lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-1700/12

Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 03.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-1700/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1944
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÄRS § 4 lg 1, 2Teiste seaduste kohaldamineÄS § 67 lg 4Äriregistri pidamise tingimused elektrooniliseltHKMS § 104 lg 1, 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 155 lg 5, 6Kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise kordHKMS § 71 lg 1, 6Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamineÄRS § 10 lg 5Äriregistris avalikustatavad ja dokumentides sisalduvad isikuandmedÄRS § 2 lg 1ÄriregisterÄRS § 25 lg 1Avalik toimik

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
direktiivi 95/46/EÜMäärus 2016/679Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

3. märts 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1700

Haldusasi

X kaebus Tartu Maakohtu kohustamiseks kustutada äriregistrist tema isikuandmed

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 3. oktoobri 2022. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Maakohus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 3. oktoobri 2022. a määruse peale haldusasjas nr 3-22-1700.

Jätta X määruskaebus rahuldamata.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 3. oktoobri 2022. a määrus haldusasjas nr 3-221700 ja teha uus määrus, millega jätta X kaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonnale 20.04.2022 taotluse kustutada äriregistrist tema isikuandmed (elukoha andmed). Y OÜ (registrikood XXXXXXXX) registrikaardil on avalikult kättesaadav juhatuse liikme X kodune aadress. See rikub tema põhiseaduse (PS) §-ga 26 kaitstud õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Tegemist ei ole seaduses ettenähtud andmetega, mis peaksid tingimata registris kajastuma.

Sarnased lahendid

Andmekogud ja avalik teave
  • 01.09.20263-26-1048/10Riigikohtu halduskolleegium
  • 26.08.20263-25-1046/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 24.08.20263-26-1755/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-1957/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-24-3210/19Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.08.20263-26-1617/7
ÄRS § 30Äriregistri avalikkus
ÄRS § 40 lg 1Registripidajale esitatava avalduse vorm ja edastamise viis
ÄRS § 5 lg 3Äriregistri pidamine
ÄRS § 54Väiksema paranduse tegemine ja kande tegemine automatiseeritult
ÄS § 28 lg 1Äriregistri avalikkus
HKMS § 124 lg 2Kaebetähtaja kontrollimine
HKMS § 151 lg 2Kaebuse läbi vaatamata jätmise alused
HKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kord
HKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kord
HKMS § 43 lg 1Korduv kaebus
HKMS § 46 lg 2Kaebetähtaeg
HKMS § 47 lg 2Kohtueelne menetlus
HKMS § 49 lg 1Kaebuse muutmine
IKS § 25
Kodukorra § 246 lg 1
Kodukorra § 52
2.Registriosakonna juhataja selgitas 20.04.2022 vastuses, et äriseadustiku (ÄS) § 62 lg 7 kohaselt peab mh äriühingu juhatuse liige, kes ei ole Eesti rahvastikuregistri andmesubjektiks ja kellele ei ole väljastatud Eesti isikutunnistust, esitama registripidajale mh oma aadressi ja elektronposti aadressi ning teavitama viivitamata nende muutumisest. Äriregistri kanded on avalikud (ÄS § 28 lg 1) ja andmete avalikustamine on kooskõlas PS §-ga 26.

