1.Rahuldada kaebus ja mõista Kiili vallalt Xi kasuks välja hüvitis 581,55 eurot ning seadusjärgne viivis alates 28.08.2022.
2.Mõista Kiili vallalt Xi kasuks välja menetluskulu 20 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 27.02.2023 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Xi laps on olnud Kiili valla elanike registris alates tema sünnist XX XX XXXX ja Kiili valla lasteaiakoha järjekorras alates 10.09.2019. Kiili vallale esitatud lasteaiakoha saamise avaldusele märkis X, et ta soovib saada lapsele kohta elukohajärgses lasteaias alates 28.02.2021, mil laps sai 1,5-aastaseks. Kaebajale lasteaiakohta ei pakutud.
2.X pani lapse alates 01.03.2021 Linnupesa lastehoidu. Kaebaja laps sai koha munitsipaallasteaias 22.08.2022.
3.X pöördus 29.08.2022 Kiili valla poole avaldusega hüvitada tekitatud kahju perioodi aprill 2021 kuni juuni 2022 eest summas 581,55 eurot. Kiili vald keeldus 05.09.2022 kahju hüvitamast.
4.X esitas 26.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles esitas nõuded kohustada Kiili valda hüvitama kaebajale perioodil aprill 2021 kuni juuni 2022 eralastehoiu Linnupesa söögiraha tasu 295, 35 eurot, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias ja muusika- ja liikumistundide tasu 286, 20 eurot, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias. Ühtlasi taotles kaebaja kohustada Kiili valda tasuma kaebajale kahjusummalt viivist seadusjärgses määras alates 28.08.2022. Hüvitisnõue on kokku summas 581,55 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Xi põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kaebaja laps sai 28.02.2021 1,5-aastaseks, ent vallast talle selleks ajaks lasteaiakohta ei pakutud. Kuna lasteaeda mineku aeg tuli aina lähemale, kuid vallast lasteaiakohta ei pakutud, hakkas kaebaja ise otsima lapsele erahoiukohta. 03.02.2021 pöördus kaebaja Estcare OÜ poole uurimaks, kas neil on pakkuda vaba hoiukohta. Vaba kohta oli pakkuda alates 01.03.2021. 2) Kaebaja pidi igakuiselt rohkem maksma toiduraha ning eraldi ka muusika- ja liikumistundide tasu, mis valla lasteaedades on kohatasu hinna sees ning erinevalt valla lasteaedadest ei ole lastehoid koolituskulu, mistõttu ei saa kaebaja tasutud kohatasu pealt tagasi tulumaksu. 3) Kaebaja oli teadlik lastehoiuteenuste lepingut sõlmides, et liikumis-ja muusikatunde kohatasu sees ei ole ning need tuli eraldi teenustena (huvitegevus) juurde osta. Seetõttu tasus kaebaja igakuiselt juurde huviringide tasu, et laps oleks võrdselt koheldud. Võrdse kohtlemise põhimõtte järgi ei tohi olla lastehoius käivad lapsed halvemas olukorras kui munitsipaallasteaias käivad lapsed.
6.Kiili vald nõustub kaebuses toodud enammakstud toiduraha hüvitamisega summas 295,35 eurot, kuid ei nõustu hüvitama muusika- ja liikumistundide eest tasu 286,20 eurot järgmistel põhjustel. Vastavalt Estcare OÜ ja kaebaja vahel sõlmitud lepingu punktile 3.2 tasub lapsevanem huvitegevuse tasu 20 eurot kuus lapsevanema valikul. Lepingu punkti 3.1 kohaselt sisaldab lisahuvitegevus 20 eurot endas saviõpet, muusikatundi ja lastejoogat. Vastustaja pöördus 01.11.2022 lapsehoiuteenust pakkuva esindaja poole, kus uuris, et kas liikumis- ja muusikatund on Linnupesa lastehoius hinna sees või vanemale täiendava tasu eest. Linnupesa lastehoiu tegevjuht Relika Vodja vastas, et nende lastehoid ei küsi liikumis- ega muusikatunni eest lisatasu. Lisatasu eest on eraldi täiendav huviring: saviring, lastejooga ja muusikaring ning need ei ole kuidagi seotud riikliku õppekavaga, mis lasteaias kohatasu sees.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kiili vald on vastuses kaebusele märkinud, et nõustub kaebajale hüvitama enammakstud söögiraha summas 295, 35 eurot. Niisiis on vastustaja kaebuse osaliselt õigeks võtnud. Vastustajal on õigus võtta kaebus õigeks, misjärel rahuldab kohus kaebuse (HKMS § 27 lg 3 ja § 159 lg 1). Õigeksvõtu sisuks on nõustumine kaebuse nõudega, mistõttu ei hinda kohus poolte sisulisi väited, vaid rahuldab kaebuse.
8.Kohus leiab, et Kiili valla osaline õigeksvõtt tuleb vastu võtta, kuna seaduses sätestatud kaebuse õigeksvõtu eeldused on täidetud ning HKMS § 159 lg-s 4 sätestatud õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumise aluseid ei esine.
9.Ülejäänud osas lahendab kohus kaebuse sisuliselt. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada riigivastutuse seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg 3). Kulud peavad olema eelkõige vajalikud ja mõistliku suurusega (RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).
10.Koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg 1 sätestab kohaliku omavalitsuse kohustuse luua vanemate soovil kõigile 1,5- kuni 7-aastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. 1,5- kuni 3-aastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lg-tes 3 ja 4 sätestatut. KELS § 10 lg-ga 1 on antud isikule õigus nõuda vallalt lasteasutuses käimise võimaldamist. Seejuures ei tulene seadusest vallale õigust vastava kohustuse täitmisest keelduda ja kehtestada piiranguid (RKHKo 19.03.2014, 3-4-1-63-13, p 31). Seega pidi Kiili vald võimaldama kaebaja lapsele koha munitsipaallasteaias, kuna nii kaebaja kui tema laps olid Kiili valla elanikud, kaebaja laps oli 1,5-aastane ning kaebaja esitas Kiili vallale nõuetekohase taotluse lapsele lasteaiakoha saamiseks. Seejuures märgib kohus, et vastustajal tekkis kohustus kaebaja lapsele munitsipaallasteaias koht tagada ajast, millal kaebaja laps sai 1, 5 aastaseks. Kui kohaliku omavalitsuse üksus jätab KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmata, tuleb tal hüvitada lapsevanematele munitsipaallasteaia koha loomata jätmisega tekkinud kahju (Tallinna Halduskohtu 05.03.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-1908). Puudub vaidlus selles, et kaebaja taotles oma lapsele kohta elukohajärgses munitsiplaallasteaias, kuid Kiili vald ei võimaldanud kaebaja lapsele kohta elukohajärgse teeninduspiirkonna munitsipaallasteaias perioodil 28.02.2021 kuni 22.08.2022 vaba lasteaiakoha puudumise tõttu. Niisiis põhjustas Kiili vald KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmisega selle, et kaebaja pidi panema lapse eralastehoidu Linnupesa lastehoid (osaühing Estcare). Vastustaja poolse kohustuse täitmata jätmise tõttu ei olnud kaebajal muud võimalust, kui laps erahoidu paigutada.
