lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-973/11

Sotsiaalõigus › Pensionid

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 09.11.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-973/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Pensionid
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.11.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1858
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ReprS § 2 lg 1, 2Õigusvastaselt represseeritud isikHKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineReprS § 11Riikliku pensionikindlustuse seaduse kohaldamineHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 158 lg 2Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 182 lg 1Nõuded apellatsioonkaebusele

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-973/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium27.04.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-24-2504/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja24.03.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.11.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-973

Haldusasi

U.R. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 19.01.2022 otsuse nr 51172-1 ja 29.03.2022 vaideotsuse nr 5.2-3/10926-4 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata kaebaja pensioniavaldus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja: U.R., lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Martin Kirsipuu Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus

Asja läbivaatamise vorm

Kohtuistung, 31.10.2022, digitoimik

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.12.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab 1(5)

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 04.09.20263-26-2541/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.08.20263-26-1453/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.08.20263-26-128/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 25.08.20263-25-1870/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-2006/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-24-1169/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 184Vastuapellatsioonkaebuse esitamine
ReprS § 12Soodustingimustel vanaduspension
ReprS § 13 lg 1Pensioni hulka arvutatav staaž
ReprS § 4 lg 1Represseerituga võrdsustatud isik
RPKS § 7
HKMS § 182
HKMS § 116

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.U.R. (kaebaja) esitas 21.12.2021 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks. Avalduse kohaselt teenis ta ajavahemikul detsember 1981 kuni aprill 1983 Afganistanis ning soovib seetõttu kasutada võimalust varem pensionile jääda. Kaebaja leidis, et isikud, keda sunniviisiliselt Afganistani suunati, tuleks võrdsustada represseeritutega.
2.SKA otsustas 19.01.2022 mitte määrata kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni. Otsuse kohaselt ei ole kaebaja represseeritud isik okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse (ReprS) § 2 lg 1 mõttes ega represseerituga võrdsustatud isik.
3.SKA jättis 29.03.2022 vaideotsusega kaebaja vaide rahuldamata.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

4.Kaebaja taotleb SKA 19.01.2022 otsuse ja 29.03.2022 vaideotsuse tühistamist ning vastustaja kohustamist vaadata kaebaja pensioniavaldus uuesti läbi.
5.Ta viibis 19.11.1981 – 29.04.1983 sunniviisiliselt sõjaväelasena Afganistanis. Ta ei nõustu vastustajaga, et ta ei vasta mõttes okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku mõistele. ReprS tuleb laiemalt tõlgendada. ReprS § 2 lg-s 1 sätestatud isikute loetelu puhul ei ole tegemist kinnise loeteluga. Ka Riigikohus on oma 25.03.2021 lahendis välja toonud, et isik, kes viibis tuumakatastroofi piirkonnas (Tšernobõli katastroof), kuid otseselt ei tegelenud tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisega, peab siiski saama soodustatud isikuks ReprS § 2 lg 1 p 13 alusel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 25.03.2021 otsus asjas nr 3-20-715). Seega on Riigikohus andnud mõista, et iga juhtumit tuleb eraldi kaaluda.
6.Tšernobõli katastroofi puhul on märkimisväärne, et Tervise Arengu Instituut on 25 aastat jälginud katastroofis viibinud isikute tervist ja viinud selles küsimuses läbi uuringu. Jõuti järeldusele, et antud meeste hädad sarnanevad pigem sõjaveteranide ja loodusõnnetuse ohvrite probleemidele, kuid ei ole seostatavad saadud väikese kiirgusdoosiga. Katastroofipiirkonnas viibinud isikute probleemid on sarnased hoopis sõjaveteranidel esinevate vaimsete probleemidega.
7.Kaebaja viidi vastu tema tahtmist aktiivsesse sõjapiirkonda. Arusaadavalt tekitab sõjapiirkonnas viibimine isikule tõsiseid vaimseid pingeid ja üleelamisi. Teada on, et sõjapiirkonnas viibimine ja seal ajateenimine võib isikule tekitada post-traumaatilise stressihäire (k.a ärevushäire). Kaebaja oli lahingutegevuse tõttu pidevas pingeseisundis.
8.ReprS eesmärgiks on leevendada Eestit okupeerinud riikide poolt õigusvastastelt represseeritud isikutele tekitatud ülekohut. Seaduses ettenähtud toetused, soodustused ja pensioniõigused on tänuväärseks abiks isikutele, kes on olnud sunnitud taluma oma elus äärmist ebaõiglust. Kaebaja sunniviisilist viibimist Afganistanis tuleb käsitleda represseerimisena. Teda tuleks käsitleda represseeritud isikuna või vähemalt võrdsustada represseeritud isikuga.
9.Kuivõrd kaebaja üks kohustustest oli ka Kandaharis asuva lennujaama kaitsmine, siis sai kaebaja kõrvakuulmine pideva lennumüra ja tulevahetuse tõttu pöördumatult kahjustada (vt kaebuse lisad 5 ja 6). Kuulmislangust ja pidevat kõrvade kohisemist võib kaebaja hinnangul samuti käsitleda invaliidsusena ReprS § 4 lg 1 p 2 mõttes. 2(5)
10.Sõjakoldes viibimise tõttu tekkisid kaebajal hilisemal eluperioodil une- ja ärevushäired. Tegemist on kaebaja vaimse tervise langusega, mille on põhjustanud sõjaperioodil Afganistanis viibimine. Tegemist on asjaoluga, mis viitab invaliidsusele ReprS § 4 lg 1 p 2 mõttes.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

11.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Kaebaja on sündinud 30.01.1961 ning tema vanaduspensioniiga saabub 65-aastaselt (RPKS § 7), s.o 30.01.2026.
13.Kaebaja ei ole represseeritud isikuks ReprS § 2 mõttes. Seetõttu ei ole tal soodustingimustel vanaduspensionile ReprS § 12 alusel.

õigust

14.ReprS § 4 lg 1 p 2 kohaselt võrdsustatakse represseerituga Eesti Vabariigi kodanik, kes välisriigilt ei saa ega ole saanud kompensatsiooni ReprS § 4 lg 1 p-des 1 ja 2 kirjeldatu eest, kui isik invaliidistus mobiliseerituna või ajateenijana NSV Liidu relvajõududes ega võtnud osa Eesti territooriumil repressioonide läbiviimisest.
15.Varasemalt leidis kaebaja, et ta on represseeritu või vähemalt võrdsustav represseerituga põhjusel, et ta sunniviisiliselt teenis aega Nõukogude Liidu relvajõududes Afganistanis. Kaebaja ei väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et ta invaliidistus mobiliseerituna või ajateenijana NSV Liidu relvajõududes. Kaebuses tugineb ta invaliidistumisele, mida ei ole vaidlustatud otsuste tegemisel arvesse võetud ning mida ei olnud otsuste tegemisel võimalik arvesse võtta. Tegemist on uue asjaoluga ning uute tõenditega, mis ei olnud ei otsuse ega ka vaideotsuse tegemise hetkel vastustajale teada. Lisaks ei selgu koos kaebusega esitatud tõenditest, kas (ja kui, siis mis põhjusel) kaebaja on invaliidistunud.
16.Isegi kui leiaks tõendamist, et kaebaja on represseerituga võrdsustatud isik ReprS § 4 lg 1 p 2 alusel, siis ei laiene talle ReprS 4. peatükis sätestatud pensionõigused (ReprS § 11).
17.Soodustingimustel vanaduspensionile on õigus represseeritul ja ReprS § 2 lg-s 2 nimetatud isikul üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist iga kinnipidamiskohas või asumisel viibitud aasta kohta. Afganistanis teenimise aeg ei olnud kinnipidamiskohas ega asumisel viibimine. Samuti on õigus soodustingimustel vanaduspensionile 5 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist isikul, kes võttis osa Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest. Kaebaja ei võtnud osa Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest ning vastustaja pädevuses ei ole laiendada ReprS § 12 p-s 2 nimetatut Afganistanis NSV Liidu relvajõududes teeninud isikule.
18.Kolmekordselt arvatakse Eestis teenitud pensioniõigusliku staaži hulka aeg ReprS § 13 lg 1 p-des 2-5 sätestatud juhtudel. NSV Liidu relvajõududes (sh ka mitte Afganistanis) teenimise aega neis nimetatud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

19.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
20.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja oli ajateenistuses Nõukogude Armees ning viibis ajavahemikul 19.11.1981 – 29.04.1983 Afganistanis. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaebajal on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž (vt RPKS § 7 ja RPKS 8. peatükk). Menetlusosalised vaidlevad kaebaja õiguse üle saada ReprS-s sätestatud alusel soodustingimustel vanaduspensioni.

3(5)

21.ReprS § 12 kohaselt on õigus soodustingimustel vanaduspensionile riikliku pensionikindlustuse seaduse mõistes: 1) represseeritul, kellel on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž ning kes õigusvastaselt represseerituna on viibinud kinnipidamiskohas või asumisel, samuti käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isikul – üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist iga kinnipidamiskohas või asumisel viibitud täisaasta kohta, ent mitte varem kui viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist; 2) isikul, kes võttis osa Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest, – viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist.
22.On usutav, et kaebaja ei läinud Nõukogude Armeesse vabatahtlikult ning tal ei olnud võimalik enda suunamist Afganistani takistada. Sellele vaatamata leiab kohus, et kaebajat ei saa pidada represseerituks ReprS § 2 lg 1 mõttes.
23.ReprS § 2 lg-s 1 esitatud loetelu on kinnine loetelu. Seadusandja on teinud (poliitilise) valiku, keda represseerituks pidada. Eestit okupeerinud riigi ajateenistusse sundimine või sellise riigi sõjaväe koosseisus sõjakoldesse saatmist ei ole vastavas loetelus. Arvestades loetelu igas punktis kirjeldatud kriteeriumi detailsusastet, ei nähtu kohtule, et seadusandja eesmärgiks olnuks jätta loetelu lahtiseks. Vastasel korral piisanuks oluliselt üldisematest kriteeriumitest, millele vastavust saaks taotlust lahendav haldusorgan kontrollida. Olukorras, kus seadusandja on konkreetselt ja täpselt kindlaks määranud, keda tuleks pidada ReprS mõttes represseerituks, ei ole haldusorganil pädevust seda loetelu laiendada.
24.Kaebaja viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi otsus ei anna alust pidada ReprS § 2 lg-s 1 esitatud loetelu avatud loeteluks. Riigikohtu halduskolleegium tõlgendas 25.03.2021 otsuses nr 3-20-715 ReprS § 2 lg 1 p 13 sisu (vt viidatud Riigikohtu otsuse p 11), mitte ei tekitanud tõlgendamise kaudu juurde ühte täiendavat alust.
25.Samuti on kaebaja ebaõigesti järeldanud, et ReprS regulatsiooni tuleks tõlgendada laiendavalt. Kuigi Eestit okupeerinud riigi sõjaväeteenistusse sundimine ei olnud õiguspärane, ei ole seadusandja pidanud põhjendatuks lugeda kõiki Nõukogude Armees ajateenistuses viibinuid ja selle raames aktiivse sõjategevusega piirkonda suunatud isikuid represseerituks ReprS mõttes. Sellises olukorras ei saa isik eeldada, et kui ta sätet grammatiliselt tõlgendades (vrd kaebuse p 2.3.) represseeritu tunnustele ei vasta, tuleb seadust laiendavalt tõlgendada.
26.Seoses kaebaja väitega, et ta tuleks vähemalt võrdsustada represseeritud isikuga selgitab kohus järgmist.
27.ReprS § 4 lg 1 sätestab, et Eesti Vabariigi kodanik, kes välisriigilt ei saa ega ole saanud kompensatsiooni sama lõike punktides 1 ja 2 kirjeldatu eest, võrdsustatakse represseerituga (edaspidi represseerituga võrdsustatud isik), kui: 1) isik võttis osa alates 1940. aasta 16. juunist Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest peetud relvastatud võitlusest; 2) isik invaliidistus mobiliseerituna või ajateenijana NSV Liidu relvajõududes ega võtnud osa Eesti territooriumil repressioonide läbiviimisest.
28.Kaebaja leiab ReprS § 4 lg 1 punktile 2 tuginedes, et ta on ajateenijana invaliidistunud.
29.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja vastab ReprS § 4 lg 1 punkti tingimustele osas, milles see puudutab ajateenijana NSV Liidu relvajõududes viibimist (vt ka vaideotsuse lk 3 esitatud põhjendusi). Samas ei ole vaidlust ka selles, et tõendid kaebaja võimaliku invaliidistumise kohta esitas kaebaja alles koos kaebusega halduskohtule (kaebaja vastused kohtu küsimustele 31.10.2022 kohtuistungil, istungi protokoll alates kell 11.02).
30.Haldusaktide õiguspärasuse kontroll on olemuselt järelkontroll. Selle raames kontrollib kohus, kas haldusorgani otsus oli haldusakti andmise aja seisuga õiguspärane (HKMS § 158 lg 2). Olukorras, kus esialgses avalduses puudus viide kaebaja võimalikele tervisehädadele ning 4(5)

vaides küll mainiti üldsõnaliselt vaimse tervisega seonduvaid asjaolusid, kuid ühtegi tõendit SKA-le ei esitanud, ei saanud vastustaja nende asjaoludega arvestada. Pelgalt oletuslikust viitest post-traumaatilisele stressile ei pidanud vastustaja vaidest järeldama, et isik soovib (või et tal üldse võiks olla õigus) tugineda ReprS § 4 lg 1 p-le 2. Vaide SKA-le koostas kaebaja õigusteadmistega esindaja, mistõttu ei saa vastustajale ette heita uurimispõhimõtte rikkumist või passiivsust täiendavate tõendite kogumisel. On mõistlik eeldada, et juhul, kui advokaadist esindaja hinnangul vastab isik mõnele seaduses sätestatud alusele (nt ReprS § 4 lg 1 p 2), siis viitab esindaja sellele ning esitab tõendid.

31.Kuivõrd vastustajal puudus võimalus väidetava invaliidistumisega seotud tõendeid hinnata ning otsuse või vaideotsuse tegemisel nendega arvestada, ei muuda vastavate põhjenduste puudumine vaidlustatud otsuseid õigusvastaseks. Kohus leiab, et nii otsuse kui vaideotsuse tegemisel arvestas vastustaja nende asjaoludega, mis talle haldusakti andmise aja seisuga teada olid.
32.Eeltoodust tulenevalt ei võta kohus seisukohta selle osas, kas kaebaja terviseandmete kohta esitatud tõenditest (vt kaebuse lisa 5 ja 6) nähtub kaebaja invaliidistumine ReprS mõttes. Need tõendid saab kaebaja soovi korral esitada SKA-le uue taotlusega. Juhul, kui ta seejärel SKA otsusega ei nõustu, on tal võimalik uuesti kohtusse pöörduda.
33.Seoses uue võimaliku taotluse esitamisega juhib kohus tähelepanu, et ReprS § 11 kohaselt ei laiene ReprS 4. peatükis sätestatud pensioniõigused represseerituga võrdsustatud isikule, v.a juhul, kui isik vastab 4. peatükis sätestatud tingimustele.
34.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaidlustatud haldusaktide tühistamine ei ole põhjendatud. Tühistamisnõude rahuldamata jätmise tõttu jääb ka sellega olemuslikult seotud kohustamisnõue rahuldamata.
35.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
36.Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime initsiaalidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20263-26-119/29Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20263-26-2129/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja