Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kristina Maimann
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.11.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-947 Gutman & Gutman OÜ kaebus Saaremaa Vallavolikogu 24.03.2022 istungi protokollilise otsuse nr 1-1/3 punkti 16 tühistamiseks ning Saaremaa valla kohustamiseks Kõutsi II detailplaneeringu koostamise algatamiseks või kaebaja 29.09.2021 taotluse uuesti läbivaatamiseks. Kaebaja – Gutman & Gutman OÜ, esindaja v.adv Liisa Linna Vastustaja – Saaremaa vald, esindaja Kaire Müür
Haldusasi
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Rahuldada kaebus.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 19.12.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 9).
katastriüksuse ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete ehitamiseks ning selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.
2) Olenemata sellest, et vaidlustatav haldusakt ei vasta HMS § 56 lg-tele 1 ja 3 ja on formaalselt õigusvastane, on tegemist ka sisuliselt õigusvastase haldusaktiga, kuivõrd kaebaja õigusi tugevalt riivav haldusakt on antud kaalumiseta. Riigikohus on 27.01.2010 otsuses nr 3-3-1-7909 selgitanud planeeringu algatamisest keeldumisega seoses kaalutlusõigust. Vastustaja kaalutlusi ei esitatud suuliselt istungil 24.03.2022, istungi protokollis ega eraldi haldusaktina vormistatuna. Kaebaja hinnangul toetab vastustaja poolt koostatud eelnõu pigem DP algatamist ning eelnõust ilmneb, et algatamist otseselt takistavaid asjaolusid ei esine. Volikogu liikmed ei kaalunud ühtegi asjaolu ning otsustus oli üllatuslik. Juhul kui vastustaja esitab oma põhjendused kaalutlusotsuse kohta alles kaebusele vastates, tuleb need jätta tähelepanuta. 3) Kohaliku omavalitsuse haldusaktid ja haldustoimingud ning haldusmenetlus kogumis peavad põhinema seaduslikul alusel ja olema põhiseadusega kooskõlas. Nõuetekohaselt tuleb põhjendada ka volikogu kui kollegiaalorgani otsuseid (nt Riigikohtu 09.06.2004 otsus nr 3-31-28-04, p 17). Kollegiaalorgani haldusotsustus on halduskohtus vaidlustatav üldalustel, mistõttu see peab olema ka motiveeritud. Pole mingeid põhimõttelisi takistusi põhjalikumalt motiveerida kollegiaalse haldusorgani poolt hääletamise teel vastu võetavat otsustust kollegiaalorgani otsuses eneses. Piisab, kui panna hääletamisele otsuse projekti motiivid. Küll aga kollegiaalorgani otsustuse motiveerimise protsess on oluliselt keerukam kui ainuisikulise organi otsustuse motiveerimine. Volikogul ei ole õigust meelevaldselt kõrvale kalduda vallavalitsuse ja planeerimiskomisjoni esitatud otsuse eelnõust, vaid alused selleks peavad tulema õigusaktidest (Riigikohtu 20.06.2002 otsus nr 3-3-1-30-02, p 30). Ka asjaolu, et volikogu liikmed on rahva poolt valitud, ei anna volikogule õigust eirata õigusaktidest, sh tema enda kehtestatud korrast tulenevaid nõudeid. Demokraatlikult valitud esinduskogu ei või oma otsuseid teha meelevaldselt, vaid valikud peavad lähtuma ratsionaalsetest argumentidest (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-54-03, p 20). 4) Olukorras, kus planeeringulahenduse sobilikkus on leidnud vallavalitsuse poolt toetuse ja teada ei ole ka, et sellele oleks ühegi naabri või kogukonna vastuseisu (kogukond toetas Kõutsi II DP algatamist) ning vastuväiteid ei ole esitanud ka KeA, puudub mis tahes põhjus elimineerida ehitusõiguse saamise võimalus ilma seda planeeringumenetluses sisuliselt analüüsimata. Seega on möödapääsmatu, et vastustaja algatab kaebaja kinnistul DP menetluse ning selle menetluse käigus selgub, kas arendustegevus on võimalik või mitte. Käesolevas asjas kogutud andmete põhjal on võimalik kohustada vastustajat algatama DP-d. Seda toetab ka kohtupraktika, kus volikogule esitatud vallavalitsuse ja volikogu komisjoni poolt heaks kiidu saanud eelnõu jäetakse vastu võtmata (nt Tartu Halduskohtu 14.06.2019 otsus nr 3-19-380).
3(6)
omavalitsusüksuse demokraatlikult moodustatud esinduskogu on selles küsimuses oma seisukoha väljendanud ja sellega on taotluse menetlus lõppenud. Isegi kui kohus leiab, et taotluse kohta tuleb ikkagi anda haldusakt, ei saa panna volikogule kohustust sellega algatada DP.
4(6)
05.11.2008 otsus nr 3-3-1-49-08, p 11; 14.10.2003 otsus nr 3-3-1-54-03, p 36; 22.05.2000 otsus nr 3-3-1-14-00; 30.05.1997 määrus nr 3-3-1-14-97).
5(6)
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.