X. X. kaebus Kohila Gümnaasiumis toimunud matemaatika kirjaliku riigieksami protokolli tühistamiseks osas, milles kõrvaldati kaebaja eksamilt, ning Haridus- ja Noorteameti 31.05.2022 otsuse nr 4.1-8/22/1841-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X. (isikukood xxxxxxxxxxx) Vastustaja – Haridus- ja Noorteamet, volitatud esindajad Meelis Maiste, Kristel Aasmaa, Marko Soll
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Tühistada Kohila Gümnaasiumis 20.05.2022 toimunud matemaatika kirjaliku riigieksami protokoll osas, milles kõrvaldati kaebaja eksamilt, ning Haridus- ja Noorteameti 31.05.2022 otsus nr 4.1-8/22/1841-2.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 40 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 21.12.2022 a.
1.Kohila Gümnaasiumis 20.05.2022 toimunud matemaatika riigieksamil eemaldati pärast esimese osa lõppu X. X..
2.X. X. esitas vaide enda kõrvaldamisele 20.05.2022 toimunud matemaatika riigieksamilt ning esitas samas ka avalduse lisaeksamil osalemiseks. Haridus- ja Noorteamet (edaspidi HARNO) jättis 31.05.2022 otsusega nr 4.1-8/22/1841-2 vaide rahuldamata ja matemaatika riigieksami lisaeksamile lubamise taotluse rahuldamata (dtl 5-7).
1.X. X. eemaldati eksamilt pärast selle esimese osa lõppu, kuna eksamikomisjon märkas, et X. X.i käel on nutikell ning selle automaatselt vahetuvate taustapiltide seas on fotod matemaatika valemitest. 1(10)
2.Haridus- ja teadusministri 15.12.2015 määruse nr 54 (edaspidi määrus nr 54) § 33 lõike 10 punkt 1 kohaselt kõrvaldatakse eksaminand riigieksamilt sh siis, kui ta on võtnud eksamile kaasa mittelubatud abivahendi. Riigieksamilt kõrvaldatud eksaminandi eksamitööd hinnatakse 0 punktiga (määruse nr 54 § 33 lõige 11). Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 lg 21 alusel korraldab riigieksamite läbiviimist Haridus- ja Noorteamet. HARNO koostatud juhendis “Riigieksamite läbiviimine. Juhised riigieksamite läbiviimiseks eksamikomisjonile” rõhutatakse eraldi, et eksamil mittevajalikud esemed (sh (nuti)kellad) hoiustatakse väljaspool eksamiruumi või eksamiruumis selleks ettenähtud kohas. Keelatud on mittevajalike esemete hoidmine eksaminandi laual, laua all, toolil või eksaminandi vahetus läheduses. Riigieksamitöö kirjutamine peab toimuma kõigile õpilastele samaväärsetes ja võrdsetes tingimistes ning seetõttu on mittelubatud abivahendite kaasavõtmine ja kasutamine eksamil keelatud. Kohila Gümnaasiumi riigieksami komisjon on 25.05.2022 seletuskirjas (dtl 27) välja toonud, et rõhutas nutikella eksamile kaasa võtmise keeldu mitmel korral.
3.Riigieksami põhieksamilt määruse nr 54 § 33 lõike 10 alusel kõrvaldatud eksaminandil ei ole mõjuvat põhjust, mis annaks aluse riigieksami sooritamiseks lisaeksami ajal. Õpilane, kes saavutas eksamil alla ühe protsendi maksimaalsest tulemusest, saab riigieksami sooritada järgmisel õppeaastal (määruse nr 54 § 36 lg 4).
3.Kaebaja esitas 01.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse eksamilt kõrvaldamise otsuse, vaideotsuse ning lisaeksamile mittelubamise otsuse tühistamiseks. Kaebuse põhjendused:
1.Määruse nr 54 § 33 lg 10 punktist 1 ei selgu, mida tähendab mittelubatud abivahend. Kaebajal ei olnud nutikell eksamil käe peal teadlikult eesmärgiga kasutada seda mittelubatud abivahendina. Tegelikult ei kasutanud kaebaja nutikella ja näitas välisvaatlejale ajalugu, mis kinnitas, et kaebaja ei kasutanud keelatud infot galerii ega rakenduste kaudu. Pildid valemitest olid tehtud oktoobris 2021 ja märtsis 2022. Nimetatud asjaolu kinnitab, et kaebaja eesmärk ei olnud sihilikult matemaatika eksamile valemeid kaasa võtta, vaid need pildid pärinesid varasemast ajast, kui kaebaja nende järgi õppis (kuna nutitelefonis saab pilte suurendada ja lemmikute hulgast leiab pildid ka kiiremini üles, siis kasutas kaebaja õppimiseks nutitelefoni). Valemipildid ja veel enam kui 300 muud pilti olid kaebaja lemmikute kaustas ja automaatselt kaebaja telefonist kella sünkroonitud. Kaebaja on kõrgel tasemel treeniv Eesti koondislane, kes võtab kella käelt selleks, et seda laadida, muul ajal, sh magades, on kell käe peal. Kaebaja selgitab, et kell oli aktiivse ekraaniga, s.o seadistatud nii, et see aktiveerub lihtsa käeliigutuse või puudutusega. See seadistus on kaebajal olnud aastaid. Taustapilte ei saa suurendada ning pilt püsib heledama ekraaniga ees umbes viis sekundit, misjärel läheb tumedamaks (kui kätt ei liiguta). Selleks, et ekraani uuesti heledamaks saada, peab kätt liigutama või ekraani puudutama, aga selle käigus muutub juba pilt.
2.Määrusest nr 54 ei tulene eksamil nutikella kandmise absoluutset keeldu. Juhendis leitakse, et nutikellad on mittevajalikud. Sellest, et ese on mittevajalik, ei tulene, et tegemist on ühtlasi mittelubatud abivahendiga, mis annab aluse eksamilt kõrvaldamiseks.
3.Juhend on koostatud eksamikomisjonile ning kaebaja ei teadnud ega teadvustanud, milliste esemete kohta eksamikomisjonile suunised on antud, ühtlasi ei selgitatud antud asjaolu piisavalt. Riigieksami toimumise päeval jõudis kaebaja aulasse täpselt hetkel, kui kaebaja nimi öeldi. Seetõttu jäi kaebajal tähelepanuta teave sellest, et oleks pidanud nutikella ära andma. Kaebaja ID-kaarti ei küsitud ning kaebajat ei kontrollitud ega palutud kaebajal nutikell ära võtta. Enne eksamit käidi mh kaebaja laua juures ja kontrolliti, ega pole spikrit kalkulaatoril. Kaebajal paluti kell ära võtta ja jätta aulasse vaheajal.
4.Komisjon oleks pidanud veenduma, et kõik eksaminandid nutikella keelatusest aru said. Kaebaja klassiõde kandis samuti nutikella. Temal paluti peale esimese osa eksamitöö koodi ära kirjutamist kell ära võtta, kontrolliti tema juuresolekul see üle, misjärel lubati sooritada eksami teine osa. Alles eksami teise osa alguses tehti kõigile selgeks, et kellad peab ära andma. Nimetatud asjaolu tekitab küsimusi seoses sellega, mida enne eksamit täpsemalt öeldi: kas ära tuleb panna just nutikellad või mittevajalikud asjad ja mida nendeks asjadeks peeti. Just komisjon peab eksami läbiviimise korraldust tundma ja tagama, et keelatud asju laudadel ja eksaminandide juures ei oleks ja ek2(10)
sam viiakse läbi korra kohaselt (määruse 54 § 31 lg 6 punktid 1 ja 2). HARNO kodulehel viidatud videos selgitatakse samuti, et vaatleja ja komisjon vaatavad koos enne eksamit üle, ega eksaminandidel pole kaasas midagi kõrvalist, mida ei tohiks kaasas olla. Juhendi kohaselt korraldab eksamikomisjon mittevajalike esemete hoiustamise ehk see on eksamikomisjoni vastutusel. Kaebaja ei varjanud enda nutikella, see oli avalikult käel ning eksamikomisjon sai seda vabalt näha ja teada anda, et kell tuleb ära anda.
5.Kaebaja ei valinud riietust selle järgi, millise mulje võib nutikella kandmine pika varrukaga riietuse korral jätta. Eksaminandidele anti juhised soojemalt riietuda, kuna aulas võib olla jahedam, pakuti lausa pleede ka. Kaebaja ei peitnud nutikella varruka alla. Muidu poleks eksamikomisjon esimese eksamiosa lõpetanud kaebaja riigieksamitöö koodi kirjutamisel kella näinud, ent just siis juhtiski välisvaatleja tähelepanu, et kaebajal on nutikell käe peal. Komisjon rõhutab, et kogu eksami esimese osa ajal oli nutikell pikkade varrukatega riietuse all, ent siis ei saaks üldse olla kahtlust, et kaebaja seda ebaausalt kasutanud oleks.
6.Kaebajale jääb selgusetuks, kuidas pääses komisjon kaebaja eemaloleku ajal ligi mainitud kahele pildile. Kaebaja selgitab, et kui kell on käelt võetud, siis läheb see lukku paari sekundiga nii, et taustapilti enam ei näe (tulevad ette numbrid pin-koodi sisestamiseks) ja umbes seitsme sekundiga täiesti tumedaks. Kell ei aktiveeru ega hakka pilte vahetama iseenesest. Kuna lemmikud pildid vahelduvad suvalises korras, siis on seda uskumatum, et komisjon märkas 317 pildi hulgast juhuslikult lausa kahte valemilehte.
7.Kui määruse nr 54 § 31 lg 4 punkti 2 mõte on, et hoiatatakse ka mittelubatud abivahendite olemasolu alusel kõrvaldamise eest, siis sellist hoiatust 2022. a matemaatika eksami läbiviimise juhendis pole ning juhendi punktidest ei tulene, et see on kõrvaldamise alus. Kui määruses nr 54 on peetud kõrvaldamise aluste eest hoiatamist oluliseks ja otseselt kaebajale etteheidetava juhtumi kohta hoiatust pole, siis juba selgitamata jätmise tõttu on kõrvaldamine õigusvastane. Kui sellist hoiatust juhendis pole, siis ei saadud seda ka selgitada, olenemata sellest, kas kaebaja kuulis või mitte .
8.Juhtunu kohta ei võtnud eksamikomisjon ega välisvaatleja kaebajalt seletuskirja. Kaebajat võinuks jätta kõrvaldamata, kui kaebaja oleks saanud näidata valemifotode andmeid, fikseerida enda kellalt ja telefonist nähtuvat (nt, et oli 317 fotot), selgitada enda kella toimimist ning seda, et valemite kasutamine nutikella abil pole võimalik.
4.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Lisaks 31.05.2022 otsusele selgitas vastustaja järgmist:
1.Vastustajal puudub alus eeldada, et Kohila Gümnaasiumi matemaatika riigieksamikomisjon oleks jätnud tutvustamata matemaatika riigieksamilt kõrvaldamise aluseid vastavalt määrusele nr 54 ja matemaatika riigieksami läbiviimisjuhendile. Kui vastav teavitus on komisjoni poolt teatavaks tehtud, siis on eksaminandil kohustus reageerida, kui ta kannab nutikella. Vastav teadmine on eksaminandil, kes peaks teadma, et millist kella ta kasutab. Kaebaja ei andnud komisjonile teada, et tal on nutikell.
2.Käesoleval juhul on riigieksamikomisjon rakendanud kaebaja suhtes määruse nr 54 § 33 lg 10 punkti 1 osas, mis näeb ette eksaminandi kõrvaldamise, kui eksaminand on kaasa võtnud mittelubatud abivahendi. Riigieksamikomisjon ei ole kaebaja kõrvaldamisel eksamilt lähtunud matemaatika riigieksami läbiviimisjuhendi punktist 9.13. Määrus nr 54 § 33 lg 10 punkt 1 ei eelda, et eemaldamise aluseks on mittelubatud abivahendit kasutamine või kavatsus seda teha, mittelubatud abivahendi kaasavõtmisest eksamile piisab eksaminandi kõrvaldamiseks eksamilt.
3.Riigieksamikomisjonil puudus pädevus korrakaitseseaduse alusel eksaminandi läbiotsimiseks ja vastustaja leiab, et kehtivat regulatsiooni arvestades puudub eksaminandi läbiotsimiseks ka vajadus. Kohustus keelatud asjadega mitte eksamile tulla, sh kui tullakse, siis need enda vahetust lähedusest ära anda, lausub eksaminandil. Eksamikomisjoni liikmed või välisvaatleja ei hakka eksaminandide riideid kontrollima ja varrukate alla piiluma ning eksaminande läbi otsima. Vastutus eksamil eksaminandile kuuluvate keelatud esemete hoidmisel või jätmisel enda vahetuses läheduses langeb riigieksamikomisjonilt eksaminandile alates sellest, kui riigieksamikomisjon on enne 3(10)
eksami sooritamise alustamist tutvustanud määruse nr 54 § 31 lõikes 4 nimetatut, sh juhtinud eksaminandide tähelepanu määruse nr 54 § 33 lõikes 10 esitatud nõuetele.
4.Nutikella käepeale jätmine seetõttu, et kaebaja teeb sporti, ei ole vabandatav, kui eelnevalt on selgitatud, et selline teguviis on lubamatu.
5.Vastustaja järeldab, et asjaolu, et nutikellas on 317 või rohkem pilti, pole kaebajal seganud seal olevaid valemilehti piisavalt kiiresti otsida, kuna vaevalt on mõistlik õppematerjale vaadates esmalt vaadata 315 mitteasjakohast pilti. Vastustaja saab kaebaja seletusest aru nii, et tegemist oli igapäevase õppevahendiga, mis taaskord ei toeta selgitust, et sealt valemite vaatamine on keerukas ja peaaegu võimatu .
6.Seletuskirja kohaselt eksamikomisjoni liikmed ei uurinud kella viisil, mis eeldaks vastava koodi sisestamist, vaid kella liigutamisel kell aktiviseerus ja pildid hakkasid vahelduma.
7.Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et kuigi eksamikomisjoni poolt tutvustatud juhendi punktis 9.7 on välja toodud, et eksaminandidel on keelatud eksamiruumis viibides kasutada mh nutikelli jm tehnilisi vahendeid ning nimetatud esemed ei tohi olla eksaminandi laual, laua all, toolil vm eksaminandi vahetus läheduses, siis otseselt ei öeldud, et selle keelu eiramine viib eksamilt kõrvaldamiseni. Ühtlasi ei saanud sõltumata nutikella kui keelatud abivahendi enda juures hoidmise keelamisest jääda kaebajale arusaama, et keelu eiramisel puuduvad tagajärjed.
8.Määruse nr 54 kohaselt puudub riigieksamikomisjonil keelatud abivahendi tuvastamisel kaalutlusõigus otsustamaks, kas võimaldada kaebajal eksamitöö jätkamist. Seega ei oma tähtsust, kas kaebaja ka reaalselt nutikella eksamitööks kasutas või mitte või, kas kaebaja varjas abivahendit või mitte või, et teda enne eksamilt kõrvaldamist ära ei kuulatud. Taolise kaalutlusõiguse olemasolul muutuks sisutühjaks nõue keelatud asjadest ja nende hoidmisest eksaminandi vahetus läheduses. Keelu eesmärki arvestades on ainuüksi keelatud esemete osas nõuete mittejärgimine või nende kaasa võtmine ja eksamiruumis enda vahetusse lähedusse jätmine seotud eseme kasutamise eesmärgiga. Kõrvaliste abivahenditega eksamile mittelubamise keeld tagab kõikidele eksaminandidele ühetaolise ja teadmistepõhise eksamitulemuse ning välistab igakülgselt mahakirjutamise võimaluse. Vastustaja ei pea põhjendatuks olukorda, kus riik jätaks eksaminandile võimaluse võtta eksamiruumi kaasa eksami sooritamiseks mittevajalikke vahendeid ning loob seeläbi võimaluse mahakirjutamiseks.
9.Olukorras, kus eksaminand on eksamilt kõrvaldatud, puudub vastustajal kaalutlusõigus otsustada lisaeksami sooritamine sama õppeaasta sees, mil eksaminand eksamilt kõrvaldati. Määruse nr 54 § 36 lg 4 näeb ette, et õpilane, kelle eksamitulemus on alla ühe protsendi saab sooritada riigieksami järgmisel õppeaastal. Samuti näeb määrus nr 54 ette, et kõrvaldamisel hinnatakse eksamitöö 0ga. Samal õppeaastal lisaeksami sooritamise eelduseks on eksaminandist mitteolenev asjaolu, mis takistas eksami sooritamist.
5.Kohus kuulas kirjalikult tunnistajatena üle eksamikomisjoni liikmed Y. Y.u (eksamikomisjoni esimees, dtl 138-142), Z. Z. (dtl-d 119-121), C. C. (dtl 124-127) ja välisvaatleja F. F. (dtl 130-135).
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus selgitab esmalt, et riigieksamite aus läbiviimine ja õiglaselt hindamine on avalikes huvides. Riigieksami sooritamisega hinnatakse, kas õpilane on omandanud keskhariduse. Riigieksamite tulemustel võib olla ka oluline roll kõrgkooli või ülikooli astumisel, sh konkurentsis teiste õppijatega. Seega on nii avalikes huvides kui ka teiste õppetegevuses osalevate õpilaste huvides, et riigieksami tulemus saavutatakse ise, ilma kõrvalist abi saamata või kasutamata. Eeltoodust ei tulene aga siiski, et kehtib eksaminandi/õppija pahausksuse eeldus ja kõiki kahtlusi tuleks tõlgendada õppija kahjuks. Arvestada tuleb nii seda, et eksamineeritava jaoks on tegemist esmakordse/ühekordse olukorraga, samas kui eksami läbiviijad viivad eksameid läbi korduvalt, igal aastal. Ka tuleb kaaluda asjas õppijale tekkivat tagajärge, s.o automaatselt õppija kahjuks hinnates on 4(10)
tulemuseks see, et õppija saab uue võimaluse eksami tegemiseks alles järgmisel aastal. Vaieldavas olukorras tuleb kaaluda ühelt poolt tagajärje raskust ning teiselt poolt asjaolude tõendatusse määra ja vaieldavust.
7.Kohus käsitleb esmalt, kas õpilase laual või läheduses nutiseadme (mobiiltelefoni, nutikella vms) olemasolu on automaatne, kaalutlusõiguseta eksamilt eemaldamise aluseks või on eksamilt kõrvaldamise eelduseks mobiiltelefoni või nutikella kasutamine.
8.PGS § 31 lg 2 kohaselt kehtestab gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister. Vastav kord on sätestatud haridus- ja teadusministri 15.12.2015 määruses nr 541. Määrus nr 54 sätestab asjakohases osas järgmist: - Enne riigieksami algust riigieksamikomisjon (1) tutvustab eksaminandidele riigieksami toimumise korda; (3) hoiatab eksaminande, et riigieksamil kõrvalise abi, sealhulgas mobiiltelefoni või muu sidevahendi kasutamisel või mahakirjutamisel kõrvaldatakse eksaminand riigieksamilt ning riigieksamitöö hinnatakse 0 punktiga. - § 31 lg 4 - Riigieksamikomisjon jälgib, et eksaminandid: (1) sooritavad riigieksami käesoleva korra ja vastava õppeaine riigieksami läbiviimisjuhendi kohaselt; (2) kasutavad riigieksamil ainult käesoleva korra ja vastava õppeaine riigieksami läbiviimisjuhendis lubatud töövahendeid; (4) ei kasuta riigieksamil kõrvalist abi. - § 31 lg 6 - Eksaminandil ei ole lubatud eksamile kaasa võtta eksami sooritamiseks mittevajalikke esemeid, välja arvatud hädavajalikud ravimid, elementaarsed isikliku hügieeni tarbed, eksamile põhjendatult kohane söök ja jook. - § 33 lg 5 - Riigieksamikomisjoni liige või riigieksami välisvaatleja kõrvaldab eksaminandi riigieksamilt, kui eksaminand kasutab riigieksami sooritamisel kõrvalist abi või kirjutab maha, üritab seda teha või aitab sellele kaasa või on võtnud eksamile kaasa mittelubatud abivahendeid. - § 33 lg 10 p 1 - Riigieksamilt kõrvaldatud eksaminandi eksamitööd hinnatakse 0 punktiga. - § 33 lg 11
9.Asjas on tekkinud vaidlus selle üle, kas nutikell iseenesest (ilma selle sisu teadmata) on mittelubatud abivahend. Kohus peab esmalt vajalikuks määratleda seega mõisted. Kuigi määruse § 33 lg 5 sätestab, et eksami sooritamiseks ei või olla kaasas mittevajalikud esemed, v.a ravimid, hügieenitarbed ja söök-jook, tuleb eksami olemusest, et vajalikud on ka töövahendid. Töövahendeid reguleerib mh eksami korra § 33 lg 9 – must või sinine tindi- või pastapliiats. Matemaatika riigieksami läbiviimisjuhendi (dtl 92-94) kohaselt on töövahendiks veel ka harilik või värvipliiats; joonlaud, sirkel, mall ja mitteprogrammeeritav taskuarvuti (p-d 9.8 ja 9.9). Töövahendi kasutamise korra rikkumine, nt hariliku pliiatsiga kirjutamine, korrektuurvahendite kasutamine ei too määruse ega korra kohaselt kaasa eksamilt kõrvaldamist, küll aga võib tingida vastuse 0 punktiga hindamise (määruse § 33 lg 9). Kohus peab küsitavaks, kas korrektuurvedeliku-, pliiatsi või -tindi, hariliku pliiatsi või muud värvi pastapliiatsi kui täiendava töövahendi olemasolu eksamineeritava lähedal saaks kaasa tuua eksamilt kõrvaldamise määruse § 33 lg 10 p 1 mõttes. Kui kaasas on ebaõiged töövahendid, on selleks ettenähtud muud tagajärjed. Kohus möönab samas, et nutikell ei ole ilmselgelt töövahend. Siiski mistahes ebavajaliku/ebakohase eseme olemasolu ei too kaasa eksamilt kõrvaldamist. Määruse § 33 lg 3 kohaselt esitab eksaminand esitab eksamil osalemiseks riigieksamikomisjonile isikut tõendava dokumendi. Seega sõltuvalt eksaminandi muude esemete paigutamisest võib eksamiTasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord; kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/112042022005
5(10)
nandi lähedal, laual, taskus vms olla ka tema isikut tõendav dokument. ID-kaardi olemasolu eest laual või õppuri taskus riigieksamilt kõrvaldamine on küsitav. Määruse § 33 lg 10 p 1 sätestab, et eksaminand kõrvaldatakse, kui ta on võtnud eksamile kaasa mittelubatud abivahendi. Arvestades sama määruse § 5 lg 1 p-s 8 ja § 16 lg 1 p 7 sätestatut on abivahendiks õigekeelsussõnaraamat, keele reeglid, abivalemid – eeldusel, et need on konkreetsel eksamil lubatud. Eesti keele eksamil on lubatud abivahendiks näiteks õigekeelsussõnaraamat2 ning inglise keele eksami suulises osas monoloogi ülesandes eksaminandi kohapeal koostatud märkmed 3. Matemaatika riigieksamil on nimetatud keelatud abivahenditena nr tabelid, õpikud, käsiraamatud, valemite kogumikud (p 9.6). Abivahend on seega teave/info ja selle teabe kandja, mis aitab eksaminandil eksamit sooritada. Lubamatu abivahendi kohta öeldakse tavakeeles ka spikker. Lubamatuks abivahendiks võivad muutuda eksaminandi lähedal olevad ka muu eesmärgiga esemed, kui sellele on lisatud abistav info. Nii võib muutuda lubamatuks abivahendiks töövahend – pastapliiats, millele on kraabitud valemid; lubatud abivahend – ÕS, kui sellele on lisatud märkmed; või ka eksaminandi riietusese või aksessuaar, kui see sisaldab abistavat teavet – käekella rihm, klotsersõrmus, ka isikut tõendav dokument, kui seda sel eesmärgil kahjustatakse vms. See ei tähenda, et toodud esemed oleksid vaikimisi abivahendid, küll aga abistava teabe lisamisel muutuvad nad lubamatuks abivahendiks ehk rahvakeeli spikriks. Nii võib eksaminandi riigieksamilt kõrvaldada abistavat teavet sisaldava passi, hariliku pliiatsi või malli olemasolu eest määruse § 33 lg 10 p 1 alusel, sh kui see ese ilma abiinfota oleks vajalik või lubatud.
10.Kohus leiab, et nutiseade ei ole iseenesest oma olemuselt abivahend, s.o vaikimisi ei saa eeldada, et see sisaldab abistavat teavet ehk abivahendit, olles seega ise muutunud abivahendiks. Nutiseade, olgu selleks mobiiltelefon, kõrvaklapid, nutikell vms, võib tehniliselt võimaldada info edastamist eksaminandile. Küll aga sätestavad vaidlusalused korrad, et eksamilt kõrvaldatakse üksnes nutiseadme kasutamise, mitte selle olemasolu eest, kui kasutamine ei ole tõendatud: - määruse § 31 lg 4 p 3 - mobiiltelefoni või muu sidevahendi kasutamisel või mahakirjutamisel kõrvaldatakse eksaminand riigieksamilt; - riigieksami läbiviimisjuhendi: o p 9.7 - Eksaminandidel on keelatud eksamiruumis viibides kasutada süle- ja tahvelarvuteid, mobiiltelefone, nutikelli, kõrvaklappe jm tehnilisi vahendeid. o p 9.13 - keelatud (nt tehniliste) vahendite, sh nutiseadmete ja/või kõrvaklappide kasutamiselt või mahakirjutamiselt tabatud eksaminand kõrvaldatakse eksamilt; - juhend riigieksamite läbiviimiseks eksamikomisjonile: o nutiseadme või muu mittelubatud abivahendi kasutamisel või mahakirjutamisel, selle üritamisel või kaasaaitamisel kõrvaldatakse eksaminand eksamilt ette hoiatamata (lk 4); o eksamikomisjon ja välisvaatleja kõrvaldavad eksaminandi eksamilt ette hoiatamata, kui eksaminand kasutab eksami ajal nutiseadmeid vm tehnilisi vahendeid (lk 5). - Riigieksami tööl on samuti rõhutatud, et tehniliste vahendite kasutamine on keelatud (dtl 91). Kohus möönab, et läbiviimisjuhendis ja juhendis eksamikomisjonile (vastavalt p 9.7 ja lk-d 4-5) on selgitatud, et nutiseadmed ei tohi olla eksaminandi laual, laua all, toolil vm eksaminandi vahetus läheduses. Küll aga on eksamilt kõrvaldamine kui tagajärg nähtud ette üksnes nutiseadme kasutamise eest, mitte selle olemasolu eest eksaminandi lähedal. Riigieksamil on ka mitmeid muid reegleid, mille iga üksiku rikkumine ei too kaasa eksamilt kõrvaldamist. Seega kuni ei ole tuvastatud (õiguspäraselt), et nutiseade sisaldab abivahendit, siis ei ole ainuüksi nutiseadme olemasolu eest eksaminandi
https://projektid.edu.ee/download/attachments/120783078/L%C3%A4biviimisjuhend%20%28RE%20eesti%20k eel%292022.pdf?version=1&modificationDate=1649336383464&api=v2 punkt 3
https://projektid.edu.ee/download/attachments/120783078/Suulise%20eksamiosa%20l%C3%A4biviimisjuhend %20%28RE%20inglise%20keel%292022.pdf?version=1&modificationDate=1649336601126&api=v2 punkt 18
6(10)
läheduses võimalik eksaminandi riigieksamilt kõrvaldada. Kohus kordab ka, et määruse § 31 lg 4 p 3 alusel hoiatatakse eksaminande eksamilt kõrvaldamisel üksnes siis, kui eksaminand kasutab mobiiltelefoni või muud sidevahendit. Toodud hoiatust või tagajärge ei ole lubatud eksaminandi kahjuks laiendada.
11.Kaebaja nutikellas mittelubatud abivahendi olemasolu tuvastas komisjon pärast kella hoiustamist, ilma kaebaja juuresolekuta. Kaebaja poolt nutiseadme ja abivahendi kasutamist, mahakirjutamist, selle üritamist või mahakirjutamisele kaasaaitamist ei ole tõendatud ning neid tegevusi vastustaja ka ei väida.
12.Järgnevalt hindab kohus kaebaja kella läbivaatamisega seonduvat ja selle tulemusel saadud tõendite lubatavust. Kohus märgib, et asjas on vaidluse all üksnes asja läbivaatus; mitte asja hoiulevõtmine.
13.Kella näol on tegemist kaebaja vallasasjaga, mis on samaväärne koolikoti, rahakoti või märkmikuga. Käesoleval juhul ei ole ega olnud tegemist süüteomenetlusega, mistõttu ei ole vajadust kontrollida KrMS ja analoogseid norme vallasasja läbivaatamise kohta. Haldusõiguse üldosas sätestab vallasasja läbivaatuse KorS § 49 ja hoiulevõtmise KorS § 52. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) viiteid KorSile ei sätesta. PGS § 44 lg 11 nimetab koolis keelatud esemed ja ained ning seda nimekirja on võimalik täiendada kooli kodukorras (lg 13). Kui seaduses nimetatud keelatud esemed võivad olla õpilase valduses, võib vaadata õpilase asju läbi (PGS § 58 lg 3 p 61). Läbivaatuse eelduseks on õpilase teavitamine, vabatahtliku ettenäitamise võimaldamine ning ka veendumus, et kontrollimata jätmisel ei ole võimalik kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu õpilase või teise isiku elule või tervisele või võõrale asjale (§ 58 lg 51). Vallasasja läbivaatuseks saab pidada mistahes tegevust, mille raames ei piirduta vallasasja välise vaatlusega, vaid proovitakse saada juurdepääs vallasasja sisule. Sisule juurdepääs ei pruugi seisneda ise vallasasja avamises ja selle sisu väljavõtmises, vaid ka selles, kui vallasasja raputatakse, tõstetakse, keeratakse, pööratakse vms, et selle sisu välja kukuks. Nii saab vallasasja läbivaatuseks lugeda seda, kui märkmikku raputatakse, et selle vahelt kukuksid lehed välja; või kui (kooli)kott keeratakse ümber ja seda raputatakse, et selles olevad asjad kukuksid osaliselt lahtise luku kaudu välja. Samamoodi saab nutiseadme läbivaatuseks pidada seda, kui selle ekraani korduvalt katsutakse või kella liigutatakse/raputatakse, et ekraan aktiveerida ning saada nii juurdepääs kella võimalikule muutuvale esiekraanile ja seal olevale teabele. Kohus märgib, et nutiseadmeid võib iseloomustada ka see, et avaekraanil kuvatakse vähemalt lühiajaliselt saabunud sõnumite sisu, millele siis nutiseadme pideva aktiveerimisega on võimalik saada juurdepääs. Eeltoodust leiab kohus, et valemilehele on juurdepääs saadud nutikella sisulise läbivaatusega, mitte välise vaatlusega (vt ka välisvaatleja vastus küsimusele 8, dtl 131-132). Eksamikomisjoni 20.05.2022 protokollile lisatud selgituse (dtl 22) kohaselt jäi komisjon 45 minutilise pausi ajal töid komplekteerima ja pakkima, kui üks komisjoni liikmetest märkas, et kaebaja kella taustapildid vahelduvad ja osaliselt on nendeks ka valemite lehed. Välisvaatleja kohtumenetluses esitatud kirjalikest selgitustest (vt vastus küsimusele nr 8) nähtub, et eksamitööde äraandmisel märkas ta kaebaja varruka all aktiivse ekraaniga nutikella, millel oli kella funktsioonist (numbrilaud) erinev pilt ees. Välisvaatleja ei näinud täpselt, mis pildil oli, kuid märkas roosakat sigri-migri, justkui kirjutatud teksti moodi pilti. Eksamitööde pakkimise ajal jäi välisvaatlejal kripeldama, et kaebaja küll demonstreeris kellast fotosid, kuid näidatud piltide seas ei olnud pilti, mida ta oli näinud vilksamisi näinud kellal varrukast paistmas. Selleks, et igaks juhuks veel kontrollida kaebaja kella, puudutas välisvaatleja ekraani – ekraan muutus aktiivseks ja sellel oli pilt valemitega. Seejärel näitas kella ja ekraanipilti eksamikomisjoni liikmetele. Kella ekraani katsus ja seal fotosid vaatas ka Z. Z. (dtl 119, p 8), kes sai ka aru, et pildid vaheldusid suvaliselt. 7(10)
Kohtule nähtub eelnevast eksamikomisjoni liige mitte lihtsalt ei märganud tiibklaveril hoiustatud kaebaja kella ekraanil piltide vaheldumist, nagu võib mulje jääda 20.05.2022 protokolli juurde lisatud seletuskirjast, vaid et välisvaatleja otsustas kella igaks juhuks uuesti kontrollida. Seejuures jälgisid kella välisvaatleja ja üks eksamikomisjoni liikmetest, eksamikomisjoni esimees tegi valemilehest pildi ja esimesest valemilehest pilti ei jõutud teha (tunnistaja Z. Z. vastus küsimusele nr 11 ja 12, dtl 120; tunnistaja Y. Y. vastus küsimusele nr 9 ja 10, dtl 139-140). Kella katsuti ja selle sisu vaadeldi korduvalt erinevate komisjoniliikmete poolt. Ajendiks olnud roosa sigri-migriga pilti kohtule tõendina, sh kas tegemist võinuks olla keelatud abivahendiga, esitatud ei ole. Ajendit ei ilmnenud ka siis, kui kaebaja ise vabatahtlikult kella sisu näitas. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebajat ei teavitatud tema nutikella läbivaatamisest, samuti ei võimaldatud talle selle sisu teistkordset vabatahtlikku ettenäitamist pärast kella hoiulevõtmist (vt välisvaatleja vastus küsimusele nr 8). Kaebaja nutikella läbivaatuse osas oli ilmselgelt täitmata ka tingimus, et kella kontrollimata jätmisel ei ole võimalik kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu õpilase või teise isiku elule või tervisele või võõrale asjale. Riigieksami läbiviimisel ei ole teoreetilise abivahendi kasutamine seotud ohuga ühegi isiku elule, tervisele või isikule kuuluvale asjale. Ka ei ole tõendatud eeltoodud selgituste alusel ajendi (väidetavalt otsitud pildi) olemasolu, mis tinginuks läbiotsimise vajaduse. Seega ei olnud täidetud kaebaja nutikella kui valdusasja läbivaatamise tingimused.