3-22-1700

3.X leidis 26.04.2022 pöördumises, et kuna Y OÜ on äriregistrist kustutatud ja X ei ole seega enam juhatuse liige, siis on tema isikuandmete töötlemise ja elukoha aadressi avalikustamise õiguslik alus ära langenud ning vastutav ja volitatud töötleja on kohustatud isikuandmed jäädavalt kustutama (vt isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 17 lg-d 3 ja 4).
4.Registriosakonna juhataja selgitas 26.04.2022 vastuses, et ÄS § 67 lg 4 alusel kehtestatud justiitsministri 19.12.2021 määruse nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“ § 52 p 5 kohaselt säilitatakse äritoimikuid alaliselt, mistõttu ei ole alust keelduda andmete avalikustamisest.
5.X esitas Tallinna Halduskohtule 10.08.2022 kaebuse Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonna kohustamiseks kustutada tema elukoha andmed äriregistrist või need varjata. Kaebaja leiab, et elukoha andmed ei oma registripidaja jaoks mingit tähtsust ning tegemist ei ole andmetega, mis peaksid tingimata registris kajastuma, kuivõrd Y OÜ on registrist kustutatud ja kaebaja ei ole enam selle juhatuse liige. Kaebaja koduse aadressi jätkuv avalikustamine rikub kaebaja PS §-s 26 sätestatud põhiõigust.
6.Tallinna Halduskohus võttis 18.08.2022 määrusega kaebuse menetlusse selle tähtaegsuse kontrollimiseks, märkides, et HKMS § 47 lg 2 kohaselt tulnuks kaebus esitada 30 päeva jooksul alates 26.04.2022 vastuse saamisest.
7.X leidis 31.08.2022 seisukohas, et tegemist ei olnud vaidemenetlusega ning kaebajal puudus kohustus läbida kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu ei peaks kaebusega halduskohtusse pöördumine olema ajaliselt piiratud. Kui kohus leiab, et tegemist oli kohtueelse vaidemenetlusega, palus kaebaja tähtaeg ennistada, sest registriosakond ei teavitanud kaebajat halduskohtule kaebuse esitamise võimalusest ja tähtajast.
8.Tartu Maakohus leidis 12.09.2022 seisukohas, et kuivõrd kohtu registriosakond juhindub dokumentide säilitamisel ÄS § 67 lg-st 4 ja kodukorra § 52 p-st 5, siis peaks vastustajaks olema Justiitsministeerium.
9.Tallinna Halduskohus luges 03.10.2022 määrusega kaebuse mittetähtaegseks, jättis rahuldamata kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ja lõpetas haldusasja menetluse. Kuna äriregistri pidajaks on Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakond, siis on vastustaja tehtud kindlaks õigesti. Kuna kaebaja selgitas 31.08.2022, et tema 26.04.2022 pöördumine ei olnud vaie, siis lähtub kohus sellest seisukohast. Kaebaja eksib samas, et kohustusliku kohtueelse menetluse puudumise korral puuduvad ka ajalised piirangud halduskohtusse pöördumiseks. HKMS § 46 lg 2 kohaselt hakkas kaebetähtaeg kulgema Tartu Maakohtu 20.04.2022 vastuse saamisest, mis pidi olema kaebajani jõudnud enne 26.04.2022. Seega tulnuks kaebus kohtule esitada enne 25.05.2022 ja alles 10.08.2022 esitatud kaebus on ilmselgelt mittetähtaegne. Vaidlustamisviite puudumine ei ole praegusel juhul piisavalt mõjuv põhjus kaebetähtaja HKMS § 71 lg 1 alusel ennistamiseks. Ka õigusteadmisteta isikul ei saa olla põhjendatud lootust, et tal on võimalik oma õigusi kohtus kaitsta määramata aja jooksul. Seejuures on kaebaja 20.04.2022 ja 26.04.2022 pöördumised esitanud volitatud esindaja kaudu, kellel on õigusalane kõrgharidus. Kasutades õigusteadmistega volitatud esindajat, ei saa kaebaja tugineda teadmatusele kohtusse pöördumise tähtaegadest samaväärselt sellega, kui ta osalenuks haldusmenetluses iseseisvalt. Kaebajal ei esinenud mõjuvat põhjust kaebetähtaja möödalaskmiseks ja ennistamistaotlus jääb seetõttu rahuldamata. Eelnevat arvestades tuleb haldusasja menetlus HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel kaebetähtaja ületamise tõttu lõpetada ning tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 alusel tagastada. Menetluse lõpetamine tähendab, et kaebajal ei ole enam õigust samasisulise kaebusega kohtusse pöörduda (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2). 2(5)

3-22-1700

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10.X palub 10.10.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja ennistada kaebetähtaeg. Haldusaktis vaidlustamisviite puudumist võib pidada vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine oli tingitud viite puudumisest (nt Riigikohtu 16.10.2002 otsus nr 3-3-1-41-02). Kuna Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonna otsus jätta kaebaja isikuandmed äriregistrist kustutamata oli vormistatud haldusmenetluse seaduse § 86 nõudeid eirates, tingis see kaebaja poolt edasikaebamise tähtaja möödalaskmise. Mõjuvaks põhjuseks HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla ka kogenematusest tingitud eksimus (nt Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 71 lg 6, § 124 lg 4, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab piisaval määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
12.X esitas Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonnale 20.04.2022 taotluse tema elukoha aadressiandmete äriregistrist kustutamiseks, kuna kaebaja ei ole enam Y OÜ juhatuse liige ja seetõttu ei ole kõnealused andmed registripidajale enam vajalikud. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt on Y OÜ ainuosanik X 26.05.2020 otsustanud äriühingu tegevuse lõpetada ja see kustutati likvideerija avalduse alusel äriregistrist 23.02.2021. Kaebaja kodune aadress ei kajastu Y OÜ (kustutatud) registrikaardil (sh selle ajaloolistel andmetel), vaid üksnes 12.03.2019 esmakandeavalduses.
13.Ringkonnakohus märgib, et alates 01.02.2023 reguleerib äriregistri andmekoosseisu ja registripidamist varasema äriseadustiku II osa asemel äriregistri seadus (ÄRS). Kuna kaebuses on taotletud registripidaja kohustamist kustutada kaebaja elukoha aadressiandmed äriregistrist või piirata nendele juurdepääsu, siis tulenevalt asjaolust, et kohustamiskaebuse saaks rahuldada üksnes tingimusel, et vastustajal on jätkuvalt pädevus ja kohustus taotletud toiming sooritada, käsitleb ringkonnakohus kaebuse taotlusi nii vastavalt äriseadustiku kuni 31.01.2023 kehtinud redaktsioonile (ÄS v.r) kui ka praegu kehtivale äriregistri seadusele.
14.Äriregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidajaks on Tartu Maakohtu registriosakond (ÄRS § 2 lg 1, § 5 lg 1; ÄS v.r § 22 lg 1). Äriregistri menetlusele kohaldatakse üldjuhul tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) registriasjade kohta sätestatut (ÄRS § 4 lg 1; ÄS v.r § 22 lg 4). Samas kohaldatakse äriregistrile ja selle pidamisele teatud erisustega ka avaliku teabe seaduses andmekogude kohta sätestatut (ÄRS § 4 lg 2; ÄS v.r § 22 lg 6). ÄRS § 5 lg 3 (ÄS v.r § 221) kohaselt on äriregistri vastutavaks töötlejaks Justiitsministeerium ning volitatud töötlejateks on registripidaja ja e-äriregistri haldaja (s.o Registrite ja Infosüsteemide Keskus – vt justiitsministri 25.01.2023 määruse nr 7 „Äriregistri elektroonilise keskandmebaasi pidamine ning e-äriregistri andmete kasutamine“ § 1).
15.ÄS v.r § 62 lg 7 nägi mh ette, et äriühingu juhatuse liige ja osaühingu osanik, kes ei ole Eesti rahvastikuregistri andmesubjektiks, peab esitama registripidajale oma aadressi ja teatama viivitamata selle muutumisest. Kehtiva ÄRS § 10 lg 5 kohaselt peab sama isik registripidajale esitama oma „kontaktaadressi“. Äriregistri seaduse eelnõu (Riigikogu XIV koosseisu 493 SE) seletuskirjas (lk 13) on märgitud, et kui seni tuli registripidajale esitada „oma aadress“, milleks peeti eelkõige elukoha aadressi, siis muudatuse kohaselt on võimalik esitada „kontaktaadress“, mis tähendab, et enam ei eeldata elukoha aadressi esitamist. Kodukorra § 246 lg 1 p 15 kohaselt 3(5)

3-22-1700 on aadressiandmete puhul tegu registrikaardiväliste andmetega, mis sisestatakse infosüsteemi (s.o äriregistri elektroonilisse keskandmebaasi) isiku esitatud andmete alusel. Ringkonnakohtu hinnangul saab kaebaja seisukohtadest järeldada, et ta peab enda õigusi rikkuvaks seda, et tema elukoha aadressiandmed on avalikult kättesaadavad, mitte asjaolu, et need andmed on jätkuvalt kättesaadavad registripidajale. See nähtub kaebaja taotlusest andmed kas kustutada või piirata neile juurdepääsu. Nagu juba eelnevalt märgitud, sisaldub kaebaja elukoha aadress 12.03.2019 kandeavalduses (ÄRS § 40 lg 1; ÄS v.r § 33 lg 1), mis on osaks varasemast äritoimikust (ÄS v.r § 38 lg 2) ja praegusest avalikust toimikust (ÄRS § 25 lg 1), milles olevate andmete ja dokumentidega on igaühel õigus tutvuda (ÄRS § 30; ÄS v.r § 28 lg 1). Kodukorra § 52 p 5 kohaselt säilitatakse avalikke toimikuid alatiselt.

