X kaebus Otepää Vallavalitsuse 22.11.2021.a korralduse nr 2-3/767 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Vastustaja Otepää vald, esindaja Janno Sepp Kolmas isik osaühing ANNIMATSI
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata kaebaja vastuväide menetluse korraldamisega asja läbivaatamisel.
seoses
3.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
4.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.01.2023. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
5.Andmesubjektil (välja arvatud avaliku võimu kandja) on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 16).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Otepää Vallavalitsus andis 22.11.2021 korralduse nr 2-3/767 (tl 49, edaspidi vaidlustatud korraldus), millega ta määras Sihva külas asuva Järve-Annimatsi ehitise (saun, ehitisregistri kood xxxxxxxx) teenindamiseks vajaliku maa suuruseks ca 0,1 ha. Katastriüksuse moodustamisel tuli aluseks võtta korraldusele lisatud ettepanek (tl 50), milles vastustaja kirjeldas maaüksuse piire ja teostas maakorraldusseaduse § 5 lg 2 nõuete kontrolli. Korralduses on öeldud, et kolmas isik osaühing ANNIMATSI on ehitise omanikuna esitanud maa ostueesõigusega erastamise avalduse. Ehitis paikneb Annimatsi nr 00 talu õigusvastaselt võõrandatud maal, mille suhtes on õigustatud subjektiks tunnistatud kaebaja X.
2.Kaebaja vastuväiteid käsitles vastustaja 19.11.2021.a kirjas nr 6-7/3023 (tl 46-47), millele on vaidlustatud korralduses viidatud.
2.1.Kaebaja väitis, et kolmas isik ei ole sauna omanik, kuna hoone üleandmine 23.12.1991 mitterahalise sissemaksena on omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 18 lg 1 alusel tühine. Seda asjaolu on haldusasjas 3-08-490 põhjalikult käsitletud. Vastustaja selgitas, et 23.12.1991 sõlmitud mitterahaliste väärtuste üleandmise-vastuvõtmise akt hõlmas ka ehitisi, mis ei ole omandireformi objektiks. Akt kehtib ehitiste osas, mis ei ole omandireformi objektiks ning akti alusel sai sauna omanikuks kolmanda isiku õiguseellane AS Annimatsi.
2.2.Kaebaja väitis, et sauna teenindamiseks vajalik maa on määratud ebamõistlikult suurena ja vastuolus õigusnormidega. Vastustaja leidis, et kaebaja ei ole esitanud sisulisi põhjendusi ja selgitusi oma väitele, et maa on ebamõistlikult suur. Vastustaja lähtus õigusnormidest, s.h arvestas maakorralduse nõuetega. Mingisugust tootmiseks vajalikku maad teenindusmaa määramise ettepanek ei sisalda
3.Kaebaja esitas 22.12.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse ja menetluse käigus täiendavaid avaldusi. Kaebaja taotleb vaidlustatud korralduse tühistamist. Vaidlustatud korraldus rikub kaebaja õigusi, kuna selles määratud ulatuses väheneb kaebajale tagastamisele kuuluv endise Annimatsi nr 00 talu maa. Kaebaja leiab, et ehitise teenindamiseks vajaliku maa pindala on liiga suur. Tegemist ei ole sauna teenindamiseks vajaliku maaga, vaid maaga, mida antud kohas tegutsev Annimatsi kämping näeb minimaalse alana sauna kasutamiseks ja oma äritegevuse läbiviimiseks. Kaebaja seisukohast on tegemist suure väärtusega alaga, kuna sellele on juurdepääs riigimaanteelt ja ala asub Otepää Kärnjärve kaldal. Õige oleks sauna ümber määrata selle teenindamiseks umbkaudselt 2 meetrit maad. Kaebaja väitel ei saa kolmas isik olla sauna omanik ja teenindusmaa määramise menetluses menetlusosaline. Kolmas isik omandas sauna spordiseltsilt Põhjakotkas 23.11.1991 tehtud mitterahalise sissemaksena AS Annimatsi asutamisel. See tehing on ORAS § 18 lg 1 alusel tühine. Tehingu tühisust muude sama mitterahalise sissemakse raames üle antud ehitiste osas on tunnustatud.
4.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kolmanda isiku õiguseellane AS Annimatsi omandas sauna 23.12.1991.a aktiga (tl 67). Tehing ei olnud sauna osas tühine, kuna saun kui ehitis ei olnud omandireformi objekt. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel sauna üleandmist saaks lugeda tühiseks. Üheski kohtulahendis ei ole tehingu tühisust sauna osas tuvastatud. Lisaks saunale omandas kolmas isik sama 23.12.1991.a aktiga ka ujula, s.o ujumissilla Kärnjärves. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus, mille puhul tuleb arvestada nii maa tagastamise õigustatud subjekti kui ka ehitiste omaniku huve, järgides samas maakorralduse nõudeid. Vastustaja on ettepaneku koostamisel ja vaidlustatud korralduse andmisel arvesse võtnud ja kaalunud kõiki nõutavaid asjaolusid. Kahemeetrine maa-ala sauna (ja ujula) ümber ei ole kindlasti piisav hoone kasutamise, hooldamise ja ohutu ekspluateerimise tagamiseks ning katastriüksuse moodustamine kahemeetrise kujaga ruuduna ei ole maakorralduse nõuete tõttu ka reaalne.
Haldusasjas 3-08-490 on kaebaja olnud seisukohal, et Annimatsi talu territooriumil asuvate ehitiste ümber saab määrata nende teenindamiseks umbkaudselt 5 meetrit maad (tl 35).
5.Kolmas isik kohtule oma seisukohta ei esitanud.
6.Kaebaja viitas järgmistele menetlusosaliste vahel või osavõtul varem toimunud kohtuvaidlustele.
6.1.Kohtuasi 3-08-490 (Tartu Halduskohtu 21.08.2008.a otsus tl 33-40). Menetlusosalised kattuvad käesoleva kohtuasjaga. Vaidluse esemeks oli vastustaja 06.02.2008.a korraldus nr 132.15/298. Sellega tegi vastustaja ettepaneku mitme kolmanda isiku omandis oleva ehitise juurde teenindamiseks vajaliku maa määramiseks, s.h sauna juurde ca 0,3 ha. Kaebaja väited langevad kokku käesolevas kohtuasjas esitatuga - kolmas isik ei ole sauna omanik ja teenindusmaa on ebaproportsionaalselt suur. Kohus tühistas 06.02.2008.a korralduse ja tegi vastustajale ettekirjutuse uue eelhaldusakti andmiseks. Kohus leidis, et korraldus ei ole piisavalt motiveeritud. Konkreetselt seoses saunaga märkis kohus, et ei ole arusaadav sauna juurde eraldatud maa suurus võrreldes muude hoonete juurde määratud maa suurusega (maatükkide suuruse omavaheline suhe). Kohus ei pidanud põhjendatuks kaebaja väidet, et kahtluse all on sauna kuulumine kolmandale isikule ning märkis selge sõnaga, et ei nõustu kaebajaga, et tulenevalt ORAS § 18 esines vastustajal alus 06.02.2008.a korralduse andmisest keeldumiseks. Kohus heitis küll vastustajale ette, et menetlusosaliste ring on kindlaks tehtud valesti, kuid seoses sellega, et kaks hoonet olid kaebaja ja kolmanda isiku kaasomandis (otsuse lk 13-14). Kohtute infosüsteemi andmetel jõustus kohtuotsus 23.09.2008.
6.2.Kohtuasi 2-11-17282 (Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2014.a otsus tl 6-12). Tsiviilasja poolteks olid kaebaja ja MTÜ ES Põhjakotkas, kolmas isik oli ka selles asjas kolmanda isikuna kaasatud. Vaidluse esemeks oli punktis 6.1 nimetatud kahe hoone - endise laut-küüni, otsuse tegemise ajal kämpingu peahoone ja endise talli, otsuse tegemise ajal puhkemaja-mängumaja kaasomandi lõpetamine. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et endise laut-küüni ja talli kaasomanikud olid kaebaja ja MTÜ ES Põhjakotkas. Kohus lähtus muuhulgas sellest, et ORAS § 18 lg 1 alusel ei toimunud nende hoonete omandiõiguse üleminekut 23.12.1991 sõlmitud mitterahaliste väärtuste üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Kohus märkis otsuse punktis 12.2, et kõik menetlusosalised kinnitasid ringkonnakohtu istungil, et MTÜ-le ES Põhjakotkas ei kuulu vaidlusaluses piirkonnas (Otepää vallas Sihva külas) muud vallas- ega kinnisvara peale selles kohtuasjas vaidluse esemeks olevate hoonete mõtteliste osade ning ülejäänud Annimatsi kämpingu tegevusega seotud rajatised kuuluvad OÜ-le Annimatsi. Kohtuotsus jõustus 10.12.2014. Kaebuses toodud andmete põhjal lõpetas kohus selles tsiviilasjas kaasomandi nii, et endise lautküüni ja talli ainuomanikuks jäi kaebaja, kuid kohtuotsuse täitmise tulemusena omandas hooned MTÜ AM Arendus.
6.3.Kohtuasi 3-20-637 (Tartu Ringkonnakohtu 14.09.2021.a otsus tl 41-44). Vaidluse poolteks olid kaebaja ja vastustaja. Vaidluse esemeks oli vastustaja 09.03.2020.a korraldus nr 2-3/126. Selle korraldusega määras vastustaja MTÜ-le AM Arendus kuuluvate hoonete - kämpingu peahoone (endine laut-küün) ja puhkemaja-mängumaja (endine tall) - teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 0,3 ha. Tartu Halduskohus jättis 14.09.2020 rahuldamata kaebaja kaebuse
korralduse nr 2-3/126 tühistamiseks. Tartu Ringkonnakohus jättis 14.09.2021.a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kohtuotsused jõustusid 16.11.2021. Muuhulgas selgitas ringkonnakohus otsuse punktis 25, et kohtupraktikas on leitud, et maareformi seaduse eesmärgist tulenevalt on seaduses kasutatud mõistega „tootmiseks vajalik maa“ silmas peetud eelkõige põllumajanduslikuks tootmiseks vajalikku maad (RKHK 29.09.2005.a otsus asjas nr 3-3-1-32-05, p 11). Kohtu seisukoht
7.Maareformi seaduse (MaaRS) § 10 lg 1 ja 3 alusel ei tagastata väljaspool linna piire juriidilise isiku hoonete või rajatiste alust ning nende teenindamiseks vajalikku maad, kui õigustatud subjekt ning praegune ehitiste omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises ehitiste omanikule või ehitiste võõrandamises õigustatud subjektile. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Tootmiseks vajalik maa ei kuulu ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka. MaaRS § 6 lg 33 sätestab, et ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“ (edaspidi kord) p 4 kordab eeltoodud õigusaktides sisalduvaid nõudeid. Kohtupraktikas leitakse, et kohalikul omavalitsusel on ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse määramisel ulatuslik hindamisruum ja kaalutlusõigus (Riigikohtu lahend 3-3-1-81-05 p 11).
8.Kohtu hinnangul on vaidlustatud korraldus kooskõlas õigusnormidega ja vastustaja ei ole eksinud hindamis- või kaalutlusõiguse teostamisel. Vastustaja on lähtunud õigusaktides ette nähtud kriteeriumitest, s.h maakorralduse nõuetest ning ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise ja ohutu ekspluateerimise võimaldamisest. Vastustaja on sauna teenindamiseks vajaliku maa suuruseks määranud 0,1 ha ehk 1 000 m2 (1 ha = 10 000 m2). Omandireformi objektiks oleva maa seisukohast on tegemist nii-öelda otsatükiga ehk maatükk piirneb kolmest küljest muudele isikutele kuuluvate kinnisasjadega Ala-Kösti kinnisasi (katastritunnus 63601:002:0991), Aakre metskond 44 kinnisasi (katastritunnus 63601:002:3440) ja riigimaantee 23236 Männiku-Pühajärve (katastritunnus 63601:002:3301). Plaanilt (tl 50 pöördel) nähtub, et piirile Ala-Kösti ja Aakre metskond 44 kinnisasjadega on saun väga lähedal. MaaRS § 10 lg 3 viidatud maakorralduse nõuetega on kooskõlas mitte jätta maariba sauna teenindamiseks vajaliku maa ja teemaa vahele (maakorraldusseaduse § 5 lg 2 p 4-6). Maatüki neljas külg ehk lõunapiir kulgeb paralleelselt põhjapiiriga alates ujumissilla servast edelanurgas kuni riigimaanteeni (tl 50). Kohus ei näe põhjust sekkuda vastustaja hindamisotsusesse, et just sinna on mõistlik piir paigutada. Vastustaja viitas haldusmenetluses sellele, et ta lähtus vajadusest tagada ehitiste sihtotstarbeline kasutamine, hooldamine (remont jms), ohutu ekspluateerimine (avarii-, pääste-, tuletõrje- ja sanitaarkujad) ning füüsiline säilimine (tl 50, 47). Kohus nõustub, et piiri paigutamisel vastustaja pakutud kohta tekib mõistliku suurusega ja korrapärase kujuga maaüksus, mida kolmandal isikul on võimalik oma äritegevuses sihtotstarbe kohaselt kasutada.
9.MaaRS § 6 lg 33 sisaldab tingimust, et maa kogus peab olema piisav ehitise sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Vaidlustatud korralduses ja selle lisas on öeldud, et sauna peamine kasutamise otstarve on muu lühiajalise majutuse hoone ning omanik soovib seda kasutada puhkuse- ja muuks lühiajaliseks majutuseks. Juba kaebaja tunnistamisel maa tagastamise õigustatud subjektiks 24.05.1993 on välja toodud, et maa tagastamisel tuleb arvestada hoonete omaniku omandiõigust („Dünamo“ spordibaas) (tl 4 pöördel). See, et maatükk oleks kolmanda isiku äritegevuses puhke- ja majutuskohana mõistlikult kasutatav, on lubatav ja kohane kaalutlus ning kaebajal tuli algusest peale arvestada sellega, et tegemist ei ole eravaldusega. Kohus nõustub otsuse punktis 6.3 toodud seisukohaga, et MaaRS § 10 lg 3 nimetatud tootmiseks vajaliku maa all on mõeldud eeskätt põllumajanduslikuks tootmiseks vajalikku maad. Vastustaja ei ole sauna teenindamiseks vajaliku maa hulka arvanud tootmiseks vajalikku maad.
10.Kohtumenetluses selgitas vastustaja, et ujumissild, millest lähtudes lõunapiiri asukoht paika pandi, on üks 23.12.1991.a aktiga kolmandale isikule üle antud ehitistest. Selle asjaoluga arvestamine oli lubatud ja kohane. Tegemist ei ole maa erastamisega ujumissilla (ujula) kui eraldi ehitise juurde, vaid piiride korraldamisega nii, et kolmandale isikule üle antud ehitis ei jääks osaliselt kaebaja maale.
11.Kohtu hinnangul on vastustaja tasakaalustatult arvestanud ka kaebaja huve ning järginud MaaRS § 6 lg 33 sätestatud nõuet määrata ehitise teenindamiseks vähim tarvilik ja piisav kogus maad. Tegelikult on ka kaebaja väide, et kolmas isik on lähtunud minimaalsest alast sauna kasutamiseks ja oma äritegevuse läbiviimiseks. Kohus selgitas eespool, et vale on kaebaja arvamus, et kui arvestatud on ehitise kasutusotstarvet ja ehitise omaniku huve, siis ei ole tegemist ehitise teenindamiseks vajaliku maaga. Kohus märgib, et kaebaja vaidlustas esimesel korral sauna teenindamiseks vajaliku maa suuruse, kuna 0,3 ha oli tema arvates liiga palju. Vastustaja vähendas asja uuel otsustamisel maatüki suurust oluliselt. Kohus nõustub vastustajaga, et realistlikud ei ole kaebaja ootused, et ehitise teenindamiseks määratakse maad sauna ümber 2 m (või ka 5 m) ulatuses. Sel juhul rikuks vastustaja MaaRS § 6 lg 33 ja § 10 lg 3 tulenevat nõuet hinnata ehitise omaniku vajadusi ja arvestada maakorralduse nõudeid.
12.Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et sauna omanik on kolmas isik ja kaebaja ei ole vastupidist tõendanud. ORAS § 18 lg 1 keelas omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara võõrandamise. Kaebaja on esitanud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Valga maakonnakomisjoni 24.05.1993.a otsuse, millega kaebaja tunnistati õigustatud subjektiks Annimatsi nr 49 talu ühistatud vara, s.h kolme hoone (laut-küün, tall ja ait) osas. Asjas puuduvad vähimadki viited sellele, et saun on tunnistatud omandireformi objektiks või kaebaja selle suhtes õigustatud subjektiks. Vastupidi, kohtuasjas 2-11-17282 lähtus kohus asja lahendamisel sellest, et sauna omanik on kolmas isik (vt otsuse punkti 6.2). Vaatamata sellele, et sama küsimus on varasemates vaidlustes korduvalt tõusetunud, ei ole kaebaja pidanud vajalikuks esitada mingit põhjendust, miks peaks sauna käsitlema omandireformi objektiks oleva varana. Ka kohtuasjas 3-08-490 leidis kohus, et vastustaja ei saa ORAS § 18 lg 1 alusel keelduda ehitiste, s.h sauna teenindamiseks vajaliku maa määramisest (vt otsuse punkti 6.1).
13.Kokkuvõttes on vaidlustatud korraldus õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud, muud taotlused, selgitused
14.Kaebaja esitas 29.11.2022 vastuväite menetluse korraldamisele asja läbivaatamisel. Kaebaja märkis, et vastustaja vastus kaebusele esitati 27.01.2022 ja pärast seda ei ole kohus teinud menetlustoiminguid. Kaebajale oleks tulnud anda pärast vastustaja vastusega tutvumist võimalus selgitada, kas ta jätkuvalt soovib kohtuistungi pidamist ja mida sisulist annaks kohtuistung juurde võrreldes kirjaliku menetlusega. Menetlusosalistele antud tähtajad on väga lühikesed, eeskätt uusi asjaolusid või taotlusi sisalduvate avalduste ja tõendite esitamise 9tööpäevane tähtaeg. Menetluses puudub halduskohtule kohustuslik aktiivsus oluliste asjaolude kohta tõe väljaselgitamisel ning kaebajale jääb arusaamatuks, kas kohtu hinnangul on asja õigeks lahendamiseks toodud menetlusosaliste poolt välja kõik relevantsed asjaolud, milliseid asjaolusid ja tõendeid peab halduskohus asja lahendamisel olulisteks ning kas neid puutuvalt esineb vajadus täiendavateks seisukohtadeks ja/või õiguslikeks käsitlusteks menetlusosaliste poolt. Kohus jätab vastuväite rahuldamata. Kohus tõstatas 27.12.2021.a määruses küsimused, mis asjas tekkisid. Kui 16.11.2022.a määrusega antud tähtajad (uute asjaolude, taotluste ja tõendite esitamiseks 29.11.2022 ning muude menetlusdokumentide esitamiseks 09.12.2022) olid kaebaja hinnangul liiga napid, siis oli kaebajal võimalus taotleda nende pikendamist. Kaebaja sellist taotlust ei esitanud. Ooteaeg kaebuse menetlusse võtmise ja asja sisulise lahendamise vahel on paratamatu, kuna kohtu menetluses on ka teisi lahendamist vajavaid asju. Menetlustoiminguid ei ole võimalik teha enne, kui kohtunik tööjärjega vastava asja lahendamiseni jõuab. Oma hinnangu sellele, millised asjaolud tuleb lugeda tõendatuks ja milliste poolte väidetega kohus nõustub, avaldab kohus otsuses (HKMS § 165 lg 1).
15.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
16.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 7.12.2023 otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 7.12.2023 otsus
Resolutsioon
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 20.12.2022. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades ning osaliselt muutes halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
2.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.