11.Kaebaja on taotlenud erahoius tasutud huvitegevuse kulude hüvitamist, kuna muusika- ja liikumistunnid on munitsipaallasteaias kohatasu sees, kuid erahoius tuli nende eest täiendavalt maksta. Vastustaja hinnangul on tegemist kaebaja vabatahtliku kulutusega, mille hüvitamiseks vastustajal kohustust ei ole. Kohus leiab, et tegemist on kulutustega, mis on seotud sellega, et kaebaja laps saaks samasugust teenust nagu ta oleks saanud munitsipaallasteaias, kus muusika3
ja liikumistunnid on õppekava osaks. Kohus selgitab huvitegevuse kulu hüvitamise vajadust järgnevalt. KELS § 16 kohaselt on lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ § 16 lg 1 sätestab, et õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse muude tegevustega ka mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused. Samuti on eelnimetatud määruse § 16 lg 2 p-de 5, 6 ja 7 kohaselt nii muusika, kunst kui ka liikumine valdkondadeks, milles tuleb esitada õppekavas õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused. Niisiis kuuluvad liikumis-, kunsti- ja muusikatunnid kahtlemata teatud ulatuses munitsipaallasteaia kohatasu eest pakutava teenuse hulka. Samas lapsehoiuteenuse osutaja ei ole koolieelne lasteasutus. Lapsehoiuteenust osutatakse sotsiaalhoolekandeseaduse alusel (SHS § 452 lg 1 viitega KELS § 10 lg-le 1). Seetõttu ei kohaldu talle koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ega õppekava järgne kohustus muusika, kunsti- ja liikumistunde pakkuda. Munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis eeltoodu kohaselt lähtub riiklikust õppekavast. Õppekava valdkondadeks on muuhulgas muusika, kunst ja liikumine (viidatud määruse § 16 lg 2 p-d 5, 6 ja 7). Munitsipaallasteaia arvetel on need tegevused hõlmatud kohatasuga. Kaebaja ja lastehoiu vahel sõlmitud lapsehoiuteenuse osutamise lepingus on toodud, et kuutasule lisandub muu hulgas huvitegevuse tasu. Huvitegevuseks on saviõpe, lastejooga ja muusikatund, mis toimuvad kord nädalas. Vastustaja ja lastehoiu vahelisest kirjavahetusest nähtub, et lastehoid ei küsi liikumis- ja muusikatundide eest lisatasu, lisatasu eest on vaid huviringid. Samas selgub ka, et lastehoid ei paku liikumis- ja muusikatunde, mille toimimise alused on kinnitatud eelnimetatud koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava määruses. Kaebaja ja lastehoiu vahelisest kirjavahetusest nähtub samuti, et lastehoid ei kinnita, et nad pakuksid koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava nõuetele vastavat liikumis- ja muusikatunde. Ühtlasi selgub, et huvitegevus toimub päevasel ajal, sisuliselt põimituna päevakavas ettenähtud muu tegevusega. Kohtu hinnangul võivad eeltoodud huvitegevused olla olemuselt sellised, mis kuuluvad munitsipaallasteaias pakutavate muusika-, kunsti- ja liikumistundide hulka ning on hõlmatud kohatasuga. Kaebaja ei ole erahoius huvitegevusele kulutanud määral, millest saaks järeldada, et kaebaja ei soovinud saada pelgalt munitsipaallasteaia teenusega võrdväärset teenust. Kuivõrd vastustaja rikkus oma kohustust tagada kaebaja lapsele koht munitsipaallasteaias, mistõttu kaebaja pidi vaidlusalused kulutused tegema, on põhjendatud vastustajalt nende kulutuste ulatuses hüvitis välja mõista.
12.VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivis on kohaldatav ka avalik-õiguslikes kahju hüvitamise suhetes (nt Riigikohtu 27.11.2014 otsus nr 3- 3-1-66-14, p 19). VÕS § 113 lg 2 alusel saab viivist hakata arvestama alates hetkest, mil võlgnik on nõudest teadlik.
13.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus kaebuse. Kohus mõistab Kiili vallalt kaebaja kasuks välja hüvitise summas 581,55 eurot, millele lisandub seadusjärgne viivis alates 28.08.2022 kuni vastustajapoolse kohustuse täitmiseni.
14.Kaebuse rahuldamisel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Käesoleval juhul on menetluskuluks tasutud riigilõiv summas 20 eurot. Kuivõrd kohus rahuldas kaebuse, mõistab kohus Kiili vallalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 20 eurot. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.