14.HMS ei sätesta tõendite kogumise piire. Kohtupraktikas on leitud, et haldusmenetluses ei saa kasutada ilma erinormita tõendeid, mille kogumiseks on erikord, kui sellise tõendi kogumine haldusmenetluses ei ole võimalik. Nii ei ole võimalik haldusmenetluses ilma erinormita lähtuda teabehanke korras kogutud tõenditest, kui sellise tõendi kogumine (nt varjatud jälgimise teel) haldusmenetluses ei ole lubatav. Vallasasja läbivaatuse reeglid on sätestatud KorSis, millele PGS ei viita. Ka ei ole järgitud PGSi nõuded ega eeldusi, millal on vallasasja läbivaatamine lubatud. Nutiseadme läbivaatus on ka lähedane sõnumisaladuse riivele, mistõttu on menetlusreeglite järgimine veelgi olulisem. HKMS § 62 lg 3 p 1 sätestab, et kohus võib keelduda tõendi vastuvõtmisest, kui tegemist on põhiõiguse rikkumisega saadud tõendiga. Sama põhimõte kohaldub analoogia korras ka haldusmenetlusele, sest ka haldusmenetluses ei ole lubatav tugineda tõendile, mis ei ole saadud seaduslikult, s.o seaduses puudub volitusnorm sellise tõendi kogumiseks ning millega rikutakse nii isiku põhiõigust eraelu kaitsele kui ka piiripealsena õigust sõnumisaladusele. Riigikohus on 14.11.2019 otsuses nr 3-16-2497 leidnud, et kui tõend on saadud põhiõiguse rikkumisega, peab kohus tõendi vastuvõtmist kaaludes hindama riive intensiivsust ning tõendi vastu võtmata jätmise mõju tõendi esitaja õigustele. Arvestades PGSis seatud selgeid piire õpilaste vallasasjade läbivaatamisel, on tegemist väga tõsise riivega. Tõend on käesolevas asjas keskne ja sisuliselt ainus, mis tõendab vastustaja väidetavat asjaolu – lubamatu abivahendi kasutamist. Tõendi vastuvõtmisel on oluline riive kaebaja õigustele (riigieksami tegemine 1 aasta hiljem), kuid sisuliselt olema riive vastustaja õigustele, sh kuna puuduvad viited tegelikult abivahendi kasutamisele. Ka siis kui lähtuda, et valemilehte oli võimalik kasutada ülesande 4 lahendamisel (dtl 90), on tegemist laialdase, üldkasutatud lahenduskäiguga ning kaebaja ei ole täpselt sellisel kujul ruutvõrrandi lahenduskäiku kasutanud (vrdl dtl 24). Seega ei ole võimalik järeldada lubamatu abivahendi kasutamist ka eksamitöö enda pinnalt. Eksamite läbiviimise ausus on küll oluline väärtus, kuid kuna selle väärtuse riivet ei ole ka tagajärjena tõendatud (sh valemi kasutamist), kaalub kaebaja õiguste riive – tema vallasasja ja eraelu puutumatuse riive – üles vastustaja kaitstava avaliku huvi. Seetõttu leiab kohus, et pilt kaebaja nutikella sisust on lubamatu tõend nii haldusmenetluses kui ka kohtumenetluses.
15.Kokkuvõttes ei ole asjas mingil moel tõendatud, et kaebaja oleks nutikella eksami tegemisel kasutanud. Kaebajal olid eksamil pikad varrukad, mis tähendab, et nutikell pidi olema kas nähtav või 8(10)
siis riiete all. Varruka all olevat nutikella ei saa ka ilmselgelt kasutada. Vastustajal oli ka jälgimiskohustus ning ükski tunnistaja ei ole kogu haldus- ega kohtumenetluse jooksul väitnud, et neil tekkis kaebaja käitumise osas mingi kahtlus. Nutikella kasutamist ei tõenda ka kaebaja nutikellast põhiõiguste rikkumisega saadud tõend, s.o valemileht, kuna tegemist on lubamatu tõendiga. Teisest valemilehest pilti ei tehtud ja kirjeldus selle sisu kohta puudub.
16.Eeltoodust tulenevalt oli kaebaja riigieksamilt kõrvaldamine õigusvastane. Järgnevalt tuleb lahendada küsimus, kas kaebaja lisaeksamile lubamata jätmine oli õiguspärane. PGS § 36 lg 2 sätestab, et õpilane, kes ei sooritanud riigieksamit haiguse või muu mõjuva põhjuse tõttu, saab riigieksami sooritada lisaeksami ajal. Õpilane, kes saavutas eksamil alla ühe protsendi maksimaalsest tulemusest, saab riigieksami sooritada järgmisel õppeaastal (lg 4). Formaalselt ei jäänud kaebaja eksam sooritamata lg 2 mõttes, vaid tema eksamit hinnati 0 punktiga (PGS § 33 lg 11). Sisuliselt kaebaja eksamitööd ei hinnatud ning ta ei sooritanud ka matemaatika riigieksami II osa. Kõrvaldamise alused on toodud PGS § 33 lg-s 11 ning tegemist ei pruugi olla objektiivselt üheselt arusaadava olukorraga, vaid nii abivahendite kasutamine (p 1) kui ka häiriv käitumine (p 2) sisaldavad hindamisruumi. Eksamikomisjoni algne otsus õpilane kõrvaldada võib seega osutuda õigusvastaseks. Seadus ei näe ette selgesõnaliselt ette olukorra lahendust, kui eksaminand kõrvaldatakse riigieksamilt õigusvastaselt, mille tulemusena hinnatakse tema tööd ebaõigelt 0 punktiga. Kohus leiab, et põhiseadusega kooskõlas on PGS § 36 lg 2 ja 4 tõlgendus, et mõjuv põhjus eksaminandi lisaeksamile lubamiseks on ka see, kui eksaminand kõrvaldati põhjendamatult põhieksamilt. Normis sisalduv „mõjuv põhjus“ sisaldab endas kaalumisruumi. Kaaluda tuleb nii väidetavat rikkumist (nt häiriva käitumise sisu), tõendatust ja vastuolude kõrvaldamise võimalikkust ning ka eksaminandile tekkivat tagajärge, s.o eksaminandil on võimalik lisaeksamile lubamata jätmisel sooritada eksam alles järgmisel aastal. Lisaeksamile lubamisel ei sätesta seadus eeldust, et vaikimisi tuleb otsustada eksaminandi kahjuks, kuivõrd see oleks vastuolus ka tagajärje raskusega. Noore inimese elus võib 1 aastast ooteaega gümnaasiumi lõpetamisel pidada oluliseks tagajärjeks, millel võib olla suur mõju ka eksaminandi edasisele elukäigule, sh töö- ja õppimisvõimalustele.
17.Vastustajal pidi juba kaebaja taotlust menetledes olema minimaalselt kahtlus, et kaebaja kõrvaldamine eksamilt ei pruukinud olla õiguspärane: - nutiseadme olemasolu ei too kaasa eksamilt kõrvaldamist, vaid selle kasutamine. Nutiseadme kasutamist konkreetsel juhul eksamikomisjon ei väida ega ole ka muul viisil tuvastatud; - kuidas saadi tõend kaebaja nutiseadmest, sh kas sellise tõendi kogumist seadus lubas. Kohus rõhutab, et mistahes rikkumise kahtluse korral ei saa teha isiku põhiõiguseid riivavaid järelevalvetoiminguid, kui selleks puudub seaduses volitus, ka mitte juhul, kui see on vajalik n.ö aususe kontrollimiseks. - tõendi n.ö sisu osas jäeti arvestamata n.ö eluline usutavus, kas eksaminand seda üldse kasutas või kasutada plaanis, sh arvestades tema riietust, mis ei võimaldanud varjatult nutikella kasutada, ning valemilehe sisu; - eksamikomisjon haldusmenetluse läbiviijana jättis isiku ära kuulamata ja kohaldas raskeimat võimalikku tagajärge – kõrvaldamist, mille tõttu ei saaks eksaminand aasta jooksul uut eksamit teha. Vähemtähtsana tuleb märkida, et kaebaja selgituste ja tõendite (dtl 53-54) kohaselt võis nutiseadmete kohta antud selgitus jääda üldiselt eksamineeritavate seas tagaplaanile. Jaotamata oli vastutus eksaminandi ja komisjoni vahel nutiseadmete eemaldamisele tähelepanu pööramisel; sh olukorras, kus üks teeb riigieksamit vaid loetud korrad elus, kuid teised iga-aastaselt, omades varasemat kogemust. Kogumis leiab kohus, et tegemist pidi olema lisaeksami taotluse lahendamisel vähemalt äärmiselt vaieldava olukorraga. Riigieksami ja lisaeksami vaheline aeg on lühike, mis võib ajasurve tõttu takistada täies ulatuses vajalike tõendite kogumist. Ka vaieldava olukorra korral tuleb kohaldada kaalut9(10)
lusõigust. Kohus leiab, et kaebaja kasuks rääkivad asjaolud, st väga tõsine tagajärg ning olukorra vaieldavus jäid mõjuva põhjusena arvestamata. Kohtuotsuse tegemise seisuga on kohus ka tuvastanud, et eksamikomisjoni otsus oli sisuliselt õigusvastane, mistõttu on sisuliselt õigusvastane ka kaebaja lisaeksamile lubamata jätmine.
18.Kohus rahuldab kaebuse terves ulatuses, sh kõigi tühistamisnõuete osas. Tühistamisnõuete rahuldamisel tuleks tavaliselt jätkata haldusmenetlusega lahendamata taotluse (lisaeksamile lubamise osas). Kuna haldusmenetlus on kohtumenetluse kestel kohtumääruse alusel lõpuni viidud, s.o kaebaja lisaeksamile lubatud, tuleb see taotlus tuleb lugeda lahendatuks ja haldusmenetlus lõppenuks (HMS § 43 lg 4 p 1). Seetõttu ei sea kohus ka täiendavaid otsuse täitmise tingimusi.
19.Kaebaja on tasunud kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu kokku 40 eurot. Kuna kohus kaebuse rahuldas, mõistab kohus kaebaja menetluskulud vastustajalt välja (HKMS § 108 lg 1). Poolte muud võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.