Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
29.12.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1722 X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 02.08.2022 ettekirjutuse nr 1052258112 osaliseks tühistamiseks
Haldusasi Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja vandeadvokaat Ene Soop Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja JN
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 04.10.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta menetlusse Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus Tallinna Halduskohtu 04.10.2022 määruse resolutsiooni punkti 2 peale haldusasjas nr 3-22-1722.
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 04.10.2022 määruse resolutsiooni punkt 2 haldusasjas nr 3-22-1722. Teha uus määrus ja jätta X menetluskulud 484 eurot tema enda kanda.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-22-1722
3-22-1722 kehtetuks tunnistamist, sest kohaldatud kolme kuu pikkune sissesõidukeeld on proportsionaalne; isik oli nõus vabatahtlikult Eestist lahkuma ning ei esitanud kohaldatava kolmekuulise sissesõidukeelu osas vastuväiteid. VSS § 32 lg 12 alusel võib isiku suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistada, kui ta tõendab, et lahkus Schengeni alalt lahkumisettekirjutuses määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid ning taotluses toodud põhjendusi arvestades on isiku suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine põhjendatud. Kuigi sissesõidukeeldu kohaldanud PPA ei toeta selle kehtetuks tunnistamist, tuleb siiski arvesse võtta, et isiku abikaasale on väljastatud Eesti tähtajaline elamisluba, isik lahkus Eestist lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmistähtaja jooksul ning PPA-s toimunud menetlusest nähtuvalt ei olnud isikul kavatsust ebaseaduslikult Eestis viibida, vaid ta soovis oma siinviibimise seadustada. Kuna isik ei ole pannud toime muid õigusrikkumisi, siis ei ohusta tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine ka riigi julgeolekut ega avalikku korda.
3-22-1722 õigusvastasuse tuvastamise eesmärgil (HKMS § 152 lg 2). Kuna Siseministeerium on tunnistanud kaebaja sissesõidukeelu kehtetuks ja PPA otsusega on kaebajale antud elamisluba, võib menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. PPA taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks on menetluse lõpetamisega hõlmatud ning kohus selle rahuldamata jätmist eraldi ei põhjenda. HKMS § 108 lg 6 eesmärk on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud. HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamise korral ei peaks vastustaja kandma kaebaja menetluskulusid juhul, kui kaebuse eesmärgi saavutamine ei olnud seotud kaebuse esitamisega. Praegu ei ole tegemist sellise olukorraga. PPA 20.09.2022 otsusest nähtuvalt vaadati kaebaja 28.07.2022 taotlus uuesti läbi ja otsustati anda talle elamisluba elama asumiseks Eestis püsivalt elava abikaasa juurde. Vahepeal, 02.08.2022 oli kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus, mille kaebaja vaidlustas sissesõidukeelu osas, taotledes seejuures esialgset õiguskaitset. Halduskohus rahuldas 15.08.2022 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja tunnistas vastustajaks PPA. Seega ei saa järeldada, et vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamisel ja elamisloa väljastamisel abikaasa juurde ei olnud mingisugust seost 12.08.2022 esitatud kaebusega. Järelikult on kaebaja menetluskulude vastustajalt väljamõistmine põhjendatud. Põhjendatud on ka kaebaja õigusabikulu suurus (464 eurot), millele lisandub esialgse õiguskaitse taotluselt tasutav riigilõiv 20 eurot. Kaebuselt tasutud riigilõiv tagastatakse HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel.
3-22-1722 ettekirjutuse tegemist ilmnenud asjaolu ehk korrektse ja seaduskuuleka lahkumise tõttu. Kaebaja otsustas ise mitte ära oodata praeguse kohtuasja lahendamist, vaid taotles sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist eraldi menetluses Siseministeeriumilt. Eeltoodu tõttu ei ole põhjendatud jätta kaebaja menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 6).
5(7)
3-22-1722 10.01.2019 määrus nr 3-18-982, p 10; Tallinna Ringkonnakohtu 14.07.2022 määrus asjas nr 321-2918, p 19).
6(7)
3-22-1722 (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.