lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-1938/98

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 16.02.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-1938/98
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.02.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1996
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 79 lg 1, 2Menetlusosalise eemaldamineHKMS § 88 lg 1, 3Menetlusosalise tutvumine toimikugaHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 203 lg 1Määruskaebuse esitamineHKMS § 54Kohtule esitatava avalduse sisuHKMS § 55 lg 1Avalduse puuduste kõrvaldamineHKMS § 77Kohtumenetluse avalikkus ja tagamineTsMS § 38 lg 1Menetluse kinniseks kuulutamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-1938/136Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja29.09.20233-21-1938/142Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium28.11.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-24-2254/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium27.05.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOHTUMÄÄR

US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 16. veebruar 2023, Tartu 3-21-1938 X.X. kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju summas 10 000 eurot hüvitamiseks seoses 7. oktoobril 2019 toimunud intsidendiga Tartu Halduskohtu 28. oktoobri 2022. a määrus X.X. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. oktoobri 2022. a määrus muutmata osas, mis puudutab kaebaja ja tema esindaja keelamist tutvuda videosalvestisega ning videosalvestist puudutavas osas kohtuistungi protokolli ja selle juurde kuuluva helisalvestisega ja saada nendest koopiaid ning kaebaja ja tema esindaja eemaldamist kohtuistungilt videosalvestise uurimise ajaks.
2.Tagastada kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 28. oktoobri 2022. a määruse peale osas, mis puudutab menetluse kinniseks kuulutamist 7. oktoobri 2019. a videosalvestise, kohtuistungi ning kohtuistungi protokolli ja selle juurde kuuluva helisalvestise osas.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Halduskohtu menetluses on X.X. kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot seoses 7. oktoobril 2019 toimunud intsidendiga, mis seisnes selles, et kaebaja ei soovinud kambrisse antud telefoni tagastada ning seetõttu pidid vanglaametnikud kaebaja suhtes füüsilist jõudu kasutama.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Viru Vangla esitas 5. oktoobril 2022 halduskohtule V7 osakonnas paikneva videokaamera salvestise 7. oktoobril 2019 kell 17.5418.14 toimunud sündmuse kohta. Seejuures taotles vangla esitatud videosalvestise osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 79 lg 1 p 1 alusel menetluse kinniseks kuulutamist ning kaebaja, tema esindaja ja kolmandate isikute ligipääsu piiramist nimetatud tõendile ja nende eemaldamist salvestise uurimiselt.
3.Tartu Halduskohus määras 16. oktoobri 2022. a määrusega kindlaks istungi toimumise aja ning andis muuhulgas vastustajale tähtaja kuni 20. oktoobrini 2022 esitada põhjendused, miks tuleb

videosalvestise osas menetlus kinniseks kuulutada ning piirata kaebaja ja tema esindaja juurdepääsu nimetatud tõendile. Täiendavad põhjendused oma taotlusele esitas Viru Vangla halduskohtule 20. oktoobril 2022. a.

4.Tartu Halduskohus kuulutas 28. oktoobri 2022. a määrusega käesoleva haldusasja menetluse kinniseks 7. oktoobri 2019. a videosalvestise, kohtuistungi ning kohtuistungi protokolli ja selle juurde kuuluva helisalvestise osas ning keelas kaebajal ja tema esindaja(te)l videosalvestisega ning videosalvestist puudutavas osas kohtuistungi protokolliga ja selle juurde kuuluva helisalvestisega tutvuda ja nendest koopiaid saada ning eemaldada kaebaja ja tema esindaja(d) kohtuistungilt videosalvestise uurimise ajaks. Halduskohus nõustus taotlust rahuldades Viru Vangla esitatud põhjendustega, märkides, et videosalvestis on Viru Vangla direktori 1. augusti 2011. a käskkirjaga nr 1.1-1/155 tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks olevaks teabeks. Videosalvestisel olevale informatsioonile ligipääsu võimaldamine ohustab olulisel määral vangla üldist julgeolekut, kuna turvakaamera(te) paigutus ja vaatevälja ulatus ning muu taoline info võimaldab kinnipeetavatel ja kõrvalistel isikutel planeerida vanglas õigusrikkumiste, korratuste vms toimepanemist või sellele kaasa aidata. Samuti nähtub videosalvestiselt, millist turvataktikat kasutatakse allumatu vangi suhtes. Taolistele andmetele ligipääsu võimaldamine toob endaga kaasa julgeolekuohu. Halduskohus pidas eelnevaid selgitusi piisavateks, et praeguse asja menetlus kõnealuse videosalvestise osas kinniseks kuulutada tuginedes HKMS § 77 lg-le 1 ja TsMS § 38 lg 1 p-le 1 ning HKMS § 79 lg 1 p 1 ja lg 6 ning § 88 lg 2 ja 7 alusel keelata kaebajal ja tema esindaja(te)l selle videosalvestisega ning videosalvestist puudutavas osas kohtuistungi protokolliga ja selle juurde kuuluva helisalvestisega tutvuda ja nendest koopiaid saada ning eemaldada kaebaja ja tema esindaja(d) kohtuistungilt videosalvestise uurimise ajaks. Halduskohus märkis, et huvi saladuse hoidmiseks on praegusel juhul kaalukam kui kaebaja ja tema esindaja huvi videosalvestisega tutvumiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.X.X. esitas 6. novembril 2022 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28. oktoobri 2022. a määruse tühistamiseks ning uue määruse tegemiseks, millega palus jätta vangla taotlused rahuldamata. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad.
5.1.Halduskohus on täiesti põhjendamatult kuulutanud istungi ja tõendid kinniseks ning eemaldanud kaebaja ja tema esindaja nende uurimisest. Nimelt on Tartu Halduskohtu menetluses olnud analoogne asi nr 3-09-2563, mille arutamine Tartu Halduskohtus ja Tartu Ringkonnakohtu kohtuistungil oli avalik, sest kohtud leidsid, et vangla taotlused asja kinniseks kuulutamiseks ei ole põhjendatud. Ka toona viibisid istungil vanglaametnikud, kes kaebaja suhtes füüsilist vägivalda kasutasid ning vaadeldi videokaamerate salvestisi, kust oli näha osakonna koridoris toimunu. Tänaseni ei ole teada, et istungi avalikkus ja salvestiste vaatlemine/uurimine avalikul istungil oleks seadnud ohtu vangla või riigi või ametnike turvalisuse nagu seda käesoleval juhul vangla ja kohus väidavad.
5.2.Algselt jättis Tartu Halduskohus käesolevas asjas 16. oktoobri 2022. a määruses vangla taotluse rahuldamata. See aga tekitab kaebajas kahtluse kohtuniku erapooletuse suhtes, sest mõningad päevad hiljem tegi ta hoopis teistsuguse lahendi ning rahuldas vangla taotlused.
5.3.Kaebaja hinnangul ei saa videosalvestise vaatlemine käesoleval juhul kuidagi vangla turvalisust ohtu seada, sest salvestis on aastast 2019, kuid Viru Vanglas on aastatel 2020–2021 välja vahetatud kõik videokaamerad ning paigutatud need uutesse kohtadesse ja seatud teise nurga alla.
5.4.Halduskohus pole ise määrust üldse põhjendanud, vaid on refereerinud üksnes vangla taotluse sisu.
5.5.Kohus on valesti leidnud, et vanglaametnike isikuandmete avalikustamine võib tuua kaasa nende ohtu sattumise avalikus ruumis, sest ametnike andmed on juba avalikustatud nii vangla kui Justiitsministeeriumi kodulehel. Lisaks on ametnikel avalikud Facebooki kontod. Kohtuistungi eesmärk on HKMS § 2 lg-st 1 tulenevalt kaebaja, mitte ametnike õiguste kaitsmine, sest ametnikud

on avaliku võimu kandjatena kohustatud taluma nende tegevuse avalikustamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse rahuldamiseks alust.
7.Kaebaja on määruskaebuses märkinud, et vaidlustab halduskohtu määruse tervikuna ning on esitanud vastuväiteid nii menetluse kinniseks kuulutamisele kui ka tema ja ta esindaja kõrvaldamisele videosalvestise uurimisest ning sellele juurdepääsu piiramisele. Ringkonnakohus märgib, et halduskohtu määrusest on määruskaebe korras vaidlustatav vaid määruse resolutsiooni p 2 ehk osa, millega halduskohus keelas kaebajal ja tema esindaja(te)l videosalvestisega ning videosalvestist puudutavas osas kohtuistungi protokolliga ja selle juurde kuuluva helisalvestisega tutvuda ja nendest koopiaid saada ning eemaldada kaebaja ja tema esindaja(d) kohtuistungilt videosalvestise uurimise ajaks. Määruskaebuse esitamise võimalus nimetatud osas tuleneb HKMS § 79 lg-st 5, mis sätestab, et menetlusosalise eemaldamine otsustatakse määrusega. Määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.
8.HKMS § 203 lg 1 sätestab, et halduskohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluse kinniseks kuulutamist videosalvestise, kohtuistungi, kohtuistungi protokolli ja selle juurde kuuluva helisalvestise osas praegusel juhul aga vaidlustada ei saa. Seetõttu tagastab ringkonnakohus nimetatud osas esitatud määruskaebuse. Sellest tulenevalt ei käsitle ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väiteid, mis puudutavad menetluse kinniseks kuulutamist. Ringkonnakohus annab hinnangu halduskohtu määrusele osas, millega halduskohus keelas kaebajal ja tema esindaja(te)l videosalvestisega ning videosalvestist puudutavas osas kohtuistungi protokolliga ja selle juurde kuuluva helisalvestisega tutvuda ja nendest koopiaid saada ning eemaldada kaebaja ja tema esindaja(d) kohtuistungilt videosalvestise uurimise ajaks.
9.Eelmises punktis mainitud taotluse esitas vangla HKMS § 79 lg 1 p 1 alusel, mis sätestab, et kinniseks kuulutatud menetluses võib menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 2 kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt eemaldatakse menetlusosaline menetlustoimingult minimaalses võimalikus ulatuses. Kohus avaldab eemaldatud menetlusosalisele menetlustoimingu sisu maksimaalses ulatuses, mis on eemaldamise eesmärki kahjustamata võimalik.
10.Kuna salvestise sisu kajastub hilisemalt ka asja toimikus, piiras halduskohus ka toimikule ligipääsu, mis väljendub selles, et kaebajale on keelatud tutvuda istungi protokolliga osas, mis puudutab videosalvestist. Lisaks ei saa kaebaja tutvuda istungi helisalvestisega ning ka videosalvestise endaga. Kõik nimetatu on aga käesoleva haldusasja toimiku osaks. Kui HKMS § 88 lg 1 annab menetlusosalisel õiguse tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju, siis sama paragrahvi 2. lõige võimaldab seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel. Ka siin ei anta menetlusosalisele luba toimikuga tutvuda üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 3 sätestab, et menetlusosalisel võimaldatakse

toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega tutvuda maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik.

11.Ringkonnakohus märgib, et kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et vangla ja kinnipeetava vahelistes vaidlustes esitatud videosalvestiste osas on kolmandatele isikutele, sh ka kaebajaks olevale kinnipeetavale keelatud videosalvestisega tutvuda ükskõik millises vormis, st keelatud on olla kohtuistungil salvestise uurimise juures, tutvuda vastavas osas istungiprotokolliga ja helisalvestise endaga, saada sellest koopiaid (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 30. aprilli 2021. a määrus asjas nr 3-20-2109; 26. jaanuari 2021. a määrus asjas nr 3-20-556; 19. veebruari 2020. a määrus asjas nr 3-19-2282; 6. aprilli 2016. a määrus asjas nr 3-15-1780; 24. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-14-50481). Seega on alusetu kaebaja väide, et rohkem kui 10 aastat tagasi menetletud asjas nr 309-2563 oli kaebajal võimalik osaleda kõikidel menetlustoimingutel ning tutvuda asjas kõikide materjalidega. Kaebaja ei saa eeldada, et üks kohtuasi määrab ära selle, kuidas tuleb seadust kohaldada. Arvukates kohtuasjades, millele ringkonnakohus ka eelnevalt viitas, on videosalvestisega tutvumise õiguse piiramist põhjendatud asjaoluga, et videosalvestisel olevale informatsioonile ligipääsu võimaldamine ohustab olulisel määral vangla üldist julgeolekut, kuna turvakaamera(te) paigutus ja vaatevälja ulatus ning muu taoline info võimaldab kinnipeetavatel ja kõrvalistel isikutel planeerida vanglas õigusrikkumiste, korratuste vms toimepanemist või sellele kaasa aidata. Samuti nähtub videosalvestiselt, millist turvataktikat kasutatakse allumatu vangi suhtes. Taolistele andmetele ligipääsu võimaldamine toob endaga kaasa julgeolekuohu. Lisaks kohustab avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 9 teabevaldajat tunnistama teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Viru Vangla direktori 1. augusti 2011. a käskkirja nr 1.1-1/155 alusel on seda ka tehtud. Sellele kõigele on halduskohus ka oma määruses viidanud ning nende põhjendustele tuginedes vangla taotluse rahuldanud.
12.Kaebaja on halduskohtu määrust pidanud puudulikult põhjendatuks, kuid ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kuigi halduskohtu määruses ei ole ehk tõesti esialgu kõige lihtsamini eristatavad kohtu ja vastustaja seisukohad selle osas, miks tuleb kaebajale ja tema esindajale keelata videosalvestisega tutvumise võimalus, sest määrus on üles ehitatud selliselt, et asjaolud ja kohtu seisukoht on esitatud ühes tekstiplokis, on määruses siiski need põhjendused esitatud ning on arusaadav, et halduskohus on esmalt refereerinud vangla taotluse põhjendusi ja seejärel nende põhjendustega nõustunud ning on aru saada, et kohus on veendunud selles, et huvi piirata kaebaja ligipääsu teatud asja materjalidele kaalub üles menetlusosalise õiguse olla kõigi menetlustoimingute juures ja tutvuda asja kõikide materjalidega. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks asuda käesoleval juhul teistsugusele seisukohale ning võimaldada kaebajale tutvuda videosalvestisega, selle kohta koostatud istungiprotokolliga ning helisalvestise endaga. Kaebaja õigusi on piiratud minimaalsel määral ja eemaldatud ta ainult nende tõendite uurimiselt ja keelatud nendega tutvumine, mille sisu teatavakssaamine võib kahjustada vanglas julgeoleku tagamist ning tuua seeläbi kaasa õigusrikkumiste toimepanemise lihtsustumise. Kaebaja väitest, et kui videosalvestis on pärit aastast 2019 ning pärast seda on turvaseadmed uuemate vastu välja vahetatud ja on muudetud ka nende asukohta, ei järeldu, ei kaebajale tuleks sel põhjusel tagada salvestisega tutvumise õigus. Ka varasemalt salvestiselt on näha, kuidas vanglaametnikud toimivad kinnipeetavate ohjeldamisel ning videosalvestisel näha olevast võib teha järeldusi selle kohta, kus võiksid olla uute kaamerate asukohad, kui neid ka tõepoolest muudetud on.
13.Kaebaja on määruskaebuses viidanud ka sellele, et halduskohus on toiminud vastuoluliselt jättes
16.oktoobri 2022. a määrusega vangla taotlused rahuldamata ning need siis hiljem käesolevalt vaidlustatud määrusega rahuldanud.

Ringkonnakohus märgib, et esiteks ei ole halduskohus 16. oktoobri 2022. a määrusega vangla taotlust sisuliselt lahendanud, vaid on andnud tähtaja esitatud taotluses puuduste kõrvaldamiseks. Nimelt ei olnud vangla esialgu esitatud taotluses märkinud, mis on need konkreetsed põhjused, mis õigustavad menetluse kinniseks kuulutamist ning kaebaja ja tema esindaja eemaldamist menetlustoimingutelt, mis puudutavad videosalvestist. HKMS § 54 p 6 kohaselt tuleb taotluses esitada ka seda põhjendavad asjaolud. Kuna tegemist on kõrvaldatava puudusega, jättis halduskohus õiguspäraselt taotluse HKMS § 55 lg 1 alusel käiguta ja andis tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kaebaja kõrvaldas tähtaegselt puuduse, st esitas põhjendused, mistõttu lahendas halduskohus esitatud taotlust sisuliselt alles 28. oktoobri 2022. a määrusega. Seega ei ole halduskohus taotlust lahendades toiminud vastuoluliselt ning väited halduskohtu erapoolikuse kohta on alusetud.

8.Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. oktoobri 2022. a määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja