Rahvastik › Välismaalased

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.03.2023. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-22-643 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(6)

3-22-643 VMS § 124 lg 1 p 5 kohaselt võib tähtajalise elamisloa andmisest keelduda, kui välismaalast on karistatud süüteo eest. Karistusregistri info kohaselt on taotlejal üks kehtiv kriminaalkaristus (olles lähisuhte vägivalla tunnustel alustatud kriminaalmenetluses kinni peetud ja toimetatud kinnipidamiskeskusesse, ründas taotleja tahtlikult politseiametnikku). Taotlejat karistati Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega tingimisi vangistusega 10 kuud katseajaga üks aasta. Lisaks oli taotleja kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Taotleja rikkus alkoholi tarvitamise keeldu 19.10.2021, mille tõttu pikendati katseaega 2 kuu võrra. Taotleja ei ole muutnud oma käitumist ehk pole teinud kohtuotsusest vajalikke järeldusi. Taotlejal on Eestis seaduslik viibimisõigus, mis tuleneb VMS § 43 lg 1 p-st 5 (kriminaalhooldus kuni 22.09.2022). Tal on Eestis alaealine laps ja lahutatud abikaasa, kelle korteris taotleja käesoleval ajal elab. Kuna kaebajal ei ole kohustust Eestist lahkuda, ei riiva elamisloa andmisest keeldumine õigust elada Eestis perekonna- ja eraelu. Tal on võimalik töötamist jätkata ka pärast elamisloa andmisest keeldumist, kui tööandja registreerib PPA-s taotleja lühiajalise töötamise.

3-22-643 poolt sellele asjaolule tähelepanu juhtimise järel kindlaks, et vaidlustatud otsus ei tekita riivet kaebaja era- ja perekonnaelule. Direktiiv 2003/109/EÜ kaebaja suhtes ei kohaldu, kuna kaebajal ei ole olnud pikaajalise elaniku elamisluba ega staatust. Samas tuleb riivet era- ja perekonnaelule kaaluda ka isiku puhul, kellel on Eestis seaduslik viibimise alus, kuid kellele seda alust edaspidi enam ei anta. Seoses perekonna- ja eraelu riivega tuleb kaaluda järgmisi asjaolusid: kaebaja toime pandud süüteo olemus ja raskusaste; kaebaja viibimise kestus riigis, kust ta välja saadetakse; aeg, mis on möödunud süüteo toimepanemisest, ja kaebaja käitumine selle aja jooksul; erinevate puudutatud isikute kodakondsused; laste olemasolu ja vanus; laste parimad huvid ja heaolu, eelkõige nende raskuste tõsidus, millega kaebaja laps peab tõenäoliselt toime tulema riigis, kuhu kaebaja saadetakse; vastuvõtjariigi ja sihtkohariigiga olemasolevate ühiskondlike, kultuuri- ja peresidemete tugevus (vt nt EIK 18. oktoobri 2006. a otsus asjas nr 46410/99: Üner vs. Holland, p-d 54–58; 3. juuli 2012. a otsus asjas nr 52178/10: Samsonnikov vs. Eesti, p 86, ja seal viidatud varasem praktika). Neid asjaolusid ei tule kaaluda vaid pikaajaliste elanike puhul. Pikaajalise elaniku puhul peavad riivet õigustavad asjaolud olema lihtsalt kaalukamad. PPA saab kaalumise tagajärjel võttes eeltoodud asjaolusid arvesse jõuda sellegipoolest järelduseni, et kaebaja ohtlikkus avalikule korrale ja karistatus kaaluvad üles riive tema era- ja perekonnaelule ja seetõttu talle elamisluba väljastada ei saa. Selleks tuleb aga asjaolusid kaaluda ja oma järeldust põhjendada. PPA seda teinud ei ole ja kohus ei saa seda HKMS § 158 lg 3 järgi PPA eest teha. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4(6)

3-22-643 keeldumist. Halduskohtu otsuses loetletud kriteeriume tuleb hinnata väljasaatmise korral, mitte tähtajalise elamisloa andmisest keeldumisel.

välismaalase

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-643 keelduda VMS § 123 lg 2 alusel ehk põhjusel, et välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele (VMS § 117 lg 3 ja § 2102 lg 1 p 2). Vastustaja on 14.02.2022 otsuses leidnud, et elamisloa andmisest tuleb keelduda veel VMS § 124 lg 1 p-de 1 ja 4 alusel (oht avalikule korrale ja süüteo toimepanemine). Ka need alused võimaldavad elamisloa andmisest keeldumist kaaluda ning keeldumisega kaasnev perekonnaja eraelu riive on argumentideks, mida tuleb arvesse võtta. Ringkonnakohus ei nõustu PPA vastupidise seisukohaga.

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.