lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-2010/87

Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 02.12.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-2010/87
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.12.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3387
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Janar Jäätma

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.12.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2010

Haldusasi

X kaebus Rae valla kohustamiseks sisuliselt vastama tema pöördumistele

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Rae vald, esindajad TM ja HS

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.03.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

01.11.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17.03.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-2010 muutmata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.01.2023. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Andmekogud ja avalik teave
  • 07.07.20263-26-1884/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.06.20263-26-1248/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-26-459/53Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.05.20263-25-4523/9Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 12.05.20263-25-750/16Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.05.20263-26-491/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-21-2010

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 02.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Rae valda esitama sisukad ja detailsed vastused tema selgitustaotlustele. Kohtumenetluse käigus selgitas kaebaja, et pole nõuetekohaseid vastuseid saanud järgmistele pöördumistele. 1) 03.04.2020 kirjas palus kaebaja vastustajal selgitada, kas õige on C või Y poolt prokuratuurile saadetud dokument. Kaebaja palus vastuseid järgmistele küsimustele: Kumb dokument tuleb õigeks nimetada? Milliseid dokumente tohib Rae vallavalitsuse poolt väljastada erinevatele Riigiasutustele, ilma vallavanema allkirjata? 2) 30.10.2018 kirjas küsib kaebaja XXX lasteaia saadetud kirjas sisalduva vastuse kohta Rae valla juristilt: Kas te juristina oskaksite seda lauset teistmoodi tõlgendada? 3) Kuupäevata kirjas küsib kaebaja väite „X keeldub igasugusest koostööst Rae Vallavalitsusega“ kohta ning märgib: Rae vastusdokumendis samuti ei ole mitte ühtegi tõestusmaterjali, mida ma palusin Rae vallal esitada. Kaebaja soovis vastuseid ka järgmistele küsimustele: miks, millal, kuidas toimusid vallaallasutuses Jüri Gümnaasiumis peksmised ja vargused ning mis hetkel vald Politsei kutsus. 4) 28.08.2020 kirjas palus kaebaja selgitusi XXX lasteaia õpetajate tegevuse kohta ning vastuseid järgmistele küsimustele: Kas abiõpetajad Q ja F olid instrueeritud, kuidas käituda, kui rühmaõpetaja Z korduvalt karjub laste peale ning lapsevanemad protesteerivad. Kas tööandaja Rae vald / H on oma töötajatele (Q ja F) selgelt ja õigeaegselt korraldused ning juhised andnud? 5) 8. augusti kuupäeva kandvas kirjas palus kaebaja vastuseid küsimustele: miks õpetaja Z niimoodi alatult käitub? Keegi rühmapersonalist käib pidevalt min lapse emale taga kirumas KORDUVALT, miks seda tehakse? Mis on lasteaia ettepanek, et selliseid alatuid süüdistusi ei korduks? Kas XXX lasteaias on õpetajatel kombeks lapsevanemaid taga rääkida ja üksteise vastu üles ässitada? Paluks selgitust, kuidas ma saan lasteaiast infot, kui te olete keelustanud rühmaõpetajatel mulle minu lapse kohta info jaotamise? Teie kirjas kohtule on lõik, kus kinnitate, et Ü tuleb ja läheb emaga ning tema uue elukaaslasega rõõmsalt koju. Kas see lause peab tähendama seda, et lapse minuga, kui isaga rõõmus ei ole? Paluks selgitust! Samas kirjas loen välja, et mina olen lapse lasteaeda toonud nii, et pole õpetajale last üle andnud ja olen mingisse ruumi lapse üksi jätnud – Paluksin selgitust, kuupäevaliselt! Te nimetate minu negatiivset meeleolu, aga samas kirjutate, et rühmapersonal eriti minuga ei kohtu. Paluks selgitust, kuidas te siis teate minu meeleolu? Teie lasteaed otsustas, et Ü võiks minna saviteraapiasse. Aga miks teie lasteaed otsustas, et räägime selle info edasi AINULT emale aga isa eest infot varjame? [...] miks Ü-l lubatakse mööda lasteaeda joosta paljajalu, kuigi on nii teid kui rühmapersonali teavitatud tema jalgade eriolukorrast ja arsti nõudest kanda tugijalatseid? [...] kui ma võtan lahti Eliisis oleva päeviku, siis näen, et päevik on täitmata vahemikus 1.09 kuni 14.09.17 ning 16.05 kuni 31.05.18. Kuidas nii saab, et üks õpetaja suutis iga päev pilte panna ja teine ei suuda mitte iga nädal? 6) 15.06.2021 kirjas palus kaebaja vastust küsimusele: Paluks uurige välja, kes on valdkonna teenistuja ja paluge tal saata ka vastusdokumendid teabenõude korras. 7) 27.08.2020 kirjas esitas kaebaja järgmise küsimuse: Lisaks juurde sooviks teada, kes kinnitas SKA-le olukorra üle hindamise ja kes konkreetselt selle läbi viib?
2.Rae vald palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja poolt saadetud ja vastustaja poolt vastatud kirjade arv oli dokumendihaldussüsteemi alajaotises „Sotsiaalhoolekande 2(8)

