lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-19394/9

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 05.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-19394/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2047
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 11 lg 1Püsiv andmekandjaTsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 231 lg 2

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-15-19394

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse avaldamise aeg ja koht

05. jaanuar 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-15-19394

Tsiviilasja hind

1 899,69 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS XXXX(registrikood XXXX, asukoht XXXX), lepinguline esindaja Triin Reinmaa (Creditreform Eesti OÜ, Pirita tee 20, 10127 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post XXXX), lepinguline esindaja Deivi Vaht (Deivi Vaht Õigusbüroo, Narva mnt 10-13, 10124 Tallinn, e-post [email protected])

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta

AS-i XXXX hagi XXXX vastu võla saamiseks

RESOLUTSIOON

1.Jätta AS-i XXXX hagi XXXX vastu võla saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Välja mõista AS-ilt XXXX menetluskulud 758,33 (seitsesada viiskümmend kaheksa eurot ja 33 senti) eurot XXXX kasuks.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb AS-il XXXX tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras XXXX kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 442 lg 7Otsuse sisu
TsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 4441 lg 42
TsMS § 448 lg 41Täiendav otsus
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 619Käsunduslepingu mõiste
VÕS § 658 lg 1Maaklerilepingu mõiste
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 8 lg 2Lepingu mõiste
TsMS § 448

2-15-19394 õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1.20.04.2015 võttis kostja Facebookis ühendust XXXX, teatades, et soovib müüa korterit aadressil XXXX, Tallinn. Kostja küsis XXXX, kas viimane soovib sellega tegeleda. Kostja ja XXXXleppisid kokku kohtumise (tl 7).
2.21.05.2015 võttis XXXX portaali www.city24.ee kaudu ühendust XXXX, kes tegi pakkumise korterile summas 53 000 eurot (tl 14). XXXX edastas samal päeval pakkumise info kostjale Facebooki kaudu. Kostja vastas, et soovib rohkem. 15.06.2015 teavitas XXXX Facebooki kaudu kostjat, et tuli uus pakkumine summas 56 000 eurot. 21.07.2015 teatas kostja, et ei soovi korterit müüa ning palus O. Kullal korteri müügi kuulutused eemaldada (tl 7-9).
3.03.08.2015 müüdi korter asukohaga XXXX, Tallinn XXXX (tl 15-16).
4.27.08.2015 esitas hageja kostjale arve korteri asukohaga XXXX, Tallinn müügivahenduse eest summas 1 680 eurot (tl 17) ning saatis kostjale meeldetuletusi ja nõudeid arve tasumiseks (tl 1825). Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 1 680 eurot, viivised 46,37 eurot, kahjuhüvitise 40 eurot ja menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 8 lg 2, § 11 lg 1, § 29 lg 1 ja 4, § 76 lg 1 ja 3, § 100,
6.Hageja märgib, et: • kostja teadis, et XXXX töötab hageja juures, see oli kirjas tema Facebooki profiilis; • poolte vahelisest suhtlusest oli üheselt arusaadav, et korteri müügiga tegeleb XXXX kui hageja töötaja; • kostja sõlmis lepingu hagejaga; • vahendustasu suurus sai suuliselt kokku lepitud 05.05.2015 toimunud kohtumisel; • maakleritasu suurus oli 3%, mis vastab kohalikule keskmisele tasule; • korteri müügitehing sõlmiti tänu XXXX vahendamisel tehtud töödele (korteri pildistamine, kuulutuse ülesse panek kinnisvara müügiportaalidesse ja klientidele näitamised, pakkumiste vastuvõtmised ja edastamised müüjale); • kui hageja ei oleks kostja palvel korterit müüki võtnud, siis ei oleks antud korter olnud üleval kinnisvara müügiportaalides ning antud korteri ostja XXXX ei oleks saanud võtta ühendust kostjaga kuna te ei oleks teadnud, et korter on müügis; • vale on kostja väide, et ta ei teadnud, et ostja on sama isik, kelle pakkumist XXXX vahendas; • arvestades alates 2015.a septembrist kestnud kohtuvälist menetlust ja selle käigus tehtud toiminguid (võlgnikuga suhtlemine nii telefoni, kui e-posti teel, nõudekirjade saatmine, ja kohtuväliste lahenduste pakkumine), on sissenõudmiskulu 40 eurot mõistlik ja põhjendatud. Kostja vastuväited

2-15-19394

7.Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja märgib, et: • kostja teadis XXXX peretuttavate kaudu; • asjaolu, et XXXX töötab hageja juures, sai kostja teada alles lugedes müügikuulutust; • kostja ei esitanud korteri müümise vahendustegevuse ettepanekut hagejale ja ei saa väita, et kostja sõlmis selleks lepingu hagejaga; • hageja ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et on õigustatud nõudma vahendustasuna 3% aga mitte 2%; • vahendustasu nõue 3% ulatuses ei ole mitte millegagi põhjendatud; • kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et XXXX vahendas kostjale müügilepingu sõlmimise võimalikkust või et seetõttu müügileping sõlmiti; • kostjale ei olnud teada, et korteri ostnud XXXX oli olnud ühenduses XXXX; • XXXX oli saanud kostja kontaktid korteriühistult, kuna omas ise samas majas korterit nr 64; • XXXX ei näidanud ostjale korterit. Kohtu põhjendused
9.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
10.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
11.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.
12.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
13.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg-st 1, mille kohaselt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 658 lg 1 kohaselt maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda

2-15-19394 isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Lg 2 kohaselt maaklerilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

14.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 20.04.2015 võttis kostja Facebookis ühendust XXXX, teatades, et soovib müüa korterit aadressil XXXX, Tallinn. Kostja küsis XXXX, kas viimane soovib sellega tegeleda. Kostja ja XXXX leppisid kokku kohtumise (tl 7). 21.05.2015 võttis XXXX portaali www.city24.ee kaudu ühendust XXXX, kes tegi pakkumise korterile summas 53 000 eurot (tl 14). XXXX edastas samal päeval pakkumise info kostjale Facebooki kaudu. Kostja vastas, et soovib rohkem. 15.06.2015 teavitas XXXX Facebooki kaudu kostjat, et tuli uus pakkumine summas 56 000 eurot. 21.07.2015 teatas kostja, et ei soovi korterit müüa ning palus O. Kullal korteri müügi kuulutused eemaldada (tl 7-9). 03.08.2015 müüdi korter asukohaga XXXX, Tallinn XXXX (tl 15-16). 27.08.2015 esitas hageja kostjale arve korteri asukohaga XXXX, Tallinn müügivahenduse eest summas 1 680 eurot (tl 17) ning saatis kostjale meeldetuletusi ja nõudeid arve tasumiseks (tl 18-25).
15.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja ja hageja vahel oli sõlmitud maaklerileping, kas hageja vahendustegevus viis korteri müügitehinguni, kas kostja on kohustatud maksma vahendustasu ja milline on vahendustasu suurus.
16.Kohus märgib, et VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib maaklerilepingu sõlmida suuliselt. Seadus ei näe maaklerilepingu sõlmimisele ette kohustuslikku vormi. Puudub vaidlus, et kostja suhtles korterimüügi vahendamise teemal läbi Facebooki XXXX, kes oli kostja tuttav ja ühtlasi hageja töötaja. Kohus leiab, et kohtu ette ei ole toodud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja sõlmis maaklerilepingu korteri müügi vahendamiseks hagejaga. Üksnes asjaolu, et XXXX oli hageja töötaja ning see kajastus XXXX Facebooki profiilis, ei tähenda, et leping oli sõlmitud hagejaga. XXXX võis korteri müügi vahendust pakkuda ka eraisikuna. Kinnisvaraportaalidesse müügikuulutuste ülespanemine on võimalik ilma kinnisvarabüroo vahenduseta. Kostjale pidi olema arusaadav, kellega kostja lepingu sõlmib. Kostja ja XXXX Facebooki vestlustest ei nähtu, et XXXX oleks kostjale selgitanud, et vahendab korteri müügitehingut hageja kaudu. Tõendamata on hageja väited, et pooled leppisid selles 05.05.2015 kohtumisel kokku. Puudub vaidlus, et kostja ja XXXX tundsid üksteist varem. Eelneva tõttu oli oluline, et XXXX selgitaks kostjale, et ta hakkab korteri müügiteenust vahendama hageja kaudu. Tsiviilkäibes on tavapärane, et isiklikud tuttavad paluvad üksteiselt erinevates küsimustes abi ja osutavad üksteisele teeneid erinevalt vastava valdkonna turuhinnast. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et tõendatud ei ole, et hageja ja kostja vahel olid lepingulised suhted, mille alusel hageja kostjalt tasu nõuab. Lepingulised suhted võisid olla kostja ja XXXX vahel. Hageja tasunõue jääb rahuldamata. Kuna hageja ja kostja vahel puudus lepinguline suhe, puudub alus anda hinnangut sellele, kas vahendustegevus viis korteri müügini ning kui suur oli mõistlik vahendustasu.
17.Kuna põhinõue jääb rahuldamata, puudub alus rahuldada viivisenõuet ja võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste nõuet. Hagi jääb tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
18.Kooskõlas TsMS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda.
19.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

2-15-19394

20.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskuludena kulutused õigusabile. Avalduse kohaselt kulus kostja esindajal 7 tundi ja 35 minutit tunnitasuga 100 eurot. Kostja palub välja mõista 758,33 eurot ja viivise menetluskuludelt. Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu, leides, et kostja esindajal ei saanud kuluda õiguslike seisukohtade kujundamisele ja hagile vastus koostamiseks 4 tundi. Hageja leiab, et nimetatud toimingute tegemiseks ei saanud kuluda rohkem kui 3 tundi. Võttes arvesse, et ühe lehekülje kirjutamiseks kulub keskmiselt 40 minutit ja kostja sisuline vastus oli 3 lehekülge pikk, on mõistlikuks ajakuluks 3 tundi. Kohtu kirjadega tutvumise puhul ei ole tegemist juriidilise teenindamisega, mistõttu on alusetu nõuda õigusabikulu hüvitamist kohtu 12.12.2016 kirjaga tutvumise eest. Kohus leiab, et hageja vastuväited kostja lepingulise esindaja kuludele ei ole põhjendatud. Kohus märgib, et ka hagejal endal on vastavalt hageja menetluskulude nimekirjale kulunud hagiavalduse koostamisega seotud toimingutele 4,2 tundi olukorras, kus hagi on sisult kolmel leheküljel, millest suur osa on kopeeritud õigusnorme. Arvestades käesoleva vaidluse keerukust ja esitatud menetlusdokumente puudub alus pidada kostja esindaja ajakulu avalduses näidatud suuruses ülemääraseks. Kohus leiab, et kostja menetluskulud on põhjendatud. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja 758,33 eurot.
21.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja