X. X., A. A., H. H., Q. Q., Z. Z., G. G., F. F., E. E., I. I. ja P. P. kaebus Pärnu Linnavolikogu 17.02.2022 otsuse nr 18 tühistamiseks Kaebajad X. X., A. A., H. H., Q. Q., Z. Z., G. G., F. F., E. E., I. I. ja P. P. Kaebajate ühine volitatud esindaja v.adv Paul Keres Vastustaja Pärnu linn, volitatud esindajad Tiina Roht ja Taavi Käärid
Menetlusosalised
Kolmas isik O. O., volitatud esindajad v.adv-d Paul Varul, Triin Kaurov ja Vitali Šipilov Asja läbivaatamine
Istungil 13.09.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta O. O. taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.
2.Jätta X. X., A. A., H. H., Q. Q., Z. Z., G. G., F. F., E. E., I. I. ja P. P. kaebus rahuldamata.
3.Mõista X. X.lt, A. A.lt, H. H.lt, Q. Q.lt, Z. Z.lt, G. G.lt, F. F.lt, E. E.lt, I. I.lt ja P. P.lt solidaarselt välja Pärnu linna kasuks menetluskulud summas 29,17 eurot.
4.Mõista X. X.lt, A. A.lt, H. H.lt, Q. Q.lt, Z. Z.lt, G. G.lt, F. F.lt, E. E.lt, I. I.lt ja P. P.lt solidaarselt välja O. O. kasuks menetluskulud summas 6639,70 eurot (sh käibemaks).
Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
6.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebajate nimed ja kolmanda isiku nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.11.2022 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-
3-22-663
toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Linnavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 18 otsustati võõrandada Pärnu linnas Tulbi tn 16 asuv kinnisasi (kinnistusraamatu registriosa nr 1569405, katastritunnus 62512:033:3241, suurus 663 m2, sihtotstarve väikeelamumaa) O. O.le hinnaga 134 000 eurot. Otsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Pärnu Linnavalitsuse 20.11.2000 korralduse nr 1246 „Konkursi korraldamine hoonestusõiguse seadmiseks“ alusel korraldatud avalikul suulisel enampakkumisel kinnisasja Pärnu linn, Tulbi tn 16 hoonestusõigusega koormamiseks osales üks pakkuja O. O., kelle pakkumine hoonestusõiguse aastatasu hinnaga 383,47 eurot (6000,00 EEK) tunnistati parimaks pakkumiseks. Hoonestusõiguse seadmise leping sõlmiti 16.03.2001 (notariaalakt nr 381, koostanud ja tõestanud Pärnu notar Marje Jürioja). Hoonestusõiguse tähtaeg on 36 aastat. Hoonestusõiguse alusel on püstitatud kinnistule elamu. Hoonestaja taotleb kinnisasja otsustuskorras omandamist kinnisasja (hoonestamata maatüki) turuväärtusega. Tellitud eksperthinnangutest lähtudes hinnati kinnisasja Tulbi tn 6 kui hoonestamata maatüki turuväärtuseks 134 000 eurot. Hoonestaja soovib omandada hoonestusõigusega koormatud kinnistu saamaks kindlustunnet, et koduks ehitatut on võimalik kasutada pikemalt, kui seda võimaldab järelejäänud hoonestusõiguse kestvus, mis on kuusteist aastat. Kinnisasja võõrandamine on otstarbekas, mõistlik ja linna huvides, kuivõrd võimaldab võõrandada niigi hoonestusõigusega koormatud kinnisasja soodsatel tingimustel. Saadud tasu arvel saab kohalik omavalitsus panustada enda ülesannete täitmisesse ja teha seda efektiivsemalt, kui seda on kinnisvara omamine.
2.X. X., A. A., H. H., Q. Q., Z. Z., G. G., F. F., E. E., I. I. ja P. P. hääletasid volikogu istungil nimetatud otsuse vastu.
3.X. X., A. A., H. H., Q. Q., Z. Z., G. G., F. F., E. E., I. I. ja P. P. esitasid 21.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavolikogu 17.02.2022 otsuse nr 18 tühistamisnõudes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebajad leiavad, et vaidlusalune otsus on õigusvastane, kuivõrd selle vastuvõtmisel rikuti menetlusnõudeid, mis võisid mõjutada asja otsustamist ning rikutud on kaebajate õigusi.
4.1.Otsustuskorras linnavara käsutamisega on riivatud kaebajate õigust ja huvi Tulbi tn 16 kinnistu ise omandada. Vaidlusalune otsus on formaalselt õigusvastane, sest kolmas isik võttis volikogu istungi päevakorrapunkti nr 6 arutelust osa selliselt, et viibis arutelu ajal volikogu saalis ning võis mõjutada hääletusel osalenud volikogu liikmeid. Kuigi pealtnäha taandas kolmas isik end asja arutamiselt, siis sisuliselt seda kaebajate hinnangul ei toimunud. Kolmas 2(9)
3-22-663
isik jäi volikogu saali ja suhtles arutelust ning hääletusest osa võtnud volikogu liikmetega. Sellega rikuti haldusmenetluse seaduse (HMS) § 10 lg 1 punkti 1. Kolmanda isiku selline tegevus võis mõjutada hääletamise tulemust (HMS § 58).
4.2.Vaidlusaluses otsuses puudub nõuetekohane põhjendus (HMS § 56 lg-d 1 ja 3). Pärnu Linnavolikogu 25.04.2019 määruse nr 15 „Linnavara valitsemise kord“ (Linnavara valitsemise kord) § 12 lg 4 p-st 4 tulenevalt peaks otsuses olema põhjendus, miks on kinnisasja võõrandamine linna huvides. Vaidlusaluses otsuses on üksnes üldsõnaliselt märgitud, et võõrandamine toimub soodsatel tingimustel. Lisaks jääb selgusetuks, miks on otsustuskorras võõrandamine linna huvides.
4.3.Vaidlusalune otsus on materiaalselt õigusvastane, sest vastustaja ei lähtunud haldusakti andes linna huvidest, vaid kolmanda isiku huvidest. Asjassepuutumatu on asjaolu, et kolmas isik soovib saada kindlustunnet, et hoonestusõiguse alusel kinnistule ehitatud hoone jääks temale. Enampakkumise korraldamisel oleks saanud alghinnaks määrata 134 000 eurot, ka kolmas isik oleks saanud enampakkumisel osaleda. Kaebajatelt on võetud võimalus kinnisasi enampakkumisel osalemisega ise omandada. Samal ajal on põhjenduste esitamata jätmisega jäetud kaebajad teadmatusse küsimuses, miks enampakkumist ei korraldatud.
5.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
5.1.Kaebajatel puudub kaebeõigus. Kaebusest ei selgu kaebajate subjektiivsete õiguste riive. Populaarkaebuse esitamiseks puudub õiguslik alus. Selgusetu on, milline on täpsem vaidlusaluse otsuse ja kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumise puutumus. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetel on õigus vaidlustada volikogu otsust üksnes juhul, kui see rikub tema subjektiivseid õigusi (HKMS § 44 lg 1). Asjaolust, et kaebajatel isikutena on võimalik põhimõtteliselt osaleda enampakkumisel, ei saa kinnitada tema õiguste rikkumist. Isikul võib olla küll potentsiaalne huvi enampakkumistel osalemise osas, kuid sellest ei saa tuletada subjektiivsete õiguste ülemäärast riivet ja halduskohtusse pöördumise õigust. Isiku abstraktne huvi saab muutuda kaitstavaks õiguseks üksnes juhul, kui isik enda huvitatust konkreetse tegevusega väljendab (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-59-05, p-d 19-20). Kaebajad ei ole vähimalgi määral tõendanud, et nad soovisid ka kinnisasja omandada ja oleks enampakkumisel osalenud. Kaebajad ei ole sisuliselt üheski osas enda osalemissooviga seotud väiteid tõendanud. Kinnisasja võõrandamise kavatsusest kirjutati piirkonna ajalehes juba veebruarikuu alguses 2022 (vt vastustaja 28.04.2022 menetlusdokumendi lisa 2). Kaebajad ei ole vastustajale andnud teada oma ostusoovist.
5.2.Otsustuskorras kinnisasja võõrandamine on toimunud vastustaja huvides (vt linnavara valitsemise korra § 12 lg 4 p 4). Kohaliku omavalitsuse majanduslike huvide saavutamise kaudu on võõrandamisest saadava ressursi abil võimalik täita kohalikule omavalitsusele pandud ülesandeid, mis pingelise eelarveolukorra tõttu on seda olulisem. Kaebajate väide, et kinnisasjas enampakkumisel võõrandamine oleks olnud linnale tulusam, seondub avalike huvidega. Tehing on olnud vastustajale soodsam, kuivõrd kinnisasja on võimalik võõrandada tasu eest, mille kujunemisel ei ole arvestatud sellel kehtiva piiratud asjaõigusega. Turuhinna eksperthinnangu koostamisel on jäetud arvestamata asjaolu, et kinnisasja koormab hoonestusõigus. Ebatõenäoline on, et veel 16 aastat kinnisasja koormav hoonestusõigus võiks kõnealuse kinnisasja turuhinda tõsta. Vaidlustatud otsuse tegemise ajal on abilinnapea Irina Talviste istungisaalis selgitanud, et kohalikule omavalitsusele ei oleks eetiline ja kohane panna kellegi kodu enampakkumisele. See ei tähenda, et otsustuskorras võõrandamine oleks vastuolus võõrandamise aluseks oleva linnavara valitsemise korraga.
5.3.Kinnisasja võõrandamise otsustamisel ei ole eksitud haldusmenetluse läbiviimisel. Otsuse tegemisel ei ole rikutud volikogu liikme taandamiskohustust. Kolmas isik on end selgesõnaliselt taandanud (vt kohaliku omavalitsuse korraldamise seadus (KOKS) § 17 lg-d 5 3(9)
3-22-663
ja 6), volikogu esimees on sellise taotluse rahuldanud ja kolmas isik on istunud ruumis tagumisse ritta. HMS § 10 lg 1 p 1 ei kohaldu kohaliku omavalitsuse volikogu liikme suhtes (HMS § 10 lg 6). Ainuüksi asjaolu, et kolmas isik puutus kokku saalis viibinud isikutega, ei tähenda, et ta osales otsuse tegemisel ja see tõi kaasa ebaõige otsuse. Asjaoludest ei nähtu ja kaebajad ei ole vähimalgi määral põhistanud ega tõendanud, kuidas kolmas isik mõjutas või sai mõjutada otsustamist sisuliselt (vt HMS § 58).
6.Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
6.1.Kaebus tuleb jätta läbi vaatamata kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1). Kaebajad on vaidlustanud volikogu otsust, mille vastuvõtmisel nad osalesid. Asjaolu, et volikogu liige ei ole volikogu otsusega nõus, ei anna talle subjektiivset õigust volikogu otsust vaidlustada. Kohtupraktikas on leitud, et kohaliku omavalitsuse kollegiaalse organi liikmel puudub õigus vaidlustada halduskohtus volikogu otsust, mis teda isiklikult ei puuduta ja mille hääletamisest ta end KOKS § 17 lg 5 alusel ei taandanud. Volikogu liikme erimeelsused kohalikule omavalitsusele seadusega pandud ülesannete kohase täitmise üle tuleb lahendada KOKS-s sätestatud alustel (Tartu Halduskohtu 03.02.2016 määrus nr 3-152427, p 13).
6.2.Isegi kui kaebajatel oleks kaebuses väidetav huvi, puudub neil siiski kaebeõigus. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda Tulbi tn 16 kinnisasja võõrandamist just enampakkumise kaudu. Linnavara valitsemise korra § 12 lg 4 p 4 annab linnale õiguse võõrandada vara otsustuskorras igakordse otsuse alusel, lähtudes linna huvidest, ning praegu ongi vastustaja seda õigust kasutanud. Ei enne volikogu 17.02.2022 istungit ega istungi ajal ei ole kaebajad viidanud oma huvile kinnisasja omandamise vastu. Samuti ei ole kaebajad ennast vaidlusaluse otsuse tegemisel volikogu istungil taandanud. Ka eluliselt ei ole mõeldav, et 10 kaebajal tekib samaaegselt huvi omandada vaidlusalune kinnistu. Kolmas isik on üheselt veendunud, et kaebajatel puudus igasugune huvi kinnisasja omandamiseks.
6.3.Väidetavalt rikutud õigusnormid ei ole suunatud kaebajate subjektiivsete õiguste kaitsele (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-15-01, p 22). Kaebuses on viidatud HMS § 10 lg 1 p-le 1 ning § 56 lg-le 3. Taandamis- ja põhjendamiskohustuse kaitse-eesmärk ei ole kaitsta kaebajate väidetud huvi osaleda kinnisasja enampakkumisel ja õigust omandada kinnisasi enampakkumise teel, vaid otsuste objektiivsus, arusaadavus ja kontrollitavus. Seega ei saa nendest normidest tuletada kaebajate jaoks kohtus kaitstavaid subjektiivseid õigusi. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus oma 22.04.2022 määruses osutanud, et kaebajate huvid ei laiene sinnamaani, et nad peaksid saama nõuda, et vaidlustatud otsus oleks vastavalt HMS-i normidele vastu võetud ja piisavalt põhjendatud ning et korra § 12 lg 3 p 4 kohaselt oleks linna huvid kaitstud. Kaebajatel on vaid abstraktne poliitiline huvi, mis pole kohtus kaitstav. Selleks, et isiku abstraktne huvi muutuks kaitstavaks õiguseks, peab isik oma huvitatust väljendama seoses konkreetse tegevusega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.2015 otsus nr 3-3-1-59-05, p-d 19 ja 20), mille osas kaasarääkimiseks ja sekkumiseks on kohaliku omavalitsuse volikogu liikmel olulisel määral rohkem võimalusi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.12.2008 otsus nr 3-3-1-74-08, p 12). Kaebuses esitatud põhjendused seonduvad eeskätt objektiivse õiguse väidetava rikkumisega ja avalike huvide kahjustamisega ning kaebus põhineb üksnes oletuslikul ja teoreetilisel huvil (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2022 määrus nr 3-22-663).
6.4.Kolmas isik ei ole rikkunud taandamise reegleid. Kolmas isik taandas ennast korrektselt otsusega seonduvatest volikogu toimingutest (vt KOKS § 17 lg 6; vt kaebuse lisa 4, lk 4; kaebuse lisa 5, alates 3:11:05). Kolmas isik ei pidanud väljuma istungiruumist või võtma ette muid formaalseid toiminguid. Ka ükski volikogu liige ei nõudnud kolmanda isiku lahkumist istungisaalist. Kolmas isik ei sekkunud asja arutamisse. Igal juhul ei saanud taandamiskohustuse väidetav rikkumine mõjutada otsuse sisu (HMS § 58).
4(9)
3-22-663
6.5.Vaidlusalune otsus on materiaalselt õiguspärane ja kohaselt põhjendatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Esmalt lahendab kohus kolmanda isiku taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks (I), seejärel kontrollib, kas kaebajatel on kaebeõigus (II) ning viimaks lahendab kaebuse ja jagab menetluskulud (III). I
9.Kolmas isik taotleb kaebuse läbi vaatamata jätmist kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
10.HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. Üheks selliseks asjaoluks on kaebeõiguse ilmselge puudumine (HKMS § 121 lg 2 p 1). Tallinna Halduskohus on oma 28.03.2022 määruses lahendanud vastustaja ja kolmanda isiku taotluse kaebuse tagastamiseks kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kohus asus seisukohale, et kaebajatel on õigus õiguspärasele haldusmenetlusele, sh osaleda võrdsetel alustel linnavara võõrandamise menetluses, mistõttu mõistab kohus kaebajate rikutud subjektiivse õigusena võrdsuspõhiõigust (põhiseaduse (PS) § 12 lg 1), õigust menetlusele ja korraldusele, heale haldusele (PS § 14). Kohus lisas järgmist: „Kuigi kohtu hinnangul on kaheldav kaebajate tegelik huvi omandada kõnesolev kinnisasi, arvestades, et kaebajad ei ole avaldanud varasemalt vastustajale soovi kõnesolev kinnisasi omandada ega ole ka ennast vaidlusaluse otsuse tegemisel volikogu istungil taandanud (HMS § 10 lg 1 p 4), siiski ei tähenda see, et kaebeõiguse puudumine oleks ilmselge. Vaidlus ju puudub osas, et kaebajad on pöördunud kohtusse oma väidetavate subjektiivsete õiguste kaitseks ning leiavad, et neid on ebavõrdselt koheldud, kuivõrd nad on jäänud õigusvastaselt ilma võimalusest konkureerida kolmanda isikuga samadel tingimustel linnavara võõrandamise menetluses.“ (Tallinna Halduskohtu 28.03.2022 määruse põhjenduste p 17).
11.Kolmas isik on 13.09.2022 toimunud kohtuistungil kinnitanud, et 27.04.2022 taotlus ei sisalda uusi asjaolusid seoses kaebeõiguse ilmselgusega (vt 13.09.2022 kohtuistungi protokoll, kell 10:00:53). Sellest lähtuvalt jääb kohus oma 28.03.2022 määruses väljendatu juurde ning leiab, et kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, mistõttu kaebuse läbi vaatamata jätmiseks alus puudub. Seetõttu jääb kolmanda isiku taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. II
12.Riigikohus on selgitanud, et kui kaebeõiguse puudumine pole ilmselge, siis tuleb kaebeõigust kontrollida kohtuotsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.12.2017 määrus nr 3-17-981/16, p 13). Alljärgnevalt kontrollib kohus kaebajatel kaebeõiguse olemasolu.
13.Kaebuses selgitatakse, et kaebajad on pöördunud kohtusse oma subjektiivsete õiguste kaitseks (vt kaebuse p 12). Ka kohtuistungil on kaebajad kinnitanud, et nad ei ole kohtusse pöördunud volikogu liikmetena, vaid oma subjektiivsete õiguste kaitseks (vt 13.06.2022 kohtuistungi protokoll, kell 10:05:58). Järjepidevast Riigikohtu praktikast tuleneb, et kohaliku omavalitsuse volikogu liige võib volikogu otsuse vaidlustada üksnes juhul, kui see rikub tema subjektiivseid õigusi (vt Riigikohtu lahend nr 3-17-2784, p 8; nr 3-3-1-74-08, p-d 12-13).
14.Kaebeõiguse halduskohtusse pöördumiseks sätestab HKMS § 44 lg 1. Selle sätte kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1). „Esiteks viitab sõna „oma“ sellele, et kaebajal peab olema isiklik puutumus vastava haldusakti
5(9)
3-22-663
või toiminguga, mis väljendub tema õiguse riives. Üldjuhul ei saa isik kaitsta kaebusega teiste isikute õigusi, see on võimalik vaid seaduses sätestatud juhtudel. Teiseks peab tegemist olema isikule kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riivega, mitte kõigest mõningase puutumusega faktilisel või huvi tasandil (kaitstav on „õigus“, mitte lihtsalt huvi või muu nõrgema kategooria puutumus). Kolmandaks peab kaebus olema selle õiguse kaitseks sobiv, st kaebus peab aitama kaasa õiguse kaitsmisele.“1
15.Kohtu hinnangul puudub kaebajatel vaidlustatud haldusaktiga selline isiklik puutumus, mis väljenduks nende subjektiivsete õiguste riives. Nimelt on Pärnu Linnavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 18 võõrandatud kolmandale isikule Pärnu linnas Tulbi tn 16 kinnisasi (vt vaidlusaluse otsuse resolutsiooni p 1; kaebuse lisa 1). Esmalt ei ole kaebajatel piiratud asjaõigust kõnesoleva kinnistu osas, erinevalt kolmandast isikust. Teiseks ei ole kaebajad ka olnud haldusmenetluses menetlusosalised, vaid osalenud otsuse vastuvõtmisel volikogu liikmetena. On tõsi, et linnavara on piiratud avalik ressurss, mille võõrandamisel peab linn arvestama avalike huvidega ning valides mitme huvitatud isiku seast välja vara omandaja peab linn lähtuma põhjendatud kaalutlustest, et vältida isikute ebavõrdset kohtlemist (vt Riigikohtu erikogu 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-15-01, p 14). Samas lähtub halduskohtumenetlus subjektiivse õiguskaitse põhimõttest – kaebuse saab esitada kohtusse oma õiguste kaitseks.
16.Kaebajate subjektiivsete õiguste riive esineks juhul, kui nende huvi omandada Tulbi tn 16 kinnistu kolmanda isikuga võrdsetel tingimustel oleks reaalne ning tõendatud. Ainuüksi kaebajate abstraktsest huvist kinnistu omandada, ei saa tuletada nende õiguste rikkumist. Selleks, et isiku abstraktne huvi muutuks kaitstavaks õiguseks, peab isik oma huvitatust väljendama seoses konkreetse haldusakti või -toiminguga; kohtusse pöördumist õigustava põhjendatud ja kaaluka huvi peab tuvastama asja lahendav kohus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.2005 otsus nr 3-3-1-59-05, p 20).
17.Vastustaja on tõendanud, et kõnesoleva kinnisasja võõrandamise kavatsusest kirjutati piirkonna ajalehes veebruarikuu alguses 2022 (vt vastustaja 28.04.2022 menetlusdokumendi lisa 2). Vaidlust ei ole selles, et kaebajad volikogu liikmetena pidid olema teadlikud juba enne 17.02.2022 volikogu istungit vaidlusaluse kinnisasja võõrandamise kavatsusest. Nimelt vastavalt Pärnu Linnavolikogu 30.11.2017 määruse nr 2 „Pärnu Linnavolikogu töökord“ (linnavolikogu töökord) § 14 lg-le 3 tehakse kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta volikogu liikmetele elektronposti teel teatavaks vähemalt 4 päeva enne volikogu istungit. Sama lõike teise lause kohaselt tuleb volikogu kutses ära näidata istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused. Koos kutsega tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid (vt linnavolikogu töökord § 14 lg 3 viimane lause). Volikogu päevakorda kantakse nõutavas korras ettevalmistatud eelnõud ja pöördumised (linnavolikogu töökord § 15 lg 2 p 1).
18.Praegusel juhul on kaebajate väidetav huvi kinnistu omandada üksnes hüpoteetiline. Sellist huvi kinnisasi omandada ei ole kaebajad väljendanud ei kinnisasja võõrandamise menetluses (haldusmenetluses) ega ka mitte 17.02.2022 toimunud volikogu istungil. Seejuures on kohus kaebajatelt ka 13.09.2022 kohtuistungil küsinud, kas volikogu istungil avaldasid kaebajad soovi kinnistu võõrandamiseks või on muul viisil, kas kirjalikult või suuliselt avaldanud huvi kinnistu omandamiseks (vt 13.09.2022 kohtuistungi protokoll, kell 10:03:04 ja 10:03:11). Kohtu küsimusele vastas kaebajate esindaja, et tema teada ei ole kaebajad oma soovi kõnesolev kinnistu omandada, väljendanud (vt 13.09.2022 kohtuistungi protokoll, kell 10:03:09 ja 10:03:19).
19.Ühtlasi ei nähtu kohtuasja materjalidest, et kaebajad oleksid enne kohtumenetlust väljendanud huvi Tulbi tn 16 kinnistu omandada. Kohtule on esitatud volikogu 17.02.2022 istungi videosalvestised, millelt nähtub, et kaebajad võtsid sõna 17.02.2022 volikogu istungil
K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 180.
6(9)
3-22-663
seoses päevakorra punktiga 6, kuid oma huvi kõnesolevat kinnistut ise omandada, kaebajad sõnavõttudes ei väljendanud. Nagu ka kaebuses on märgitud, siis uurisid kaebajad volikogu istungil, miks ei võõrandata Tulbi tn 16 asuvat kinnistut enampakkumise korras: „kaebaja G. G. uuris, miks ei toimu kinnisasja võõrandamine enampakkumise teel, nagu on tavaks (lisa 5, 3:15:56 – 3:16:15); kaebaja E. E. küsis, kas ei oleks linna huvides mõistlikum kinnistu enampakkumisele panna, kuna see võib eelarvele kasulikumaks osutuda (lisa 5, 3:25:00 – 3:25:27); kaebaja Q. Q. küsis, miks ei või kinnistu turuhinda selgeks teha enampakkumise teel (lisa 5, 3:36:00 – 3:37:04). Läbirääkimistel sai samuti selgitatud enampakkumise läbiviimise olulisust; [...] kaebaja X. X. selgitas, et õiglane ja parim lahendus linnaelanike ja O. O. suhtes oleks avaliku enampakkumise läbiviimine (lisa 6, 6:00 – 6:17); [...] kaebaja G. G. selgitas, et avaliku (ehk linna) huvi olemasolu tõttu tuleb korraldada enampakkumine (lisa 6, 15:40 – 15:50).“ Eeltoodust tulenevalt joonistub selgelt välja, et kaebajad ei ole väljendanud oma isiklikku huvi kinnistu omandamiseks, vaid sõnavõttudes on tuginetud avalikele huvidele. Seetõttu on kaebajate huvi kinnistu omandamiseks kolmanda isikuga võrdsetel tingimustel pelgalt abstraktne ega ole kaebeõiguse tekkimiseks piisav.
20.Kohus nõustub kolmanda isikuga, et väidetavalt rikutud õigusnormid ei ole suunatud kaebajate subjektiivsete õiguste kaitsele. Linnavara valitsemise korrast ei tulene kaebajatele subjektiivset õigust nõuda kõnesoleva kinnisasja võõrandamist avalikul enampakkumisel. „Kaebaja huvid eelduslikult ei laiene sinnamaani, et nad peaksid saama nõuda, et vaidlustatud otsus oleks vastavalt HMS-i normidele vastu võetud ja piisavalt põhjendatud ning et [linnavara valitsemise] korra § 12 lg 3 p 4 kohaselt oleks linna huvid kaitstud. Kaebaja ei saa kaebusega nõuda volikogu istungile pandud otsustuste seaduslikkuse kontrolli ega kaitsta avalikke huve.“ (Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2022 määrus nr 3-22-663, p 13.4.)
21.Kaebuses toodud väide, et otsustuskorras linnavara võõrandamine on linnale kahjulik, seondub avalike huvidega. „Isik ei saa vara kasutusse andmist vaidlustada motiivil, et linn saab kasutusse andes kahju.“ (Riigikohtu erikogu 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-15-01, p 23). Seejuures on Riigikohus asunud seisukohale, et õigeks ei saa pidada olukorda, kus volikogu liige pöördub volikogu otsuse vaidlustamiseks, millega ta nõus ei ole, kohtusse (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.12.2008 määrus nr 3-3-1-74-08, p 12). Volikogu liige on asja otsustanud organi liige, seega samuti otsustajate hulgas, mis tähendab, et tal on laiemad võimalused otsustusprotsessi sekkuda (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.12.2008 määrus nr 3-3-1-74-08, p 12). Nii on see ka praegusel juhul. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajad vaidlustanud kohaliku omavalitsuse volikogu otsust, mille otsustajate hulgas nad ise olid (vt kaebuse lisa 4, lk-d 1 ja 6). Tallinna Ringkonnakohus on oma 22.04.2022 määruse nr 3-22-663 p-s 12 selgitanud, et kui kaebajad soovivad tegelikkuses kaitsta avalikke huve, on neil võimalik pöörduda nt revisjonikomisjoni või vajadusel õiguskaitseorganite poole.
22.Arvestades, et kohus on tuvastanud, et kaebajatel kaebeõigus puudub, siis ei asu kohus kontrollima vaidlusaluse haldusakti õiguspärasust. Seetõttu puudub ka vajadus analüüsida kaebuses toodud ülejäänud väiteid. III
23.Ülaltoodust järelduvalt kaebus rahuldamisele ei kuulu.
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebajate kahjuks, mistõttu menetluskulud jäävad kaebajate kanda.
25.Vastustaja palub kaebajatelt välja mõista menetluskulu summas 29,17 eurot. Vastustaja menetluskulude nimekirja kohaselt on vastustaja kandnud menetluskulusid seoses kohtuistungiga (sõidukulud) summas 29,17 eurot (vt HKMS § 101 lg 1, § 103 lg 1 p 2 ja § 108 lg 12; tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 175 lg 2). 7(9)
3-22-663
26.HKMS § 103 lg 1 p 2 ja § 108 lg 1 ning TsMS § 175 lg 2 esimese lause kohaselt on väljamõistetavaks kohtuväliseks kuluks ka menetlusosalist esindava ametniku või töötaja sõidukulud. Vastustaja on kulude kandmise tõendamiseks esitanud Pärnu linna esindanud juristi 12.09.2022 lähetustaotluse nr 4.2-13.1/39/2022 ja Circle K 12.09.2022 arve nr 0936. Taotluse kohaselt tuli kohtuistungil osalemiseks sõita 256 km ja sõiduki keskmine kütusekulu oli 6 liitrit 100 km kohta. Taotletud summa vastab arvel märgitud kütuse hinnale (1,899 eurot/l) 15,36 liitri kohta (s.o 15,36 x 1,899 = 29,17). Märgitud kütusekulu on usutav ning kuna kohtuistungi pidamist taotlesid kaebajad (vastustaja oli nõus kirjaliku menetlusega), tuleb Pärnu linna esindaja sõidukulu kaebajatelt tervikuna välja mõista.
27.Kolmas isik palub kaebajatelt välja mõista menetluskulu kokku summas 8500,80 eurot (sh käibemaks). Menetluskulud moodustuvad 13.09.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt lepinguliste esindajate kulust 6037,20 eurot (sh käibemaks) ning muudest kohtuvälistest kuludest 3,60 eurot (sh käibemaks). Kohus loeb muud kohtuvälised kulud põhjendatuks. Kolmanda isiku 13.09.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt on kolmandale isikule osutatud õigusabi 25,40 tundi, 31.03.2022 arve nr 220674 spetsifikatsiooni kohaselt keskmise tunnihinnaga 199,80 eurot ning 10.05.2022 arve nr 221162 spetsifikatsiooni kohaselt keskmise tunnihinnaga 195,49 eurot. Kohtu hinnangul on kolmanda isiku menetluskulud osaliselt põhjendamatud (HKMS § 109 lg 6).
28.Kolmandal isikul on kohtumenetluses olnud kolm esindajat ning ka kõik on kohtuasjas menetlusdokumente esitanud. Seetõttu kaebajate viide kohtuistungil, et üks kolmanda isiku esindajatest ei viibinud kohtuistungil mõjutab üksnes hinnangut kohtuistungiga seotud menetluskulude põhjendatusele. Etteruttavalt märgib kohus, et kohtuistungiga seotud menetluskulude all ei ole kolmas isik kajastanud kõigi kolme esindaja menetluskulusid, vaid üksnes nende esindajate, kes kohtuistungil osalesid.
29.Kohtule esitatud 31.03.2022 arve kulude aruandest nähtuvalt on materjalidega tutvumisele ja esialgse õiguskaitse taotlusele vastuse koostamisele kulunud kolmel esindajal kokku 14 tundi. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole kaebus väga mahukas (7 lk), ka lisasid ei olnud palju (4), samuti ei ole kolmanda isiku seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele eriliselt pikk (4 lk), mistõttu loeb kohus põhjendatuks ajakuluks materjalidega tutvumisele, esialgse õiguskaitse taotlusele vastuse koostamisele ja kliendiga suhtlemisele 10 tundi. Seega on 31.03.2022 arvel kajastatud kuludest põhjendatud koos käibemaksuga 2685,30 eurot ((2237,80(2) x 0,2) + 2237,8)).
30.Kohtule esitatud 10.05.2022 arve nr 221162 kulude aruande kohaselt on kaebusele vastuse koostamisele kulunud kokku 5,30 tundi. Arvestades, et vastus kordab suures osas juba esialgse õiguskaitse taotlusele esitatud seisukohti, siis on põhjendatud kulu 4 tundi. Arvestades, et määruskaebemenetluse algatasid kaebajad ning kohtule ei nähtu määruskaebemenetluses õigusteenusele osutatud ajakulu ilmselget põhjendamatust, siis on 10.05.2022 arvel nr 221162 kajastatud kuludest põhjendatud koos käibemaksuga 2087,90 eurot (1739,9(3) + 348(4)).
31.Kolmas isik on seonduvalt kohtuistungiks ettevalmistamisega ja kohtuistungil osalemisega kandnud täiendavaid õigusabikulusid 10,3 tunni ulatuses summas 2460 eurot (sh käibemaks). Kohtuistung kestis 1 tund ja 52 minutit, mistõttu on seoses kohtuistungil osalemisega põhjendatud kulu 3,8 tundi. Kohus loeb kohtuistungiks ettevalmistamisele kulunud aja põhjendatuks 4 tunni ulatuses esindajate peale kokku. Seega on kohtuistungil osalemisega
11,20 x 199,80 = 2237,80. 8,9 x 195,49 = 1739,9.
1739,9 x 0,2 = 348.
8(9)
3-22-663
seonduvad kulud põhjendatud ulatuses 7,8 tundi, keskmise tunnihinnaga 199,03 eurot, s.o kokku 1862,90 eurot (sh käibemaks)5.
32.Ülaltoodu kokkuvõtteks mõistab kohus kaebajatelt solidaarselt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu summas 6639,70 eurot (sh käibemaks)6.
33.Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
34.Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebajate nimed ja kolmanda isiku nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).