3-21-2010 korraldamine: Kirjavahetus lastekaitseküsimustes“ 12.04.2021 seisuga 166. Võttes arvesse, et üks kaebaja kiri sisaldas omakorda keskeltläbi 4,4 kirja, siis oli 12.04.2021 seisuga esitatud ligikaudu 730 kirja. Tänaseks on kaebajaga seotud kirjade hulk oluliselt suurem. Vastustaja andis 12.04.2021 kirjas nr 14-7/3887 kaebajale juhised, kuidas ta saaks enda küsimustele vastused. Kaebaja neid juhiseid ei järgi. Sellegipoolest on vastustaja püüdnud ka kaebaja hilisematele kirjadele sisuliselt vastata, kuid kuna kaebajale pole vastused enamasti meelepärased, siis esitab ta samateemalisi küsimusi koos täiendavate küsimustega üha uuesti. Vastustaja lähtus vastamisel muu hulgas õiguskantsleri nõuniku 27.12.2019 selgitustest, mille kohaselt on inimese kirjale vastamisel lubatud keskenduda ainult põhiprobleemidele ja küsimustele. Kaebaja lastega seotud mitme aasta tagustes pöördumistes esitatud küsimused ei ole täna enam aktuaalsed (nt ei käi lapsed enam lasteaias), kuid kaebaja küsib neid varem saadud vastustest olenemata korduvalt uuesti.

3.Tallinna Halduskohus jättis 17.03.2022 otsusega kaebuse rahuldamata. Selgitustaotlustele vastamise korda reguleerib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS). Vastavalt MSVS § 1 lg-le 2 kohalduvad ka haldusmenetluse seaduse (HMS) sätted. Selgitustaotlus on isik pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist, samuti pöördumine, milles isik taotleb õigusalase selgituse andmist (MSVS § 2 lg 2). Selgitustaotluse adressaadil on vastamiskohustus (MSVS § 5 lg 1). Kui adressaat leiab, et selgitustaotluses soovitud teavet või selgitust anda ei ole tema pädevuses, edastab ta selgitustaotluse pädevale asutusele või organile (MSVS § 5 lg 3). Adressaat võib vastamisest loobuda, kui märgukirja või selgitustaotluse sisu ei ole loetav või arusaadav või kui selgitustaotlusele vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu asutuse või organi töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi (MSVS § 5 lg 9 p-d 6 ja 7). Vastustaja ei ole kaebaja õigusi rikkunud (põhjendused järgivad kaebuses toodud pöördumiste järjekorda): 1) Vastustaja vastas kaebaja 03.04.2020 pöördumisele 30.04.2020 kirjaga nr 15-6/3738-1 ning 13.08.2020 kirjas nr 15-6/3738-3. Vastustaja selgitas kirjades, et lastekaitsespetsialist edastas lastekaitsealase teabe uurimisasutusele kriminaalmenetluse seadustiku § 215 lg-te 1 ja 2 alusel. Istungil selgitas vastustaja, et mõlemad dokumendid on õiged. Kuigi eelviidatud vastused ei sisaldanud sõnaselget vastust küsimusele kumb dokument tuleb õigeks nimetada, on vastustaja selgitustest arusaadav, et valla lastekaitseametnikud võivad teatud juhtudel teavet edastada ka ilma vallavanema allkirjata. 2) Vastustaja vastas kaebaja selgitustaotlusele 30.10.2018 järgmiselt: Täpsustan, et XXX Lasteaia direktor on Teile augustikuus andnud põhjaliku info, kuidas lapsevanem saab info rühmast või valverühmast. 10.09.2019 kirjas selgitas vastustaja: Lasteaed on Teile 04.09.2018 väljastanud lapse iseloomustuse. Seega olete lapse kohta soovitud info/hinnangu saanud. Veel täpsustas vastustaja 12.04.2021 kirjas: Samas on Rae Vallavalitsuse jurist enda 30.10.2018 ja 10.01.2019 kirjades Teile vastanud, et XXX Lasteaia direktor on Teile augustikuus andnud põhjaliku info, kuidas lapsevanem saab infot rühmast või valverühmast ning et lasteaed on teile 04.09.2018 väljastanud ka lapse iseloomustuse ning seega olete lapse kohta soovitud info/hinnangu saanud. Seega on vastustaja vastanud kaebaja selgitustaotlusele, mis puudutab XXX lasteaia poolt kaebajale info edastamist. Selgitustaotlusele vastamisel ei pea vastustaja andma hinnanguid või mingeid olukord tõlgendama. Vastustaja koosseisuline jurist ei pea selgitustaotlusele vastamisel andma hinnanguid vastustaja teiste ametnike tööle. 3(8)

3-21-2010 3) Kõnealusest pöördumisest ei ole üheselt arusaadav, kas kaebaja palub vastustaja selgitusi ja põhjendusi väite „X keeldub igasugusest koostööst Rae Vallavalitsusega“ kohta või on tegemist teabenõudega, kus kaebaja soovib välja nõuda mingeid konkreetseid tõendeid. Vastustaja selgitas kohtuistungil, et kaebajale on pakutud erinevaid variante koostööks, kuid ta loobus sellest. Vastustaja seisukoht on kajastatud 18.07.2019 kirjas nr 15-2/57411/3. Kohtu hinnangul on kaebaja vastustajale eelkõige soovinud ette heita kohtule eksitavate andmete edastamist ning valelikkust. Tegemist on kaebaja väidetega, millest ei ole aru saada, kas ja millele kaebaja vastustaja selgitust ootab. Muude küsimuste osas on kaebajale muu hulgas vastatud valla 01.09.2021 kirjas nr 156/6423-4: Oleme teile varguse teemal korduvalt selgitanud, viimati 25.05.2021 vastuskirjas, et: „Kohaliku omavalitsuse üksus ei tegele varguste menetlemisega, sealhulgas varastatud asjade otsimise ja tagastamise korraldamisega. Meie ei tea muuhulgas, kas ja mida on varastatud ning kui on varastatud, siis kus need asjad asuvad, seega ei saa me neis küsimustes Teid kahjuks aidata. Varguste menetlemine on politsei pädevuses. Kui Teil on tõendeid või teavet selle kohta, mida või millal varastati, on Teil õigus selle teabega politseisse pöörduda.“ Varguse teemal me teile rohkem ei vasta (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus § 5 lg 9 p 7). Eelnevast nähtub, et vastustaja on kaebaja selgitustaotlusele vastanud nii faktiliselt kui sisuliselt. 4) Vastustaja vastas kaebaja pöördumisele 15.06.2021 kirjas: Kirjas, mille vastust soovite, on esitatud küsimused XXX lasteaiale. Lasteaia eest ei saa meie vastata, mistõttu on teil võimalik pöörduda otse lasteaia poole. Ühtlasi käsitles vastustaja sama teemat 12.04.2021 vastuskirjas nr 14-7/3887: [...] Märgime, et antud analüüsis ei kontrollita, kas karjumine on aset leidnud, vaid püütakse välja selgitada, kas Teie kirjadele on vastatud. /.../ Iga töötaja on teadlik, et ta on kohustatud käituma eetiliselt ning ta vastutab enda käitumise eest isiklikult ning kui ta näeb, et kolleeg laste peale karjub, siis püüab ta selle olukorra lõpetada. Õige on vastustaja väide, et kaebaja küsimused on suunatud XXX lasteaiale. Seda on vastustaja kaebajale ka selgitanud. Samas ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja selgitustaotluse edastanud vastamiseks XXX lasteaiale, kui leidis, et ei ole pädev kõikidele küsimustele vastama (MSVS § 5 lg-d 3 ja 4). Sisuliselt on vastustaja küsimusele vastanud 12.04.2021 kirjas. Tegemist on vastamise tähtaja ületamisega (MSVS § 6). Samas ei saa kaebajale tähtaegselt vastamata jätmist pidada vastustaja tahtlikuks või hooletuks käitumiseks, arvestades asjaolu, et kaebajaga seotud pöördumiste hulk on suur ning kaebaja esitab korduvalt samasisulisi päringuid. Kuna 12.04.2021 seisuga on kaebajale vastatud, jääb kohustamisnõue rahuldamata. 5) Pöördumise nr 5 osas on vastustaja märkinud, et tal puudub teave, millal see on saadetud. Seega on võimatu leida kirja ja selle vastust. Kaebaja väitis istungil, et kiri on saadetud 08.08.2019, kuid vastustaja kinnitusel ei ole dokumendiregistris selle kuupäevaga kaebajalt saadetud kirju. Esitatud küsimused on suunatud peamiselt XXX lasteaiale, sest kaebaja soovib saada teavet, mis on seotud konkreetsete lasteaias toimunud olukordadega. Eesmärgipärane on küsida teavet sealt. Kuna pöördumist ei ole vastustaja dokumendiregistris registreeritud, ei saa väita, et vastustaja on jätnud sellele vastamata. Puudub võimalus tuvastada, kas kiri on saadetud 08.08.2019 või mõnel teisel kuupäeval. Kohustamisnõude rahuldamiseks pole põhjust. 6) Vastustaja on kaebaja 15.06.2021 pöördumisele vastanud 21.06.2021 kirjas: Lastekaitsespetsialist, kes teie perega kirja saatmise ajal tegeles, oli N. Kaebaja päringu 4(8)

3-21-2010 näol on tegemist teabenõudega, millele vastustaja on tähtaegselt ja sisuliselt vastanud (avaliku teabe seaduse (AvTS) § 18 lg 1). 7) Kaebaja 27.08.2020 päringule vastati muu hulgas 25.09.2020 kirjaga: Teie esitatud küsimustele on Rae Vallavalitsus vastanud korduvalt. Oleme koostanud ka lastekaitse seisukoha 04.09.2020 ning avaldanud tsiviilasja nr 2-18-478 lahendava kohtuniku vastaval korraldusel. Lisaks puudutas vastustaja teemat 29.04.2021 kirjas: 30.09.2020 toimunud kohtumisel oli tegemist SKA ja KOV-de töökoosolekuga, kus lepiti kokku suunad edasiseks koostööks ning SKA roll omavalitsuste nõustamisel. Tegemist on teabenõudega, kuna eelduslikult on tegemist infoga, mida ei ole vaja eraldi analüüsida või süstematiseerida. Kuna kaebaja teabenõudele vastati 25.09.2020, on tegemist teabenõudele vastamise tähtaja ületamisega (AvTS § 18 lg 1). Kuna kaebajale oli enne kohtule kaebuse esitamist vastatud, jääb kohustamisnõue rahuldamata. Vastustaja 12.04.2021 vastuses kaebajale antud juhised on asjakohased. Kaebajal on järjekindel tahe saada vastustajalt vastus kõikidele enda küsimustele, arvestamata, et vastustajal puudub vastav teave, küsimusele on varasemalt juba vastatud, küsitav teabe ei oma enam aktuaalset tähendust. Samuti on küsimused retoorilises stiilis, hinnanguid andvad, ründavad või ka halvustava alatooniga. Vastustajal on kohustus täita MSVS-st tulenevaid kohustusi, kuid ka teabe või selgituste taotlejal on kohustus käituda heauskselt ning mitte oma õigusi kuritarvitada. Kui kaebaja esitab korduvalt samasisulisi kirju, ei aita see efektiivselt kaasa selgitustaotluste õigeaegsele ja sisulisele lahendamisele. Kaebaja käitumine on viinud olukorrani, kus vahetatud kirjade hulk on niivõrd massiivne, et nende läbitöötamine ja kontrollimine halvab oluliselt vastustaja töökorraldust. Kui vastustaja on kaebaja pöördumisele vastanud, puudub tal kohustus seda uuesti teha. Selgitustaotlus peab olema arusaadav, sh peab selguma konkreetne küsimus, millele vastust oodatakse. Isik ei saa nõuda, et talle vastataks talle sobivas sõnastuses või talle sobival kujul. Kohtu kontroll selgitustaotluste sisu osas piirdub sellega, kas vastus on asjakohane ning käsitleb selgitustaotluses toodud teemasid. Kohus ei saa vastuse sisu osas ettekirjutusi teha. Kaebajal endal on võimalik tagada, et tema küsimused saaksid vastused – jälgida vastustaja juhiseid, esitada küsimused selgelt ja eraldi kirjadena, vajadusel muust tekstist eraldi märgistatult, selgete ja üheste viidetega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4.X palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 17.03.2022 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited. Kohtulahendid peavad olema piisavalt põhjendatud, arusaadav ja kontrollitavad. Kohtunik peab tegutsema kooskõlas kohtunike eetikareeglitega. Halduskohtu kohtunik oleks pidanud täitma oma kohust ning tagama, et kaebaja õigusi varem rikkunud kohtunikud saaksid karistada võltsimise ja seadusevastaste tegude eest ning laste ema saaks karistuse tahtliku tapmise eest. Kohus ei lahendanud vaidlust mõistliku aja jooksul. Kohus venitas menetluse alustamisega viis kuud ning tegi siis kiirustades pealiskaudse lahendi. On kahtlus, et kohus on vastustajat eraviisiliselt õpetanud. Nimelt nähtub vallavanema vastuskirjast nr 9-4/3354-1, et valla esindaja on saanud väljaspool digitoimikut e-kirju kohtumaterjalidega. Seoses vaidluse all olevate pöördumistega selgitab kaebaja järgmist.

