Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
24.11.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1308
Haldusasi
MTÜ David Oistrahhi Festival kaebus Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti 06.04.2022 käskkirja nr MTTK2900/22/80 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – MTÜ David Oistrahhi Festival, seaduslik esindaja AK Vastustaja – Tallinna linn, esindaja AK
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.10.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
MTÜ David Oistrahhi Festival määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada MTÜ David Oistrahhi Festival määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 13.10.2022 määrus haldusasjas nr 3-22-1308 ning saata asi menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.
3.Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot MTÜ David Oistrahhi Festival AS SEB Pank arvelduskontole nr EE031010220008318014.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti 06.04.2022 käskkirjaga nr MTTK2900/22/80 jäeti rahuldamata MTÜ David Oistrahhi Festival taotlus projektile „Musica Hymnis jõulumuusikafestival“ (p 2.13).
2.MTÜ David Oistrahhi Festival esitas 15.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse (hilisemalt täiendatud) Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti 06.04.2022 käskkirja nr
3-22-1308 MTTK2900/22/80 tühistamiseks. Komisjoni tööst võttis osa huvide konfliktis olnud isik, kes hääletas temaga seotud projektile toetuse saamiseks. Komisjoni protokoll ei sisalda hindamistulemusi, mille alusel oleks võimalik projekte võrrelda. Kaebajale saadeti link vaidlusaluse haldusaktiga tutvumiseks 25.05.2022 vastusena teabenõudele.
3.Tallinna linn taotles 27.07.2022 ja 01.09.2022 seisukohas lõpetada asja menetlus HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel kaebetähtaja ületamise tõttu. Kaebaja on taotlenud Tallinna linnalt projektitoetust üheksal korral, seega ei ole iseteeninduskeskkond kaebajale võõras. Kaebus on esitatud HKMS § 46 lg-s 1 toodud kaebetähtaega rikkudes. Mittetulundustegevuse toetuste taotlusi, sh toetuse määramise või taotluste rahuldamata jätmise käskkirju, menetletakse iseteeninduskeskkonnas. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 27 lg 2 p 3 kohaselt loetakse elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument kättetoimetatuks, kui dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressile. Kuigi kaebaja on mittetulundusühing, mitte äriühing, on tegemist juriidilise isikuga, kellel on suurem hoolsuskohustus korraldada oma registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmine (Riigikohtu 03.03.2004 määrus nr 3-3-1-10-04, p 14). Sama kohustus kehtib elektronposti vastuvõtmisel (Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2021 määrus nr 3-21-2648, p 16). Vastustaja tegi käskkirja kaebajale teatavaks 13.04.2022 äriregistrisse kantud elektronpostile saadetud automaatteavitusega, mis andis kaebajale teada, et tema kohta on tehtud otsus, millega on võimalik tutvuda iseteeninduskeskkonnas. Kaebaja vastas 13.04.2022, et ta ei leia iseteeninduskeskkonnast otsuse alusdokumente. Vastustaja mõistis kaebaja kirja nii, et kaebaja ei leia teatavaks tehtud käskkirja ning saatis 13.04.2022 kaebajale juhise, kuidas käskkirja iseteeninduskeskkonnast leida. Seejuures oli käskkiri taotluse juures ainus dokument, mistõttu oli see lihtsasti leitav. Kuna kaebaja küsis 13.04.2022 otsuse alusdokumente, võib sellest järeldada, et ta oli käskkirja kätte saanud. Seda kinnitab ka kaebaja 04.05.2022 teabenõue, milles kaebaja küsis kõiki haldusaktiga seotud dokumente. Vastustaja vastas 09.05.2022 ja selgitas, miks taotlus jäi rahuldamata, edastas käskkirja preambulis viidatud komisjoni tagasiside ning komisjoni 06.04.2022 koosoleku protokolli väljavõtte kaebajat puudutavas osas. Kaebaja esitas 12.05.2022 täiendava teabenõude, milles soovis näha kõiki käskkirja alusdokumente. Vastustaja käsitas seda päringut selgitustaotlusena ning kaebajale vastati 13.05.2022, kuidas otsused komisjonis kujunevad. Kaebaja esitas 14.05.2022 teabenõude, milles soovis tutvuda käskkirjaga ja protokolliga tervikuna. Vastustaja vastas sellele 24.05.2022. Kaebaja esitas 25.05.2022 selgitustaotluse, millele vastustaja vastas 30.05.2022. Eelneva põhjal sai kaebaja käskkirjast teada juba 13.04.2022, mitte 24.05.2022, nagu väidab kaebaja ning 15.06.2022 kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades. Iseteeninduskeskkond ei salvestanud kuni 13.09.2022 sinna logimist ega ka teavituse või käskkirja nägemist või avamist.
