Otsuse avalikult teatavaks 3. november 2022, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-21-2624
Haldusasi
Mittetulundusühing Roheline Läänemaa kaebus tühistada Keskkonnaameti poolt 09.11.2021 registreeritud metsateatised nr 50000516075, nr 50000516077, nr 50000516079, nr 50000516081, nr 50000516083, nr 50000516085, nr 50000516087, nr 50000516089, nr 50000516091 ja nr 50000516093 Kaebuse esitaja: MTÜ Roheline Läänemaa Vastustaja: Keskkonnaamet Kolmas isik: Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus. Tühistada Keskkonnaameti poolt 09.11.2021 registreeritud metsateatised nr 50000516075, nr 50000516077, nr 50000516079, nr 50000516081, nr 50000516083, nr 50000516085, nr 50000516087, nr 50000516089, nr 50000516091 ja nr 50000516093.
2.Mõista Keskkonnaametilt Mittetulundusühing Roheline Läänemaa kasuks välja menetluskulud kokku summas 30 eurot (riigilõiv).
3.Kaebajal teatada vastustajale 5 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates andmed, kuhu menetluskulud tuleb kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 5. detsembril 2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse
esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.15.11.2021 saabus Tallinna Halduskohtule Mittetulundusühing Roheline Läänemaa kaebus tühistada Keskkonnaameti poolt 09.11.2021 registreeritud metsateatised nr 50000516075, nr 50000516077, nr 50000516079, nr 50000516081, nr 50000516083, nr 50000516085, nr 50000516087, nr 50000516089, nr 50000516091 ja nr 50000516093. Ühtlasi palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlustatud metsateatiste registreeringute kehtivus kohtumenetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
2.Kohus võttis oma 15.11.2021 määrusega MTÜ Roheline Läänemaa kaebuse menetlusse. Kaasas menetlusse kolmanda isiku ja palus esitada vastustajal ja kolmandal isikul omapoolne seisukoht kaebusele.
3.Ühtlasi kohaldas kohus HKMS § 252 lg 4 alusel esialgselt õiguskaitset ja peatas vaidlustatud metsateatiste kehvuse kuni kolmekümneks (30) päevaks ehk kuni 15.12.2021 (k.a.). Kuivõrd menetlusosalised ei vaidlustanud määruskaebuse korras kohtu 15.11.2021 määrust või ega esitanud vastuväidet esialgse õiguskaitse ajutisele kohaldamisele, siis peatus metsateatiste nr 50000516075, nr 50000516077, nr 50000516079, nr 50000516081, nr 50000516083, nr 50000516085, nr 50000516087, nr 50000516089, nr 50000516091 ja nr 50000516093 kehtivus kuni lõpplahendi jõustumiseni käesolevas asjas.
4.16.03.2022 saabus kohtule kolmanda isiku taotlus esialgse õiguskaitse abinõu muutmiseks haldusasjas nr 3-21-2624.
5.17.03.2022 määrusega otsustas kohus täiendada Tallinna Halduskohtu 15.11.2021 määruse resolutsiooni p 7 (millega kohus kohaldas HKMS § 252 lg 4 alusel esialgset õiguskaitset ja peatas metsateatiste nr 50000516075, nr 50000516077, nr 50000516079, nr 50000516081, nr 50000516083, nr 50000516085, nr 50000516087, nr 50000516089, nr 50000516091 ja nr 50000516093 kehtivuse kolmekümneks (30) päevaks ehk kuni 15.12.2021 (k.a.)) järgmise lausega: „Esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal on lubatud enne esialgse õiguskaitse kohaldamist raiutud metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu.“
6.12.09.2022 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
7.1.Kaebaja märgib esmalt, et on keskkonnaorganisatsioon keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 31 lg 1 mõistes, kuna tema põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse, millest tulenevalt on kaebajal kaebeõigus.
7.2.Kaebaja leiab, et metsateatised on mitmes aspektis vastuolus üldplaneeringuga
7.2.1.Kehtiva Ridala valla 2010. a üldplaneeringuga (Ridala valla üldplaneering 2010. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.haapsalu.ee/documents/377464/20206570/Yldplaneeringu_seletuskiri_25_03_20 14.pdf/9434270d-4edb-41b0-8119-ae73a7a134d2 ) on seatud tingimusi väärtuslike maastike säilimise tagamiseks (üldplaneeringu lk 22): väärtuslikel maastikel ei teostata tegevusi, mis rikuvad väärtusliku maastiku ilmet, sealhulgas lageraie on lubatud vaid äärmisel vajadusel. Keskkonnaamet ei ole võtnud arvesse metsateatiste väljastamisel kehtiva üldplaneeringu piirangutega, mis lubab lageraiet vaid äärmisel vajadusel. Praegusel juhul ei ole tegemist
äärmise vajadusega, vaid tavaliste majanduslikel põhjustel teostavate raietega. Seega on vaidlustatud metsateatiste registreeringud vastuolus kehtiva üldplaneeringuga, sellest tulenevalt õigusvastased ja Keskkonnaamet oleks pidanud nende registreerimisest keelduma metsaseaduse (MS) § 41 lg 8 alusel. Teiseks asub üldplaneeringu kaardi kohaselt alal, kus raie tegemiseks on Keskkonnaamet metsateatised registreerinud, riikliku tähtsusega Paralepa-Pullapää-Topu riikliku tähtsusega väärtuslik maastik (vt joonis 1, tl 4). (Ridala valla üldplaneeringu kaart. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.haapsalu.ee/documents/377464/30491269/Yldplaneeringu_kaart_1_20000_25_0 3_2014.pdf/83b375f5-d201-4208-872f-e3e3d861ed10 )
7.2.2.KeA leiab oma vastuses, et „äärmine vajadus“ on määratlemata õigusmõiste ning et Ridala valla üldplaneeringus puudub selgitus, mida tuleb üldplaneeringu kohaselt äärmiseks vajaduseks pidada. Kaebaja leiab, et sellest ei saanud KeA kuidagi tuletada järeldust, et ta ei pea raie vajadust üleüldse kaaluma. On ilmselge, et kui raiet tehakse tavapärastel majanduslikel kaalutlustel, ilma raie vajadust mingilgi määral põhjendamata, ei saa tegemist olla äärmise vajadusega. Väärtuslikke maastikke ähvardavad ohtudena peamiselt põllumajanduse hääbumine, külade tühjenemine, vanade metsade raie ning ehitustegevus atraktiivsetel rannaaladel. (Väärtuslike maastike määratlemine. Hellström, K. jt. 2001. Kättesaadav arvutivõrgus: https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/10/METOODIKA-trukis-14.pdf , lk 8.) Vanade metsade raie on seega oluliseks ohuteguriks. Kaebaja juhib tähelepanu, et Valgevälja metsas on aastatel 2012-2022 teostatud nii palju lageraieid, et vanade metsade osakaal on jäänud väga väikeseks. Seda tõendavad väljavõtted Metsaregistri kaardikihtidest, mis demonstreerivad Paralepa-Pullapää-Topu väärtuslikul maastikul, mille üks osa on Valgevälja KAH ala, teostatud lageraieid aastatel 2010-2022 (kaebaja seisukohtade lisad 1 ja 2). Seega ei ole raietele seatud piirang üldplaneeringus sugugi formaalne, vaid selle rakendamisest sõltub otseselt, kas väärtuslik maastik piirkonnas säilib või mitte. Vastustaja märgib kaebusele vastates, et Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole kohalik omavalitsus varasemalt pidanud Valgevälja metsas planeeritavaid uuendusraieid üldplaneeringuga vastuolus olevaks. Kaebaja leiab, et see väide on tõendamata. Keskkonnaamet ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et kohalik omavalitsus oleks andnud lageraie teostamiseks nõusoleku ja et raied oleksid üldse kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud. Kaebajale teadaolevalt on Haapsalu linn tõlgendanud tingimust, et raiet võib vaidlusalusel alal teostada üksnes “äärmisel vajadusel” selliselt, et üldjuhul on lageraie sellel alal keelatud. See ilmneb näiteks aselinnapea Helen Rammu meedias avaldatud sõnavõtust 2018. a juulis: “Me panime kirja selle piirangu sisulise mõtte, millest RMK aru ei saanud – „äärmine vajadus“ on kogu aeg tähendanud lageraie mitte lubamist riikliku tähtsusega Pullapää-Paralepa-Topu väärtusliku maastiku alal, va olulise metsakahjustuse korral,“ ütles Rammu. Aselinnapea sõnul juhiti RMK tähelepanu korduvalt sõnastusele, kuid sellest polnud kasu. „Äärmine vajadus tähendab seda, et raieliigi valik peab olema väga hästi põhjendatud,“ rõhutas Rammu.” (Lääne Elu 31.07.2018 artikkel “RMK esitas Haapsalule raietingimuste muutmise kohta vaide”, vt tl 80-81p). Seega ei ole tõendatud KeA väide, et kohalik omavalitsus pole varasemalt pidanud uuendusraieid üldplaneeringuga vastuolus olevaks.
7.2.3.KeA viitab vastuses kaebusele, et RMK on tutvustanud Haapsalu linnavolikogus kahel korral (28.09.2018 ja 25.09.2020) “RMK metsade majandamise kava Haapsalu linna väärtuslikel maastikel aastatel 2020-2030” (edaspidi metsade majandamise kava) ning omavalitsus ei ole kummalgi korral raieid Valgeväljal pidanud üldplaneeringuga vastuolus olevaks. Kaebaja leiab, et see KeA väide ei ole tõendatud.
Kaebajale teadaolevalt ei ole Haapsalu linn pidanud lageraiet vaidlusalale alale sobivaks raieviisiks. Seda näitab näiteks Haapsalu linna 02.11.2018 kiri RMK-le, milles Haapsalu linnavolikogu 1) teeb ettepaneku, et kõik Paralepa-Pullapää-Topu väärtusliku maastiku alal olevad metsad arvestataks RMK kõrgendatud avaliku huviga alade hulka ja sealsete raiete kavandamise eelselt korraldataks piirkonnas kaasamiskoosolek ning 2) tee kaitsevööndis on lageraie keelatud; erandolukorras lageraie kavandamisel tuleb kaalutleda muuhulgas metsa funktsiooni saasteainete ja müra leviku tõkestajana, rohekoridorina metsloomade liikumiseks ning metsa funktsiooni puhkealana või väärtusliku maastikuna, kui kohalik omavalitsus on avalikes huvides üldplaneeringuga nii määratlenud. (Haapsalu linna kiri RMK-le 02.11.2018 nr 1-5/1243 “Ettepanekud RMK riigimetsade majandamise kava projektile”, kättesaadav arvutivõrgus https://atp.amphora.ee/haapsalulv/index.aspx?itm=317852 .) Niisiis ei saa kuidagi väita, et Haapsalu linn oleks Haapsalu linna KAH alade Paralepa ja Valgevälja majandamise kavadele või kavandatavale raiele oma heakskiidu andnud.
7.3.Kaebaja leiab, et metsateatise registreerimisel kehtib Keskkonnaametile hoolimata metsateatise elektroonilisest vormist põhjendamiskohustus (RKHKm 28.10.2020, 3-20-580, p 9). Väärtusliku maastiku paljaksraiumist käsitlevaid põhjendusi ühestki vaidlustatud metsateatisest ei nähtu. Keskkonnaamet on jätnud asjakohase kaalutlusega arvestamata ja tegemist on olulise diskretsiooniveaga, mis selgelt mõjutas lõpptulemust ehk metsateatiste registreerimist. RMK metsatööde kava andmed näitavad, et hetkel on Valgevälja piirkonnas vana metsa osakaal ainult 23,8% ja noort metsa on 33,6%. Sellest nähtub, et varasemalt on tehtud alal juba mastaapseid intensiivseid raieid ning täiendavad lageraied kahjustavad oluliselt maastiku ilmet, sidusust ja metsaökosüsteemi. Raiuda on kavatsetud just vanemat ja väärtuslikumat metsa. Lageraie, mida Keskkonnaamet on väärtuslikul alal ulatuslikult lubanud, on väga intensiivne metsamajandamise viis, millega raiutakse reeglina maha kõik kasvavad puud, v.a seemne- ja säilikpuud (TlnRnKo 29.01.2021, 3-20-245, p 21). Keskkonnaamet oleks pidanud riikliku tähtsusega väärtusliku maastiku alal raiete tegemiseks taotletavate metsateatiste registreerimisest keelduma. Kaebaja jääb ka vastuseks vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadele oma seisukoha juurde, et vaidlusalused haldusaktid oli nõuetekohaselt põhjendamata ega vasta HMS § 56 lõigete 1 ega 3 nõuetele. Praeguses asjas oli raiega seotud vägagi oluline avalik vastanduv huvi. Kaebaja leiab, et kõrgendatud avaliku huviga aladel (nn KAH aladel) on metsateatiste andmisel suurem põhjendamiskohustus kui tavaliste metsateatiste puhul, mis ei puuduta KAH alasid, kaitstavaid loodusobjekte vmt.
7.4.Kaebaja leiab, et keskkonnamõjude hindamata jätmine on õigusvastane
7.4.1.Keskkonnaamet ei ole hinnanud planeeritud ulatuslike lageraiete mõju üleriigiliselt väärtuslikule maastikule. Keskkonnamõju ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 22 sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 2 2 tähenduses on vaidlustatud metsateatiste lubataval raiel eelduslikult oluline keskkonnamõju: 1) Esiteks seetõttu, et kavandatud lageraie riiklikult väärtuslikul maastikul põhjustab keskkonnas pöördumatuid muutusi. RMK on kavatsenud Paralepa-Pullapää-Topu riikliku tähtsusega väärtusliku maastiku alal maha raiuda justnimelt vanema ning ökoloogiliselt ja kultuuriliselt väärtuslikuma metsa, sh 120-aastast metsa. Sellise vanusega metsa lageraie järel võtab endise olukorra taastumine aega 120 aastat. Praegu piirkonnas elavad ja seda külastavad inimesed oma eluea jooksul endise olukorra taastumist ei näe.
2) Teiseks, Keskkonnaameti lubatud lageraied asulalähedases puhkemetsas seavad samuti ohtu inimese tervise ja heaolu KeHJS § 22 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg 1 tähenduses rikuvad piirkonna elanike ja puhkajate õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Tegemist on populaarsete seene- ja marjametsadega, mis on ühtlasi kaunid männimetsad. Piirkonnas elavate isikute ja külastajate-puhkajate õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale kujutab endast avalikku huvi metsa säilimise kasuks ja intensiivse majandamise kahjuks. 3) Kolmandaks, kaebajale teada olevalt asub metsateatistega hõlmatud metsaeraldistel kaitsealuste nahkhiirte elupaik. Kaebaja on tellinud eksperdilt elupaiga inventuuri. Ekspert on juba teostanud paikvaatluse ja tal on kaebuse esitamise seisuga tulemuste vormistamine käsil. Kõik Eestis pikemat aega teada olevad nahkhiireliigid on looduskaitseseaduse alusel kaitse all (Eestimaa Looduse Fond. „Mida saan mina nahkhiirte abistamiseks teha?” Kättesaadav arvutivõrgus: https://elfond.ee/nahkhiired/nahkhiirtest/kuidas-saan-aidata). Keskkonnaamet on rikkunud uurimispõhimõtet, jättes välja uurimata olulise tähtsusega asjaolud – nahkhiirte leidumise kavandatud raiete alal ja raiete mõju nahkhiirtele. Kui alal leidub nahkhiiri, siis nende elupaiga hävimine lageraie tõttu põhjustaks keskkonnas pöördumatuid muutusi KeHJS) § 22 tähenduses. 25.11.2022 esitas kaebaja kohtule M. Masingu. „Nahkhiirte inventuur Valgevälja metsas 2021. aasta juulis (looduskaitselise uurimistöö kokkuvõte)“, Tartu, november 2021 ja M. Masingu eluloo. Nimetatud inventuur kinnitab kaebaja väiteid sellest, et metsateatistega hõlmatud metsaeraldistel on nahkhiirte elupaik. Matti Masing leidis uurimistöö tulemusena Valgevälja alalt 4 nahkhiireliiki: 1) veelendlane, 2) „väike lendlane” (tõmmu- või habelendlane), 3) pargi-nahkhiir ja 4) põhja-nahkhiir. Kõik loetletud liigid kuuluvad Vabariigi Valitsuse 20.05.2004 määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu“ § 8 lg 1 p-de 41, 43, 44, 49 ja 51 kohaselt II kaitsekategooriasse. Looduskaitseseaduse (LKS) § 46 lg 2 kohaselt arvatakse II kaitsekategooriasse sama sätte p 1 kohaselt liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel; ja p 2 kohaselt liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava (Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava, kättesaadav arvutivõrgus: https://keskkonnaamet.ee/media/715/download ) kohaselt on kõik Eestis esinevad nahkhiired kantud loodusdirektiivi (direktiivi 92/43/EMÜ) (Nõukogu 21.05.1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) IV lisasse. Seega tuleneb Eesti kohustus nahkhiiri kaitsta ja nende elupaiku säilitada ka Euroopa Liidu õigusest. Eelviidatud tegevuskava kohaselt on Eesti nahkhiirefauna peamiseks ohuteguriks on mh suviste elupaikade ja talvituspaikade hävimine. Loodusdirektiivi artikli 12 kohaselt peavad ELi liikmesriigid (sh Eesti) võtma vajalikke meetmeid, et kehtestada IV lisa punktis a loetletud loomaliikide range kaitse süsteem nende looduslikul levilal, keelates kõik nende liikide isendite looduses tahtliku püüdmise või tapmise viisid; nende liikide tahtliku häirimise, eelkõige nende paljunemise, järglaste kasvatamise, talvitumise ja rände ajal ning paljunemis- või puhkepaikade kahjustamise või hävitamise. Valgevälja metsas asub nahkhiirte looduslik leviala, mille olemasolu võimalikkusele ja inventuuride vajalikkusele juhtis kaebaja RMK ja Keskkonnaameti tähelepanu, ent ka Keskkonnaamet ei teinud midagi, et välja selgitada levila olemasolu ja kohaldada seal loodusdirektiiviga ette nähtud ranget kaitset.
Kaebaja viitab siinkohal Euroopa Kohtu 28.10.2021 eelotsusele nr C-357/20 (IE versus Magistrat der Stadt Wien) ning märgib, et nimetatud otsus tähendab kaebaja hinnangul seda, et kui Valgevälja nahkhiirtel on vaja edukaks paljunemiseks ümbruskonnas säilitada suuremaid põlismetsa-ilmelisi alasid, siis neid alasid peab Keskkonnaamet nahkhiirtele sobivates tingimustes hoidma – konkreetsel juhul ekspert Matti Masingu poolt viidatud mitme ruutkilomeetri suuruseid vana metsa alasid, mida nahkhiired oma poegimiskoloonia toimimiseks selle koloonia ümbruses vajavad.
7.4.2.Tulenevalt eelnevast, kaasneb Keskkonnaameti registreeritud metsateatiste alusel kavandatava tegevusega eelduslikult oluline keskkonnamõju, mistõttu oleks Keskkonnaamet pidanud läbi viima keskkonnamõju hindamise KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt. Seda Keskkonnaamet teinud ei ole. Kuna Keskkonnaamet on jätnud keskkonnamõjud hindamata, on metsateatiste registreeringud õigusvastased ja tuleb tühistada. Sealjuures on kõik 10 metsateatist metsaregistrist nähtuvalt esitatud Keskkonnaametile registreerimiseks 09.11.2021 ja kõik samal päeval ka registreeritud – pole mõistlikult võimalik, et Keskkonnaamet oleks nii lühikese aja jooksul jõudnud nõuetekohaselt plaanitavate raiete mõjusid hinnata, sh nahkhiirte elupaikade olemasolu ja ulatuse välja selgitada. Vastustaja on pareerinud keskkonnamõju hindamise kohustust oma vastuses seisukohaga, et metsateatis ei ole tegevusluba KeHJS § 7 tähenduses ja seega ei tulnud selle menetluses läbi viia keskkonnamõju hindamist KeHJS tähenduses. Kaebaja sellega ei nõustu. Esiteks tuleb KeHJS tõlgendamisel lähtuda selle sõnastusest. KeHJS § 7 ei välista sõnaselgelt metsateatist tegevuslubade nimekirjast. KMH kaalumist vajavate tegevuslubadena on KeHJS §-s 7 sõnaselgelt välja toodud küll ehitusluba või ehitise kasutusluba (p 1), keskkonnakompleksluba või keskkonnaluba KeÜS tähenduses või hoonestusluba (p 2) ning nende hulka metsateatis tõesti ei kuulu. Ent KeHJS § 7 p 4 kohaselt tuleb tegevusloaks KeHJS tähenduses lugeda ka „eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument“. Väide, nagu ei hõlmaks see määratlus mitte kunagi metsateatisi, tähendaks eeldust, et metsateatisel ei saa mitte kunagi, mitte üheski olukorras olla olulist keskkonnamõju. See eeldus on väär. Metsateatisel võib olla oluline keskkonnamõju näiteks juhtudel, mil kavandatav raie võib avaldada olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Eesti on praktikas aga teadlikult tõlgendanud KeHJS sätteid õigusvastaselt ja kitsendavalt ning loobunud keskkonnamõju hindamisest raiete puhul, mis võivad mõjutada Natura alasid. Selle otsusega on riik rikkunud oma kohustust viia läbi mõju hindamine vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõikele 3. (Seetõttu algatas Euroopa Komisjon 2021. aasta suvel Eesti vastu rikkumismenetluse. Euroopa Komisjoni ametlik teadaanne, kättesaadav arvutivõrgus: https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/inf_21_2743? fbclid=IwAR2L7MXMU_xWzH0kmnQ-G6jI_nUIbLb0_aYfYPfwUuqg9RHktqeyFJyqtw0 ) Seisukohale, et metsateatise menetlemisel tuleb kaaluda KMH algatamist, on praktikas asunud ka Keskkonnaministeerium kohtuasjas nr 3-07-2209. Ent oluline keskkonnamõju võib metsateatiste puhul tuleneda ka muudest mõjudest. Kaebuses on välja toodud, et lubatud lageraied asulalähedases puhkemetsas seavad samuti ohtu inimese tervise ja heaolu KeHJS § 22 ja KeÜS § 23 lg 1 tähenduses ning rikuvad piirkonna elanike ja puhkajate õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. KeA on puhkemetsa kaitsmise argumenti pareerinud väitega, et kaebajal ei ole õigust esitada kaebust KeÜS § 23 lg 1 tähenduses piirkonna elanike ja puhkajate õiguste kaitseks. Kaebaja leiab, et puhkemetsa kaitse ning selle funktsioonide säilimine inimeste jaoks on avalik huvi, mille kaitsmise eesmärgil ongi antud keskkonnaühendustele laiendatud kaebeõigus.
KeA viide sellele, et metsateatis välistati tegevuslubade nimekirjast KeHJS muutmise seaduse eelnõu menetluses, on asjakohatu. See, et Riigikogu ei lisanud metsateatist 2008. a suvel sõnaselgelt KeHJS tegevuslubade loetellu, ei tähenda, nagu ei oleks metsateatis hõlmatud selle loetelu lõpus oleva "muu dokumendi" määratlusega. Ka KeA viide „viimase aja kohtupraktikale“ on asjakohatu. Metsateatise kui tegevusloa küsimus on kaebajale teadaolevalt kohtupraktikas põhjalikult läbi analüüsimata. Ka vastustaja viidatud Tallinna halduskohtu lahendis asjas nr 3-20-605 puudub selge sisuline analüüs, kuidas on välistatud, et metsateatist ei saa käsitleda tegevusloana KeHJS § 7 p 4 tähenduses.
7.5.Metsateatis nr 50000516075 on vastuolus ehitusseadustikuga Keskkonnaamet on metsateatise nr 50000516075 registreerinud lageraie tegemiseks tee kaitsevööndis. Ehitusseadustiku (EhS) § 72 lg 1 p 4 kohaselt on tee kaitsevööndis keelatud teha metsa lageraiet. EhS § 70 lg 3 kohaselt võib tee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda ehitise omaniku nõusolekul. Transpordiameti kooskõlastus on metsateatise registreeringust nähtuvalt õigusvastane. Raie lubamine on kaalutlusotsus, ent lageraiet lubava Transpordiameti erandi tegemist metsateatise registreeringus põhjendatud pole ega nähtu ka kaalutlusi, mis kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvalekaldumist sisuliselt õigustaksid. Kõrvaltingimused (nt Transpordiameti teavitamise kohustus) või soovitused ei kujuta endast kaalutlusi.
7.6.RMK pole kohalikke elanikke raiete planeerimisse sisuliselt kaasanud ja Keskkonnaamet pole puudutatud isikuid metsateatiste haldusmenetlusse kaasanud
7.6.1.MS § 43 lg 9 kohaselt kaasab asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel riigimetsa majandaja metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või elanikud. Kaebaja märgib, et vormiline kaasamine toimus 16. juunil 2021 metsamajandamiskava tutvustamise kaudu, kuid puudus sisuline kaasamine. Keskkonnaasjades osalemise õiguse sätestab Århusi konventsioon. Århusi konventsiooni järgimise järele valvava kontrollikomitee otsuses nr ACCC/C/2008/24 (Hispaania) märgitakse, et avalikkusel ei ole riigiasutuste otsuste suhtes otseselt vetoõigust, ent olukord, kus põhjendatud seisukohti enamasti eiratakse, rikub Århusi konventsiooni artiklit 6. Eesti Keskkonnaühenduste Koja hinnangul ei ole Eestis keskkonnaorganisatsioonide vaietel ja seisukohadel erilist kaalu, pigem jäetakse rutiinselt nende vaietes ja mujal esitatud seisukohti arvesse võtmata. Kaebaja leiab, et RMK oleks pidanud kaebaja põhjendatud seisukohti arvesse võtma kõigi arutluse all olnud metsaraiete puhul ja vähemasti lageraiest hoiduma ning otsustama säästlikumate raieviiside kasuks, kui kõnealust metsa majandada oli vaja. Kuna RMK ei võtnud üldsuse, sh kaebaja põhjendatud seisukohti arvesse mitte ühegi vaidlustatud metsateatisega hõlmatud metsaeraldise puhul, pole sisuliselt kaasamist toimunud. Kaebaja seisukohtadele RMK isegi ei vastanud, rääkimata sisulisest kaasamisest. Sisuline kaasamine puudus, mistõttu oli raie planeerimine vastuolus MS § 43 lg-ga 9.
7.6.2.Keskkonnaamet pole metsateatise kui haldusakti andmisel haldusmenetlusse kaasanud puudutatud isikuid. HMS § 11 lg 1 p 3 kohaselt on menetlusosaline mh isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada (kolmas isik). Seega on kaasamise künnis üsna madal, st kahtluse korral, kas haldusakt mõjutab isiku õigusi või kohustusi, tuleks Keskkonnaametil isik haldusmenetlusse kaasata. Kaebaja väidab, et Keskkonnaamet ei teavitanud ühtki puudutatud isikut isegi haldusmenetluse olemasolust, rääkimata kolmanda isikuna kaasamisest, ärakuulamisest (HMS § 40) või haldusakti eelnõu edastamisest. Kaebaja toob välja, et ta on varemgi aktiivselt osalenud Haapsalu ja Läänemaa keskkonnaasjades, sh märkimisväärselt Keskkonnaametiga suhelnud metsaraiete teemal. Kaebaja on suhelnud Keskkonnaametiga isegi Valgevälja piirkonnas metsateatiste teemal, juhtinud oma 05.10.2021 märgukirjas ( Mittetulundusühingu Roheline Läänemaa kiri on Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis registreeritud 05.10.2021 numbriga 13-2/21/21177. Kättesaadav
arvutivõrgus: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=30a6acd3-5a52-494c-82ab74f351bbde5c) Keskkonnaameti tähelepanu RMK poolsele kaasamisnõuete rikkumisele (kaebajale polnud suvel toimunud kaasamise raames esitatud seisukohtadele RMK isegi vastuseid vaevunud saatma, rääkimata sisulisest kaasamisest ja arvestamisest) ja palunud Valgevälja piirkonna riigimetsas metsateatisi mitte registreerida enne, kui RMK kaasamisprotsess on õigesti ja sisuliselt läbi viidud. Niisiis pidi Keskkonnaametile olema selgelt äratuntav, et metsateatistega planeeritav raie mõjutab kaebaja õigusi ja avalikke keskkonnahuve, mida kaebaja Läänemaal kaitseb. Seetõttu oli Keskkonnaamet kohustatud kaebaja kaasama huvitatud isikuna metsateatiste menetlusse kolmanda isikuna vastavalt HMS § 11 lg 1 p-le 3. Seda Keskkonnaamet ei teinud ning kaebaja huvid ja õigused jäid menetluses sootuks arvestamata. Keskkonnaamet ei ole 14.11.2021 seisuga kaebaja 05.10.2021 märgukirjale isegi vastanud ega ühelgi muul viisil kaebajat metsateatiste menetlusse kaasanud.
7.6.3.Metsateatiste registreerimisest ei teavitanud Keskkonnaamet ühtki kaebeõigusega isikut, ehkki Riigikohus on leidnud, et metsateatiste registreeringud tuleb teatavaks teha kõigile isikutele, kellel on kaebeõigus (Riigikohtu määrus 28.10.2020, 3-20-580, p 13). Kaebaja sai metsateatiste registreeringute olemasolust teada juhuse tõttu. RMK poolne sisuline kaasamata jätmine kõigi vaidlustatud metsateatistega kavandatud raiete osas, Keskkonnaameti poolne puudutatud isikute kaasamata jätmine haldusmenetlusse ja Keskkonnaameti poolne haldusaktide teatavaks tegemata jätmine, on õigusvastane.
7.6.4.Kaebaja leiab, et potentsiaalselt olulise mõjuga raiete lubamise menetlusse avalikkuse kaasamine on oluline juba tulenevalt KeÜS §-st 28, mille lõike 1 kohaselt on igaühel õigus osaleda olulise keskkonnamõjuga tegevuseks loa andmise menetluses ning olulise keskkonnamõjuga tegevuse planeerimises. KeÜS § 28 lõike 2 kohaselt tuleb avalikkust teavitada olulise keskkonnamõjuga otsuse tegemise menetlusest tõhususega, mis ei too kaasa ebamõistlikke kulusid, kuid mis tagab teabe jõudmise nende isikute kätte, kellel on oluline puutumus mõjutatud keskkonnaga. Arvestada tuleb, et need KeÜS sätted tulenevad Aarhusi konventsioonist, mille art 6 lg 2 kohaselt tuleb info kavandatud tegevuse kohta teha teatavaks asjast huvitatud üldsusele. Praegusel juhul oli tegemist olulise keskkonnamõjuga tegevusega, mistõttu metsateatise menetluses tulnuks teavitada avalikkust, vähemalt piirkonna elanikke ja aktiivseid keskkonnaorganisatsioone piisava tõhususega, et võimaldada nende osalemist menetluses.
7.6.5.Kaasamise nõuete rikkumine kujutab Tallinna Ringkonnakohtu praktika kohaselt endast vastuolu õigusaktidega MS § 41 lg 7 tähenduses (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus 21.06.2022 asjas nr 3-22-716, p 31).
7.6.6.Kaebaja ei nõustu KeA väitega, nagu ei puutuks puudused metsatööde kavasse kaasamisel üldse metsateatise menetlusse. Kui KeA hinnangul on kaasamine kohustuslik ainult metsatööde kavade menetluses, ent selle kaasamise eest vastutab RMK, tekib küsimus, milline on RMK poolt teostatava kaasamise nõuete rikkumise õiguslik tagajärg. Kui RMK ei toimi metsatööde kava kinnitamisel just haldusorganina, on esimene haldusakt raie lubatavuse kohta ikkagi metsateatis. Seetõttu peab KeA metsateatise kinnitamisel hindama, kas kaasamine oli nõuetekohane, ning rikkumised metsatööde kava menetluses toovad kaasa metsateatise õigusvastasuse.
7.6.7.KeA märgib vastuses kaebusele: "05.10.2021 esitas MTÜ Roheline Läänemaa Keskkonnaametile märgukirja (KIRKE nr 13- 2/21/21177), et nemad ei ole nõus KAH koosoleku protokolliga ning, et nemad on RMK-le teinud mitmeid ettepanekuid ning ühtlasi soovisid, et Keskkonnaamet ei kinnitaks Haapsalu linnas asuvale Valgevälja riigimetsadesse esitatavaid metsateatised enne kui kaasamine on lõpetatud. Eeltoodust järeldub, et kaasamine
toimus, kuid erinevalt kaasamiskoosolekul osalenud kohalikest elanikest, kohaliku omavalitsuse esindajast jt, kes olid lageraiega nõus, jäi kaebaja eriarvamusele." KeA väide, et teised kaasamiskoosolekul osalenud inimesed olid lageraiega nõus on vale. Mitmed koosolekul osalenud isikutest ei olnud lageraiega nõus, sh MTÜ Roheline Läänemaa (kaebuse lisad 10, 11 ja 12 tl 95-100).
7.7.Kaebaja on seisukohal, et KeA on rikkunud metsateatiseid välja andes uurimispõhimõtet. KeA on jätnud välja selgitamata nahkhiireliikide leidumise konkreetsel alal ja ei ole elupaika kaitse alla võtnud LKS § 48 lg 2 mõistes, kuid see tähenda, et riik tohiks II kaitsekategooria liigi elupaiga hävitada või et isendikaitse reeglid (LKS § 55 lg-d 1, 3 ja 6) ei kehtiks. Ekspert M. Masing on koostanud eksperthinnangu nahkhiirte osas ja märgib, et leitud nahkhiirte kolooniate esinemine näitas metsa kõrget väärtust elupaigana ja teiste, sh ohustatud linnuliikide esinemise võimalikkust. Kaebaja on palunud vastustajal läbi viia lindude inventuuri, millest on vastustaja keeldunud. Eksperdihinnangust nähtub, et Valgevälja piirkonnas leitud nahkhiireliigid vajavad olemasolevat vana metsa. Kaebaja toob kaebuses välja, et samas piirkonnas on juba varem intensiivseid raieid, eelkõige lageraieid tehtud, nimelt RMK andmetel on vana metsa osakaal Valgevälja metsas 23,8% ja noore metsa osakaal 33,6%5. Keskkonnaamet on RMK-l lubanud täiendavat lageraiet teha just vanades väärtuslikes metsades. Need metsad on eksperdi sõnutsi nahkhiirtele elupaigana vajalikud. Vana metsa kadumine on pöördumatu muutus, nagu ka nahkhiirte kadumine piirkonnast sobiva elupaiga hävimise tagajärjel. Ekspert M. Masing on viidanud, et nahkhiirte poegimiskolooniate kadumine metsast või pargist muudab selle paiga ökoloogilist seisundit (väärtust), sest siis kaob elupaiga võime taastoota nahkhiirte asurkondi. Ökoloogiliselt degradeerunud metsas või pargis kannatavad ka teised ohustatud ja kaitse all olevad loomarühmad, sh linnud. RMK poolt koostatud 16.11.2021 kaasamiskoosoleku protokollist (Valgevälja kaasamiskoosoleku protokoll: kättesaadav arvutivõrgus: https://rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/korgendatud-avaliku-huviga-alad/ ettepanekud/valgevalja-laanemaa-16-06-2021?) ilmneb, et RMK korraldatud kaasamiskoosolekul palus kaebaja, et RMK viiks läbi enne raiet inventuuri ohustatud liikide ja loodusväärtuste kohta raiealadel. Eelviidatud protokollist nähtub ka järgmist: „RMK esindajate sõnul on nende ekspertide hinnang piisav ja kui MTÜ soovib inventuuri ise oma kulu ja kirjadega läbi viia, siis RMK- pole selle vastu midagi. MTÜ Roheline Läänemaa küsis RMKlt vahendeid, et ohustatud liikide ja muid loodusväärtusi hinnata. RMK esindajad selgitasid, et neil selleks raha ei ole ja paluti pöörduda Keskkonnaameti või KIKi poole või finantseerida seda enda vahenditest.“ Kui RMK riigiasutusena sai kaebajalt teavet ohustatud liikide võimalike esinemise kohta raiesse mineval alal, oleks RMK pidanud sellest pädevat riigiasutust, Keskkonnaametit teavitama. Samuti oleks võinud RMK ise elupaikade inventuurid tellida, et kavandatavate lageraiete õiguspärasus välja selgitada, sest RMK on FSC (Metsahoolekogu – Forest Stewardship Council) sertifikaadi kasutaja (Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.rmk.ee/puidumuuk-1/puidumuuk/sertifikaadid-fscpefc ). Nimetatud sertifikaadi nõuete järgi ei tohi RMK mh teha raieid vastuolus kehtivate õigusaktidega, sh vastuolus loodusdirektiiviga. Kui RMK-l ei ole raha FSC sertifikaadi nõuete järgimiseks, sh raiutaval alal loodusväärtuste väljaselgitamiseks, ei tohiks RMK seda sertifikaati kasutada. Kaebaja juhtis 05.10.2021 kirjas (Keskkonnaamet on kirja oma dokumendiregistris registreerinud numbriga 13-2/21/21177. Kättesaadav arvutivõrgus: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=30a6acd3-5a52-494c-82ab-74f351bbde5c) ka
Keskkonnaameti tähelepanu inventuuride läbiviimise vajalikkusele, viidates, et oli seda RMK-le kaasamiskoosolekul selgitanud. Seega olid nii RMK kui ka Keskkonnaamet aegsasti enne 09.11.2021 metsateatiste esitamist teadlikud, et Keskkonnaamet pole uurimispõhimõtet järginud ja on jätnud olulise tähendusega asjaolud (ohustatud liikide ja muude loodusväärtuste esinemise) välja selgitamata. Ohustatud liikide ja muude loodusväärtuste võimalik esinemine alal on olulise tähendusega asjaolu, mis mõjutab metsateatise registreerimise otsuseid. Keskkonnaametil oli kohustus HMS §-st 6 nähtuvalt korraldada või tellida nahkhiirte inventuur ja lindude inventuur, kuid selle asemel tegi ta 09.11.2021 metsateatistele lubava märke. Kaebaja on nüüd vastustaja asemel ühe olulise tähendusega asjaolu välja selgitanud, esitades käesolevaga nahkhiirte inventuuri tulemused. Keskkonnaamet peaks uurimispõhimõtet ülejäänud osas järgima ja selgitama välja, mis linnuliigid Valgevälja metsi asustavad. Ekspert M. Masingu hinnangul näitab nahkhiireliikide ilmnemine elupaiga kõrget ökoloogilist väärtust. Järelikult leidub seal eelduslikult veelgi kaitseväärtuslikke liike. Rääkimata muust keskkonnamõjust (lageraie mõju olulisele puhkealale, väärtuslikule maastikule), nähtub KeA vastusest, et isegi võimalike looduskaitseliste väärtuste (kaitsealuste nahkhiireliikide) ilmnemise järel on KeA jäänud seisukohale, et see ei puuduta kavandatavat raiet, kuna andmed (kaebaja esitatud ekspertiis) selgusid pärast metsateatise andmist. Kaebaja hinnangul näitab see üksnes seda, et KeA ei selgitanud enne metsateatise kinnitamist piisava hoolsusega välja alal esinevaid loodusväärtusi. Kuivõrd KeA-le oli menetluse käigus teada antud vajadusest viia läbi inventuur, tulnuks KeAl ettevaatusprintsiibist (KeÜS § 11) lähtuvalt metsateatise kinnitamisega oodata vähemalt seni, kuni andmed võimalike kaitsealuste liikide kohta selgeks saavad. Uurimisprintsiibist lähtuvalt tulnuks KeA-l endal nende olemasolu või puudumine alal välja selgitada. KeA pidi olema teadlik, et RMK oli lubanud viia enne raiet läbi ohustatud liikide inventuuri, ning puudub info, et selline inventuur oleks RMK poolt läbi viidud. MTÜ Roheline Läänemaa tõstatas inventuuride teema RMK metsatööde kava kaasamiskoosolekul 16.06.2021, sest jäi arusaamatuks, kuidas RMK tagab metsaseadusest tuleneva kohustuse pidada metsade majandamisel silmas ka metsade ökoloogilist aspekti, kaitsta Valgevälja metsa ökosüsteemi ja säilitada elustiku mitmekesisust, kui enne raieplaanide koostamist ei viida läbi elustiku inventuure. Raied, eriti lageraied, võivad hävitada kaitstavate liikide elupaikasid ja muuta drastiliselt nende elutingimusi. Selleks, et elurikkus säiliks ka metsade majandamisel, tuleb olla teadlik alal elutsevatest liikidest ja liikide levimise mehhanismidest maastikus. Samuti kirjutab Haapsalu linna aselinnapea Helen Rammu koosolekule järgnenud kirjavahetuses, et ökoloogilised aspektid olid jutuks koosoleku ajal “Lisaks oli vaja uurida, kas raiutavatel aladel on I või II kategooria kaitsealuseid liike.“ (Vt Helen Rammu 21.06.2021 e-kiri, käesolevate seisukohtade lisa 4 (tl 82-85), lk 4- 5). RMK kui kolmanda isiku vastuses kaebusele on kirjas: “Koosoleku otsuse kohaselt teeb MTÜ Roheline Läänemaa RMK Looduskaitseosakonnale taotluse raiealade loodusväärtuste ja liikide ülevaatamiseks enne raietega alustamist, et vältida loodusväärtuste ja haruldaste liikide kahjustamist. Kolmas isik märgib, et kaebaja ei ole ühtegi sellekohast ettepanekut teinud.” KeA vastuses kaebusele on kirjas: “KAH koosolekul otsustati, et raiesse kavandatavad langid tehakse väiksemaks ning MTÜ Roheline Läänemaa teeb RMK looduskaitseosakonnale taotluse raiealade loodusväärtuste ja liikide üle vaatamiseks enne raietega alustamist.” Need RMK ja KeA väited on eksitavad. Juba koosolekul ja hilisemas kirjavahetuses jäi kohaliku omavalitsuse esindaja survel tegelikult kehtima kokkulepe, et RMK võiks ise suhelda RMK looduskaitseosakonnaga, kuna tegemist on sama organisatsiooniga. MTÜ Roheline Läänemaa lubas uurida paralleelselt muid võimalusi inventuurideks, kuna RMK
esindajad olid resoluutsed, et MTÜ peaks seda tegema oma kuludega. Siiski kinnitab RMK Läänemaa metskonna metsaülem Tanel Ehrpais oma kirjas koosolekul osalejatele, et: “lisaks seadusest tulenevatele kitsendustele oleme alal läbi viinud ka vääriselupaikade inventuuri ja enne raiet viime läbi ka ohustatud liikide inventuuri. Seda ei lisa protokolli, kuna antud aspekte on arvestatud” (vt Tanel Ehrpaisi 30.06.2021 e-kiri, käesolevate seisukohtade lisa 4 (tl 82-85), lk 1). MTÜ Roheline Läänemaa oma 06.07.2021 e-kirjas ja 07.09.2021 kirjas RMKle teeb ettepaneku mitte alustada raietega enne kui inventuurid on läbi viidud, sest tegelikult saaks alles pärast nimetatud inventuuride valmimist teha nende tulemustest lähtuvaid ettepanekuid Valgevälja puhkemetsade majandamise kavasse (vt MTÜ Roheline Läänemaa 06.07.2021 ekiri (lisa 5 tl 86 ja selle pöördel) ja MTÜ Roheline Läänemaa 07.09.2021 kiri (lisa 6, tl 8788)). MTÜ Roheline Läänemaa on organiseerinud praeguseks nahkhiirte (vt tl 35-44p), lindude ja taimestiku (vt lisa 9, tl 91-94) ja seenestiku uuringu (vt lisa 8, tl 90) (seenestiku uuring ei ole lõpule viidud, samuti on lõpetamata nahkhiirte uuring). Siiani kogutud andmed tõestavad, et Valgevälja metsas leidub loodusväärtusi, millede säilimine lageraiete ja vana metsa kadumise järel on ohustatud. Kokkuvõtvalt on kaebaja hinnangul selge, et Keskkonnaamet on lubanud teha lageraiet alal, kus esinevad olulised loodusväärtused, ilma et ta oleks nende esinemist või puudumist eelnevalt välja selgitanud või kaalunud, milline keskkonnamõju raiega kaasneb. Seejuures oli Keskkonnaamet teadlik ohustatud liikide võimalikust esinemisest alal kui sellest, et RMK oli andnud lubaduse viia alal läbi ohustatud liikide inventuur, mille täitmise kohta teave puudub. Metsateatise kinnitamisel oleks Keskkonnaamet seetõttu pidanud ise vastava teabe välja selgitama. Uurimispõhimõtte rikkumine mõjutas käesoleval juhul haldusaktide andmist. Olulise tähendusega asjaolude välja selgitamata jätmise tõttu on metsateatiste registreeringud õigusvastased ja tuleb tühistada.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja palub jätta kaebuse täielikult rahuldamata ja esitab kaebusele alljärgnevad vastuväited
8.1.Tulenevalt metsaseaduse (edaspidi MS) § 1 lg 2 on metsateatise menetlus võrreldes tavalise haldusmenetlusega erimenetlus. Metsateatise registreerimisega metsaregistris annab KeA elektroonilises vormis haldusakti. Elektroonilisele haldusaktile kohaldatakse kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi (HMS § 55 lg 3). See, et seadus võimaldab elektroonilises vormis antud haldusakti puhul arvestada vormist tulenevaid erisusi, ei tähenda, et täitmata võiks jätta haldusmenetluse seaduses isikute kaitseks sätestatud olulised nõuded, sh haldusakti põhjendamise kohustuse (HMS § 56) ja vaidlustamisviite lisamise kohustuse (HMS § 57), (vt Riigikohtu lahend asjas 3-20-580). Antud juhul on lisatud vaidlustamisviited ja põhjendused osas, mis käsitlevad EhS § 72 lg 1 p 4 ja § 70 lg 2 tulenevaid piiranguid. Seega on ebaõige kaebaja väide, et Keskkonnaamet on jätnud kaalutlemata raiete lubamise teekaitsevööndis. Selgitame, et registreeringu formaat ei võimalda haldusakti pikka põhjendamist. Lisaks, võib kohus lugeda haldusakti põhjendusteks vaideotsuste põhjendused ning arvestada ka kohtumenetluses esitatud põhjendusi (Riigikohus asjas nr 3-3-1-29-12 jt). Eriti põhjendatud on see just metsateatiste menetluses arvestades registreeringu formaadi eripära. Seega on Keskkonnaameti vaidlustavad otsused kohtulikult kontrollitavad (vt Tallinna Halduskohtu otsus nr 3-20-2652). HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud
rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Seega isegi juhul, kui nõustuda kaebajaga selles, et vaidlustatud haldusaktid on põhjendamispuudusega, st ei oma kaebaja jaoks piisavalt pikka põhjendust, ei saa kaebaja sel põhjusel nõuda kaebuse rahuldamist, kuna olenemata sellest, kui mahukas on metsateatisele lisatav põhjendus, st, kas 1 lause või 10 lk, tuleb MS § 41 lg 8 1 kohaselt metsateatis metsaregistris kinnitada igal juhul, kui kavandatav raie ei ole vastuolus õigusaktide nõuetega.
8.2.Vaidlustatud registreeringud ei ole vastuolus üldplaneeringuga. Vaidlustatud registreeringutega hõlmatud raie ala asub Lääne maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (2005) ja Ridala valla üldplaneeringuga määratud väärtuslikul maastikul (Paralepa-Pullapää-Topu) ning ühtlasi ka rohevõrgustiku koridoris. Paralepa-Pullapää-Topu väärtuslik maastik on kaardil määratud 3497 hektari suuruse alana ja hõlmab kogu ala, mis jääb endisest Haapsalu linnast lääne suunas (Lihula maanteest Rohuküla sadamani). Ridala valla üldplaneeringus on öeldud, et üldplaneeringuga seatakse täiendavaid tingimusi väärtuslike maastike säilimise tagamiseks sh väärtuslikel maastikel ei teostata tegevusi, mis rikuvad väärtusliku maastiku ilmet, sealhulgas lageraie on lubatud vaid äärmisel vajadusel. Ridala valla üldplaneeringus on Paralepa-Pullapää-Topu väärtusliku maastiku kohta öeldud, et tegu on riikliku tähtsusega väärtuslike loodus-ja ajaloolis-kultuuriliste elementidega maastik. ParalepaPullapää-Topu maastikule on üldplaneeringuga seatud nõue, et lageraie maatulundusmaa ja eluasemekohtade maa sihtotstarbega maal on lubatud vaid äärmisel vajadusel. „Äärmine vajadus“ on määratlemata õigusmõiste, Ridala valla üldplaneeringus puudub selgitus, mida tuleb üldplaneeringu kohaselt äärmiseks vajaduseks pidada. 16.06.2021 toimunud kaasamiskoosolekul selgitas RMK esindaja planeeritavate raiete vajalikkust kohalikele elanikele ja kogukonnale. Kaasamiskoosolekul osalesid kohalikud elanikud, mitmed keskkonnaorganisatsioonid ning teiste hulgas ka Haapsalu aselinnapea Helen Rammu. Koosoleku protokollist nähtuvalt, ei ole aselinnapea pidanud kavandatavaid raieid üldplaneeringuga vastuolus olevaks. Keskkonnaametile teadaoleval ei ole kohalik omavalitsus ka varasemalt pidanud Valgevälja metsas planeeritavaid uuendusraieid üldplaneeringuga vastuolus olevaks. Keskkonnaametile teadaolevalt on RMK Haapsalu linnavolikogus kahel korral (28.09.2018 ja 25.09.2020) tutvustanud „RMK metsade majandamise kava Haapsalu linna väärtuslikel maastikel aastatel 2020-2030“ (edaspidi metsade majandamise kava) ning omavalitsus ei ole kummalgi korral raieid Valgeväljal pidanud üldplaneeringuga vastuolus olevaks. Seega kohalik omavalistus, kui ruumilise planeerimise korraldaja ning selle eest vastutaja ja üldplaneeringu tõlgendamiseks pädevaim isik, ei ole pidanud Valgevälja metsades RMK planeeritavaid uuendusraieid üldplaneeringuga vastuolus olevaiks. Keskkonnaametil puudus põhjus teistsugusele järeldusele jõudmiseks. Kokkuvõtvalt, üldplaneeringu tõlgendamisel lähtus Keskkonnaamet RMK poolt 16.06.2021 kaasamiskoosolekul antud selgitustest raie vajaduse kohta ja samal koosolekul saavutatud kokkulepetest ning leidis, et kavandatud raied ei ole vastuolus kehtiva üldplaneeringuga.
8.3.Metsateatiste menetlustes ei viida läbi keskkonnamõju hindamist. Kaebaja viitab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 22 toodud olulise keskkonnamõju definitsioonile ning leiab, et vaidlustatud registreeringud on õigusvastased ning Keskkonnaamet oleks pidanud läbi viima keskkonnamõju hindamise KeHJS § 3 lg 1 p 1 alusel. Seejuures ei selgu kaebusest, kas keskkonnamõju oleks tulnud hinnata kõigi vaidlustatud registreeringute puhul eraldi või mitte, arvestades, et iga vaidlustatud registreering on haldusakt.
KeHJS § 3 lg 1 p 1 sätestab, et keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS alusel läbiviidava keskkonnamõju hindamise eelduseks on tegevusloa taotluse esitamine, mille pinnalt otsustaja saab otsustada, kas keskkonnamõju hindamine tuleb algatada või mitte (KeHJS § 11). Metsateatis ei ole tegevusluba KeHJS § 7 mõttes ning vastav seadusandja tahe nähtub selgelt ka KeHJS muutmise seaduse eelnõu menetlemisel, mille käigus jäeti metsateatis tegevuslubade nimistust välja (eelnõu menetluse käigus jäeti arvestamata ettepanek metsateatise tegevuslubade nimistusse lisamiseks). Riigikogu otsustas KeHJS muutmise seaduse (jõustunud 01.07.2008, RT I 2008, 34, 209) eelnõu menetlemisel, et KeHJS § 7 tegevuslubade loetelusse metsateatise lisamine ei ole põhjendatud, vaid see vajab põhjalikumat analüüsi. Seega ei ole metsateatis tegevusluba KeHJS § 7 mõistes ning vaidlustatud registreeringute menetluses ei tulnud läbi viia keskkonnamõju hindamist KeHJS tähenduses. Keskkonnaameti seisukohta toetab ka viimase aja kohtupraktika (vt kohtu seisukohti haldusasjades 3-20-605). Kuigi vaidlustatud metsateatiste menetlustes ei pidanud Keskkonnaamet läbi viima keskkonnamõjude hindamisi KeHJS alusel, on Keskkonnaamet seisukohal, et vaidlustatud registreeringute alusel tehtavate raietega ei kaasne olulist keskkonnamõju, sh ka kumulatiivselt mitte.
8.4.Kaebajal ei ole õigust esitada kaebust KeÜS § 23 lg 1 tähenduses piirkonna elanike ja puhkajate õiguste kaitseks. Seega palub Keskkonnaamet jätta kohtul tähelepanuta kaebuse p 7.2 esitatud kaebaja seisukohad.
8.5.Kohus saab haldusakti õiguspärasust hinnata selle andmise aja seisuga. Käimasolevas kohtumenetluses esitas kaebaja kohtule looduskaitselise uurimistöö kokkuvõtte „Nahkhiirte inventuur Valgevälja metsas 2021. aasta juulis“(edaspidi 25.11.2021 töö). Töö valmis 25.11.2021. Keskkonnaamet sai viidatud 25.11.2021tööst teada kohtumenetluse käigus. Keskkonnaameti hinnangul annab ühekordne detektoriga üle lendavate nahkhiirte registreerimine infot küll selle kohta, et nahkhiired seda metsa kasutavad, kuid liigi arvukuse ja oluliste elupaikade teadasaamiseks, sellest ei piisa. 25.11.2021 töös esitatud andmed kvalifitseeruvad pigem juhuvaatlusteks. Keskkonnaameti hinnangul ei ole andmete kogumise metoodika olnud piisavalt põhjalik, selleks et nende vaatluste põhjal saaks keskkonnaregistris liikide elupaigad registreerida. 25.11.2021 töös ei ole tuvastatud ühtegi varjepaika ega koondumiskohta. Keskkonnaameti peadirektori 15.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/150 „Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava“ p 9.2 „Leiukoha pindalalise kaardistamise põhimõtted“ kohaselt: “Kui on registreeritud lihtsalt nahkhiir lennul ja tegemist on toitumisalaga (nt veekogude ääres), siis tuleks see kanda hoopis Loodusvaatluste andmebaasi või Keskkonnaregistri alamkirjete kihile.“ Lisaks eeltoodule märgime, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.05.2004 määrusele nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu“ § 8 lg 2 p 41, 43, 44, 49 ja 51 kuuluvad veelendalne (Myotis daubentonii) väikelendlane (tõmmulendlane (Myotis brandtii) ja/või habelendlane (Myotis mystacinus)), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) ja põhjanahkhiir (Eptesicus nilssonii) II kaitsekategooria liikide hulka. Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 48 lg 4 rakendub piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse. Kohus saab metsateatiste õiguspärasust hinnata nende andmise aja seisuga (HMS § 54). Metsateatiste registreerimise hetke seisuga ei olnud 25.11.2021 töös väljatoodud nahkhiirlaste elupaiku EELIS-sse kantud. Järelikult ei saanud Keskkonnaamet metsateatise andmisel ka arvestada elupaikadega, mida keskkonnaregistris ei olnud. Vaatamata sellele on vaidlustatud metsateatised õiguspärased kuna olenemata sellest, kas vastavad isendikaitset puudutavad
soovitused on metsateatisele kantud või mitte, tuleb raiete tegemisel lähtuda LKS § 55 toodud isendikaitse sätetest. II kategooria kaitsealuse liigi elupaik ei ole ei lageraiete keelamise aluseks. Arvestades eeltoodut, palub Keskkonnaamet jätta kaebaja 25.11.2021 taotlus rahuldamata.
8.6.Registreering nr 50000516075 ei ole vastusolus ehitusseadustikuga. Metsateatistega nr 50000516075 kavandatud raieala asub osaliselt riigimaantee nr 16113 Rohuküla-Ahli-Ridala kõrvalmaantee kaitsevööndis, mille ulatus on EhS § 71 lg 2 kohaselt 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast. EhS § 72 lg 1 p 4 kohaselt on tee kaitsevööndis keelatud teha metsa lageraiet. EhS § 70 lg 3 alusel võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Nõusoleku andmise eest ei või kaitsevööndiga ehitise omanik võtta tasu ega nõuda selliste lisapiirangute kehtestamist, mis ei seondu ohutusega. Ehitise omanik ei või nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda. EhS § 92 lg 6 sätestab, et riigitee on riigile kuuluv tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab Transpordiamet. Keskkonnaameti ja Maanteeameti (tänane Transpordiamet) esindajad on riigiteede kaitsevööndites lageraiete lubamise korda arutanud 23.01.2019 koosolekul. Seejärel edastas Maanteeamet 25.02.2019, olles kaalunud lageraiete lubamist riigiteede kaitsevööndis, Keskkonnaametile e-kirja teel tingimused ja soovitused, mille täitmisel annab Maanteeamet ehitise omanikuna loa riigimaanteede kaitsevööndis lageraiete tegemiseks (st EhS-st tulenevast lageraie keelust kõrvale kaldumiseks). Keskkonnaamet lisab automaatselt antud tingimused ja soovitused alates 22.08.2019, mil rakendus tööle vastav metsaregistri arendus, igakordselt metsateatistele, mis kattuvad riigiteede kaitsevööndiga. Seda on tehtud ka metsateatise nr 50000516075 puhul.
8.7.Kaasamine metsateatiste menetlusse. Kohtuasjas 3-21-1187 on Tallinna Halduskohus märkinud: „MS ei näe ette keskkonnaorganisatsioonide kaasamist metsateatiste registreerimise menetlusse. MS on HMS suhtes eriseaduseks ning metsateatiste registreerimise menetlus on tavapärasest haldusmenetlusest erinev. Metsateatiste registreerimise menetluses on rõhku pandud menetluse kiirusele. Kohus nõustub Õiguskantsleri 03.04.2018 kirjas nr 6-1/180178/1801556 väljendatud seisukohaga, et metsateatiste registreerimise menetlus ei ole tavapärasest haldusmenetlusest piiratuma kaasamise tõttu õigusvastane. Ka asjaolu, et kaebaja on kaevandamisloa menetluses menetlusosaline, ei tähenda, et ta oleks tulnud kaasata metsateatiste registreerimise menetlusse. Kokkuvõttes ei ole Keskkonnaamet kaebajat õigusvastaselt menetlusse kaasamata jätnud. Kuivõrd kaebajat ei tulnud menetlusse kaasata, ei pidanud vastustaja teda menetluse käigus ka ära kuulama. Ka ei olnud vastustajal kohustust metsateatisi kaebajale kätte toimetada. Kuivõrd kaebaja on metsateatised tähtaegselt vaidlustanud, on vastustaja tegevus metsateatiste avaldamisel olnud käesoleval juhul ilmselgelt piisav“. Keskkonnaorganisatsiooni õigused on kaitstud läbi KeÜS 30 lg 2, mis annab neile juurdepääsu õiguskaitsele keskkonnaasjades. Nagu juba eelpool öeldud, on metsateatiste menetlus võrreldes tavapärase haldusmenetlusega erinev. HMS § 5 lg 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt. Metsateatiste menetluses on Keskkonnaameti kaalutlusõiguse raamid toodud MS § 41 lg 8, mis sätestab, et kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele, on Keskkonnaametil õigus selle registreerimisest keelduda. Sellest järeldub üheselt, et õigusaktidele vastava raie registreerimisest keeldumiseks Keskkonnaametil õigust ei ole. Asjaolu, et kaebaja jäi juunis 2021 toimunud KAH alade kaasamiskoosolekul eriarvamusel ning saatis Keskkonnaametile ka sellekohase kirja, ei tähenda, et Keskkonnaamet oleks
pidanud kaebaja metsateatiste menetlusse kaasama. Rõhutame veel kord, et kui raie vastab õigusaktide nõuetele, tuleb see metsaregistris registreerida. Metsateatiste registreerimise hetkel ei eksisteerinud õigusakti, millega raied oleksid vastuolus olnud. Kaebaja eriarvamus ei ole raietest keeldumise aluseks metsaseaduse tähenduses.
8.8.Raied kõrgendatud avaliku huviga aladel. Kuigi metsateatiste õiguspärasuse hindamisel ei ole oluline RMK poolne tegevus raiete planeerimisse kaasamisel, märgime, et kaebus p 11 toodud väited on kohut eksitavad. MS § 43 lg 9 sätestab, et asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel kaasab riigimetsa majandaja metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või elanikud. Sätte eesmärk on leida võimalikult suur tasakaal metsa majandamise ja kohalike elanike huvi vahel säilitada nende senine elukeskkond võimalikult puutumatuna. Kuna Valgevälja (kus asuvad ka vaidlustatud registreeringutega planeeritud raiete alad) on arvatud kõrgendatud avaliku huviga alade (KAH alad) hulka, siis korraldas RMK juunis 2021 Valgevälja kaasamiskoosoleku, kus lisaks kohalikuke kogukonnale ja elanikele osales ka kaebaja. Nimetatud koosoleku protokollis on kirjas, et MTÜ Roheline Läänemaa jääb eriarvamusele lageraie ainuvõimalikkuse kohta ning et KAH alasid peaks majandama valikraietega. KAH koosolekul otsustati, et raiesse kavandatavad langid tehakse väiksemaks ning MTÜ Roheline Läänemaa teeb RMK looduskaitseosakonnale taotluse raiealade loodusväärtuste ja liikide üle vaatamiseks enne raietega alustamist. 05.10.2021 esitas MTÜ Roheline Läänemaa Keskkonnaametile märgukirja (KIRKE nr 132/21/21177), et nemad ei ole nõus KAH koosoleku protokolliga ning et nemad on RMK-le teinud mitmeid ettepanekuid ning ühtlasi soovisid, et Keskkonnaamet ei kinnitaks Haapsalu linnas asuvale Valgevälja riigimetsadesse esitatavaid metsateatised enne, kui kaasamine on lõpetatud. Eeltoodust järeldub, et kaasamine toimus, kuid erinevalt kaasamiskoosolekul osalenud kohalikest elanikest, kohaliku omavalitsuse esindajast jt, kes olid lageraiega nõus, jäi kaebaja eriarvamusele.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
9.Kolmas isik leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. RMK leiab, et metsateatiste, mille tühistamist kaebusega nõutakse, registreerimisel kaalus Keskkonnaamet igakülgselt kavandatavate raiete vastavust õigusaktide nõuetele.
9.1.Kolmas isik leiab, et metsateatised ei ole vastuolus Ridala valla üldplaneeringuga. Raie on tavapärane metsa majandamise viis. EV Põhiseaduse § 32 lg 2 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Eeltoodule tuginedes ja lähtudes eesmärgist tagada nii looduslik tasakaal kui ka tasakaal ühiskonna ootuste ja metsaomanike huvide vahel on õigusaktidega metsa majandamisele seatud mitmeid piiranguid (looduskaitse eesmärgil seatud piirangud, planeeringutega seatud piirangud jne). Omakorda sellest lähtudes on seadusandja pidanud vajalikuks kohustada metsaomanikku, sealhulgas ka riigimetsa majandajat, teavitama kavandatavatest raietest, et kontrollida tegevuse õigusaktidele vastavust. Metsateatise esitamist ja menetlust reguleerib MS § 41 ja metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad on sätestatud keskkonnaministri 11.08.2017 määruses nr 28. Viidatud aktide kohaselt tuleb metsaomanikul enne raiega alustamist esitada metsateatis pädevale asutusele, kelleks on MS § 41 lg 1 kohaselt Keskkonnaamet. MS § 41 lg 7 kohaselt kontrollib Keskkonnaamet kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele. Kui kavandatav raie vastab õigusaktides sätestatud nõuetele ning seadustega kitsendusi ei ole kehtestatud, raie registreeritakse MS § 41 lg 81 kohaselt (registreering).
Riigimetsa majandajal on metsaseaduse § 43 lõikest 7 tulenevalt kõik metsa majandamisest tulenevad metsaomaniku õigused ning ta peab täitma kõiki metsaomanikule seaduse ja selle alusel antud õigusaktiga pandud kohustusi. Ka kolmanda isiku esitatud metsateatistele kehtib metsaseaduse § 41 lõige 81, st kui kavandatud raie vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele, siis tuleb see metsaregistris registreerida. Õigusaktid ega planeering ei keela raie tegemist rohevõrgustiku alal. Kui planeeringuga ei ole täpsustatud rohevõrgustiku toimimist tagavaid tingimusi, puudub Keskkonnaametil õiguslik alus registreeringust keelduda.
9.2.RMK on kohalikud elanikud raiete planeerimisse kaasanud. Metsaseaduse § 43 lõike 9 kohaselt kaasab riigimetsa majandaja asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või elanikud. Nimetatud sätte metsaseadusesse lisamiseks väljatöötatud seaduseelnõu seletuskirjas on öeldud: „Igaühel võiks olla õigus teada, milliseid muutusi tema kodulähedases riigimetsas kavandatakse. Kaasamise kaudu peaks RMK arvestama võimalusel kohalike kogukondade seisukohtadega.“ Kolmas isik selgitab, et metsateatistega hõlmatud alal Valgevälja piirkonnas täitis RMK metsaseaduse § 43 lõikes 9 ettenähtud kohustust ja tutvustas kavandatavaid raieid kohalikule kogukonnale ja elanikele. 03.06.2021 avaldati Haapsalu linna veebilehel info 16.06.2021 toimuva raieid tutvustava avaliku koosoleku kohta. (Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.haapsalu.ee/et/uudised-ja-teated//asset_publisher/5lCLz9ULV3w3/content/id/ 31214246?redirect=http%3A%2F%2Fwww.haapsalu.ee) 16.06.2021 toimus kaasamiskoosolek, mille tulemusena otsustati, et RMK teeb raielangid väiksemad, kui oli planeeritud. Esialgselt oli planeeritud HS043 eraldis 7 2,12ha suurusena. Kokkuleppel muudeti see 1,09 ha suuruseks langiks. HS043 eraldisel 3 oli planeeritud raie 3,33 ha suurune, kokkuleppel muudeti see 1,13 ha suuruseks. HS043 eraldis 10 oli algselt planeeritud 1,99 ha suuruse langina, kokkuleppel muudeti see 1,13 ha suuruseks. Kokku vähenes raiete pindala 2,1 ha võrra. Lisaks otsustati muid kohalike elanike poolt tõstatatuid küsimusi, mille tulemusena RMK tegi muudatusi metsamajandustööde planeerimisel (protokoll lisatud tl 55-57). Koosoleku otsuse kohaselt teeb MTÜ Roheline Läänemaa RMK Looduskaitseosakonnale taotluse raiealade loodusväärtuste ja liikide ülevaatamiseks enne raietega alustamist, et vältida loodusväärtuste ja haruldaste liikide kahjustamist. Kolmas isik märgib, et kaebaja ei ole ühtegi sellekohast ettepanekut teinud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10.Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt.
11.Praeguse vaidluse esemeks on Keskkonnaameti poolt 09.11.2021 registreeritud metsateatiste nr 50000516075, nr 50000516077, nr 50000516079, nr 50000516081, nr 50000516083, nr 50000516085, nr 50000516087, nr 50000516089, nr 50000516091 ja nr 50000516093 õiguspärasus. Kaebaja kui keskkonnaorganisatsioon taotleb nende tühistamist põhjusel, et metsateatiste registreeringud kui raieload on vastuolu strateegiliste planeerimisdokumentidega – täpsemalt Ridala valla üldplaneeringuga. Samuti on jäetud õigusvastaselt hindamata keskkonnamõju, vastustaja on rikkunud uurimiskohustust ja kaasamise põhimõtet. Lisaks on metsateatis nr 50000516075 vastuolus ehitusseadustikuga.
12.Metsateatiste väljastamise menetlust reguleerib eelkõige, aga mitte ainult, metsaseadus
(MS).
MS § 41 lg 1 p 1 kohaselt esitab metsaomanik või tema esindaja Keskkonnaametile kavandatavate raiete kohta metsateatise MS § 41 lg 4 sätestatud viisil (paberil, digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga või muu elektroonilise kanali kaudu, mis võimaldab ühest tuvastamist. MS § 41 lg 7 kohaselt kontrollib Keskkonnaamet nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele. Juhul, kui kavandatud raie vastab õigusaktide nõuetele, registreerib Keskkonnaamet selle MS § 41 lg 8 1 alusel metsaregistris ja metsaseaduse § 41 lg 13 alusel võib metsaomanik teha raiet 12 kuu jooksul pärast raie registreerimist metsaregistris. Juhul, kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele, on Keskkonnaametil õigus tegevus põhjendatud kirjaliku haldusaktiga keelata (MS § 41 lg 8).
13.Vastavalt keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ (määrus nr 28) § 2 lg 3 kontrollib Keskkonnaamet 15 tööpäeva jooksul pärast metsateatise saamist selle nõuetekohasust ja raie vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Vastavalt sama määruse § 4 lg-le 1 registreeritakse õigusaktide nõuetele vastav raie metsaregistris. Kui metsateatis on esitatud paberil või digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga, saadab Keskkonnaamet metsateatise esitajale raie registreerimise kohta registriväljavõtte. Sama määruse § 4 lg 2 kohaselt võib keskkonnaamet põhjendatud juhtudel seada õigusaktidest lähtuvalt täiendavaid tingimusi metsateatisega kavandatud raie tegemiseks. Metsaregistris registreeritud metsateatist ja metsaregistris 10 aastat (määrus nr 28 § 5 lg 2).
sellega
seotud
dokumente
säilitatakse
14.Kohus jääb oma varasemas kohtuotsuses nr 3-21-1203 avaldatud seisukoha juurde ja märgib kõigepealt, et metsateatise mõiste iseenesest on metsaseaduses keeleliselt ebaõnnestunud ja puht keelelises mõistes isegi eksitav ning praktilises õiguslikus kasutuses segadust tekitav. Sisuliselt on tegemist raieloa taotlusega, mitte teatisega metsa kohta. Taotluse alusel väljastatakse alles pärast seadusega nõutud vajalike kontrollide läbimist raieluba (registreeritakse metsateatis metsaregistris – antakse raieloa sisuga haldusakt) või keeldutakse raieõiguse andmisest. Kohus märgib, et sellise olemuslikult eksitava mõiste kasutamine tekitab paratamatult vajaduse mõiste kasutamisel tähelepanelikult jälgida, millises mõttes metsateatise mõistet mingil ajahetkel seaduses ja ka haldusmenetluses kasutatakse. Kohus on seisukohal, et selline sisuliselt ebamäärane mõistekasutus aitab osaliselt kaasa ka sellele, et paratamatult tekkivad vaidlused metsateatise õigusliku olemuse üle, kuigi oma sisult on tegemist lihtsa, metsa raieõigust andva ja teatavatel juhtudel ka osaliselt piirava, (keskkonnakasutus)loaga. Eeltoodut silmas pidades on kohtul võimalik käesolev vaidlus lahendada ja puudub vajadus algatada õigusselguse küsimuses põhiseadusliku järelevalve kohtumenetlust.
15.Teoreetilises plaanis ei ole vaatamata mõiste keelelisele ebaselgusele vaidlust, et kavandatud raie lubamise või mittelubamise põhjendusi sisaldava metsateatise registreeringu või sellest keeldumise näol on tegemist haldusaktiga ning metsateatisega kavandatud raie lubatavuse hindamisel on Keskkonnaametil kohustus kontrollida, et metsaraie lubamine oleks muuhulgas kooskõlas õigusaktide nõuetega. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Kohus märgib, et metsateatis on küll ühtlasi isiku taotlus, mis väljendab tema raiesoovi, kuid peale raie lubatavuse kontrollimist, raie lubamist ja metsateatise metsaregistris registreerimist, sh
tingimuste kehtestamist kooskõlas määruse nr 28 § 4 lg-ga 2, sisaldab registrisse kantud metsateatis ühtlasi ka pädeva haldusorgani otsustust kavandatavate raiete lubamise kohta. Raie registreerimisest keeldumine vastab seejuures samuti haldusakti tunnustele. Ka kohtupraktikas on nt metsateatisel tehtud keeldumine loetud haldusaktiks (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-81-51). Eelnevast tuleb ka üheselt, et KKA peab metsateatiste registreerimisel kontrollima kavandatava raie vastavust õigusaktidest tulenevatele nõuetele ega saa lubada sellist raiet, mis oleks nende nõuetega vastuolus.
16.Haldusorgani raie lubatavuse kontrolli ulatus sõltub mitmetest asjaoludest – eelkõige tuleb välja selgitada metsa, mille raiet taotletakse tegelik seisund ja selle vastavus seaduse alusel raie teostamise eeldustele (vanus, rinnaspindala, liigilisus jne), samuti erinevatest õigusaktidest tulenevad võimalikud piirangud ja nende puudumine ning raiumisega kaasneva looduskahju vältimise või vähendamise vajalikkus ja meetmed. Teatud looduskaitseliste või muude seadustega sätestatud piirangute esinemisel tuleb seaduses sätestatud juhtudel ja ka haldusorgani kaalutlusel enne otsustamist läbi viia eraldi reguleeritud keskkonnamõjude hindamise menetlus või saada ekspertarvamus võimaliku raiega seotud küsimustes ning vastaval juhul teostada ka lõplik kaalutlus raie lubatavuse osas. Alles seejärel on võimalik haldusorganil langetada otsus ja metsateatise registreerimisega anda taotlejale raieõigus kas täies mahus ilma eritingimusteta või piirata raieõiguse teostamist kas mahuliselt või muul viisil sellele tingimuste seadmisega või ka selle andmisest põhjendatult keelduda (MS § 41 lg 8). MS § 41 81 kohaselt registreerib Keskkonnaamet kavandatud raie metsaregistris, kui see vastab õigusaktide nõuetele. Seega õigusaktidega vastuolude puudumisel ei ole Keskkonnaametil kaalutlusruumi, vaid metsateatis tuleb registreerida. Kaebaja hinnangul esinesid käesoleval juhul vastuolud õigusaktide nõuetega, millest tulenevalt pidanuks vastustaja teostama kaalutlusõigust, mida automaatsüsteem teostada ei saanud. Järelikult peab kohus hindama, kas Keskkonnaamet on õigesti tuvastanud, et metsateatised vastasid õigusaktide nõuetele või on automaatsüsteemi kasutamine käesoleval juhul viinud kaalumisreeglite rikkumiseni. Kohtu hinnangul ei ole sellise poolautomaatse süsteemi kasutamine keelatud. Tegemist on Keskkonnaameti sisemise töökorralduse juhtimisega. Kohtule teadaolevalt on automaatsüsteem andmetöötluse automaatne vorm, millele on antud konkreetsed kriteeriumid, mille alusel hinnata kavandatud raie õiguspärasust. Kui süsteem tuvastab asjaolu, millest tulenevalt on vajalik metsateatise registreerimisest keelduda või teostada kaalumisõigust, suunab süsteem metsateatise registreerimise tavamenetlusse ehk otsustamiseks ametnikule. Kui selliseid asjaolusid ei esine, registreerib süsteem metsateatise. Kuigi kohus nõustub kaebajaga, et selline süsteem ei suuda ise kaalutlusõigust teostada, on Keskkonnaamet omal väitel süsteemi väljatöötamisel kaalutlusõigust teostanud, otsustades, millisel juhul piisab metsateatise registreerimiseks lihtsustatud menetluses metsateatisele hoiatuste ja soovituste lisamisest ning millisel juhul tuleb metsateatis suunata tavamenetlusse. Seega ei tingi sellise süsteemi kasutamine automaatselt metsateatiste õigusvastasust. Probleem võib tekkida juhul, kui arvutisüsteem ei suuda tuvastada sellist olukorda, mille puhul peaks metsateatise tavamenetlusse suunama. Seega tuleb kindlaks teha, kas vaidlusaluste metsateatiste registreerimisel võis süsteemi kasutamine viia ekslikult olukorrani, kus kaalutlusõiguse teostamist vajavaid registreeringud ei menetletud tavamenetluses.
17.Kohus vaatlebki alljärgnevalt otsuse langetamiseks vaidlusaluste metsateatistega seotud faktilisi asjaolusid, mis iseloomustavad raiuda soovitava metsa asukohta ja ka seisundit.
17.1.Esmalt heitis kaebaja vastustajale ette seda, et metsateatiste registreerimisele ei ole arvestatud kehtivate planeeringutega. Kohus leiab, et kaebajal on õigus selles, et metsateatiste registreerimisel tuleb arvestada mh planeeringutega kehtestatud nõudeid. Üldplaneeringu eesmärk on määratleda kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilise arengu põhisuunad. PlanS § 75 lg 1 p-d 6, 10, 13, 14 ja 20 võimaldavad üldplaneeringuga kindlaks määrata alasid, kus lageraie on keelatud. Kohtumenetluse käigus ei olnud poolte vahel vaidlust selles, et kõik registreeritud ja seejärel vaidlustatud metsateatised on väljastatud metsa raiumiseks raiealadel, mis asuvad Lääne maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (2005) (Kättesaadav arvutivõrgus: https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/09/1_Lisa-4.-Maakasutust-jaasustust-suunavad-ke....pdf ) ja Ridala valla üldplaneeringuga (kättesaadav arvutivõrgus: https://www.haapsalu.ee/documents/377464/20206570/Yldplaneeringu_seletuskiri_25_03_20 14.pdf/9434270d-4edb-41b0-8119-ae73a7a134d2 ) määratud väärtuslikul maastikul (Paralepa-Pullapää-Topu) ning ühtlasi ka rohevõrgustiku koridoris. Vaidlus puudub ka selles, et Paralepa-Pullapää-Topu väärtuslik maastik on kaardil määratud 3497 hektari suuruse alana ja hõlmab kogu ala, mis jääb endisest Haapsalu linnast lääne suunas (Lihula maanteest Rohuküla sadamani). Pooled on ühel meelel, et Ridala valla üldplaneeringus on öeldud, et üldplaneeringuga seatakse täiendavaid tingimusi väärtuslike maastike säilimise tagamiseks sh väärtuslikel maastikel ei teostata tegevusi, mis rikuvad väärtusliku maastiku ilmet, sealhulgas lageraie on lubatud vaid äärmisel vajadusel. Ridala valla üldplaneeringus on Paralepa-Pullapää-Topu väärtusliku maastiku kohta öeldud, et tegu on riikliku tähtsusega väärtuslike loodus-ja ajaloolis-kultuuriliste elementidega maastik. Paralepa-Pullapää-Topu maastikule on üldplaneeringuga seatud nõue, et lageraie maatulundusmaa ja eluasemekohtade maa sihtotstarbega maal on lubatud vaid äärmisel vajadusel. (kättesaadav arvutivõrgus: https://www.haapsalu.ee/documents/377464/20206570/Yldplaneeringu_seletuskiri_25_03_20 14.pdf/9434270d-4edb-41b0-8119-ae73a7a134d2 vt p 2.2.4.) Eeltoodust tulenevalt tulevad käesoleval juhul üldplaneeringust piirangud metsa majandamisele Paralepa-Pullapää-Topu väärtusliku maastiku osas ehk nende piirangutega vastuolus oleva metsaraie lubamine on õigusvastane.
17.2.Õige on vastustaja seisukoht selles, et mõiste „äärmine vajadus“ on määratlemata õigusmõiste. Kuivõrd tegemist on määratlemata õigusmõistega, siis tuli see haldusmenetluses kaalutlusõigust teostades sisustada. Kohtu käesolevas kohtuasjas uuritud tõenditel põhineval arusaamisel vastustaja seda teinud ei ole. Kohus leiab, et vastustaja eksib leides, et kuivõrd tegemist on määratlemata õigusmõistega, siis sellest tulenevalt võis käesoleval juhul registreerida metsateatised vastava nõude täidetust hindavat kaalutlust teostamata. Vastustaja ei ole antud juhul vastavaid põhjendusi esitanud ka kohtumenetluses ja ei ole toonud välja, milles see „äärmine vajadus“ teha lageraiet antud juhul seisnes. Vastustaja on vastuses kaebusele üksnes viidanud, et lähtus RMK poolt 16.06.2021 kaasamiskoosolekul antud selgitustest raie vajaduse kohta ja samal koosolekul saavutatud kokkuleppetest ning leidis, et kavandatud raied ei ole vastuolus kehtiva üldplaneeringuga. Milles see väärtuslikul maastikul raiete teostamise „äärmine vajadus“ seisneb jääb aga vastustaja selgitustest lähtudes endiselt selgusetuks. Kohtule ei ole teada, millised põhjendused RMK kaasamiskoosolekul esitas, kuivõrd vastav protokoll sisaldab üksnes üldsõnalist viidet, et arutleti, miks peaks tegema lageraiet, ühtegi põhjendust protokollist aga ei nähtu (vt tl 55-56p). Eeltoodust võib kohus järeldada ainult seda, et selliseid sisulisi põhjendusi äärmise vajaduse osas, mis võisid tingida lageraie ja mis oleks kooskõlas üldplaneeringuga ja milleks ei saa kohtu hinnangul olla
lihtsalt soov metsa võimalikult efektiivselt majandada (suurimat võimalikku tulu teenida) läbi lageraiete, ei esinegi. Lisaks jääb kohtule arusaamatuks, kuidas automatiseeritud menetluses oli üldse võimalik neid põhjendusi arvesse võtta. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et mitte ühestki vaidlustatud metsateatisest kaalutlusõiguse teostamist ei nähtu. Vaidlusalustelt metsateatistelt nähtub ja menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kõik need on registreeritud automatiseeritud haldusmenetluse raames samal päeval, kui need esitati. See tähendab, et nimetatud haldusaktid on reaalselt antud ilma inimese vahelesegamiseta selleks väljatöötatud arvutiprogrammi tegevuse lõppresultaadina. See ei olnud käesoleval juhul õiguspärane. Kaebaja on siinkohal ka põhjendatult välja toonud, et väärtuslike maastikke ähvardavad ohtudena peamiselt põllumajanduse hääbumine, külade tühjenemine, vanade metsade raie ning ehitustegevus atraktiivsetel rannaaladel (Väärtuslike maastike määratlemine. Hellström, K. jt. 2001. Kättesaadav arvutivõrgus: https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/10/METOODIKA-trukis-14.pdf , lk 8). Vanade metsade raie on seega väärtuslikes metsades nende säilimisele oluliseks ohuteguriks. Järelikult tuli vastustajal kaaluda, milline on käesoleval juhul vaidlusaluste metsateatistega taotletud lageraie mõju väärtuslikele maastikele ning milline on see äärmine vajadus lageraiet teha, mis kaalub üles väärtuslike maastike kaitse eesmärgi. Kaebaja on siinkohal asjakohaselt ka viidanud, et Valgevälja metsas on aastatel 2012-2022 teostatud nii palju lageraieid, et vanade metsade osakaal on jäänud väga väikeseks. Selle tõenduseks on kaebaja esitanud väljavõtted Metsaregistri kaardikihtidest, mis demonstreerivad Paralepa-Pullapää-Topu väärtuslikul maastikul, mille üks osa on Valgevälja KAH ala, teostatud lageraieid aastatel 2010-2022 (tl 78-79). Sellest tulenevalt on õige ka kaebajate väide selles, et raietele seatud piirang üldplaneeringus ei ole sugugi formaalne, vaid selle rakendamisest sõltub otseselt, kas väärtuslik maastik piirkonnas säilib või mitte. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kaalutlusõiguse teostamata jätmine ja sellekohaste põhjenduste esitamata jätmine juba selliseks oluliseks menetlusveaks, mis toob kaasa vaidlustatud metsateatiste tühistamise.
17.3.Kohus leiab, et käesoleva kaebuse lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust vastustaja poolt märgitu, et Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole kohalik omavalitsus varasemalt pidanud Valgevälja metsas planeeritavaid uuendusraieid üldplaneeringuga vastuolus olevaks. Vastustaja on jätnud kaalutlusõiguse teostamata ning juba üksnes see toob kaasa metsateatiste õigusvastasuse. Samas, isegi kui kohaliku omavalitsuse varasemad seisukohad omaks asjas tähtsust, ei ole vastustaja sellele vaatamata mingilgi moel tõendanud, et kohalik omavalitsus oleks tõlgendanud üldplaneeringut nii, et selle kohaselt on Valgevälja metsas tehtud lageraied igal juhul üldplaneeringuga kooskõlas. Kui vastustaja ei olnud kindel, kuidas üldplaneeringut vastavas osas tõlgendada tuleb, siis oleks tulnud tal see haldusmenetluses välja selgitada küsides mh kohaliku omavalitsuse seisukohta selles osas. Lisaks nähtub kohtule esitatud materjalidest, et vastustaja poolt märgitu, et kohalik omavalitsus ei ole varasemalt olnud vastu vaidlusalusel alal lageraiete toestamisele, on lihtsalt vale. (Vt tl 80-81 Helen Rammul meedias avaldatud seisukoht, milles leitakse, et /.../ „äärmine vajadus“ on kogu aeg tähendanud lageraie mitte lubamist riikliku tähtsusega Pullapää-Paralepa-Topu väärtusliku maastiku alal, v.a olulise metsakahjustuse korral. Samuti tõendab seda Haapsalu linna kiri RMK-le 02.11.2018 nr 1-5/1243 “Ettepanekud RMK riigimetsade majandamise kava projektile”, kättesaadav arvutivõrgus: https://atp.amphora.ee/haapsalulv/index.aspx?itm=317852). Kohus märgib, et vastustaja on ka üldplaneeringule viidates ise välja toonud, et lageraiete tegemine on üldplaneeringu kohaselt lubatud äärmisel vajadusel, mitte aga muul juhul. Kohus möönab,, et ta ei saa antud juhul täielikult välistada, et varasemalt registreeritud metsateatiste
puhul see äärmine vajadus esines. Samas ei ole vastavad küsimused käesolevas asjas vaidlusalused ning kohus ei pea vajalikuks neil teemadel ka pikemalt peatuda.
17.4.Kaebaja väitel on jäetud õigusvastaselt hindamata raiete keskkonnamõju keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt. KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju juhul, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Seega on KeHJS alusel läbiviidava keskkonnamõju hindamise esmaseks eelduseks tegevusloa alusel kavandatav tegevus ning teiseks peab see eeldatavalt kaasa tooma olulise keskkonnamõju. Kohus nõustub vastustajaga selles, et igasugune metsateatis ei ole tegevusluba KeHJS § 7 mõttes. Vastav seadusandja tahe nähtus ka KeHJS muutmise seaduse eelnõu menetlemisel, kui metsateatis jäeti tegevuslubade formaalsest nimistust seaduses välja (eelnõu menetluse käigus jäeti arvestamata ettepanek metsateatise tegevuslubade nimistusse lisamiseks) (KeHJS muutmise seadus (RT I 2008, 34, 209) – eelnõu menetluse materjalid kättesaadavad arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e545ef83-725f-75ea-9a62-7c04c212fd1b/ Keskkonnam%C3%B5ju%20hindamise%20ja%20keskkonnajuhtimiss%C3%BCsteemi %20seaduse%20muutmise%20seadus ). Samas tuleneb KeHJS § 6 lg 1 p-st 311, et olulise keskkonnamõjuga tegevuseks loetakse ka üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa raadamine. MS § 28 lg 4 kohaselt on raadamine raieliik ning § 32 lg 1 kohaselt tehakse raadamist eesmärgiga võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Seejuures saab ka raadamist sarnaselt teistele raieliikidele teha registreeritud metsateatiste alusel, arvestades, et MS ei näe raadamiseks ette muu loa taotlemist. Seega ei saa igal juhul välistada metsateatise käsitlemist tegevusloana KeHJS mõttes. Eeltoodut toetab ka KeHJS § 7 p 4, mis sätestab, et tegevusluba käesoleva seaduse tähenduses on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument. Kohus leiab veel, et metsateatisi, mis puudutavad Natura 2000 alasid saab samuti käsitleda tegevusloana KeHJS mõttes (vt Tallinna Halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-211203 ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-07-2209). Küll aga leiab kohus arvestades seadusandja tahet jätta üldjuhul metsateatis tegevuslubade nimistust välja ja märkides sealjuures, et vastav teema vajaks põhjalikumat analüüsi, et käesolevas asjas vaidlustatud metsateatisi ei saa pidada tegevuslubadeks KeHJS mõttes. Seaduses sätestati selgelt, et üle 100 ha suuruse metsamaa raadamine on olulise keskkonnamõjuga tegevus. Samuti tuleneb seadusest ja kohtupraktikast, et Natura 2000 alale metsateatiste registreerimisel tuleb keskkonnamõju hinnata KeHJS-s sätestatud korras. Käesoleval juhul sellist raie tegemist aga ei taotleta. Sisuliselt leiab kaebaja, et vastustaja pidi andma KeHJS § 6 lg 2 p 1 kohase eelhinnangu selle kohta, kas metsamajandusel on oluline keskkonnamõju. Pole vaidlust, et kavandatud raied ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevused KeHJS § 6 lg 1 mõttes. MS §-i 6 lg 2 punktist 1 tuleneb, et kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas mh metsamajanduse valdkonna tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 4 alusel on kehtestatud sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu Vabariigi Valitsus 29.08.2005 määrusega nr 224. Nimetatud määruse §-s 9 on välja toodud nende põllu-, metsa- ja kalamajanduse ning maaparanduse valdkonda jäävate tegevuste loetelu, millisel juhul tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. Vaidlusaluste metsateatistega kavandatavad raied ei ole nimetatud ka selles tegevuste loetelus. Seega ei ole õige kaebaja seisukoht justkui pidanuks vastustaja andma tingimata käesoleval juhul kavandatavatele raietele KeHJS § 6 lg 2 p 1 kohase eelhinnangu.
17.5.Siiski ei tähenda kohtu hinnangul KeHJS kohase eelhinnangu andmise kohustuse puudumine seda, et vastustaja ei peaks raiete lubamisel hindama nii kavandatavate raiete mõju
keskkonnale kui ka juba eelnevalt toimunud ja keskkonda juba mõjutanud raiete koosmõju planeeritavate raietega. Selline hindamine on vajalik muuhulgas looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg-tes 1, 3 ja 6 sätestatud keelu järgimise tagamiseks, samuti kaitsealuste liikide kaitse tagamiseks. Tuleb rõhutada, et vastustajal peab metsateatist kontrollides olema ülevaade looduslikult esinevate liikide sh kaitsealuste liikide tõenäolistest elupaikadest puistute kaupa, samuti ülevaade olemasolevate puistute seisundist ning erinevate raieliikide mõjudest seal elavale loomastikule, linnustikule ja taimestikule. Kui vastav ülevaade vastustajal puudub või on see puudulik, tuleb need asjaolud haldusmenetluse käigus välja selgitada. Vastav kohustus tuleneb vastustajale haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 6. MS § 41 ega määrus nr 28 ei näe ette, et metsateatise registreerimise menetlusele haldusmenetluse seadust ei kohaldata. Sellest tulevalt on põhjendatud kaebaja viide sellele, et ka metsateatiste menetluses tuleb uurimispõhimõtet rakendada. MS § 41 lg 7 kohaselt kontrollib Keskkonnaamet nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele. Seega MS ei näe enne metsateatise registreerimist ette täiendava inventeerimise kohustust, kui vastustajal ei ole põhjendatud kahtlust inventeerimisandmete tegelikkusele vastavuse osas. Kohtu hinnangul pidi käesoleval juhul vastav põhjendatud kahtlus aga vastustajal tekkima ning sellest tingituna pidanuks Keskkonnaamet enne metsateatiste registreerimist inventeerimise läbi viima või vähemalt kaaluma selle läbiviimist. Vastustaja on jätnud õigusvastaselt vastava kohustuse täitmata vaatamata sellele, et kaebaja on haldusmenetluses kolmanda isiku tähelepanu vastavale vajadusele juhtinud nii kaasamiskoosolekul (vt tl 56) kui ka kirjavahetuses (06.07.2021 ja 07.09.2021 kaebaja kirjad RMK-le tl 86-88) ning vastustajale pidi olema vastav info teada, sest vastustaja on ise viidanud vastuses kaebusele RMK kaasamiskoosoleku prokollile ja märkinud, et vastustaja arvestades kaasamiskoosolekul avaldatut registreeris käesolevas asjas vaidlustatud metsateatised, mis lubavad lageraiet. Samuti on kaebaja edastanud vastava info oma 05.10.2021 kirjaga Keskkonnaametile (Kättesaadav arvutivõrgus: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=30a6acd3-5a52-494c-82ab-74f351bbde5c). Õige on vastustaja väide selles, et kohus saab haldusakti õiguspärasust hinnata selle andmise aja seisuga. Käimasolevas kohtumenetluses esitas kaebaja kohtule looduskaitselise uurimistöö kokkuvõtte „Nahkhiirte inventuur Valgevälja metsas 2021. aasta juulis“, mis valmis 25.11.2021 ehk peale vaidlusaluste metsateatiste registreerimist (09.11.2021). Samas jätab vastustaja tähelepanuta, et vastustaja kohustus oli haldusmenetluses välja selgitada asjas tähtsust omavad asjaolud sh see, kas planeeritava raie alal asub kaitstavate liikide elupaiku. Keskkonnaorganisatsioonide kohutus ei ole vastustajale esitada vastavaid andmeid/uurimusi. Vastustaja peab enne metsateatiste registreerimist olema veendunud, et looduskaitselised piirangud metsateatise registreerimiseks puuduvad ning vajadusel ka täiendavalt välja selgitama vastavad asjaolud. Vastustaja seda kohustust täitnud ei ole vaatamata sellele, et vastustaja tähelepanu on juhitud võimalikule looduskaitsealuste liikide esinemisele vaidlusalustel metsaaladel juba haldusmenetluses. Järelikult tuli vastustajal vaatamata sellele, et metsateatiste registreerimise seisuga ei olnud EELIS-sse kantud nahkhiirlaste elupaika lähtudes ettevaatuse printsiibist (KeÜS § 11) enne metsateatiste registreerimist välja selgitada, kas ja millised kaitsealused liigid kasutavad metsaeraldisi elupaikadena ning analüüsida, kas lähtuvalt keskkonnakaitselistest eesmärkidest on metsateatiste registreerimine õigusaktidega kooskõlas või mitte (sh tuleb vastustajal arvestada ka Euroopa Liidu õigusest tulenevate piirangutega).
17.6.Vastuses kaebusele on vastustaja veel välja toonud, et vaidlustatud metsateatised on õiguspärased, kuna olenemata sellest, kas vastavad isendikaitset puudutavad soovitused on metsateatisele kantud või mitte, tuleb raiete tegemisel lähtuda LKS § 55 toodud isendikaitse sätetest. II kategooria kaitsealuse liigi elupaik ei ole ei lageraiete keelamise aluseks. Kohus nõustub vastustajaga küll selles, et II kategooria kaitsealuse liigi elupaik ei ole automaatselt lageraie keelamise aluseks, kuid see ei tähenda veel seda, et vastustaja ei pidanud haldusmenetluses välja selgitama kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid olukorras, kus vastustajale pidi teada olema, et esiteks võib alal esineda II kategooria kaitsealusel liigi elupaik (nahkhiirlased) ning nende kaitse üheks üldteadaolevaks kaitseabinõuks on vanade metsade säilitamine (vt näiteks kättesaadav arvutivõrgus: https://envir.ee/eluslooduslooduskaitse/looduskaitse/liigikaitse ; samuti on erinevad nahkhiirlaste kaitse-eeskirjad kättesaadavad arvutivõrgus: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx? state=3;1389049207;est;eelisand;;&comp=objresult=lnim&obj_id=-119025074 ). Kaebaja on näidanud, et vaidlusaluses piirkonnas on vanade metsade osakaal niigi väike so 23,8 % (vt tl 89). Seega tuli vastustajal mh hinnata ka kumuleeruvat mõju. Arvestades, et käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et metsateatised registreeriti automatiseeritud menetluses ei saa antud juhul kahtlust olla selles, et vastavat uurimiskohustust ei täidetud ning kumuleeruvat mõju hinnatud ei ole. Eelnevast erinevale seisukohale asumiseks ei anna alust asjaolu, et metsateatiste registreerimismenetlus tuleb läbi viia 15 päeva jooksul. Nimelt on põhjendatud juhul Keskkonnaametil võimalik menetlustähtaega pikendada (HMS § 41).
18.MS § 41 ei näe otsesõnu ette keskkonnaorganisatsioonide kaasamise kohustust metsateatiste registreerimise menetlusse aga ei sätesta ka, et seda ei ole vaja teha. Kohus märgib siinkohal, et küsimustes, mis on MS-s reguleerimata ja kus on metsateatiste registreerimisega antavate raielubade haldusmenetluse erisused välja toomata, tuleb haldusmenetlusele vastavalt MS § 1 lg 2 kohaldada HMS sätteid ehk kaasamise kohta eriregulatsioonide puudumisel tuleb selles osas kohaldada HMS sätteid. HMS § 11 lg 1 p 3 näeb ette, et menetlusosaliseks on isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. HMS § 40 lg 1 näeb ette, et haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. HMS § 40 lg 3 sätestab juhud, mil haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata. Selle lõike esimesed 6 punkti ei ole käesoleval juhul asjakohased. Punkt 7 näeb ette võimaluse menetlusosalist mitte ära kuulata muul seaduses sätestatud juhul. Kohus märgib, et MS § 41 ei näe ette võimalust metsateatise lõpuni menetlemiseks ilma menetlusosalist (kolmandat isikut) kaasamata ja järelikult tuleb teadaolevad kolmandad isikud menetlusse kaasata ning nendelt arvamus saada. Samuti näeb kaasamise laiemalt huvitatud ja pudutatud isikute osas ette eriseadusena KeÜS § 28 ja eriti selle lg 2 koosmõjus Aarhuisi konventsiooniga.
Kohus ei nõustu ka vastustaja seisukohaga, et metsateatiste registreerimise kogu regulatsioon sisaldub MS § 41 ja selle lg 6 alusel vastu võetud keskkonnaministri määrusel ning et selle põhiliseks eesmärgiks on menetluse kiirus, mis annab võimaluse asuda seisukohale, et isegi teadaolevate kolmandate isikute või puudutatud isikute kaasamine vastavasse menetlusse ei ole vajalik ja nende kaasamata jätmine ei too kaasa haldusotsuste õigusvastasust ja asjakohastel juhtumitel tühistamist. Kohtu hinnangul ei tulene sellist võimalust seadusest. Samas leiab kohus, et vastavate isikute kaasamisel metsateatiste menetlemisse on võimalik tulenevalt metsateatiste menetlemise lühikesest tähtajast (15 päeva) näha ette kaasatud isikutele ka tavapärasest lühemad tähtajad oma seisukohtade ja arvamuse esitamiseks. Samuti leiab kohus, et teatud põhjendatud mööndusi võib teha kaasatavate isikute arvus ja juhtudel, kus huvitatud isikute kindlakstegemine ja neile dokumentide kättetoimetamine on oluliselt
aeganõudev. Küll aga ei tähenda see, et menetlusse võib kaasamata jätta isikud, kelle soov menetluses osaleda oli või pidi olema vastustajale teada. Kohus nõustub käesoleval juhul kaebajaga selles, et vaidlustatud metsateatiste registreerimisel 09.11.2021 pidi vastustajale teada olema kaebaja soov olla menetlusse kaasatud, sest kaebaja oli avaldanud omapoolseid seisukohti nii RMK kaasamiskoosolekul ning palus eraldi juba siis, et RMK viiks enne raiet läbi ohustatud liikide inventuuri (vastav asjaolu on nähtav RMK 16.11.2021 kaasamiskoosoleku protokollist (tl 56-57) ja sellele järgnenud kirjavahetusest (tl 82-88)) kui ka otse vastustajale 05.10.2021 esitatud märgukirjast (Arvutivõrgus kättesaadav: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=30a6acd3-5a52-494c-82ab-74f351bbde5c). Käesoleval juhul oli vastustajale teada kaebaja huvi olla kaasatud vaidlusaluste metsateatiste registreerimise menetlusse, sest kaebaja oli eelnevalt seoses menetlusse kaasamisega vastustajat sisuliselt teavitanud. Kaebaja kaasamata jätmine pärast seda, kui vastustajale oli teada kaebaja huvi metsateatiste menetluse vastu, on hea halduse põhimõttega vastuolus. Seega on metsateatised ka formaalselt õigusvastased. Kohus märgib, et ka asjaolu et kaebaja osales KAH koosolekutel ning esitas ka vastustajale omapoolse märgukirja seoses vaidlusaluste metsaaladega, ei tähenda, et teda oleks võinud jätta kaasamata eraldiseisvasse metsateatiste registreerimise kaudu raieloa väljastamise menetlusse. Kohus nõustub kaebajaga, et kaasamise nõuete rikkumine kujutab endast ka kohtupraktika kohaselt vastuolu õigusaktidega (TlnRgKo 21.06.2022 haldusasjas nr 3-22-176, p 31).
19.Kaebaja heitis vastustajale ette veel metsateatise registreeringu nr 50000516075 vastusolu ehitusseadustikuga. Vaidlust ei ole selles, et metsateatistega nr 50000516075 kavandatud raieala asub osaliselt riigimaantee nr 16113 Rohuküla-Ahli-Ridala kõrvalmaantee kaitsevööndis, mille ulatus on EhS § 71 lg 2 kohaselt 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Vaidlust ei ole ka selles, et EhS § 72 lg 1 p 4 kohaselt on tee kaitsevööndis keelatud teha metsa lageraiet. Küll aga on kaebaja jätnud tähelepanuta, et EhS § 70 lg 3 alusel võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Nõusoleku andmise eest ei või kaitsevööndiga ehitise omanik võtta tasu ega nõuda selliste lisapiirangute kehtestamist, mis ei seondu ohutusega. Ehitise omanik ei või nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda. Vastustaja on asjakohaselt välja toonud, et EhS § 92 lg 6 sätestab, et riigitee on riigile kuuluv tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab Transpordiamet. Kohus leiab, et samas ei ole vähemalt hetkel kohtule esitatud andmetest nähtuvalt Transpordiamet (endine Maanteeamet) vastustajale nõusolekut käesolevas asjas tee kaitsevööndis metsa lageraie teostamiseks. Kohus on seisukohal, et ei vastustaja viidatud Keskkonnaameti ja Maanteeameti (tänane Transpordiamet) esindajate arutelu 23.01.2019 koosolekul ja selle tulemusel Keskkonnaametile e-kirja teel edastatud tingimused ja soovitused, mille täitmisel annab Maanteeamet ehitise omanikuna loa riigimaanteede kaitsevööndis ehitise omaniku esindajana loa riigimaanteede kaitsevööndis lageraiete tegemiseks ega ka nende automaatne lisamine alates 22.08.2019 alates igakordselt metsateatistele (ka käesoleval juhul metsateatisele nr 50000516075), ei kujuta endast vastava omaniku nõusoleku andmist ega saamist. Kohus on seisukohal, et arvestades nii teede kui looduslike tingimuste suurt varieeruvust, ei ole võimalik tõlgendada EhS § 70 lg 3 nimetatud nõusoleku andmist selliselt, et kehtestatakse üldine kord, mille järgmine tähendab automaatselt omaniku nõusoleku saamist. Selline lähenemine on küll mugav haldusorganitele, kuid ei taga mingilgi moel seda, et nõusoleku andmisel oleks tegelikult arvestatud vastava ala erisusi ja tingimusi. Erandite tegemine
üldreeglist ei saa toimuda automaatselt üldise korra alusel, sest see muudaks seaduses sätestatud üldreeglist kaalutud erandi tegemise mõtte. Raieks nõusoleku andja peab erandite tegemise korral siiski endale iga kord olukorra selgeks tegema ja kaaluma erandi tegemiseks vajalike tingimuste olemasolu enne nõusoleku andmist. Üldise korra kehtestamisega kaob sisuliselt igasugune nõusoleku andja poolne tegelik kontroll selle andmise asjaolude üle ja ka sellega kaasnev vastutus. Kohus on veendunud, et selline ei olnud kindlasti EhS § 70 lg 3 kehtestamisel seadusandja tahe. Kohus märgib, et nõusoleku andmine ei tähenda tingimuste ja soovituste kehtestamist, mille järgimisel nõusolek antakse. Nõusoleku andmine tähendab, et selle andja peab nõusoleku taotlemisel langetama kaalutletud otsuse nõusolek anda või sellest seaduses ettenähtud juhtudel keelduda. Kohus leiab, et ka hea halduse ja riigivara heaperemeheliku kasutamise seisukohast ei ole võimalik nõusolekut asendada korrakohaselt legitimeerimata tingimuste ja soovitustega. Lisaks märgib kohus, et kohtule jääb täiesti arusaamatuks millises haldusõiguslikus vormis ja seaduslikul alusel on vastavad tingimused ja soovitused kehtestatud ja kasutusele võetud. Käesoleval juhul on nähtuvalt vastustaja esindaja poolt kohtule esitatud kirjavahetusest nende tingimuste näol tegemist asutusesisese kirjavahetusega, millest nähtub, et tingimused on alles esialgsed ja tuleb teha veel nõuete täpsustamine. Veelgi enam - kokku leppimata on ka partner, keda tuleks teavitada ja teemat tuleks veel arutada (25.02.2019 Andres Urmi e-kiri, tl 101 ja 101 p. Kohus leiab, et nimetatud e-kirjast ei nähtu, et tegemist oleks mingi nõusolekut andva asutuse õiguspärase tulevikku suunatud ja lõpliku nõusolekuga lugeda tingimuste täitmisel kõikidel tulevikus esitatavatel vastavatel metsateatistel nõusolek raietöödeks antuks. Nähtuvalt e-kirja sisust on tegemist lõpetamata ja isegi elementaarsel tasandil õiguslikult mittesiduva või legitimeerimata töödokumendiga. Väita, et selline e-kiri sisaldab Maanteeameti (tänase Transpordiameti) nõusolekut teemaal raiete teostamiseks on pehmelt öeldes arusaamatu. Kohus on seisukohal, et seaduses nõutud nõusolekut Transpordiametilt metsateatisele nr 50000516075 raietööde teostamiseks tee kaitsevööndis ei ole antud ja juba ainuüksi seetõttu on tegemist selle õigusvastase registreerimisega. Juhul, kui Keskkonnaamet on tuginenud halduspraktikas metsateatiste registreerimisel (raielubade väljastamisel) tema poolt kirjeldatud e-kirjale ja selle tingimuste ja nõuete lisamisele registreeringule, tuleb selline ilmselgelt õigusvastane halduspraktika koheselt lõpetada ja asuda täitma seaduses sätestatud nõudeid.
20.Vastustaja leiab, et kaebajal ei ole õigust esitada kaebust KeÜS § 23 lg 1 tähenduses piirkonna elanike ja puhkajate õiguste kaitseks ning palub sellest tulenevalt jätta kohtul tähelepanuta kaebuse p 7.2 esitatud kaebaja seisukohad. Viidatud kaebuse punktis viitas kaebaja, et metsateatistel on oluline keskkonnamõju (ja sellest tulenevalt tuli läbi viia keskkonnamõjude hindamine), sest Keskkonnaameti lubatud lageraied asulalähedases puhkemetsas seavad muuhulgas ohtu inimese tervise ja heaolu ja rikuvad piirkonna elanike ja puhkajate õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg 1 tähenduses. Kaebaja leiab, et puhkemetsa kaitse ning selle funktsioonide säilimine inimeste jaoks on avalik huvi, mille kaitsmise eesmärgil ongi antud keskkonnaühendustele laiendatud kaebeõigus. Arvestades, et kohus juba võttis eelpool seisukoha seoses keskkonnamõjude hindamisega ja leidis, et keskkonnamõjude hindamist KeHJS tähenduses tegema ei pidanud (küll aga tuli järgida uurimiskohustust), siis ei oma käesoleva kaebuse lahendamise seisukohalt tähtsust, kas keskkonnaorganisatsioon saab esitada kaebuse ka KeÜS § 23 lg 1 tähenduses piirkonna elanike ja puhkajate õiguste kaitseks. Seejuures leiab kohus, et antud juhul ei ole kaebaja mitte esitanud kaebust KeÜS § 23 lg 1 tähenduses piirkonna elanike ja puhkajate õiguste kaitseks vaid on vastava mõju välja toonud ühe argumendina, miks kaebaja leiab, et tegemist on olulise keskkonnamõjuga ning see on kohtu arvates igal juhul lubatud.
Arvestades, et antud juhul rahuldas kohus kaebuse eelkõige kaalutlusõiguse teostamata jätmise ning uurimiskohustuse rikkumise tõttu, siis ei pea kohus ka vajalikuks hakata siinkohal pikemalt analüüsima keskkonnaorganisatsioonide kaebeõiguse küsimust seoses KeÜS § 23 lg 1. Menetluskulud
21.HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus vastustaja kahjuks. Kaebaja on palun jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja on menetluses kandud menetluskulusid kokku 30 eurot riigilõiv. Kohus leiab, et see tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.