5(8)

3-21-2010 1) Kohus pidi kontrollima, kas vald on detailselt vastanud küsimusele, kumb dokument on õige. Kinnitades istungil, et mõlemad dokumendid on õiged, valetas vald kohtus teadlikult ja tahtlikult. Kohtunik oleks pidanud alustama valla suhtes kriminaalmenetlust. Kohtu kohustus on selgeks teha ja tõendada, milline dokument on õige. Lisaks oleks kohus pidanud nõudma vallalt detailset infot, millised dokumendid võivad olla ilma vallavanema allkirjata. 2) Kohus pidi kontrollima, kas on antud detailne vastus küsimusele, kas XXX lasteaed võib seaduslikult keelduda lapse isale lapse kohta info andmisest, sest nii leppis lasteaed lastekaitseametnikuga kokku. Vald pole sisuliselt vastanud. 3) Kohus pidi kontrollima, kas vald on esitanud tõendid oma väitele, et kaebaja keeldub igasugusest koostööst Rae Vallavalitsusega. Kohus selliseid tõendeid välja ei nõudnud. Seoses teise küsimusega pidi kohus kontrollima, kas Rae vald on esitanud kirjaliku kinnituse selgitustega, millal toimusid Jüri Gümnaasiumis peksmised, vägivald ja vargused. 4) Kohus pidi kontrollima, kas Rae valla haridusasutuse töötajad Q ja F on detailselt instrueeritud, mida teha siis, kui kolleeg karjub alaealiste peale. Rae vald on vastuseks esitanud suvalise teksti. Mõlemad õpetajad on süüdi, et kaebaja alaealine laps anti alkoholijoobes isiku kätte. Lasteaia juhataja lihtsalt ülbitses. Lisaks võiks keegi XXX lasteaiale öelda, et kaebaja ei soovi enam detailselt saada infot nimetatud õpetajate intiimja pereelu kohta. 5) Kohus pidi kontrollima, kas vald vastas kaebaja 08.08.2019 kirjale, mille kaebaja saatis Yle ja valla üldmeilile. 6) Tegemist on kontrollküsimusega eelmises punktis nr 5 olnud küsimuste kohta. Küsimused said kõik saadetud uuesti vallasekretäri kätte, kes vastas 08.10.2018, et pöördumised väljuvad vallasekretäri pädevusest ning ta edastab need sekretärile, kes suunab need vastamiseks valdkonna teenistujale. Kaebaja palus 15.06.2021 välja selgitada, kes on valdkonna teenistuja. Kaebajale vastati, et vallasekretär suunas pöördumise lastekaitsespetsialist N-le. Teabenõue on aga tänaseni valla poolt tahtlikult täitmata. Vallalt tuleb välja nõuda detailsed vastusdokumendid. 7) Kohus pidi kontrollima, kas vald on edastanud konkreetse ametniku ees- ja perekonnanime.