4.Tallinna Halduskohus andis 01.08.2022 määrusega kaebajale tähtaja menetluse lõpetamise taotlusele vastamiseks ning kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.
5.MTÜ David Oistrahhi Festival oli 15.08.2022 vastuses seisukohal, et käskkiri ja sellega liituvad dokumendid tehti kaebajale teatavaks mitme teabenõude järel 24.05.2022 e-kirjaga ning kaebus esitati pärast dokumentide saamist tähtaegselt.
6.Tallinna Halduskohus luges 13.10.2022 määrusega kaebuse esitatuks kaebetähtaega ületades (resolutsiooni p 1), lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 2), määras tagastada määruse jõustumisel kaebajale riigilõiv 20 eurot (resolutsiooni p 3) ning jättis muud menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 4).
2(8)
3-22-1308 Kaebajale edastati 13.04.2022 automaatteavitus, et tema taotluse kohta on tehtud otsus nr MTTK2900/22/80. Automaatteavituse kohaselt sai otsusega tutvuda iseteeninduskeskkonnas ja selles selgitati, et teavitusega loetakse teade taotluse rahuldamata jätmise, toetuse andmise või taotluse komisjonile uuesti läbivaatamiseks saatmise kohta kättetoimetatuks. Automaatteavitusse lisatud iseteeninduskeskkonna aadressile vajutades avaneb Tallinna linna 20.09.2022 selgituse kohaselt iseteeninduskeskkonna avaleht. Iseteeninduskeskkonda sisse logides avanes isikule vaade teavituse andmetega (dtl 96). Teavituse andmete lehel jaotise „Dokumendid“ all on näha käskkirja fail, mille avamiseks tuli vajutada sinise allajoonitud käskkirja numbri peale. Seejärel avanesid dokumendi nr MTTK2900/22/80 andmed, kus „Dokumendi faili“ juures sinistele nuppudele „Vaata“ või „Salvesta“ vajutades avanes vaidlustatud käskkiri. Linn selgitas 27.07.2022 ka, et varasemalt on kaebaja Tallinnalt projektitoetust taotlenud üheksal korral, millest kolmel korral on kaebaja toetust saanud ja neljal korral on taotlus jäänud rahuldamata. Seega ei ole iseteeninduskeskkond ega selle ülesehitus kaebajale võõras. Ka kaebaja 13.04.2022 automaatteavitusele vastuseks saadetud e-kiri (dtl 45) näitab, et kaebajale oli haldusakt infosüsteemis nähtav. Kaebaja sõnastusest: „Kahjuks ma ei leia internetkeskkonnast otsuse alusdokumente,“ nähtub, et tal on infosüsteemi juurdepääs, kuid ta ei ole viidanud, et ei leia otsust ennast. Olukorras, kus kaebaja ei oleks infosüsteemi sisse pääsenud või ei oleks otsus talle seal kättesaadav olnud, oleks kaebaja eelduslikult sellele viidanud ja küsinud otsust ennast, mitte ainult selle alusdokumente. Seega sai kaebaja otsuse 13.04.2022 kätte või vähemalt oleks pidanud selle kätte saama, kuna kaebajal oli piisav infosüsteemi kasutamise oskus. Haldusakti kättesaamine ei sõltu sellest, kas isik tegelikult haldusakti avab, loeb või loetust aru saab, vaid üksnes sellest, et isikule on loodud selleks mõistlik võimalus. Seega on haldusakt isikule kätte toimetatud ka juhul, kui ta kinnitab e-kirja või postiga saadud ümbriku kättesaamist, kuid tegelikult e-kirja manust või postiga saadud ümbrikku ei ava. Kuivõrd kaebaja sai või oleks vähemalt pidanud saama vaidlustatud otsuse kätte 13.04.2022, möödus kaebuse esitamise tähtaeg 13.05.2022. Kaebus esitati aga 15.06.2022. Kaebaja ei esitanud 15.08.2022 seisukohas selgesõnalist kaebetähtaja ennistamise taotlust, kuid selgitas, et käskkiri tehti talle teatavaks pärast mitme teabenõude esitamist e-kirja teel 24.05.2022. Kaebaja toodud selgitused ei ole piisavad kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja pidi käskkirja 13.04.2022 kätte saama. Käskkirja p-s 10 on korrektne vaidlustamisviide ning p-st 2.13 pidi kaebajale olema arusaadav tema õiguste võimalik rikkumine (kaebaja taotlus jäeti rahuldamata). Soov tutvuda enne haldusakti vaidlustamist ka selle alusdokumentidega, eelduslikult ennekõike protokolliga, ei lükka edasi kaebetähtaega. Kohtule ei nähtu ka, et kaebaja erinevaid kirju ja teabenõudeid oleks linnal tulnud käsitada vaidena HMS § 71 lg 1 mõttes. Kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on sellest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks (HKMS § 46 lg 7). Kohtupraktikas on mõistlikuks peetud muul viisil kui haldusakti kättetoimetamise kaudu haldusaktist teada saamisel selle väljanõudmiseks kuuajalist ajavahemikku (vt Riigikohtu 16.06.2021 määruse nr 3-20-999 p-d 19 ja 22). Kui kaebajale ei õnnestunud käskkirja 13.04.2022 infosüsteemi vahendusel kätte toimetada, sai ta siiski käskkirja olemasolust 13.04.2022 teada. Tallinna linn on selgitanud, et kaebaja on varem Tallinna linnalt toetust saanud. Vaidlustatud käskkirjas on ka selgitatud, et toetuse kasutamise nõusolek edastatakse 7 päeva jooksul, kui toetus on otsustatud välja maksta (p 3). Seega ka juhul, kui kaebaja algsest teavitusest ei tuvastanud oma õiguste riivet, pidi ta seda möönma teavituse saamisest 1‒2 nädala jooksul, kui 3(8)
3-22-1308 toetuse väljamaksmiseks vajalikud dokumendid viibisid. Kaebaja pöördus uuesti vastustaja poole alles 3 nädala möödumisel, 04.05.2022 (dtl 44). Asjaolust, et taotlust ei rahuldatud, sai kaebaja teada linna 09.05.2022 e-kirjast (dtl 44), mille sai kätte hiljemalt 12.05.2022 (dtl 44; kaebaja vastas linna 09.05.2022 kirjale 12.05.2022 ehk oli kirja kätte saanud). Sama 09.05.2022 e-kirjaga edastati kaebajale ka hindamiskomisjoni protokollis (dtl 47-48) kirjas olev tagasiside kaebaja taotluse kohta ja protokolli väljavõte. Arvestades ka kaebuse sisu, sai kaebaja oma õiguste rikkumisest teada hiljemalt 12.05.2022. Pärast 12.05.2022 edasine kõikide alusdokumentide ja tervikliku hindamiskomisjoni protokolli ning tervikliku haldusakti väljanõudmine ei olnud seetõttu kaebuse esitamiseks vajalik. Kaebajale selgitati käskkirja põhjendusi ja hindamisprotsessi ka 13.05.2022 kirjas koos viitega võimalusele esitada mittenõustumisel 30 päeva jooksul vaie. Kohtule nähtuvalt kaebaja vaiet ei esitanud ja pöördus kohtusse, kui 30 päeva 13.05.2022 kirjast oli juba möödunud. Eelneva põhjal olid kaebajale ka juhul, kui ta 13.04.2022 käskkirja kätte ei saanud, tema õigusi rikkunud asjaolud teada hiljemalt 12.05.2022 ning vaidlustamise võimalus ja tähtaeg teada hiljemalt 14.05.2022 (dtl 49; kaebaja vastas linna 13.05.2022 kirjale 14.05.2022 ehk oli kirja kätte saanud). Oodates käskkirja esmakordse väljanõudmisega 3 nädalat alates käskkirja olemasolust teada saamisest, jättes talle avaldatud käskkirjaga tutvumata, ja esitades kaebuse 15.06.2022, s.o 32 päeva pärast vaidlustamise tähtaja teada saamist, on kaebaja kaebuse esitamisega ebamõistlikult viivitanud. Kaebaja on esitanud tähtaegsed kaebused haldusasjades nr 3-22-541 (03.03.2022) ja 3-22-1155 (24.05.2022), mis viitab sellele, et kaebajale ei ole kaebetähtaja olemasolu ja järgimise kohustus teadmata. Kuna kaebetähtaeg tuleb HKMS § 46 lg 1 ja § 124 lg 2 või alternatiivselt § 46 lg 7 alusel lugeda möödunuks ja tähtaja ennistamise alused puuduvad, lõpetab kohus kaebuse menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.MTÜ David Oistrahhi Festival palub 04.11.2022 määruskaebuses halduskohtu 13.10.2022 määrus tühistada. Kaebaja ei ole vastustajaga suhtluses teadlikult ja tahtlikult toimingute tegemisega venitanud. Kaebaja lähtus kaebetähtaja arvutamisel 24.05.2022 kultuuriosakonna juhataja vastusest ehk hetkest, mil kaebajal oli võimalik sisuliselt tutvuda vaidlustatud käskkirja ja selle alusdokumentidega. Seega on 15.06.2022 kaebus tähtaegne. Kaebuse esitas Eestis registreeritud juriidiline isik. Kaebaja seadusliku esindaja alaline elukoht on viimased 30 aastat Soomes ning talle on juurdepääs elektroonilistele keskkondadele sagedasti raskendatud (eriti välisriigis viibides). Seadusliku esindaja peamiseks suhtluskeeleks on olnud 30 aastat soome keel, mistõttu on tal ka raskusi leida eesti keeles täpseid vasteid sõnadele ja väljenditele ning seda eriti kirjalikus suhtluses. Lisaks kasutab kaebaja arvutit Apple Macintosh, mis on ostetud Ameerika Ühendriikidest ning kohandamata Euroopas, sh Eestis kasutamiseks. Kaebaja arvutis on veebibrauserina kasutusel Apple Safari, mille tõttu on raskendatud Eestis kasutusel olevates e-keskkondades toimetamine. Nii saab kaebaja siseneda ka e-toimikusse, kuid ei saa avada seal digitaalselt allkirjastatud dokumente. Samuti ei saanud kaebaja avada Tallinna linna iseteeninduskeskkonnas dokumente, sh vaidlustatud käskkirja, sest see oli digitaalselt allkirjastatud. Automaatteavitus teadmata sisuga haldusakti tegemise kohta ei ole samastatav haldusakti enesega, kuna teavitusest ei ilmne haldusakti sisu, põhjendus ja see, kas taotlus on rahuldatud
4(8)
3-22-1308 või mitte. Seega ei saanud kaebetähtaeg alata 13.04.2022. Tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 46 lg 1). Vastustaja üksikasjaliku selgituse selle kohta, kuidas iseteeninduskeskkonnast haldusakt kätte saada, sai kaebaja alles läbi kohtu 20.09.2022 ehk kui kaebus oli kohtule juba esitatud. Sellist selgitust ei andnud vastustaja siis, kui kaebaja teatas, et ta ei leia iseteeninduskeskkonnast tema suhtes tehtud haldusakti. Ja selgitustest polnuks ka kasu, sest kaebaja ei oleks saanud digiallkirjastatud dokumenti avada. Vastustaja pidi kaebaja pöördumistest aru saama, et kaebajal on raskusi e-keskkonnas toimetamisega (nt brauser ei võimalda keskkonda siseneda, tehniline probleem seadmega, käskkirja polnud mingil teadmata põhjusel keskkonnas vms). Seega pidanuks vastustaja saatma haldusakti kaebaja e-postile pdf-formaadis või muul HMS-s ettenähtud viisil. Vastustaja ei ole tõendanud, et Apple Safariga saab iseteeninduskeskkonda siseneda ja dokumente avada. Kaebaja on varem kasutanud teisi arvuteid, sh palunud tehnilist abi tuttavatelt. Kaebaja ei ole venitanud käskkirja vastuvõtmisega. Kaebajaks on MTÜ, mille ainus juhatuse liige ja seaduslik esindaja on AK. MTÜ-l puuduvad palgalised töötajad, sh IT-spetsialistid. AK arvuti on muretsetud eesmärgiga teha MTÜ huvides toiminguid muusika valdkonnas, st valdkonnas, milleks MTÜ loodi. Lisaks reisib AK väga palju Euroopas ja USA-s ning on perioode, kus ta ei viibi pikemaajaliselt Soomes oma elukohas. Vastustaja on surunud inimestele peale keerulise iseteeninduskeskkonna, kuid on jätnud tähelepanuta kättetoimetamise lihtsamad ja mugavamad viisid, mis on kirjas HMS-s ja mis on haldusorganile kohustuslikud. Vastustaja ei ole tõendanud, et kaebaja avas iseteeninduskeskkonnas käskkirja. Kui kaebaja oleks käskkirja avanud, oleks sellest pidanud jääma jälg. Digikonteineri nägemine ei ole samastatav dokumendi avamisega, st haldusakti kättesaamisega. Kaebaja ei saa dokumendiga tutvuda ilma seda avamata. Vastustaja ei ole lähtunud haldusakti kättetoimetamisel HMS § 27 lg-st 2. Kaebaja ei esitanud taotlust kaebetähtaja ennistamiseks seetõttu, et ta oli enda arvates esitanud kaebuse tähtaegselt. Kaebajal puuduvad juriidilised oskused, teadmised ja kogemused kohtuga suhtlemiseks ning ta ei tunne üksikasjalikult menetlusseadustikku. Seetõttu ta ei teadnud, et igaks juhuks tuleks esitada alternatiivne taotlus tähtaja ennistamiseks.
Tallinna linn palub 16.11.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
Kaebajale tehti vaidlusalune käskkiri teatavaks 13.04.2022 iseteeninduskeskkonna kaudu. Halduskohus tuvastas õigesti, et kaebaja sai käskkirja kätte juba 13.04.2022, kui vastas vastustaja teavitusele, märkides, et ta ei leia käskkirja alusandmeid iseteeninduskeskkonnast. Kaebaja kinnitab ka määruskaebuses, et kaebaja nägi digikonteinerit, kuid ei saanud seda avada. Seega sai kaebaja käskkirjast teada ja selle kätte 13.04.2022 ning sellest hetkest hakkas kulgema kaebetähtaeg, sõltumata asjaolust, et ta ei suutnud digikonteinerit avada. Kaebaja ei andnud kordagi teada, et ta ei saa digikonteinerit avada ega palunud saata faili nt pdf-vormingus. Vastustaja on ka varasemalt teinud kaebajale käskkirju teatavaks iseteeninduskeskkonna kaudu. Ka kaebaja ise kinnitab, et ta on varasemalt kasutanud teisi ja erinevaid arvuteid, sh palunud tehnilist abi tuttavatelt. Lisaks on haldusakt isikule kätte toimetatud ka juhul, kui ta kinnitab e-kirja kättesaamist. Kuna kaebaja on kinnitanud, et ta nägi digikonteinerit, siis on käskkiri kätte toimetatud 13.04.2022. Kaebus tuli esitada hiljemalt 13.05.2022.
5(8)
3-22-1308 Kaebaja ei saanud enda õiguste rikkumisest teada alles 24.05.2022. Kaebajale selgitati taotluse rahuldamata jätmise kohta juba 09.05.2022, mil väljastati ka käskkirja aluseks olev hindamiskomisjoni protokoll kaebajat puudutavas osas. Täiendavad selgitused anti veel 13.05.2022. Asjaolu, et kaebajal ei õnnestunud iseteeninduskeskkonnas digikonteinerit avada, sest ta kasutab arvutit Apple Macintosh, selgus alles määruskaebemenetluses. Tegemist on otsitud vabandusega. Arvuti kaubamärk ega selle päritolu ei oma asjas tähendust. Kaebaja süüdistab vastustajat keerulise e-keskkonna loomises, kuigi sai sisse ja nägi digikonteinerit, mida ei saanud avada. See viitab pigem asjaolule, et kaebajal on jäänud veebibrauseri lehitseja vastavalt seadistamata ning on võimalik, et tal puudub ka vastav IDkaardi tarkvara, mis ei ole regiooniga piiratud. Kui probleem on Safari brauseris, siis oli kaebajal võimalik seadistada arvutisse Chrome veebilehitseja ning siseneda iseteeninduskeskkonda selle kaudu. Ei ole eluliselt usutav, et kaebajal ei olnud võimalik enne 13.05.2022 kelleltki abi küsida, nagu ta on seda teinud varem. Kaebaja esitab käesolevas vaidluses digiallkirjastatud faile, seega peab tal olema võimalus töödelda digikonteinereid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse halduskohtule esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. HMS § 62 lg 1 kohaselt tehakse haldusakt menetlusosalisele teatavaks vabas vormis, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. HMS § 62 lg 5 järgi tehakse isikule, kelle taotlus haldusakti andmiseks jäetakse rahuldamata, haldusakti andmisest keeldumine teatavaks kättetoimetamisega. Tallinna linna eelarvevahenditest mittetulundustegevuseks ette nähtud sihtotstarbelise projekti- ja tegevustoetuse taotlemist, taotluse läbivaatamist, toetuse andmise ja toetuse kasutamise üle järelevalvet reguleeriva Tallinna Linnavolikogu 26.08.2021 määruse nr 18 „Mittetulundustegevuse toetuse andmise kord“ (määrus nr 18) § 13 lg 3 kohaselt tehakse ametiasutuse juhi haldusakt toetuse taotlejale teatavaks seitsme kalendripäeva jooksul haldusakti andmisest.
10.Kättetoimetamine on HMS tähenduses haldusakti teatavakstegemise formaalsem, seadusega põhjalikumalt reguleeritud viis, mis peab tagama isiku tulemuslikuma teavitamise (Riigikohtu 17.02.2016 määrus nr 3-3-1-80-15, p 12). HMS § 25 lg 1 järgi võib haldusorgan haldusakti kätte toimetada mh elektroonilises vormis. HMS § 27 lg 1 kohaselt tehakse dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil. Dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri ja vajaduse korral e-tempel või põhjendatud juhul üksnes e-tempel. HMS § 27 lg 2 sätestab juhud, mil elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokumenti saab kättetoimetatuks lugeda. Seda saab mh teha, kui asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise (p 1) või adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist (p 2) või dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil (p 3). Haldusakti teatavakstegemine tähendab, et teave haldusakti kohta edastatakse adressaadile ning haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte (vt Riigikohtu 17.02.2016 määrus nr 3-3-1-80-15, p 11; 19.12.2007 määrus nr 3-3-1-75-07, p 13). Kui isik sai haldusaktist teada, ilma et talle oleks seda vajalikus ulatuses teatavaks tehtud, ei pruugi talle selguda, kas sellega rikutakse tema õigusi (Riigikohtu määrus nr 3-3-1-52-00, p 2).
6(8)
3-22-1308
11.Vastustaja edastas 13.04.2022 mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris kaebaja sidevahendina märgitud e-posti aadressile XXX automaatteavituse, et tema taotluse kohta on tehtud otsus nr MTTK2900/22/80, millega saab tutvuda Tallinna projekti- ja tegevustoetuste registri iseteeninduskeskkonnas, ning et määruse nr 18 § 13 lg-s 3 sätestatu kohaselt loetakse teavitusega teade taotluse rahuldamata jätmisest, toetuse andmisest või taotluse komisjonile uuesti läbivaatamiseks saatmiseks kätte toimetatuks.
12.Vastustaja on 20.09.2022 vastuses kohtunõudele selgitanud, et iseteeninduskeskkond ei salvestanud kuni 13.09.2022 sinna logimist ega seal teavituste või dokumentide avamist. Seetõttu puuduvad asjas tõendid selle kohta, et kaebaja oleks käskkirja infosüsteemis avanud ning käskkirja kättetoimetatuks lugemisel ei saa lähtuda HMS § 27 lg 2 p-st 1.
13.Käskkirja ei saa kaebajale kättetoimetatuks lugeda ka HMS § 27 lg 2 p 2 kohaselt. Asja materjalidest nähtuvalt saatis kaebaja pärast automaatteavituse saamist 13.04.2022 vastustajale e-kirja (dtl 45), et ta ei leia internetikeskkonnast otsuse alusdokumente ja palus need endale saata. Tallinna linn vastas 13.04.2022, et otsusega nr MTTK2900/22/80 saab tutvuda iseteeninduskeskkonnas jaotises „Dokumendid“ ning lisas viite iseteeninduskeskkonna aadressile. Kaebaja esitas 04.05.2022 taotluse saada haldusakt ja kõik alusdokumendid, millele vastuseks edastati talle 09.05.2022 väljavõte koosoleku protokollist ja hindamiskomisjoni tagasiside (dtl 51). 12.05.2022 taotles kaebaja kõiki alusdokumente, mis puudutas vastavat jaotust (dtl 50). Kaebajale selgitati 13.05.2022 vastuses, kuidas taotlust hinnati ja lõpptulemuseni jõuti ning õigust esitada vaie (dtl 49‒50). Kaebaja esitas 14.05.2022 taotluse tutvuda komisjoni protokolliga ja käskkirjaga tervikuna (dtl 49), samuti esitas kaebaja 20.05.2022 teabenõude linnapeale, milles taotles haldusakti, komisjoni otsust ja protokolli, võrdlevaid hindamistulemusi ja dokumenti, mille kohaselt lubati haldusmenetluses osaleda lõpptulemusest huvitatud isikul (dtl 53). 24.05.2022 vastuses selgitas kultuuriosakonna juhataja kaebajale, et haldusakt on avalikult kättesaadav Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti dokumendiregistris, esitati väljavõte komisjoni koosoleku protokollist ja muud sisulised selgitused (dtl 54). Alles 25.05.2022 e-kirjas on kaebaja seaduslik esindaja kinnitanud, et sai haldusakti kätte (dtl 98‒99). Seega puuduvad tõendid, et vaidlusalune käskkiri oleks kaebajale elektrooniliselt edastatud ja kaebaja oleks haldusakti kättesaamist kinnitanud varem.
14.Vastustaja leiab HMS § 27 lg 2 p-le 3 tuginedes, et vaidlustatud käskkiri on kaebajale kätte toimetatud 13.04.2022 teavituse saatmisega. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on 13.04.2022 automaatteavituse samal päeval kätte saanud. Käskkirja kaebajale kättetoimetamisel ei saa aga lähtuda HMS § 27 lg 2 p-st 3, nagu leiab vastustaja. HMS § 27 lg 2 p 3 sätestab erikorra, millal võib elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokumendi lugeda kättetoimetatuks äriühingule. Kaebaja on mittetulundusühing. Äriühingute suhtes kehtivat HMS § 27 lg 2 p 3 alusel kehtivat erikorda ei saa laiendada muudele juriidilistele isikutele, sest vastasel korral puuduks HMS § 27 lg 2 p-s 3 üksnes äriühingutega (äriseadustiku § 2 lg 1) piirdumisel igasugune sisuline tähendus. Kõnealuse muudatuse ette näinud eelnõu seletuskirjas on selgelt rõhutatud, et e-kättetoimetamise eeldust ei ole seatud kõigi juriidiliste isikute kohta, vaid see laieneb üksnes äriühingutele ja avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele (vt seletuskiri haldusmenetluse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 497 SE juurde, lk 10). HMS § 27 lg 2 p-s 3 sätestatud dokumendi kättetoimetatuks lugemise eeldust ei oleks ka sisuliselt õige laiendada mittetulundusühingutele, arvestades nende vabatahtlikkusel põhinevat ja püsivale majandustegevusele mittesuunatud iseloomu (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2022 määrus nr 3-22-1584, p-d 13 ja 14). Seega ei ole 13.04.2022 automaatteavituse edastamisega käskkiri kaebajale kätte toimetatud, vaid sellega on üksnes teavitatud, et käskkiri on kaebajale iseteeninduskeskkonnas kättesaadav.
7(8)
3-22-1308
15.HKMS § 46 lg 1 seob kaebetähtaja kulgemahakkamise haldusakti teatavakstegemisega, s.t haldusakt on jõudnud isiku mõjusfääri ja tal on tekkinud reaalne võimalus tutvuda kõigi haldusakti oluliste sisuelementidega. Küll aga võib tähtaja lugeda ületatuks juhul, kui isik saab teada, et olemas võib olla teda puudutav haldusakt, ent ta viivitab ebamõistlikult selle hankimisega.
16.Kui haldusakti pole isikule teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (Riigikohtu 10.06.2009 nr 3-3-1-25-09, p 11, 29.04.2009 nr 3-3-1-19-09, p 16). Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks, ning pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist peab isik haldusakti vaidlustama tavapärase 30-päevase tähtaja jooksul (Riigikohtu 18.04.2013 määrus nr 3-3-1-3-13, p 16; 28.01.2008 määrus nr 3-3-1-82-07, p 15; 09.05.2007 määrus nr 3-3-1-2307, p 10). Kaebuse esitamise tähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on teatavaks tegemata haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud ja seejärel 30 päeva jooksul kaebuse esitanud (HKMS § 46 lg 7, Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, p-d 19 ja 22; 18.04.2013 määrus nr 3-3-1-3-13, p 16).
17.Kuigi kaebajale ei saa lugeda käskkirja elektroonilisel teel kätte toimetatuks, sai kaebaja asjaolust, et tema taotluse osas on tehtud otsus (käskkiri), teada 13.04.2022 automaateavituse saatmisega. Seega sõltub kaebuse tähtaegsus praeguses asjas sellest, kas kaebaja astus pärast käskkirjast teadasaamist 13.04.2022 mõistliku aja jooksul samme, et haldusakt välja nõuda, sellega tutvuda ning seejärel vaidlustada. Ringkonnakohtu hinnangul ei viivitanud kaebaja haldusakti kättesaamisel ja selle vaidlustamisel ebamõistlikult. Kaebaja esitas taotluse konkreetselt vaidlusaluse käskkirja saamiseks 04.05.2022, kuid 09.05.2022 vastusega käskkirja kaebajale ei edastatud. Samuti taotles kaebaja käskkirja 14.05.2022 taotluses. Reaalne võimalus käskkirjaga kogu ulatuses tutvumiseks ja hinnangu andmiseks oma õiguste rikkumise kohta saabus kaebajal alles 24.05.2022, mil vastuseks kaebaja 20.05.2022 teabenõudele teatati, et käskkiri on avalikult kättesaadav Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti dokumendiregistrist ning edastati vastav link. Vastupidiseid tõendeid ei ole asjas esitatud. Kaebaja vaidlustas käskkirja halduskohtus 15.06.2022, seega kaebetähtaja sees.
18.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu 13.10.2022 määruse ning saadab asja menetluse jätkamiseks halduskohtule.
19.Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), tagastab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisel tagastatud riigilõivu 20 eurot MTÜ David Oistrahhi Festival AS SEB Pank kontole nr EE031010220008318014.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.