lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-2376/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 16.11.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-2376/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.11.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1334
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1, 2Kaebuse tagastamineHKMS § 179 lg 4Määruse teatavakstegemine ja jõustumineHKMS § 2 lg 4Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 249 lg 5Esialgne õiguskaitseHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusHKMS § 45 lg 2Kaebeõiguse piirangudRÕS § 7Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-2376/11Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium23.02.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-23-163/31Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium17.03.20233-23-163/18Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja25.01.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-2376

Määruse kuupäev

16. november 2022

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Mark Ševtšenko kaebus Tartu Vangla vastu seoses telefoni kasutamise kestuse piiramisega 60 minutile päevas

Menetlusosalised

Kaebaja - Mark Ševtšenko Vastustaja - Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
5.Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.
6.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 14).

Asjaolud

1.Tartu Vangla kinnipeetav Mark Ševtšenko (edaspidi kaebaja) esitas 03.11.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja soovib vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ja tema põhiõiguste piiramise lõpetamist. Kaebuse kohaselt on vangla umbes alates 20. oktoobrist hakanud sekkuma kaebaja telefonikõnedesse side katkestamise teel. Sellega sekkub vangla kaebaja pere- ja isiklikku ellu ning rikub korrespondentsi õigust. Kaebaja nõudis vanglalt 27.10.2022 telefonikõnede piiramise põhjendamist, vangla ei ole vastanud. Kaebaja hinnangul puudub vanglal seaduslik alus telefonikõnede piiramiseks ja sellise helistamise korra kehtestamiseks, mis võib teha suhtlemise võimatuks. Kaebaja vajab telefoni graafikuväliselt, et esindajale helistada, kuid vangla lükkab avaldusi tagasi. Sisuliselt on kaebaja telefonikõned allutatud tsensuurile. Vangla sekkub ka kaebaja omandiõigusesse ja ei lase Teliale telefonikõnede tegemiseks kantud raha vabalt kasutada. Kaebus sisaldab esialgse õiguskaitse taotlust, milles kaebaja taotleb, et kohus kohustaks vanglat täitma 05.08.2013.a haldusakti nr 1-1/119. Kaebaja esitas taotlused riigilõivust vabastamiseks, menetlusabi korras kaebuse tõlkimiseks ja tasuta riigi õigusabi saamiseks.
2.Vastustaja edastas kohtule kaebajalt 27.10.2022 saadud taotluse (registreeritud 02.11.2022, nr 2-3/3491-1), milles kaebaja palub „kirjalikult seletada, mis seaduse järgi piiratakse telefoni kõned“. Vangla selgitas kohtule, et alates 20.10.2022 on tegemist kaebaja ainsa helistamise korraldust puudutava avaldusega ning sellele ei ole veel vastatud. Kaebaja ei ole esitanud vanglale vaideid seoses helistamise korraldusega ega vaidlustanud vangla kodukorra vastavaid punkte. Vastustaja esitas andmed kaebaja telefoni kasutamise kohta alates 20.10.2022. Vastustaja selgitas, et kaebajal on telefoni võimalik kasutada ajal, mil eluosakond on avatud, ning seda aega ei ole vastustaja piiranud. Siiski on alates 25.10.2022 muudetud helistamisega seonduvat töökorraldust. Kui varem võimaldati päevakavas ettenähtud ajal helistamist ilma piiranguteta, siis alates 25.10.2022 väljastatud kõnekaardid on seadistatud nii, et igal kinnipeetaval on võimalik helistada päeva jooksul 60 minuti ulatuses. Erakorralisel ja põhjendatud vajadusel on vanglal võimalik kõneaega pikendada. Muudatus on tingitud kinnipeetavate võrdse kohtlemise vajadusest, et võimaldada kõigil telefoni kasutada, kuna telefone on eluosakonnas oluliselt vähem kui kinnipeetavaid. Vangla hinnangul ei ole kõneaja limiidi kohaldamine vastuolus vangla kodukorras sätestatuga. Muudatust kirjalikult fikseeritud ei ole, kuid lähiajal planeeritakse kodukorra muudatusi, kus kajastub ka helistamise kestusele seatud limiit. Kinnipeetavaid on muudatusest suuliselt teavitatud ja E7 eluosakonda on pandud teadete tahvlile vastav teade. Vastustaja leidis, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud. Kaebajal oli ja on võimalus igapäevaselt telefoni kasutada. Vanglale ei ole äratuntav, missugused kahjulikud tagajärjed kaebajale võiksid saabuda, kui tal ei ole võimalik igapäevaselt helistada rohkem kui 60 minutit päevas.

Kohtu seisukoht Kaebuse nõuded

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohtu hinnangul on kaebaja tahe suunatud sellele, et vangla võimaldaks tal kodukorras kehtestatud korras ja ajavahemikel (kellaaegadel) helistada ilma telefoni kasutamise kestust piiramata. Kaebaja viidatud käskkiri nr 1-1/119 on üks käskkirjadest, millega on muudetud Tartu Vangla direktori 11.02.2013.a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorda. Helistamise korraldust reguleerivad kodukorra punktid 13.8-13.11, E-hoone 7. osakonna päevakava on toodud kodukorra lisas 1.9. Nendes sätetes ei sisaldu praegu reegleid selle kohta, kui kaua võib iga kinnipeetav telefoni kasutada.
4.Kohus tõlgendab kaebust nii, et kaebaja esitas: - tuvastamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 6). Kaebaja palub tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasus. Vaidlusalune tegevus seisneb selles, et vangla piirab kaebajale telefoni kasutamise kestust 60 minutiga päevas; - kohustamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 2) toimingu tegemiseks. Kaebaja taotleb, et vangla võimaldaks talle telefonikõnesid ilma nende kestust piiramata; - esialgse õiguskaitse taotluse, milles kaebaja taotleb helistamise piiramatut võimaldamist vaidluse ajal.

Kaebuse tagastamine

5.Kohus tagastab kaebuse kohustamisnõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast (vangistusseaduse § 11 lg 5). Kaebaja ei ole esitanud vanglale vaiet. Vangla kinnitusel on kaebaja 27.10.2022.a avaldus ainus, mille kaebaja on esitanud seoses helistamise korraldusega. See avaldus on selgitustaotlus ning selle esitamine ei anna kohtusse pöördumise õigust (kohus märgib teadmiseks kaebajale, et selgitustaotlusele vastamise tähtaeg on 30 päeva).
6.Kui kaebaja soovib vaidlustada helistamise üldist korraldust, siis tuleb kaebajal esitada vanglale vaie ning nõuda selles helistamise võimaldamist vastavalt kodukorrale (ilma telefoni kasutamise kestust piiramata). Kui vangla kehtestab helistamise kestuse piirangu kodukorras, siis tuleb vaides nõuda vastava kodukorra sätte kehtetuks tunnistamist. Kui vangla piirab kaebaja õigust suhelda telefoni teel advokaadiga, siis tuleb kaebajal esitada vaie ning nõuda selles advokaadiga piiramatu suhtlemise võimaldamist. Kaebaja saab esitada kohtule kaebuse pärast seda, kui vangla on vastava vaide õigusvastaselt tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
7.Kohus tagastab kaebuse tuvastamisnõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ning hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2). Kaebajal on võimalik esitada tõhusam nõue ehk kohustamisnõue (vt määruse punkti 6). Tõhusama nõude esitamise võimalus välistab tuvastamiskaebuse esitamise ka siis, kui kaebajal tuleb tõhusama nõude esitamiseks kõigepealt läbida kohtueelne menetlus. Kui kaebaja esitab pärast kohtueelse menetluse läbimist tühistamis- või kohustamiskaebuse, siis hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust. Tuvastamisnõude esitamiseks eraldi nõudena ei ole kaebajal õigust ega vajadust.
8.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. HKMS § 43 lg 2 alusel ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Esialgse õiguskaitse ja menetlusabi taotlused
9.HKMS § 249 lg 5 alusel võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. See tähendab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on võimalik, kui samas nõudes toimub vaide- või kohtumenetlus. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgil saavutada seda, et vangla võimaldaks tal kodukorras määratud kellaaegadel piiramatult helistada. Vaide- ega kohtumenetlust sama sisuga nõudes ei toimu. Vaiet ei ole kaebaja esitanud ja kaebuse esitamise õigust kaebajal enne kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ei ole. Esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav ning kohus jätab selle läbi vaatamata. Kui kaebaja esitab vaide (vt määruse punkti 6), siis tekib kaebajal uus võimalus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks.
10.Kui kaebus tagastatakse ja esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata, siis puudub

vajadus lahendada riigilõivust vabastamise taotlust. Kohus juhib siiski kaebaja tähelepanu sellele, et tema vanglasisese isikukonto andmete põhjal (sissetulekud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul kokku 11 580 eurot) ei oleks tema taotlusel eduväljavaateid.

11.Kaebaja esitas menetlusabi taotluse kaebuse tõlkimiseks eesti keelde. Kohus selgitab, et kaebuse tõlkis eesti keelde kohtu tõlk. Õigusaktidega ei ole kehtestatud tasu, mida menetlusosaline peaks maksma kohtu tõlgi töö eest. Seega tõlkimise kulusid ei ole ja puudub vajadus kaebajale menetlusabi andmiseks. Riigi õigusabi taotlus
12.Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja koostas ja esitas kohtule kaebuse, milles vaidluse asjaolud ja kaebaja nõuded olid kohtule arusaadavalt esitatud. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (HKMS § 2 lg 4 ja 5). Seetõttu ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Ka praeguses määruses andis kohus kaebajale juhised, kuidas edasi tegutseda. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika.
13.RÕS § 7 toodud aluse esinemine välistab riigi õigusabi andmise olenemata isiku varalisest olukorrast. Seetõttu kohus ei hinda, kas kaebaja majanduslik seisund oleks tal võimaldanud esindajale tasuda.
14.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium