts 2022 – 12 päeva; 48 eurot (dtl 43); - aprill 2022 – 12 päeva; 48 eurot (dtl 44); - mai 2022 – 12 päeva; 48 eurot (dtl 45); - juuni 2022 – 12 päeva; 60 eurot (dtl 46). Kokku on kaebaja laps käinud lasteaias 201 päeva, mille eest toiduraha on kokku 816 eurot. Kohtule nähtub, et kaebaja on summa arvestamisel ilmselt ekslikult välja jätnud juuni 2022 toiduraha, kuid kaebaja tegelikku tahet eeldades – sh toiduraha arvestamist juuni 2022 osas (nagu nähtub ka kaebuse nõudest), kõrvaldab kohus ise selle ilmse arvutusvea (juuli arve, dtl 46). Kaebaja on tasutud toidurahast maha arvanud 2 eurot, s.o toiduraha, kui kaebaja laps oleks käinud taotluses lasteaiakoha saamiseks kaebaja poolt esimese eelistusena märgitud ning ühtlasi kaebaja elukohale lähimas Järveküla lasteaias, kus toidupäev on 2 eurot (dtl 6). Sellisel juhul oleks kaebaja pidanud munitsipaallasteaias pidanud toiduraha tasuma 201x2=402 eurot ja kaebajale on tekkinud kahju 816-402=414 eurot. Vastustaja on aga esitanud andmed (16.02.2023 vastuse lisad), et samas teeninduspiirkonnas on kalleim toidupäev 2,1 eurot. Vastustaja määrusest nr 4 ei nähtu, et vastustaja oleks teeninduspiirkonna sees seotud vanema valikuga, kuigi vanem võib oma eelistust väljendada. Seetõttu tuleb arvestada vastustaja õiguspärasest käitumisest tuleneva kalleima võimaliku valikuga, mis tähendab, et kaebaja pidanuks toidupäeva eest maksma 201x2,1=422,1 eurot ja toiduraha suurusest tulenevalt on tekkinud kahju 816-422,1=393,9 eurot.
12.2.Huvitegevus - Kohtule esitatud arvetest (vt viited eelmises punktis) nähtuvalt on kaebaja ajavahemikel jaanuar 2021–juuni 2021 ja august 2021–juuni 2022 lapse eest maksnud huvitegevuse tasu igas kuus 37 eurot. Seega kokku on huvitegevuse lisakulutus olnud 17x37=629 eurot. Kaebaja laps sai lasteaiakoha Järveküla lasteaias (dtl 11). Lasteaia kodulehe kohaselt on lasteaias tööl liikumis- ja muusikaõpetajad2. Lastehoiud ei pea järgima riikliku õppekava ega tagama lastele mistahes huvitegevust. Kaebaja lapsele oli lastehoius kohatasule lisanduva huvitegevuse tasu alusel tagatud saviõpe, muusikatund ja lastejooga 1 kord nädalas (dtl 15). Tegemist on sisuliselt kunsti-, muusika- ja liikumistunniga, mis on lasteaias üldteadaolevalt päevakava osa. Kaebaja on ka piisavalt põh2
jendanud, et õppetegevusest loobumine ei olnud võimalik ning see on ka lapse noorust ning rühma kaasamise olulisust eluliselt usutav. Lapsevanemal on sellises olukorras väga keerukas jätta laps hoiu
12.3.Kohatasu lisakulud - Kaebaja poolt kohtule 12.02.2023 esitatud kulude arvestustabeli (dtl 114) kohaselt on kaebaja maksnud juulis 2021 kohatasu rohkem 80 eurot ning detsembris 2020 on kaebaja kohatasuna kajastanud lastehoiu registreerimistasu 100 eurot.
12.3.1.Kohatasu juuli 2021 - Kohtule esitatud arvest nähtuvalt on kaebaja maksnud juulis 2021 kohatasu 80 eurot (dtl 34). Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt ei käinud kaebaja laps nimetatud kuul lastehoius ühtegi päeva. Kohalepingu p 3.3 (dtl 15) kohaselt ei sõltu kohatasu/kuutasu suurus lapse tegelikust lastehoius viibimise päevade arvust. Kuna kaebaja laps juulis 2021 lapsehoiuteenust ei kasutanud, siis kaebaja hinnangul ei oleks juuli 2021 eest ta munitsipaallasteaia kohatasu pidanud maksma. Määruse nr 42 § 4 lg 1 kohaselt makstakse kohatasu olenemata asjaolust, kas laps käib lasteasutuses või mitte v.a. vallavalitsuse poolt antud korralduse alusel lasteasutuse suletud perioodi eest. Rae Vallavalitsuse 26.01.2021 korralduse nr 1223 kohaselt oli juulis 2021 suletud enamikke lasteasutusi v.a Taaramäe Lasteaed ja Peetri Lasteaed-Põhikool (p 2) ning juulikuu eest maksavad kohatasu vanemad, kes on valverühma koha kasutamise taotluse esitanud. Kuna kaebaja ei soovinud juulis 2021 lapsehoiuteenust ega ka eelduslikult valverühma kasutada, kuid ta pidi maksma lapsehoiukoha säilitamise eest kohatasu, on kaebajale tekkinud kahju 80 eurot.
12.3.2.Registreerimistasu - Kaebaja on kohatasu lisakulutusena arvestanud ka lastehoiu registreerimistasu 100 eurot. Nimetatud tasu kaebaja poolt maksmine 16.12.2020 nähtub kohtule esitatud perioodi 01.12.2020–01.01.2021 pangatehingute väljavõttest (dtl 49). Kohalepingu p 2 kohaselt on esmasel registreerimisel registreerimistasu 100 eurot, mis sisaldab lapsele kolme tasuta proovipäeva lastehoiuga kohanemiseks. Registreerimistasu kinnitab lapsele koha lastehoius (p 2.1) ning seda ei arvestata maha edasistes arvetes, samuti ei kuulu see tagastamisele koha loobumisel (p 2.2). Kui kaebajale oleks tagatud koht teenindusjärgses lasteasutuses, ei oleks kaebaja pidanud lastehoiu registreerimistasu tasuma. Seetõttu on kaebajale tekkinud kahju 100 eurot.
12.4.Saamata jäänud tulumaksutagastus - Koolituskuludelt (sh kohaliku omavalitsuse haridusasutuses või Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud erakoolis õppimise eest) on lapsevanemal õigus oma maksustatavast tulust maha arvata õppimise eest tasutud dokumentaalsed kulud (TuMS § 26 lg 1 ja 2). Kohtule teadaolevalt ei ole lastehoid, milles kaebaja laps käis, EHIS-s registreeritud. Seega tuleb tulumaksutagastuse arvestuses arvestada vanema maksustamisperioodi maksustatava tuluga ja kohatasuga, mida lapse eest oleks makstud, kui laps oleks käinud erahoiu asemel Rae valla munitsipaallasteaias. Tulumaksutagastuse arvestuses saab arvestada üksnes kohatasusid, mida kaebaja oleks maksnud olukorras, kus kaebaja lapsele oleks tagatud koht munitsipaallasteaias ja millelt kaebaja oleks seega saanud tulumaksutagastuse. Kaebaja esitatud kulude arvestustabeli kohaselt on kaebaja 2021 maksustamisperioodil jäänud ilma tulumaksutagastusest summas 176 eurot. Kui kaebaja laps oleks ajavahemikul 07.01.2021–31.12.2021 saanud käia munitsipaallasteaias, tasunuks kaebaja tema eest munitsipaallasteaia kohatasu jaanuaris 2021 25 kalendripäeva eest 64,52 eurot ning ajavahemikul veebruar 2021–detsember 2021 oleks kaebaja tasunud munitsipaallasteaia kohatasu 80 eurot kuus (v.a juulikuu, vt otsuse p 12.3.1). Seega oleks kaebaja tasunud ajavahemikul
07.01.2021–31.12.2021 munitsipaallasteaias kohatasu lapse eest kokku 864,52 eurot (64,52 +80×10=864,52). Kohtule nähtub aga kaebaja 2021 FIDEK andmetest (dtl 135), et kaebajal olnuks võimalik teha täiendavalt koolituskulu mahaarvamisi üksnes 350 euro ulatuses (1200-550-300) ja saada seega tagasi 70 eurot (350x0,2). 2022 FIDEK andmete kohaselt (dtl 134) on maksimaalses ulatuses kingitusi, annetusi, intresse ja koolituskulu juba arvesse võetud, mistõttu täiendavate mahaarvamiste tegemine ei ole võimalik ka siis, kui kaebaja laps käinuks munitsipaallasteaias.
13.Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist nõuda RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §‐ga 113 RVastS § 7 lg‐s 4 tehtud viite kaudu. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille 1. lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-6614 p 19). Kaebaja taotleb ka viivise hüvitamist alates 05.09.2022. Kaebajale lõppes kahju tekkimine 15.08.2022, seega on viivisenõude algusajaks kogu kahjunõue muutunud sissenõutavaks. Viivisenõuet tuleb arvestada eraldi kahe perioodi kohta: - 05.09.-31.12.2022 – kokku 118 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 0,00%4 ja viivisemäär kokku 8%; - 01.01.-08.03.2023 – kokku 67 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 2,50%5 ja viivisemäär kokku 10,5%. Kaebaja taotletud kahjusummat arvestades on: - 2022. aastal tekkinud viivis (1272,9x0,08x118/365) 32,92 eurot; - 2023. aastal kohtuotsuse kuulutamiseni tekkinud viivis (1272,9x0,105x67/365) 24,53 eurot. Kokku on viivis (32,92+24,53) 57,45 eurot. Kaebaja on taotlenud viivist alates 05.09.2022. Seega taotleb kaebaja viivist ka edasiulatuvalt. HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).
14.Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebaja lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse (kohtuotsuse punktid 8-9) ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.
RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kohus leiab, et käesoleval juhul sellised asjaolud puuduvad. Ka varasem lasteaiakohtade alane kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem kantud kulutused välja terves ulatuses. Kaebajate, s.o lapsevanemate vaates on kohustus täitmata ja lasteasutuse koht saamata. Kohustus tagada lapsele lasteaiakoht vanema soovil alates lapse 1,5aastaseks saamisest kehtib juba 20 aastat. Kohtud on konkreetsele vastustajale, s.o Rae vallale selgitanud nimetatud kohustust viimase 10 aasta jooksul ligikaudu 20 kohtuasjas. Kohus võiks möönda teatud raskusi lasteaiakohtade pakkumisel seoses Ukraina kodanikele ajutise kaitse andmisega alates käesoleva aasta veebruarikuust, kuid konkreetse vastustaja keeldumised lasteaiakohtade tagamisel on süstemaatiliselt toimunud ka varem suures ulatuses, mis kinnitab, et tegemist on süsteemse, mitte ühekordse ajutise probleemiga. Seetõttu ei ole vastustajale ettenägematu, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanematele kahju, mis mõistetakse kohtu poolt vastustajalt välja. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Ka kannatanu, s.o kaebaja ei ole kahju pahatahtlikult suurendanud. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps. Ka ei saa koha andmisest keelduda n.ö võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt põhjusel, et vastustaja on ka teistele lastele jätnud koha tagamata. Enda õigusvastase tegevusetuse alusel ei saa õigustada sama tegevusetuse jätkamist ka kaebajate lapse suhtes. Kohus on varasemates kohtulahendites selgitanud ka vastustaja võimalusi probleemide lahendamiseks ega korda neid käesolevas kohtuotsuses. Kohus märgib üksnes, et kõikhõlmavaks lahenduseks ei pruugi olla teeninduspiirkonna suurendamine kogu valla territooriumini. Suurem teeninduspiirkond võimaldab perele rohkem valikuid, kuid see ei tohi muuta lasteasutusse koha pakkumist kunstlikuks või perele koha vastuvõtmist võimatuks. Põhjalikumalt on teeninduspiirkonnas koha pakkumisel kaalutlusõiguse teostamist selgitanud Tallinna Ringkonnakohus 17.06.2022 otsuses nr 3-21-3366.
15.Kohus mõistab kokku välja 1330,35 eurot (1272,9+57,45), millele lisandub viivis kuni põhinõude täitmiseni. Kohus selgitab ka otsuse täitmise tingimusi. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi.
16.Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 39,81 eurot. Kohus rahuldas kaebuse põhinõudes 1272,9 eurot, sh viivisenõue ei mõjuta riigilõivu arvestust. Kohus rahuldas põhinõude 93% ulatuses (1272,9/1363), mistõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv HKMS § 108 lg 3 alusel 37,18 eurot. Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin