Keskkonnaõigus › Muu keskkonnaõigus

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 31. oktoobril 2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(26)

3-21-586 - enne kaevandamise alustamist ning kaevandamistegevuse lõppemisel hinnatakse ja dokumenteeritakse kõigi mäeeraldise teenindusmaa piirist kuni 0,5 km kaugusele jäävate hoonete seisund litsentseeritud eksperdi poolt (p 1.3.11). Korralduses esitati kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) märkis 23. aprilli 2017. a kirjas, et kuivõrd taotletava tegevusega ei tagata maavara säästlikku ja jätkusuutlikku kasutamist ning taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas on ehituslubjakivi varustukindlus tagatud rohkem kui 10 aastaks, siis on kaevandamisloa andmine ehituslubjakivi kaevandamiseks Lüganuse lubjakivikarjääris vastuolus riigi huviga. MKM märkis 20. juuni 2017. a kirjas, et korrigeeritud taotluse kohaselt soovib KK OÜ kaevandada viimistluskivi ning Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13. juuni 2013. a käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendi „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluse menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ (juhend) p 4.1.1 kohaselt ei kaaluta varustuskindluse aspektist viimistluskivi kaevandamisel riiklikke huve. Samuti märgiti, et piirkonnas on olemas nõudlus viimistluskivi järele; 2) KK OÜ esitas 13. detsembril 2017 aruande „Lüganuse lubjakivikarjääri kaevandamisloa taotluse täienduse (09.03.2017. a) juurde koostatud analüüsid – põhjavesi, vibratsioon, tolm ja müra“ (koostaja Osaühing Alkranel, 12. detsember 2017). KK OÜ esitas 30. detsembri 2017. a kirjaga lisaanalüüsi aruande. Mittetulundusühing Lüganuse Tagaküla (MTÜ LT) esitas Tartu Ülikooli geoloogia osakonna vanemteaduri Argo Jõelehe seisukohad põhjavee eksperthinnangu kohta, milles märgiti, et mõju põhjaveele on tarvis uuesti modelleerida, samuti tuli lähiümbruse kaevude inventuur ja sügavused absoluutkõrgustel mõõta. KK OÜ esitas RP seisukohad AJ arvamusele; 3) KeA märkis 14. veebruari 2018. a kirjas, et põhjavee seireks valitud ala raadiusega 450 m on põhjendatud ning kui selgub, et mõjuraadius põhjavee tasemele ja kvaliteedile on suurem, tuleb seirekava selles osas täiendada; 4) KeA selgitas MTÜ-le LT, et ei näe vajadust täiendavate eksperthinnangute tellimiseks; 5) Terviseamet saatis 17. aprillil 2018 kirja, milles märkis, et planeeritava tegevuse puhul on tegemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 kohase olulise keskkonnamõjuga, mistõttu on vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine (KMH). Terviseamet märkis 5. juuni 2018. a kirjas, et olles tutvunud täiendatud KMH eelhinnangu eelnõuga, ei saa välistada negatiivse mõju esinemist ümbritsevale elukeskkonnale. Terviseamet teatas, et kui KeA otsustab KMH algatamata jätta, tuleks kaevandamisloa andmise tingimusi täiendada müra ja joogivee osas. Kui müra ja joogivett puudutavate märkustega ja eelnõus kirjeldatud kaevandamisloa tingimuste täitmisega arvestatakse, ei esita Terviseamet täiendavaid vastuväiteid; 6) Lüganuse Vallavolikogu keeldus 28. juuni 2018. a otsusega nr 81 andmast nõusolekut kaevandamisloa väljastamisele. Tartu Halduskohus rahuldas 31.01.2020 otsusega haldusasjas nr 3-18-1489 kolmanda isiku kaebuse ja kohustas Lüganuse valda kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (s.o 3. märtsist 2020) uuesti avaldama oma seisukoha kaevandamisloa taotluse kohta. Lüganuse Vallavalitsus edastas KeA-le 6. novembril 2020 vallavolikogu 29. oktoobri 2020. a otsuse nr 285, millega viimane keeldus eelnõule nõusolekut andmast. Kuna arvamus esitati seaduses sätestatud tähtajast (s.o kaks kuud) hiljem, tuleb lugeda kooskõlastus antuks ning kaevandamisloa väljastamisest keeldumise alus puudub (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 16 lg 2; maapõueseaduse (MaaPS) § 49 lg 6 ja § 55 lg 2 p 11); 7) käitisel ei ole paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaluba vaja, kui teed on tolmamise vastu töödeldud. Kaevandamisloa taotluse kohaselt võetakse mäeeraldisel kasutusele purustus-sorteerimissõlm, mille diiselmootori võimsuseks on arvestatud ca 0,8 MWth (keskkonnaministri 19. detsembri 2017. a määrus nr 60 „Tegevuse

3(26)

3-21-586 künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja tõendi vorm“ § 1 p 1); 8) kaevandamistegevuse käigus ei planeerita vee väljapumpamist, mistõttu ei ole vajalik taotleda vee erikasutuse keskkonnaluba.

3-21-586 sorteerimissõlm. Hüdrovasarast tingitud vibratsioon on tunduvalt ulatuslikum, kui nähtub Steigeri eksperthinnangust; 7) valesti on hinnatud kaasnevat õhusaastet. Vastav analüüs on puudulik; 8) korralduse p-s 1.3 sätestatud mitmed kõrvaltingimused ei ole täidetavad ega kontrollitavad. Kõrvaltingimuse p 1.3.1 osas jääb arusaamatuks, miks seirekava tingimusi ei ole sätetatud korralduses, miks ei ole sätestatud nõuet kooskõlastada seirekava kaebaja kui valitsusvälise keskkonnaorganisatsiooniga, kas ja millised tagajärjed kaasnevad siis, kui seirekava ei peaks kooskõlastama ning miks tuleks seirekava koostamisel lähtuda OÜ Alkranel koostatud tööst, kui selle töö õigsus on kahtluse alla seatud. Seirekava aluseks peaks olema KMH. Kõrvaltingimuste p-de 1.3.2 ja 1.3.4 osas jääb arusaamatuks, miks on need leebemad kui ELLE OÜ mürauuringus pakutud leevendusmeetmed. KMH käigus tuleb kindlaks teha, millise raadiusega maa-alal jääb vett vähemaks. Selgusetuks jääb, kuidas korralduse p-s 1.3.11 leiti, et hinnata tuleb just 0,5 km kaugusele jäävate hoonete seisundit . KMH käigus tuli hinnata seda, milliseid hooneid vibratsioon võib kahjustada; 9) vaidlustatud korraldus on vastuolus Ida-Viru maavanema 28. detsembri 2016. a korraldusega nr 1-1/2016/278 kehtestatud planeeringuga „Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+“ (Ida-Viru maakonnaplaneering). Ida-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja p-i 3.2.2 kohaselt tuleb maardlate kasutusevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumaadel või väärtuslikel maastikel; 10) vastustaja rikkus kaalutlusõigust, kui jättis kohaliku kogukonna pöördumised menetlemata.

3-21-586 (9. märtsi 2017) juurde koostatud analüüsid – põhjavesi, vibratsioon, tolm ja müra“. KeA tugines sõltumatule eksperthinnangule, mille tõele vastavuses pole alust kahelda. Kuna eelhinnangu tulemusena leiti, et keskkonnaloa alusel läbiviidavast kaevandamisest ei tulene olulisi keskkonnahäiringuid, siis oli KMH algatamata jätmine õiguspärane. Arvestati ka AJ arvamusega, lisades kõrvaltingimuse, mille kohaselt tuleb enne kaevandamistegevuse alustamist selgitada välja mäeeraldise teenindusmaa piirist kuni 1 km kaugusel asuvate kaevude veetase ja -kvaliteet. Mürahäiringu leevendamiseks on seatud mitmeid kõrvaltingimusi, arvestades nende väljatöötamisel mh kohalike elanike arvamust. Kolmas isik on lisaks kohustatud järgima seadusest tulenevaid piiranguid, sh müra piirnorme. KMH vajalikkuse eelhinnangu kohaselt ei kaasne Lüganuse lubjakivikarjääris kaevandamisega eeldatavalt sellist vibratsiooni, mis ületaks seaduses kehtestatud normatiivseid väärtusi väljaspool mäeeraldise piiri ning põhjustaks piirkonnas olulist negatiivset keskkonnamõju. Õhusaastega seotud sisulisi argumente ei ole kaebaja esitanud. Kaevandamisega kaasnevate võimalike häiringute, sh piirnormide ületamiste tuvastamiseks ja pidevaks jälgimiseks on keskkonnaloale lisatud kõrvaltingimus, mille kohaselt tuleb kolmandal isikul teha seirekava alusel seiret. Kui seire käigus tuvastatakse kaevandamisest tingitud negatiivseid muutusi, on kolmandal isikul kohustus rakendada meetmeid antud häiringute likvideerimiseks. Murru kinnistu detailplaneeringu üldsõnaline viide KMH vajalikkusele ei saa muuta KMH algatamata jätmise otsust õigusvastaseks, kui KeA on seaduse nõuetele vastava eelhinnangu tulemusena jõudnud järeldusele, et kaevandamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju; 6) kõrvaltingimuste muutmisel tuleb lähtuda KeÜS §-st 59 ja MaaPS §-st 66 tulenevatest eeldustest. KeÜS § 59 lg 1 p 2 alusel on KeA kohustatud keskkonnaluba muutma, kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring ning huvi keskkonnaloa muutmata jätmiseks ei ole ülekaalukas. Kui muutmisega ei ole võimalik olukorda parandada, siis on KeA-l õigus keskkonnaluba kehtetuks tunnistada (KeÜS § 62 lg 2 p 1). Seirekohustuse puhul on tegemist meetmega, mis tagab keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vältimise. KeA-l ei olnud kohustust seirekava tingimusi vaidlustatud korralduses sätestada. Samuti ei olnud vaja sätestada nõuet, et seirekava tuleb kooskõlastada kaebajaga. Kooskõlastamata seirekava alusel läbiviidud seire või kooskõlastatud seirekava mittejärgimine on aluseks keskkonnaloa kehtetuks tunnistamisele (KeÜS § 62 lg 2 p 2). Võrreldes Lüganuse lubjakivikarjääri keskkonnaluba sarnase suurusega mäeeraldiste (näiteks Kadastiku III lubjakivikarjäär, Maardu IV lubjakivikarjäär) keskkonnalubadega, on Lüganuse lubjakivikarjääri keskkonnaloa kõrvaltingimused oluliselt rangemad ning piiravamad. KeA määras ettevaatusprintsiipi, kohalike elanike seisukohti ja kolmanda isiku ettepanekuid silmas pidades Lüganuse lubjakivikarjääri keskkonnaloale kõrvaltingimused, mis on kohati võrreldavad põlevkivi kaevandamise keskkonnalubade tingimustega (näiteks vibratsiooni mõju tuvastamiseks hoonete seisundi hindamine enne ja pärast kaevandamistegevuse algust); 7) kaevandamisluba ei ole vastuolus Ida-Viru maakonnaplaneeringuga. Murru kinnistut hõlmab 2004. a-l vastuvõetud detailplaneering, mis näeb nimetatud katastriüksuse sihtotstarbena ette 65% mäetööstusmaa ja 35% tootmismaa, st detailplaneering võimaldab kaevandamist ning loob huvitatud isikule ka lootuse, et detailplaneeringut oleks võimalik ka ellu viia; 8) keskkonnaloa menetlusse kaasati õiguspäraselt kõik menetlusosalised. Arvesse võeti kohaliku kogukonna ettepanekuid. Kaebaja ei ole välja toonud, millised väited jäid arvesse võtmata.

6(26)

3-21-586 õigust vaidlustada kaevandusluba seoses müra, tolmu, vibratsiooni ega KOV-i tegevusega. Kaebaja pole kaebust esitanud keskkonna kaitseks; 2) Lüganuse vald andis kaevandamisele nõusoleku MaaPS § 49 lg 6 mõttes. Lüganuse vald ei esitanud oma seisukohta tähtaegselt, mistõttu tuli lugeda see HMS § 16 lg 2 alusel antuks. KOV ei saa pärast vaikimisi nõustuva kooskõlastuse andmist siduvat kooskõlastust tagasi võtta; 3) kaevandatud maa muudetakse pärast rohumaaks. Kolmas isik esitas vastustajale kaevandamisloa taotluse seletuskirjas kirjelduse, millistel tingimustel ja milliste meetoditega plaanitakse karjäär hiljem korrastada rohumaaks. Müratõkkerajatiste ehk vallide ehitamisel kasutatakse pinnast, mida on võimalik kasutada kaevandatud maa korrastamiseks. Maa korrastamise täpse korralduse paika panemine ei ole kaevandamisloa menetluse esemeks; 4) eeskätt toodetakse viimistluskivi, kuid maavara säästliku kasutamise põhimõttest tulenevalt plaanitakse jääkmaterjali kasutada killustiku tootmiseks. Haruldase ja kvaliteetse viimistluskivi väärindamine on majanduslikult kasulikum. Varustuskindluse aspektist ei kaaluta viimistluskivi kaevandamise loa taotlemisel riiklikke huve. Sellegipoolest on MKM 20. juuni 2017. a kirjas märkinud, et piirkonnas on nõudlus viimistluskivi järele olemas. Lubjakivikarjääris kaevandamise korral on tagatud riigi maavarade heaperemehelik kasutamine. Riigi huvi sisustamisel ei tule arvestada kolmanda isiku renomeega. Kolmandat isikut ei ole süüteomenetluses karistatud; 5) KeHJS § 6 lg 1 p 28 kohaselt loetakse olulise keskkonnamõjuga tegevuseks, mille puhul on KMH läbiviimine kohustuslik, pealmaakaevandamist suuremal kui 25 hektari suurusel alal. Kolmas isik taotles kaevandamisluba kaevandamiseks mäeeraldisel, mille pindala on 4,68 ha ning mille teenindusmaa suurus on 7,25 ha. Seega ei olnud vastustajal seaduse alusel kohustust KMH-d igal juhul läbi viia, vaid vastustaja pidi andma eelhinnangu, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. Vastustaja eelhinnangus leiti, et vastav mõju puudub; 6) kaebaja esitatud TM töö koostati 2005. a kaevandamisloa taotluse kohta ja selles nähti ette kaevandamine 9 m sügavusel ja see eeldas põhjavee alandamist. Praegusel juhul kaevandatakse 5 m sügavusel ning põhjavett ei alandata. RP toob välja, et TM töös esitatud järeldused ei ole täpsed ning reaalne mõjuala, kus tekiks oht kaevude kuivaksjäämiseks, on oluliselt väiksem. KeA hindas menetluses nii AJ arvamust kui ka RPi vastuväiteid. KeA selgitas, et kõrvaltingimuste seadmisel arvestati veealanduse võimalikuks mõjuraadiuseks 1 km tulenevalt ettevaatuspõhimõttest. Kaevandamise võimalikku mõju põhjaveele on käsitletud KMH eelhinnangus, mille kohaselt puudub Lasnamäe lademe täielikuks väljamiseks veetaseme alandamise vajadus ning ei teki olulist mõju veetasemele. Kaebaja väide, et geoloogilise uuringu ja Murru kinnistul toimunud koorimise käigus sai mitme ümbruskonna kaevu vesi kahjustatud, on tõendamata; 7) müraanalüüs ei ole puudulik. Kaevandamisluba ei pea sisaldama täpseid tingimusi kaevetöödel kasutatavate masinate kohta. Kaevandamisloa andmise otsustamise faasis on teada üksnes kasutatav tehnoloogia üldjoontes. Müratõkkevalli lühendamine on tingitud asjaolust, et kinnistule jääb elektriõhuliini kaitsevöönd. Karjääri idaservas on püstitatavad müratõkkerajatised loaga kavandatust oluliselt paremad. Kaebaja soov lisada kaevandamisloale kõrvaltingimus, mille kohaselt tuleks purustus- ja sorteerimissõlm paigutada 4 m sügavusele, ei ole täidetav, kuna 4 m sügavuse süvendi põhja on tehniliselt keeruline ajutist purustus- ja sorteerimissõlme installeerida. Samuti toob eraldi süvendi rajamine endaga kaasa täiendava keskkonnamõju, kuna eeldaks teatud sademete hulga korral pinnasevee väljapumpamist. Seeeest näeb kaevandamisluba ette kõrvaltingimuse, mille kohaselt tuleb sorteerimissõlm paigutada karjääri sügavaimasse osasse ning purustus- ja sorteerimissõlm võimalusel müratõkkerajatiste vahelisele alale. ELLE OÜ väljapakutud leevendusmeetmed on suures osas kaevandamisloasse üle võtnud; 8) lähimate majapidamiste täpne kaugus sõltub sellest, millest kaugust mõõta. Lähim elamu võib paikneda Murru kinnistu piirist 120 meetri kaugusel. Steigeri eksperthinnangus on aluseks võetud majapidamiste kaugus kaevandamisalast ehk alast, kus vibratsioon reaalselt tekib, mitte 7(26)

3-21-586 Murru kinnistu piirist. Kavandatava tegevuse realiseerumisel ei ole ette näha sellise vibratsiooni tekkimist, mis ületaksid seaduses kehtestatud normatiivseid väärtusi väljaspool mäeeraldise piiri ning põhjustaksid olulist negatiivset keskkonnamõju antud piirkonnas. Hüdrovasarast tingitud mõjude kirjeldamisel toetuti teistele sarnastes lubjakivikarjäärides ja sarnastel tingimustel hüdrovasaraga raimamisel läbi viidud praktilistele uuringutele; 9) kaebaja ei ole põhistanud väidet, et õhusaastatuse analüüs on puudulik; 10) kõrvaltingimused on selged ja õiguspärased. Kaevandamisloal ei ole asjakohane kajastada täpseid seiretingimusi, kuna kaevandamistegevuse käigus võib tekkida vajadus näiteks muuta seireperioode sagedasemaks või tingimusi rangemaks ning sellisel juhul on võimalik seirekava kooskõlastuse alusel täiendada. Vastustaja on kaevandamisloas korduvalt selgitanud, et tulenevalt KeÜS § 62 lg 2 p-st 2 võib vastustaja kaevandamisloa kehtetuks tunnistada, kui loa omanik ei täida kaevandamisloaga või õigusaktiga sätestatud nõudeid ja kaevandamisloa kehtetuks tunnistamist nõuab oluline avalik huvi. Kõrvaltingimuste kohaselt teostab kaevandamisloa omanik seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seega ei saa kooskõlastamata jätmise korral seiret teostada, mis omakorda tähendab, et kaevandamisloa omanik jätab täitmata kaevandamisloa kõrvaltingimuse. Lähtuvalt KeÜS § 62 lg-st 2 on võimalik sellisel juhul kaevandamisluba kehtetuks tunnistada. ELLE OÜ väljapakutud leevendusmeetmed on suures osas kaevandamisloasse ülevõetud. Leevendusmeetmetest väheoluline kõrvalekaldumine oli põhjendatud, et tagada tingimuste proportsionaalsus ning kõrgepingeliini kaitsevööndi piirangute järgimine; 11) kaevandamine on kooskõlas Ida-Virumaa maakonnaplaneeringuga. Väärtuslike põllumajandusmaade ja maastike asukohad ja konkreetsed kasutustingimused pannakse paika üldplaneeringus (planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lg 1 p 14) või detailplaneeringus (PlanS § 126 lg 1 p 15). Kuna käesoleval juhul kehtib kinnistu suhtes detailplaneering, mille kohaselt ei ole tegemist väärtusliku põllumajandusmaa või maastikuga, siis ei kohaldu kinnistul ka vastavad kasutustingimused; 12) kaebaja on kaevandamisloa menetluses ära kuulatud.

3-21-586 täitepinnase transportimine väljastpoolt mäeeraldist on tavapärane ning pole alust eeldada, et kolmandal isikul puudub võimalus kulutusteks, millega tagatakse kaevandatud ala korrastamine rohumaaks. Kaebaja vahendatud riiklikult tunnustatud ekspert MP kahtlused ei veena vastupidises. Kaevandusloa väljastamisel ei pea vastustaja välja selgitama, kust vajalik kogus täitepinnast võetakse. Kui ka varasemad uuringud on ette näinud teistsuguse maa korrastamise suuna, ei tähenda, et KeA oleks sellega seotud. Arvestada tuleb ka seda, et varasemad uuringud nägid ette maavara sügavamalt kaevandamise. Etteheited keskkonnakahju põhjustamisest on ennatlikud, kuna kaevandamisluba ei anna kolmandale isikule õigust täita karjääri keskkonnaohtliku materjaliga; 3) vastustaja ei ole õigusvastaselt jätnud analüüsimata seda, kas kaevandamine on vastuolus riiklike huvidega. MKM andis 21. veebruari 2017. a kirjaga nr 12-2/17/1083-4 teada, et Lüganuse lubajakivikarjääri mäeeraldisele kaevandamisloa andmine ei ole vastuolus riigi huviga. MKM muutis 23. märtsi 2017. a kirjaga oma varasemat seisukohta, märkides, et kuivõrd taotletava tegevusega ei tagata maavara säästlikku ja jätkusuutlikku kasutamist ning taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas on ehituslubjakivi varustuskindlus tagatud rohkem kui 10-ks aastaks, on kaevandamisloa andmine ehituslubjakivi kaevandamiseks vastuolus riigi huviga. MKM tõi 20. juuni 2017. a seisukohas välja, et tuginedes Keskkonnaministeeriumi kantsleri juhendi p-le 4.1.1, ei kaaluta varustuskindluse aspektist viimistluskivi kaevandamise loa taotlemisel riiklikke huve. MKM-i hinnangul on Ida-Virumaal ajalooliselt palju kiviehitisi, mis vajavad restaureerimiseks või taastamiseks paekivi, seega on piirkonnas nõudlus viimistluskivi järgi olemas. Väljastatud kaevandamisloa kohaselt on kaevandatava maavara kasutamise otstarve viimistluskivi ja ehituskivi. Kolmas isik soovib toota peamiselt viimistluskivi. MKM tõi 20. juuni 2017. a seisukohas välja, et kolmanda isiku taotluses toodud taotletav varu maht, selgituskirjas toodud kivimi raimamisviis ning selgituskirjas toodud selgitused näitavad, et kaevandada soovitakse viimistluskivi. Vastustaja ei pidanud täpselt ette kirjutama, kui palju killustikku võib toota; 4) Keskkonnaministeeriumi kantsleri juhend ei ole õigusakt, vaid haldusesisene juhend, mille eesmärgiks on tagada taotluste ühetaoline menetlemine. Nimetatud dokumendist tuli lähtuda. Kaebaja on riiklikku huvi sisustanud liiga kitsalt. Riigil on maavara omanikuna avar kaalutlusruum, et otsustada maavara kasutuselevõtmise otstarbekuse üle. Riigi huvi sisustamisel ei tule arvestada kolmanda isiku tegevuse õiguspärasust, vaid seda hinnatakse MaaPS § 55 lg 3 p 1 kontekstis. Kolmandal isikul puuduvad karistused. Asjaolu, et maavara ei kaevandata maksimaalses mahus, ei tähenda vastuolu maavara säästliku kasutamise põhimõttega, kuna maavara kaevandati vähem selleks, et vältida kohalikele elanikele kaasnevaid negatiivseid mõjusid; 5) Murru kinnistu detailplaneering ei kohustanud KMH-d tegema. Vastustajal tuli anda tegevusele eelhinnang ning KMH ei olnud kohustuslik, kuna eraldise ala oli väiksem kui 25 ha (KeHJS v.r § 6 lg 2 p 2). KeA andis 31. augusti 2021. a kirjaga KMH eelhinnangu. KMH algatamine otsustati juhtumipõhiselt ning seetõttu pole oluline, et 2005. a-l KMH algatati; 6) kaebajal kui keskkonnaorganisatsioonil on veerežiimi osas kaebeõigus, sest selle muutmine omab laiemat mõju keskkonnale; 7) vaidlustatud korraldus sisaldab veerežiimile mõjude osas olulisi kaalutlusvigu ning mõjud veerežiimile on tuvastatud ebakorrektselt. Peamiseks küsimuseks on, kas kaevandamise mõjuraadius on määratud õiguspäraselt ning kas kaevandada on võimalik selliselt, et põhjavesi ei alane. Kui põhjavesi alaneb, ei saa välistada negatiivset mõju piirkonna veerežiimile, sh ümbruskonna kaevudele. Vastustaja leidis Dagaz OÜ eksperthinnangu alusel, et selline mõju puudub. Dagaz OÜ eksperthinnangu p-s 2.1 on põhjavee ärajuhtimise mõjuraadius arvutatud kahel moel: 1) valemiga R=1,5√ a∙t, kus R – karjääri mõjuraadius (m), a – Ordoviitsiumi veekompleksi tasemejuhtivus (m2/d), t – veetaseme alanemise aeg, (ööpäev). Selle valemi järgi on karjääri 9(26)

3-21-586 mõjuraadius 1525 m. Dagaz OÜ eksperthinnangus on viidatud, et mõjuraadiuse ulatus rohkem kui 1500 m on määratud ka geoloogliste tööde aruandes, kus on kasutatud Abramovi väljatöötatud valemit. Veealanduse mõju on arvutatud Dagaz OÜ eksperthinnangus hüdraulilise kalde valemiga: I =∆ h/L, kus I – hüdrauliline kalle, ∆h – veetasemete vahe kaevudes mõõdetuna põhjavee samakõrgusjoonte kaardilt, m. L – vee liikumistee pikkus, m. Selle valemi järgi on põhjavee mõju ulatus 104 m. Sellise mõjuraadiuse piiridesse ei jää Dagaz OÜ eksperthinnangu kohaselt ühtegi kaevu, mistõttu ei tuvastatud Dagaz OÜ eskperthinnangus negatiivset mõju põhjaveele ja kaevude vee kvaliteedile ning varudele. RPi vastuväidetes AJ-le on viidatud kavandatava karjääri maksimaalsele võimalikule mõjualale 450 m. TM leidis arvamuses, et kõik alla 10 m sügavused kaevud selles piirkonnas jäävad kuivaks, kui karjäär rajatakse. AJ leiab, et hoolimata keerukatest tingimustest, on kaevandamise võimalike mõjude hindamisel RP kasutanud lihtsustatud lähenemist. AJ leiab, et hüdraulilise gradiendi kasutamine ei ole tunnustatud meetod karjääri mõjuraadiuse hindamisel ning selle rakendamine keerukamates tingimustes ei ole piisav, et kinnitada mõjude puudumist ümbruskonna kaevudele. Samuti on arvutused tehtud vigaselt ja algandmete valik on põhjendamata. PS leiab oma arvamuses, et Dagaz OÜ koostatud eksperthinnangus toodud seisukoht, et karjääri kuivenduse mõjuraadiusesse ei jää ühtki kaevu ning et kaevandamine on võimalik kuivalt või vähese vee juurdevooluga, on ekslik, kuna seisukoht tugineb kaudsetel, üldistel või selekteeritult kasutatud andmetel ning sobimatul arvutusmetoodikal. Vastustaja tehtud järeldused ei tugine usaldusväärsetele algandmetele. PS on oma arvamust veenvalt põhjendanud. Asjaolu, et PS arvamus esitati alles kohtumenetluses, ei välista sellele tuginemist, kuna kaebaja on vastustanud läbiviidud uuringute korrektsust juba kaevandamisloa menetluses. PS tõi välja, et elanike veevarustust käsitlev peatükk Dagaz OÜ ekspertarvamuses on üldsõnaline, uusi andmeid kaevude kohta ei ole kogutud, puuduvad kaevude täpsed koordinaadid ja maapinna absoluutkõrgused, ei ole teada kaevude sügavused ega veetase käesoleval ajal. Samuti ei ole selgitatud, kui palju on salvkaeve ja kus need asuvad. Puuduvad andmed elanike veetarbimise, veevõtuseadmete, torustike olemasolu kohta. Ühtki veeproovi ei ole võetud. PS hinnangul ei oleks Dagaz OÜ esitatud puuduliku andmestiku alusel ka parima tahtmise juures võimalik prognoosida kuivenduse mõju kaevudele. Kui puuduvad korrektsed taustaandmed kaevude veetaseme ja vee kvaliteedi kohta, ei ole hiljem võimalik selgitada kaevandamise mõju. Purtse jõgi asub kavandatavast karjäärist 450 m kaugusel ja kujutab endast hüdrogeoloogilises mõttes n-ö veetasemeraja, kus jõe veetase ja põhjaveetase on samal kõrgusel. Seega alanduslehtri ulatuse kavandatavast karjäärist idas määrab kaugus jõeni. Teistes ilmakaartes sellised hüdrogeoloogilised piirid puuduvad ning alanduslehtri ulatuse leidmiseks tuleb PS hinnangul kasutada teisi meetodeid. Geoloogiliste tööde aruandes kasutati kuivenduse mõjuraadiuse arvutamiseks teist metoodikat, mis kehtib statsionaarsete voolutingimuste kohta ja lisaks kihi veejuhtivusele arvestakse ka veekihi toitumist ja paksust. Arvutuse tulemusel saadi mõjuraadiuseks 1552 m, mis langeb väga hästi kokku Dagaz OÜ arvutatuga. Kohtu jaoks ei ole veenvalt põhjendatud Dagaz OÜ võetud seisukoht võimalikust maksimaalsest põhjavee alanduse mõjuraadiusest Purtse jõe järgi, kuna jõgi ümbritseb karjääri üksnes ühest küljest. PS hinnangul selgub Dagaz OÜ eksperdi tehtud arvutuse lähemal uurimisel, et arvutuse algandmed ja arvutuskäik on ekslikud. Hüdrauliline kalle on mõõdetud kaardil tarbekaevude nr 4 ja nr 30 lõikel, mis asuvad seirekaevude 3643 ja 3644 lähistel. Jooniselt 1 on näha, et nimetatud kaevude asukohas levib pinnakatte veekiht ning hüdrauliline kalle ei iseloomusta lubjakiviveekihti. Põhjaveetaseme alandus karjääri lääneosas on keskmisest veetasemest vähemalt 5 m, mitte 2,5 m (nagu Dagaz OÜ ekspert on väitnud). PS väitel ei sõltu teooria kohaselt kuivenduse mõjuraadius ehk horisontaalne ulatus otseselt alanduse suurusest, vaid veekihi enda omadustest ning hüdrogeoloogilistest parameetritest, 10(26)

3-21-586 ajast ja toitumistingimustest. Seega ei ole võimalik alanduse järgi mõjuraadiust hinnata ning Dagaz OÜ tehtud arvutus on kasutu. PS toob välja, et rühmpumpamise katse tuvastas, et pärast pumpamise alustamist jõudis mõju 20 m ja 50 m kaugusel asuvatesse vaatluskaevudesse vähem kui minutiga, 120 m kaugusel asuvasse vaatluskaevu 40 minutiga. Seega jõudis alanduse mõju juba 40 minuti jooksul kaugemale kui Dagaz OÜ arvutatud 104 m. PS leiab täiendavalt, et seirekaevu 3643 veetaseme muutusi ei saa üks-ühele aluseks võtta kavandatud karjääri veetaseme muutuste hindamisel. Karjääri asukoht on Purtse jõest umbes 450 m kaugusel, seirekaev nr 3643 asub umbes 150 m kaugusel. Seega mõjutab jõe veetase seirekaevu veetaset märksa enam kui karjääri asukohas. Lisaks asuvad seirekaevu vahetus ümbruses tarbekaevud, mille veevõtt võib kuival perioodil seirekaevu taset oluliselt mõjutada. PS hinnangul ei iseloomusta üksikmõõtmine veekihti tervikuna ning seda ei saa aluseks võtta karjääri veetaseme hindamisel. Dagaz OÜ seisukoht kuivalt kaevandamise kohta põhineb PS hinnangul kaudsetel, üldistel ja ebakorrektsetel andmetel. Faktilised andmed näitavad, et lubjakivi kaevandamine keskkonnaloas KL-509345 toodud mahus on põhjaveetaset alandamata võimatu. Kaevandamine vähendab märkimisväärselt põhjaveevaru ning jätab suure tõenäosusega piirkonna salvkaevude omanikud joogiveeta. Mõju kaevuvee kvaliteedile piirdub eksperthinnangus seisukohaga, et mõju ei ole. Puudub mõju analüüs ning seisukoha põhjendus. Kohtu jaoks on PS seisukohad põhjendatud ning neid ei ole asjas esitatud tõenditega veenvalt ümber lükatud. Ühtlasi ei ole KE arvamuses PS väiteid ümber lükanud. KE järeldab, et kui veetaset alandatakse 2,5 m ja filtratsioonimoodul on 14,5 m/ööp, jääb mõjuraadius vahemikku 100–300 m. KE leiab, et vaatamata sellele, et Dagaz OÜ lähenemine ei ole tavapärane ja leiti terve rida puuduseid, on seisukohad siiski arusaadavad, põhjendatud ja suurusjärkudes õiged. KE möönab suuremat kaevandamise mõjuraadiust kui Dagaz OÜ eksperthinnangus. KE lähtub arvamuse andmisel algandmetest (veetaseme alandamine 2,5 m), mille PS on põhjendatult kahtluse alla seadnud. KE arvutused ei tõenda, et kaevandada oleks võimalik põhjaveetaset alandamata. Õige pole vastustaja lähenemine, et võimalikud probleemid tuleb tuvastada ja lahendada seire käigus. Seire eesmärk ei ole tegevuse mõju fikseerimine tagantjärele, vaid seirega kontrollitakse, kas rakendatud meetmed olid tõhusad. KMH mõte on selles, et enne tegevuse alustamist selgitatakse välja kõik võimalikud mõjud ja kaasnevad probleemid ning leitakse lahendused nende ärahoidmiseks või leevendamiseks. Käesoleval juhul on lubamatult jäetud kaevandamisega seotud riskid kohalike elanike kanda. Olukorras, kus kaevandamisloa väljastamise aluseks on eksperthinnang, mis kaevandamise mõju piirkonna kaevudele välistab, on tõenäoline, et kaevandaja tugineb sellele ka hiljem, kui negatiivsed mõjud on realiseerinud. Sellisel juhul võib kaevandaja väita, et negatiivsed mõjud on tingitud muust kui kaevandamisest, kuna eksperthinnangud on sellise mõju välistanud. Lisaks ei tule ühtegi takistust kaevandamistegevuse jätkamiseks ka juhuks, kui ilmneb, et põhjavett alandamata pole kaevandamine siiski võimalik. Selge on, et see vajadus saab ilmneda alles kaevandamise käigus. Sellisel juhul on vähe tõenäoline, et edasisest kaevandamisest loobutakse, kuna karjäär on avatud ja selle sulgemine n-ö poole pealt võib osutuda keeruliseks. Sellisena on vastustaja kaalutlusruum võimaliku veeloa väljastamisel ahenenud ja piirkonna elanikud peavad aktsepteerima negatiivset mõju veevarustusele, mida põhjavee taseme alandamine võib põhjustada. Seetõttu on oluline, et võimalikud mõjud veerežiimile saavad usaldusväärselt hinnatud enne kaevandamisega alustamist. Joogivee probleemi ennetamiseks tuleb eelnevalt selgitada karjääri kuivenduse mõju põhjaveele ja kaevudele. See eeldab uuringut, mille käigus selgitatakse alanduslehtri kuju ja ulatus, karjäärist ärajuhitava vee kogus ning tehakse kaevude inventariseerimine. Tegemist on olulise kaalutlusveaga; 8) vastustaja ei ole müra hindamise raames teinud olulisi kaalutlusvigu. ELLE OÜ töös toodud leevendusmeetmeid on rakendatud. Murru kinnistu idaserva tuleb rajada vähemalt 150 m pikkune ja 5 m kõrgune müratõkkerajatis ning lääneserva vähemalt 6 m kõrgune ja 160 m 11(26)

3-21-586 pikkune müratõkkerajatis. Ümber karjääri idaosa tuleb enne kaevandamistööde alustamist rajada vähemalt 6 m kõrgune ja ca 190 m pikkune täiendav müratõkkerajatis. Selle kohta puuduvad andmed, et müratasemenorme ületatakse. Vastustaja selgitas põhjendatult, et karjääri idaserva rajatava pinnasevalli pikkust on vähendatud 10 meetrit, kuna seal asub elektriliinide kaitsevöönd. Töös on arusaadavalt põhjendatud ka arvutamise aluseks olnud karjääri töötamise aeg ja seadmete kasutamise aeg. Uuringu läbiviija oli aluseks võtnud kaevandamisloa taotluse seletuskirja ja võtnud arvesse hinnangulise seadmete töötamise aja. Kuna purustus- ja/või sorteerimissõlme töö ei tohi toimuda raimamistegevusega samaaegselt, ei ole vaja hinnata raimamise ja purustamise kumuleeruvat müra. Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigus seoses müraga on piiratud, kuna müraga seonduv riivab füüsiliste isikute õigusi (õigus tervise kaitsele, õigus eraelu puutumatusele, omandipõhiõigus). Müra piirväärtuste ilmselget ületamist ei nähtu. Mürast tulenevaid võimalikke mõjusid on lihtsam kõrvaldada kui põhjavee mõju; 9) vastustaja ei ole vibratsiooni osas kaalumisvigu teinud. Steigeri eksperthinnangust nähtub, et hüdrovasara töötamisel ei ole ette näha maavõngete ja vibratsiooni levimist väljapoole mäeeraldise piire. Samuti nähtub hinnangust, et ka transport ei põhjusta normidest kõrgemat vibratsiooni ega avalda elumajadele negatiivset mõju. Seetõttu ei ole leevendusmeetmete ega alternatiivsete tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt vajalik. Vibratsiooniuuringute eesmärgiks oli hinnata maavõngete levikut hoonetesse, mitte aga üksikute hoonete siseruumidesse ega elanikele. Vajadusel arvestatakse seirekava kooskõlastamisel ka vibrokiirendusega seotud aspekti. Tulemuse annab reaalne mõõtmine, misjärel saab hinnata, kas on vaja arvestada vibrokiirenduse aspekti. Olukorras, kus läbiviidud uuring ei tuvastanud vibratsioonist tingitud mõjutuste levimist väljapoole mäeeraldise piire, ei ole ka usutav, et norme ületav vibratsioon tekiks eluhoonete sees; 10) vastustaja ei ole õhusaaste osas kaalumisvigu teinud. Pole alust seada kahtluse alla kaevandusloa taotluses toodut, et majanduslikult ei ole Lüganuse lubjakivikarjääris mõistlik suures mahus killustikku toota. Seega ei põhjusta aastas vähest aega tegutsev purustussõlm ka ümbruskonnale olulist keskkonnahäiringut. Hüpoteetiliseks jääb ka väide ketaskivisae kasutamise ja sellest põhjustatava tolmu kohta; 11) kaevandamine ei ole vastuolus Ida-Viru maakonnaplaneeringuga. Viimati märgitud dokumendi kaardil on Murru kinnistu tähistatud lubjakivi maardla tingmärgiga; 12) kaebaja ei ole välja toonud, millised tema pöördumised on jäänud sisulise vastuseta. Vaidlustatud korraldusest nähtuvalt on kaevandusloa väljastamise protsess kestnud pikka aega, mille jooksul on nii kaebaja kui ka teised organisatsioonid, samuti kohalikud elanikud korduvalt oma seisukohti erinevates küsimustes väljendanud ning KeA on neile vastanud, samuti põhjendanud seisukohtade mittearvestamist; 13) kuna kaebus rahuldatakse, ei ole tarvis hinnata kõrvaltingimuste õiguspärasuse küsimust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

12(26)

3-21-586 4) halduskohus lahendas veerežiimi küsimuse valest lähtepunktist. Käesoleva vaidluse põhiküsimus ei ole see, kas kaevandada on võimalik põhjaveetaset alandamata. Keskkonnaluba ei võimalda karjäärist vett välja juhtida. Kui kolmas isik soovib viimati märgitut teha, siis peab tal selleks olema vee erikasutusluba (veeseaduse (VeeS) § 175 lg 2 ja § 187). Kaevandamisloa eeldus on, et põhjavesi ei alane. Seega ei saa kohtuasja põhivaidlus seisneda nendes keskkonnamõjudes, mis tekiksid siis, kui tehakse midagi, mida taotletud tegevus teha ei plaaninud ning ka KeA väljastatud luba teostada ei võimalda. Kuna vee väljajuhtimine väljastatud loaga ei ole lubatav, ei ole vee alandamine vaidluse põhiküsimus; 5) vee erikasutusloa taotlemine tähendaks keskkonnaloa muutmise taotlust, mis vajaks ka eksperdi koostatud karjääri mõjuraadiuse ümberarvutust. Selle menetluse raames hinnatakse ekspertide seisukohti ja analüüsitakse, kas taotlust on võimalik rahuldada. Kui selgub, et karjäärist ei ole võimalik vett ära juhtida ilma olulise keskkonnamõjuta, jääb taotlus rahuldamata. Kaevandamistegevus on sellisel juhul takistatud. VeeS § 192 lg 3 p-s 5 on eraldi sätestatud veeloa andmisest keeldumise alus juhuks, kui ilmnevad negatiivsed mõjud elanike joogiveele. Õige pole halduskohtu eeldus, et vastustaja eelistab kolmanda isiku majanduslikke huve piirkonna elanike huvidele. Tegemist on kolmanda isiku riskiga. Halduskohtu seisukoht, et välja tuleb selgitada karjääri kuivendamise mõju põhjaveele ja kaevudele, on asjakohatu, kuna loa alusel ei toimu vee ärajuhtimist. Viimati märgitud mõjude uurimist on mõistlik teha siis, kui taotletakse keskkonnaloale veeosa lisamist. Põhjavee alandamisega seotud küsimusi ei tule analüüsida olukorras, kus põhjavesi ei alane ja seda tegevusega ei alandata. Õige ei ole halduskohtu seisukoht, et loa alusel kaevandamine ilma põhjaveetaset alandamata on võimatu. Hüdroloogid RP ja KE tuvastasid, et kaevandamine on võimalik ilma vee kõrvaldust rakendamata (kolmanda isiku 20. septembri 2021. a menetlusdokumendi lisa 4). Asjaolu, et madalvee perioodil on võimalik keskkonnaloa alusel kaevandada põhjavett alandamata, kinnitas KE ka kohtuistungil. Sama järeldatakse KMH eelhinnangus; 6) halduskohtu seisukoht, et mõjud selgitatakse välja praktika käigus, on ekslik. Menetluses telliti erinevaid eksperthinnanguid. Vastustaja pidas vajalikuks ettevaatuspõhimõtte alusel rakendada seirekohustust ja see kanti loale kogukonna ettepaneku alusel; 7) halduskohus pole menetluskulude kontekstis selgitanud, miks on praegune vaidlus keskmisest keerukam ja mahukam. Vaidluse mahu tekitasid kaebaja esindaja ebavajalikult pikad menetlusdokumendid ning neid on esitatud korduvalt. Kaebaja esitas tema huvidest väljuvaid argumente.

3-21-586 tänaseks osaliselt aegunud. PS ei analüüsinud KMH eelhinnangut, millest järeldub, et olulist mõju veetasemele ei esine (vt kaebuse lisa 14, p 1.3.1, lk 4). PS lähtub eeldusest, et veetase alaneb. Kolmas isik ei ole taotlenud vee erikasutusluba, kuna veetaset ei alandata ning vett karjäärist välja ei pumbata. PS pole arvestanud sellega, et karjäär on väike, selleks leiti sobiv asukoht ning rakendati sobivaid kõrvaltingimusi. PS ei arvestanud kaevandamise eelsete ja kaevandamise ajal kogutavate andmetega ning nende pinnalt tehtavate järeldustega riskide ennetamiseks. Negatiivset mõju ei teki, kuna kaevandamisel ei alandata vett põhjusel, et kaevandada on võimalik aasta lõikes üksnes madalveeperioodil; 4) hüdroloogid RP ja KE on seisukohal, et Lüganuse lubjakivikarjääris on kaevandamine võimalik ilma veealanduseta. Kuivalt kaevandatakse Tarva karjääris. Samuti tehti seda Lüganusel enne teist maailmasõda 5 m sügavusel. Kuivalt kaevandamise perioodi võib aastas olla kuni 4 kuud. KE järeldab, et kaevandamise mõju põhjaveerežiimile ja piirkonna kaevudele puudub lubjakivi kuivalt väljamisel, veetõkketammi kasutamisel ja lubjakivi veealusel kaevandamisel. Samuti lisab ta, et Lasnamäe lademe täielikuks väljamiseks puudub veetaseme alandamise vajadus, st töötlemiseks vajaliku kivi kättesaamiseks saab põhjaveetaseme piirini jõudes tööd ajatada madalveeperioodile, kasutada veetõkketamme või väljata see osaliselt vee seest. Asjaolu, et kolmas isik ei saa aastaringselt kaevandada, on tema enda äririsk; 5) vastustaja ei tuvastanud karjääri mõjuraadiust ebausaldusväärsete andmete alusel. KMH eelhinnangu järelduste ümber lükkamiseks ei piisa üksnes kaebaja ja tema eksperdi väitest, et RPi koostatud hüdrogeoloogilises uuringus on lähtutud väidetavalt valedest alusandmetest. Kui kaebaja väidab, et karjääri mõjuraadius on arvutatud valesti, siis peaks ta esitama arvutuskäigu, kuidas tuleks mõjuraadius arvestada ja milline oleks õige mõjuraadius. PS pole viimati märgitut teinud. PS eksperthinnang tugineb valdavalt Viru Geoloogia OÜ 26. juuli 2004. a tööle „Aruanne – Lüganuse lubjakivi uuringualal tehtud geoloogiliste töödega (varu seisuga 01.05.2004)“. Viru Geoloogia OÜ uuring viidi läbi 2004. a-l maksimaalsete tasemetega põhjavee kõrgveeperioodil. OÜ Alkranel 2017. a uuring viidi läbi madalveeperioodil (veetaseme kõikumise amplituud on võrreldes kõrgveeperioodiga seega ca 2–3 m), st tingimustes, milles kaevandustöid ka faktiliselt teostatakse. Viru Geoloogia OÜ uuringu aluseks oli see, et kaevandatakse kuni 9 m sügavusel ning vett alandades 6,2 või 9,5 m. Praegu kavandatakse varu väljutamist 5 m sügavusel. Mõju saaks olla 1552 m, kui veetaset alandatakse 14 m sügavuseni. Karjääri mõju ei ulatu üle Purtse jõe, mis asub umbes 450 m kaugusel karjäärist. PS ei ole eristanud karjääri teoreetilist ja reaalset mõju. Teoreetiline mõju on 1525 m, kuid reaalne mõju 104 m. Halduskohus ei arvestanud sellega, et RP oli ekspert, kes koostas terve Eesti hüdroloogilise kaardi; 6) AJ ja TM arvamused on oluliste hüdrogeoloogiliste puudustega. TM koostas töö 2005. a taotluse kohta, mille kohaselt plaaniti kaevandada 9 m sügavuselt; 7) halduskohtu järeldus, et salvkaevud jäävad ilma põhjaveeta, on vale. Karjääri mõjuraadiusesse jääb 66 kaevust üksnes 5 olmevee puurkaevu ning mitte ühtegi salvkaevu. Kuna aga veetaset ei alandata, siis pole mõjuraadiuses mitte ühtegi puurkaevu; 8) vastustaja valis mõjuraadiuseks 1 km ettevaatuspõhimõtte tõttu; 9) kaevandamisega seotud riskid ei ole jäetud kohalike elanike kanda, kuna enne kaevetöödega alustamist tuleb läbi viia uuringud tarbekaevu veetaseme ja -kvaliteedi kohta; 10) isegi kui KMH sisaldanuks puudusi, tulnuks halduskohtul kohaldada HMS §-i 58.

14(26)

3-21-586 2) vastustaja tegi olulisi vigu kaevandamisest tingitud veele negatiivsete mõjude hindamisel. Vaidlusaluses karjääris kuivalt kaevandamine ilma põhjavett alandamata ei ole võimalik. Veele avalduv mõjuala raadius ei ole 450 m, vaid 1552 m. Põhjendused puuduvad selle kohta, miks tuleb enne kaevandamisega alustamist teostada kaevude seiret just 1000 m raadiuses mäeeraldise piirist; 3) kõrvaltingimusena on märgitud, et karjäär töötab aastaringselt, v.a 23. detsember – 6. jaanuar tööpäeviti kell 9.00–16.30. Vastustaja on valesti sätestanud karjääris töö toimumise aja. Tegelikkuses oleks karjääris vett alandamata võimalik ehituslubjakivi teataval määral kaevandada vaid mõnel kuul aastas; 4) kolmandal isikul oleks oma tegevuseks tarvis veeluba; 5) hinnatud ei ole vee alt kaevandamisega kaasnevaid mõjusid ega veetõkketammiga seonduvat; 6) vastustaja pidi otsustama, kas on võimalik ehituslubjakivi väljata veetaset karjääris alandamata või on veetaseme karjääris alandamine ehituslubjakivi kaevandamiseks möödapääsmatu. Vastustaja pole selgitanud, miks ta ei nõustu Viru Geoloogia OÜ uuringu aruande ja AJ arvamusega. Uuritud pole seda, mis juhtub, kui karjäär täitub veega; 7) PS täiendav arvamus kinnitab, et aastaringselt ei ole võimalik karjääris kasulikku kihti 1 m paksuselt kaevandada. Samuti kinnitab täiendav arvamus, et periooditi ei ole võimalik karjääris kuivalt kaevandada sügavuseni maapinnalt (koos katendiga arvestatult) umbes 4 m; 8) Viru Geoloogia OÜ ei teostanud mõõtmist üksnes veetaseme kõrgperioodil, vaid ka madalperioodil; 9) Viru Geoloogia OÜ uuris asjaolusid ka 5 m kontekstis ja leidis, et sellisel juhul tuleb veetaset alandada 6,2 m; 10) Viru Geoloogia OÜ leidis, et karjääri mõjuraadius on 1,5 km; 11) HMS § 58 ei ole kohaldatav; 12) kuna menetluskulud mõisteti välja vastustajalt, ei riku see kolmanda isiku õigusi. Tegemist oli põhjendatud menetluskuluga.

3-21-586 6) kõrvaltingimused tagavad selle, et vibratsioon ei ületa norme. Tolmuhäiringuga seotud küsimusi on õigesti hinnatud; 7) KMH läbiviimise kohustust ei olnud. Kehtiv õigus ei nõua seda, et detailplaneeringus märgitust, et tarvilik on KMH läbiviimine, oleks tulnud juhinduda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

3-21-586 (KÜ 43701:001:0167) hüdrogeoloogilise osa analüüs). Kaebaja taotles apellatsiooniastmes KEi töö „Kuivalt või veealuse kaevandamise võimalikkus Lüganuse lubjakivikarjääris“ asja juurde võtmist. Viimati nimetatud töö kohta esitas kaebaja eriteadmistega isik PS arvamuse „Seisukohad kavandatava Lüganuse lubjakivikarjääri kohta“. Viimati märgitud tööle esitas omakorda kolmas isik KE täiendava arvamuse „Märkused ja selgitused PS „Seiskohad kavandatava Lüganuse lubjakivikarjääri kohta“ osas“. Viimati märgitud töö kohta esitas kaebaja PS lühikese seisukoha, milles viimane märgib, et võimalik ei ole aru saada, milles PS on oma varasemas töös eksinud. Samuti toob ta välja selle, et KE on välja mõelnud veetammide teema, millest pole kaevandamisloa andmisel lähtutud. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldavad olemasolevad arvamused asja lahendada, ilma et kaebaja eriteadmistega isik peaks veelkord selgitama seda, milles kolmanda isiku eriteadmistega isik on oma arvamustes tema hinnangul eksinud. Vaidlusaluste teemade ringi ei ole laiendatud, vaid eelduslikult kordavad eriteadmistega isikud üle juba varem esitatud seisukohti. Korduvate samasisuliste seisukohtade esitamine ei aita hinnata, millise eriteadmistega isiku seisukohad on hüdrogeoloogilise prognoosi osas usaldusväärsemad. II

III

17(26)

3-21-586

3-21-586 langeb suures osas kokku OÜ Viru Geoloogia saadud tulemusega 1552 m. Ta lisab, et mõjuraadius lõppeb idapoolses osas Purtse jõega, kuna tegemist on dreeniga. Veeärastuse mõju piirkonna kaevudele sõltub eelkõige karjääri ümber kujuneva alanduslehtri hüdraulilisest kaldest ehk gradiendist. Hüdraulilise kalde arvutamisel on ta lähtunud hüdrogeoloogi koostatud põhjavee samakõrgusjoontest ning valemi abil arvutades saanud veetaseme alanduse mõju ulatuseks 104 m.

3-21-586 kõrgemal, siis puudus vajaduse esimese puuragu andmeid arvesse võtta. Alkranel OÜ koostatud Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavee samakõrgusjoone kaardi kohaselt lõikub põhjaveetaseme samakõrgusjoon 35 m Purtse jõega. Põhjaveetase peab vastama jõe veetasemele, kuna jõgi dreenib Ordoviitsiumi veekompleksi. Riikliku Ilmateenistuse andmete kohaselt oli pikaajaline keskmine veetase veemõõdu jaamas 32,66 m. Seega ei ole 35 m samakõrgusjoone asukoht reaalne. Seal, kus 30 m samakõrgusjoon lõikub jõega, näitab Maaameti reljeefkaart jõe veetaseme absoluutkõrguseks 32 m. Seega jääks põhjaveetase selles asukohas jõetasemest umbes 2 m sügavamale, mis ei ole antud hüdrogeoloogilistes tingimustes reaalne. Keskkonnaregistri andmetel oli maapinna absoluutkõrgus 35 m, kuid tänasel Maaameti reljeefkaardil on see aga 38,5 m, mis tähendab, et kaevu veetase ei olnud mitte 29,5 m, vaid 33 m. Seega on kasutatud kaudseid ja ebatäpseid andmeid, kuid tulnuks läbi viia geoloogiline uuring, et seeläbi saada usaldusväärsed andmed; 3) Alkranel OÜ töös pole sisuliselt analüüsitud mõju põhjavee kvaliteedile; 4) TM töös kajastatu, et karjääri rajamise tõttu alaneb kaevude veetase ja alla 10 m sügavused kaevud jäävad kuivaks, on adekvaatne; 5) AJ arvamus, et Alkranel OÜ lähtus põhjendamata algandmetest, vigastest arvutustest ja lihtsustatud metoodikast, on arusaadav. Samuti on õige AJ seisukoht, et õige pole väide, et karjääril puudub mõju ümbruskonna kaevudele; 6) arvestades põhjaveetaset, tuleb lubjakivi kaevandamiseks mäeeraldise piirides põhjaveetaset alandada vähemalt 5 m.

3-21-586 4,13 m sügavusel maapinnast arvutatuna. Veetaseme muutuste amplituud on 2,5 m. KE järeldab, et Lüganuse lubjakivikarjääris on võimalik periooditi kuivalt kaevandada sügavuseni ca 4 m arvestatuna maapinnalt (maapinna keskmine absoluutne kõrgus 39,3 m ja lamami keskmine absoluutne kõrgus 35,5 m). KE lisab, et kuni 1 m paksust kasulikku kihti on võimalik kaevandada kogu aasta vältel kuivalt. Ta märgib, et kuivalt kaevandamise kasuliku kihi paksus sobivate ilmastikutingimuste korral (s.o sademetevaene aasta) on maksimaalselt 3,2 m (s.o 150 000 m3). Kuna tarbevaru on arvestatud 4,8 m, siis 1,6 m (s.o 73 000 m3) on võimalik kaevandada vee all või kuivalt, kui kasutatakse veetõkketammi ja kui ilmastikutingimused on soodsad. Lõpetuseks lisab KE, et kui kivi kaevandatakse 1,6 m ulatuses vee all, sobib see ehituskiviks, vähesel määral viimistluskiviks.

3-21-586 plaanitud väljata veetaset alandamata ehk kaevandamine toimub vee keskkonnas (s.o põhjaveekihis). Kõrgvee perioodil on sellise kivimi paksus 5,48 m ja madalvee ajal 3,35 m. Mõju põhjavee kvaliteedile on hinnatud teistes karjäärides (nt Marinova dolokivikarjäär), millest nähtub, et põhjavee tase pole alanenud ega selle kvaliteet muutunud. Kaasaegsed töömasinad ei leki. Eestis on kaks karjääri, kus paekivi kaevandatakse veelises keskkonnas (s.o Marinova ja Orava karjäär) ning mõju pole esinenud. Veetõkketammid hoiavad üldjuhul ära külgmise veevoolu ning põhjast survelise vee tõusu need ära ei hoia. Survelise põhjavee puhul tuleb karjääri kuivendada. Lüganusel alaneb see ajapikku ise. Lüganuse piirkonnas on kaevandatud kuivalt kuni 5 m sügavuselt.

22(26)

3-21-586 ja võimalikke keskkonnariske ise kõrvaldama. kuna see võib nõuda täiendavate uuringute läbiviimist ning saadud andmete alusel uute hinnangute, sh prognooside andmist.

23(26)

3-21-586 sätestatud tähtaega. Viimati nimetatud normi kohaselt esitab kohaliku omavalitsuse üksus kaevandamisloa andjale oma arvamuse kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.

3-21-586 välja kaevatava maavara kogust muudeti kohaliku kogukonnaga peetud arutelude tulemusena, tagamaks kogukonna huvide parem kaitse.

25(26)

3-21-586

Kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

26(26)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.