5.Rae vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Halduskohus ei ole kohtumenetluse norme rikkunud. Otsus on piisavalt põhjendatud. Samuti pole kohtunik eksinud kohtunike eetikanõuete vastu. Kohtu peamine eesmärk on lahendada talle esitatud kaebust. Praeguses asjas on vaidlus selles, kas Rae vald on nõuetekohaselt vastanud kaebaja pöördumistele. Nimetatud vaidluse kontekstis ei ole asjassepuutuvad kaebaja väited, mis puudutavad tema tsiviilasju lahendanud kohtunike või tema laste ema käitumist. Ringkonnakohus kontrollib halduskohtu otsuse seaduslikkust ning tühistab halduskohtu otsuse muu hulgas siis, kui halduskohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi (HKMS § 180 lg 1). Kaebaja väidetud kohtumenetluse venitamine ei ole selliseks rikkumiseks, mis tingib 6(8)

3-21-2010 kohtulahendi tühistamise. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kaebaja üldsõnalised etteheited seoses menetluse venitamisega ei ole põhjendatud. Kaebaja pöördus kohtu poole 02.09.2021, kohus jättis 15.09.2021 kaebuse käiguta ning võttis selle 04.10.2021 menetlusse. Rae vald esitas vastuse kaebusele 11.11.2021 ning kohtuistung toimus asjas 25.02.2022. Kohus tegi otsuse 17.03.2022. Kokku kestis menetlus 196 päeva, mis on oluliselt lühem kui haldusasjade keskmine menetlusaeg (2021. a-l 266 päeva, vt 2021. a menetlusstatistika). Paljasõnaline on kaebaja etteheide, et halduskohus õpetas vastustajat eraviisiliselt. Kaebaja hinnangul nähtub see vallavanema vastuskirjast nr 9-4/3354-1. Rohkem pole kaebaja oma väidet avanud.

8.Halduskohus on kaebajale õigesti selgitanud, et selgitustaotlusi esitades ei tulene kaebajale MSVS-st õigust nõuda endale meelepäraseid vastuseid. Seega ei saa ka kohus vaidlust lahendades kontrollida, kas vastustaja vastas kaebaja hinnangul õigesti. Halduskohtulik kontroll piirdub eelkõige küsimustega, kas kaebajale on vastatud tähtaegselt ning kas vastustaja on esitanud selgitused kaebaja soovitud küsimuses. Millised on need selgitused sisuliselt, kohus ei kontrolli. Seetõttu ei saa kohus tuvastada ka seda, milline oleks olnud õige selgitus. Praeguses vaidluses on kaebaja lähtunud ebaõigest eeldusest, et pöördudes kohustamiskaebusega halduskohtu poole, asub halduskohus kohtumenetluses tuvastama kaebaja selgitustaotlustes kirjeldatud situatsioonide faktilisi asjaolusid ning andma nendele õiguslikke hinnanguid. Ringkonnakohtu hinnangul väljuks see kaebuse piiridest.
9.Seoses vaidlusaluste apellatsioonkaebusele järgmist.

pöördumistega

märgib

ringkonnakohus

vastuseks

1) Vald on üheks küsimuses edastanud prokuratuurile kaks kirja, mille osas kaebaja leiab, et need on vastuolulised. Vastustaja on kaebajale korduvalt selgitanud, et õiged on mõlemad kirjad. Põhjendamatu on seega kaebaja väide, et tema 03.04.2020 selgitustaotlusele pole vastatud. Nagu ringkonnakohus eelnevalt välja ei tõi, ei pea halduskohus antud juhul hakkama kontrollima kirjade sisu ning seda, kas mõlemad on õiged. Samuti pole põhjendatud kriminaalmenetluse alustamine valla suhtes. Vald kinnitas, et lastekaitseametnikud saavad dokumente edastada, ilma et need oleks vallavanema poolt allkirjastatud. Arvestades kaebaja 03.04.2020 pöördumise sisu, ei ole alust arvata, et kaebajale oleks tulnud kontekstivabalt edastada andmed kõigi valla töötajate kohta, kes saavad ise dokumente allkirjastada. 2) Kaebaja pöördus 30.10.2018 valla juristi poole seoses XXX lasteaiast saadud kirjaga ning küsis: Kas te juristina oskaksite seda lauset teistmoodi tõlgendada? Vastustaja on kaebajale selgitanud, mil viisil saab kaebaja lasteaiast lapse kohta teavet. Ringkonnakohus nõustub, et selgitustaotlusele vastamisel ei pidanud vastustaja andma hinnanguid, kas lasteaia tegevus on olnud õiguspärane. Samuti ei pidanud vald hakkama tuvastama, kas õige on lastekaitseametniku või lasteaia juhataja vastus kaebajale. Halduskohus ei pidanud kontrollima, kas XXX lasteaed võis keelduda kaebajale lapse kohta info andmisest. 3) Kohus ei pidanud koguma tõendeid selle kohta, kas õige on valla väide, et kaebaja keeldub igasugusest koostööst. Kaebaja esitas pöördumises väite: Rae vastusdokumendis samuti ei ole mitte ühtegi tõestusmaterjali, mida ma palusin Rae vallal esitada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et eelnevast lausest ei nähtu, et tegemist oleks eraldi selgitustaotlusega, pigem võib seda mõista kui etteheidet valla tegevusele. Seoses Jüri Gümnaasiumis toimunud peksmiste, vägivalla ja varguste väitega selgitas vastustaja 01.09.2021 kirjas kaebajale, et vald ei tegele nende küsimustega ning vastav 7(8)

3-21-2010 pädevus on politseil. Kuna vald kinnitas, et tal ei ole andmeid kaebaja viidatud süütegude kohta, ei saa kohus valda kohustada selliseid andmeid avaldama. 4) Kohus ei pidanud kontrollima, kas lasteaia juhataja on töötajaid nõuetekohaselt instrueerinud, kuidas käituda, kui kolleeg karjub alaealise peale. Vastustaja vastas kaebaja pöördumisele hiljemalt 12.04.2021 kirjas. Apellatsioonkaebuses esitatud etteheited lasteaia tegevusele ei ole praeguses vaidluses asjassepuutuvad. 5) Vald on kinnitanud, et ei ole saanud kaebaja 08.08.2019 kirja, mille viimane väidetavalt saatis vallavanemale ja valla üldmeilile. Kaebaja pole esitanud vastupidiseid tõendeid. Andmekaitse Inspektsiooni 23.07.2021 otsuses, millele kaebaja viitas ringkonnakohtu istungil, on juttu kaebaja 08.08.2018, mitte 08.08.2019 kirjast. 6) Kaebaja saatis 08.10.2018 vallasekretärile kirja, kus juhtis tähelepanu, et Rae vallavalitsus ja XXX lasteaed pole tema kahele pöördumisele vastanud. Vallasekretär edastas pöördumise samal päeval sekretärile, kes pidi suunama asja lahendamiseks valdkonna teenistujale. Praegune kohtuvaidlus puudutab kaebaja 15.06.2021 kirja, kus kaebaja palus vastust küsimusele: Paluks uurige välja, kes on valdkonna teenistuja ja paluge tal saata ka vastusdokumendid teabenõude korras. Halduskohus leidis õigesti, et vald vastas kaebajale 21.06.2021. 7) Kaebaja 27.08.2020 pöördumisele vastas vald 25.09.2020. Kaebaja on olnud kogu aeg teadlik ametnikest, kes tema pereõiguslike küsimustega tegelevad. Kui 25.09.2020 vastus oli kaebaja hinnangul ebapiisav, oleks kaebaja saanud esitada uue teabenõude ning küsida selgesõnaliselt ametniku nime.

10.Seoses kaebaja väitega, et tema 18.08.2018 pöördumistele pole siiani vastatud, selgitab kohus, et selles osas on kohtusse pöördumise tähtaeg möödunud. HKMS § 46 lg 2 kohaselt oleks kaebus tulnud esitada ühe aasta jooksul toimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest. Seega oleks tulnud kaebus esitada hiljemalt 18.09.2019.
11.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.05.20263-25-346/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.04.20263-24-277/32Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium