Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.11.2022. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

3-21-484 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(7)

3-21-484 Linna 18.06.2021 otsuses toodud põhjendused ei ole asjakohased. Vastustaja väited ei tugine ühelegi tõendile. Kaebaja esitas koos kasutusteatisega insolatsioonianalüüsi ja hinnangu õhukvaliteedile, mis mõlemad näitasid, et ruumid on eluruumina kasutamiseks nõuetekohased.

3-21-484 ehk hiljemalt 30.08.2019. Vaidlust pole, et selle tähtaja jooksul ei andnud vastustaja EhS § 48 lg-s 6 sätestatud haldusakti. Tähtaja möödumisel tuli lugeda, et vastustaja on ehitisteatise aktsepteerinud ning tal tekkis kohustus teha ehitisregistris vastavad muudatused, et Taime 213 korteri reaalosa kajastuks seal eluruumina. See kohustus ei ole ära langenud. Vastustaja andis haldusakti, s.o keeldus Taime 2-13 kasutusotstarbe muutmisest peaaegu kaks aastat pärast EhS § 48 lg-s 6 sätestatud tähtaja möödumist, omamata selleks enam õiguslikku alust. Nimelt oli vastustaja kasutusteatise vaikimisi aktsepteerinud juba 30.08.2019. Kui vastustaja jõudis 2021. a-l seisukohale, et Taime 2-13 ruumide kasutamine eluruumina on ohtlik, oleks sellele reageerimise ainsaks võimaluseks olnud riikliku järelevalve menetlus vastavalt EhS §-dele 130 jj. Juba eeltoodud põhjendustel tuleb 18.06.2021 otsus tühistada. Vaidlustatud otsus on ka sisuliselt õigusvastane ja põhjendamatu. Tähelepanuta tuleb jätta kõik need kaalutlused, mis on esitatud praeguse kohtumenetluse käigus, kuid ei ole tulene vaidlustatud otsusest enesest. Kaalutlusotsuse täiendamine uute või oluliselt põhjalikumate kaalutlustega ei ole kohtumenetluses üldjuhul lubatav. Asjaolu, et soklikorrusel on veeuputuse oht suurem, ei tähenda, et ruumide kasutamine eluruumidena ei ole õiguslikult lubatav. Otsuses ei ole veenvalt põhjendatud sellise tõsise ohu olemasolu. Kaebaja esitas koos kasutusteatisega insolatsioonihinnangu. Vastustaja ei nõudnud menetluse käigus kaebajalt selle analüüsi täpsustamist ega hinnanud ka ise, kas eluruumile kehtestatud valgustingimused on tagatud. Samuti esitas kaebaja ise andmed ruumide õhukvaliteedi osas, kuid vastustaja lükkas need kõrvale väitega, et ei usu neid, sest varasemad mõõtmistulemused olid teistsugused. Otsusest nähtuvalt ei tundnud vastustaja sisulist huvi selle vastu, kas nt valgusvõi siseõhuga seotud eluruumile esitatavad normatiivsed nõuded on täidetud, vaid lähtus põhimõttelisest seisukohast, et soklikorrusel ei saa elada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-21-484 kasutusloa menetluse, sh kasutusloa andmise menetluse tähtajast, ja kasutusloa andmisest keeldumise alustest. Õige pole halduskohtu mõttekäik, et pärast seda, kui kasutusteatise menetluses on juba üle mindud kasutusloa menetlusnormide kohaldamisele, loetakse kasutusteatis vaikimisi teavitatuks, kui möödub kasutusloa andmiseks ette nähtud 30 päeva. Kui kasutusteatise menetluses on asutud rakendama kasutusloa menetlusnorme, tuleb teavitatuks lugemise otsus teha kaalutlusõiguse alusel, tehtud otsus peab olema põhjendatud ja vastama EhS-i nõuetele. Kui otsuse tegemine võtab rohkem aega, kuid see on vajalik asja õigemaks otsustamiseks, on põhjendatud 30-päevase menetlustähtaja ületamine. Vajadusel saab lähtuda haldusmenetluse üldistest alustest ehk haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 41 sätestatust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-484 isik muuta ehitise kasutusotstarvet. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et sellest tuleneb muu hulgas pädeva asutuse kohustus teha ehitistregistris vastavad muudatused. Kaebaja poolt 27.07.2019 esitatud kasutusteatise puhul on teada, et 31.07.2019 kanti teatise juurde märge andmete täiendava kontrolli kohta. Seega ei ole EhS § 48 lg 2 asjakohane.

6(7)

3-21-484 Ringkonnakohus ei muuda halduskohtu otsuse resolutsiooni p-i 2, millega mõisteti Tallinna linnalt kaebaja kasuks välja riigilõiv 15 eurot, sest tühistamisnõude osas on halduskohtu otsus jõustunud ning kohustamisnõude puhul on mõlema vaidlusaluse alternatiivi puhul tegemist nõude rahuldamisega: kohus saab oma äranägemisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama (HKMS § 41 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.