Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 AS-is Swedbank, EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Hageja nõuab kostjalt 03.02.2015 hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu nr xxxx alusel võlgnevuse tasumist. Kohtu hinnangul on hagi osaliselt (laenu põhiosa, intress, võla sissenõudmisega seotud kulud) hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 tulenevalt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist 0,40 % päevas alates 02.09.2015 kuni 21.06.2016 (294 päeva). Kohus leiab, et viivise määra sätestav laenuleping nr xxxx tingimus on tühine, kuivõrd poolte vahel lepingus kokku lepitud viivise määr 0,40 % päevas on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja kohaldamisele kuulub seadusjärgne viivise määr (vt Riigikohtu 10.05.2016 lahend nr 3-2-1-25-16 p 13). Kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele viivis seadusjärgses määras perioodi 02.09.2015 kuni 21.06.2016, so 294 päeva, eest summas 10,67 eurot. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi jäävad hageja menetluskulud 80 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 75 eurot, kohtutäituri tasu 36 eurot ja lepingulise esindaja kulud 120 eurot. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest (TsMS § 144 p 1 ja 51). Kohus peab riigilõivu ja kohtutäituri tasu väljamõistmist kostjalt põhjendatuks. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 65 eurot TsMS § 175 lg 1 alusel. Kohtu hinnangul on hageja üle hinnanud tasu suurust, mis on kulutatud õigusabile. Tegemist on nn masshagiga, kus hageja kasutab hagiavaldusena väljatöötatud standardset vormi. Arvestades hageja esindaja kohtuskäimise kogemust, ei ole taotletud suuruses lepingulise esindaja kulude väljamõistmine põhjendatud. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja

keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kostjalt tuleb välja mõista lepingulise esindaja kulud 140,80 eurot (176 x 80 %). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.