16.Kuna kaebaja elukoha aadressiandmeid ei ole kantud äriühingu registrikaardile, siis ei ole X 20.04.2022 taotlus käsitatav kandeavaldusena ja praegune vaidlus ei kujuta endast registriasja TsMS § 475 lg 1 p 10 ja §-de 591–601 tähenduses (vt ka Riigikohtu 16.12.2020 määrus nr 220-7328). Samuti ei ole tegemist registrikande parandamisega ÄRS § 54 alusel. Sisuliselt on kaebaja taotlenud registripidajalt juurdepääsu osalist piiramist tema 12.03.2019 kandeavaldusele (või selle avalikustamise osalist lõpetamist) kui alatiselt säilitatavale avaliku toimiku dokumendile, millega seaduse järgi on igaühel õigus tutvuda.
17.Olenemata sellest, kas käsitada kaebaja taotlust esitatuks tema elukoha aadressiandmete kustutamiseks või nende andmete avalikustamise piiramiseks, näevad nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus, IKÜM) art 17 lg 1 ja art 18 lg 1 kui ka IKS § 25 lg-d 3 ja 4 ette, et andmesubjektil on õigus nõuda teda puudutavate isikuandmete kustutamist või nende töötlemise piiramist vastutavalt töötlejalt, mitte aga volitatud töötlejalt. Seega tulnuks 20.04.2022 taotlus esitada Tartu Maakohtu registriosakonna asemel Justiitsministeeriumile kui äriregistri vastutavale töötlejale (vt ka riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 3). Kuivõrd Tartu Maakohus ei olnud pädev kaebaja 20.04.2022 taotlust lahendama, siis ei saa registriosakonna juhataja 20.04.2022 ja 26.04.2022 vastused kaebaja õigusi rikkuda ning olukorras, kus kohus oli võtnud kaebuse 18.08.2022 määrusega menetlusse, tulnuks halduskohtul jätta 03.10.2022 määrusega kaebus HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, mitte lõpetada menetlust kaebetähtaja ületamise tõttu (nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2022 määrus nr 321-2066, p 25). Vahetegu on oluline, sest menetluse lõpetamisel on kaebuse läbi vaatamata jätmisega võrreldes teistsugused tagajärjed (vt HKMS § 43 lg 1 p 2 ja lg 2), samuti on erisused riigilõivu tagastamise osas (vt HKMS § 104 lg 5 p-d 3 ja 4).
18.Ringkonnakohus märgib, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks ei oleks praegusel juhul ka otstarbekas võimaldada kaebajal HKMS § 49 lg 1 alusel oma kaebust muuta selliselt, et esitada kohustamisnõue Justiitsministeeriumi vastu, sest RVastS § 6 lg 3 esimese lause järgi ei ole kohustamisnõude rahuldamine võimalik olukorras, kus seadus näeb ette taotluse esitamise haldusorganile ning taotlust ei ole esitatud (nt Riigikohtu 21.06.2022 määrus nr 3-21-2230, p 15.1). IKÜM art 17 lg 1 ja art 18 lg 1 ning IKS § 25 lg-d 3 ja 4 näevad selgelt ette isikuandmete kustutamise või nende töötlemise (sh avalikustamise – vt IKÜM art 4 p 2) piiramise üksnes andmesubjekti nõudel. Olukorras, kus avaliku toimiku dokumendid on avalikud (ÄRS § 30) ja neid säilitatakse alatiselt (kodukorra § 52 p 5), ei saa vastutaval töötlejal olla kohustust andmeid omal algatusel kustutada või nende avalikustamist piirata. Kui vastutav töötleja keeldub kaebaja taotluse rahuldamisest, on kaebajal võimalik keeldumist HKMS § 46 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul halduskohtus vaidlustada ning selle raames saab ühtlasi tõstatada küsimuse asjaomaste sätete kooskõlast põhiseadusega.

4(5)

3-22-1700

19.Eelneva põhjal tuleb X määruskaebus jätta rahuldamata, kuid ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 03.10.2022 määruse ja teeb uue määruse, millega jätab kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
20.Kuna ringkonnakohtu määruse tagajärjel jääb X kaebus HKMS § 151 lg 2 alusel läbi vaatamata, siis ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 3). (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.07.20263-26-1547/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-25-649/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium