lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-1695/19

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 27.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-1695/19
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.09.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1457
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1, 2Kaebuse tagastamineHKMS § 45 lg 1, 2Kaebeõiguse piirangudVangS § 11Ülerahvastatuse keeldHKMS § 249Esialgne õiguskaitseHKMS § 251 lg 1Esialgse õiguskaitse abinõudHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 43Korduv kaebusHKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlus

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (6)

lahend.ee
3-22-2344/63Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium26.09.20243-22-2344/39Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja18.09.20233-23-13/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja13.01.20233-22-2697/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja03.01.20233-22-2387/11Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja01.12.20223-22-687/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja05.10.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-22-1695

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-1695

Määruse kuupäev ja koht

27.09.2022, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

D. S. kaebus Viru Vangla kohustamiseks väljastada eriarstide poolt määratud ravimid ja keelata otsustada perearstil eriarstide poolt määratud ravimite väljastamata jätmise üle

Resolutsioon

1.Tagastada kaebus tervikuna.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
4.Asendada määruse avaldamisel D. S nimi initsiaalidega. Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

Edasikaebamise kord

Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja laekus 10.08.2022 D. S (kaebaja) poolt esitatud kaebus koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kaebuse kohaselt alates 2.08.2022 lõpetati vanglas neuroloogi ja psühhiaatri poolt määratud ravimite andmine, mille tulemusena ei saa kaebaja magada ja piinleb seljavaludes. Samuti ei ole kaebaja rahul olukorraga, kus perearsti korraldusel vahetakse igal nädalal määratud ravimeid (unerohtu), mistõttu tekkib kaebajal halb enesetunne. Kaebaja leiab, et vangla poolt osutatud tervishoiuteenused ei vasta nõuetele, kuna perearstil puudub õigus tühistada eraarsti poolt määratud ravimite väljastamine. Kaebaja arvab, et selle tegevusega seab ohtu kaebaja tervise ja alandab inimväärikust. Sellist tulenevalt palus kaebaja teha kindlaks vanglaarst Henry Silveti tegevuse õigusvastasus. Kaebaja selgitusel on kaebuse esitamine talle vajalik, et preventiivselt kaitsta enda tervist ja õigusi, aga samuti selleks, et lõpetada mõnitamine. Ühtlasi taotles kaebaja kohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist: 1) vangla kohustamist väljastada talle eriarstide poolt määratud ravimeid; 2) keelata eriarstide poolt määratud ravimite väljastamise tühistamine.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 55 lg 2Avalduse puuduste kõrvaldamine
2.Tartu Halduskohus kohustas Viru Vanglat 11.08.2022 kohtunõudega esitama kohtule seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas.

3-22-1695

3.Viru Vangla vastas kohtunõudele 15.08.2022. Vastuse kohaselt puudub kaebajal esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus, kuna 12.08.2022 on meditsiiniosakond hinnanud kaebajale ordineeritud ravi ja lisanud ravipinalisse ravimi pregabaliin.
4.Tartu Halduskohus jättis 16.08.2022 määrusega käiguta kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Kohus kohustas kaebajat tasuma kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu summas 40 eurot 7 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Kohus kohustas kaebajat muu hulgas põhjendama esialgse õiguskaitse vajadust ja osutas sellele, et ei ole välistatud, et vangla kohustamisel väljastada kaebajale eriarstide poolt määratud ravimid lahendab kohus ette tekkinud vaidluse.
5.Kaebaja esitas kohtule 2.09.2022 kaebuse täienduse. Kaebaja selgitas, et vaidluse esemeks ei ole ainult soov kohustada vanglat ravimeid väljastama. Kaebaja nõudis kohtuotsusega arst H. Silvetil ilma faktiliste ja põhjendatud asjaoludeta eriarstide poolt määarud ravi väljastamise üle otsustamise keelamist. Kaebaja selgitas täiendavalt arst H. Silvet jätab teda süstemaatiliselt ja põhjendusteta ilma eriarstide poolt märatud ravist. Ravi tühistamine põhjustab kahju kaebaja tervisele. Selline olukord võib korduda ka tulevikus. Seega vajab kaebaja esialgset õiguskaitset.
6.Tartu Halduskohus palus 6.09.2022 kohtunõudega vanglal esitada kohtule täiendav seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas.
7.Viru Vangla täiendav seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas laekus kohtusse 12.09.2022. Vangla oli seisukohal, et puudub alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Vangla edastas 15.08.2022 kaebaja pöördumise, mis küll kannab pealkirja vaie-kahjunõue, kuid sisu poolest on tegemist ainult kahjunõudega. Sellel põhjusel palus vangla jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
8.Kaebaja esitas kohtule 21.09.2022 menetlusabi taotluse, milles palus kohtul vabastada ta esialgse õiguskaitse ja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
9.Tartu Halduskohus esitas 22.09.2022 Viru Vanglale täiendavad küsimused kaebajale ravimite väljastamise osas.
10.Viru Vangla vastas kohtu küsimustele 23.09.2022. Kohtu seisukoht
11.Kohus selgitab, et esmalt võtab seisukoha kaebuse lubatavuse osas (I), seejärel vaatab läbi kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (II) ja menetlusabi taotluse (III). I
12.Haldusasja materjalide kohaselt taotles kaebaja kohtule esitatud dokumentides: 1) arst H. Silveti tegevuse seoses eriarstide poolt määratud ravimite väljastamise tühistamisega ja muude ravimite pideva vahetamisega õigusvastasuse kindlakstegemist; 2) kohtuotsusega vangla kohustamist väljastama kaebajale eriarstide poolt määratud ravimeid ja keelata arst H. Silvet ravimite väljastamata jätmine, tühistamine ja vahetamine. Samas soovis kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamist.
13.Kohus tutvus haldusasja materjalidega ning leiab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 tulenevalt, et kaebaja on esitanud kohtule vangla toimingute õigusvastasuse kindlakstegemise nõude (HKMS § 37 lg 2 p 6), vanglale kohustava ettekirjutuse tegemise nõude (HKMS § 37 lg 2 p 2) ja keelamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 3). Lisaks soovib kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamist, mille soovitavateks abinõueteks on vangla kohustamine väljastada kaebajale eriarstide poolt määratud ravimeid (HKMS § 251 lg 1 p 3) ja keelata vanglal (arstil) määratud ravimite tühistamine, väljastamata jätmine ja vahetamine.
14.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja

3-22-1695 ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Riigikohus on leidnud, et arvestades VangS § 11 lg-tes 5 ja 8 sätestatut, on kinnipeetaval muude nõuete puhul peale tuvastamisnõude vaja enne halduskohtusse pöördumist läbida kohtueelne menetlus.1 Sellest tulenevalt enne kohustamis- ja keelamisnõuete esitamist kohtule peab kaebajal olema läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohus on seisukohal, et kaebus nii tuvastamis-, kohustamiskui ka keelamisnõuete osas ei ole lubatav ja kuulub tagastamisele.

15.Kohus selgitab, et kaebaja on pöördunud Viru Vangla poole vaide-kahjunõude pealkirjastatud pöördumisega 03.08.2022. Kuna pöördumine oli venekeelne edastas vangla selle tõlkimisele. Peale pöördumise tõlget vanglasse saabumis arvas vangla, et sisuliselt on tegemist vaid kahjunõudega. Kohus tutvus kaebaja pöördumisega ja nõustub vanglaga selles, et kaebaja taotleb 3.08.2022 vanglale esitatud pöördumises vaid vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamist ja talle tekitatud kahju hüvitamist, kuid ei taotle vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 1 p-le 3 ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks (väljastada määratud ravimeid ja keelata nende väljastamata jätmine). Seda arvestades ei olnud kohtu hinnangul kaebaja vaidega pealkirjastatud pöördumise eesmärgiks vangla kohustamine väljastada talle eriarstide poolt märatud ravimeid või ravimite väljastamata jätmise või vahetamise keelamine. Kohus nõustub vanglaga, et kaebaja tegelikuks eesmärgiks oli kahjunõude esitamine. Seega enne kohtusse pöördumist kohustamis- ja keelaminõudega ei ole kaebaja esitanud vanglale samaesemelist vaiet ja vangla ei ole sellist vaiet rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
16.Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kaebajal on kohustamis- ja keelamisnõuete osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning kaebus nimetatud nõuete osas ei ole lubatav. Lisaks märgib kohus, et keelamisnõude esitamisel esineb ka HKMS § 45 lg-s 1 sätestatud piirang, kuna kaebaja saab tõhusalt kaitsta enda õigusi vaidlustades arsti toiminguid kas vaide või kohtumenetluses. Sellest tulenevalt ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 4, tagastab kohus kaebuse kohustamis- ja keelamisnõuete osas.
17.Kohus selgitab kaebajale, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 saab kaebaja uuesti pöörduda kohtusse kohustamisnõudega peale seda kui läbib nõuetekohaselt kohustusliku kohtueelse menetluse.
18.Kaebaja taotles kohtult muu hulgas teha kindlaks arst H. Silveti tegevuse õigusvastasus. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kohtu hinnangul on kaebajal olemas hetkel tõhus õiguskaitsevahend. Juhul, kui kaebaja leiab, et arsti tegevusega piiratakse tema õigusi, saab ta esitada vanglale vaide, milles tuleb sõnaselgelt taotleda eriarstide poolt määratud ravimite väljastamist ja vaide rahuldamata jätmise korral pöörduda seaduses sätestatud tähtaja jooksul kohustamis- ja keelamiskaebusega uuesti kohtusse.

RKHKm 3-3-1-24-15, p 17.

3-22-1695

19.Lähtudes eeltoodust ei ole kaebus ka tuvastamisnõude osas lubatud ja kuulub vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 tagastamisele. II
20.Kohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav ja kuulub läbi vaatamata jätmisele. HKMS § 249 lg-d 1 ja 2 kohaselt on esialgse õiguskaitse esitamine võimalik nii koos kaebusega, vaidemenetluse ajal ja pärast vaidemenetluse lõppu, kuid enne kaebuse esitamise tähtaja möödumiseni.
21.Kohus tagastas kaebuse tervikuna ja on eelnevalt asunud seisukohale, et kaebaja ei ole esitanud vanglae vaiet, milles oleks taotlenud talle eriarstide poolt määratud ravimite väljastamist. Seega, esialgse õiguskaitse taotluses soovitud abinõu eseme osas ei käi hetkel ei halduskohtumenetlust ega vaidemenetlust. Sellest tulenevalt ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud.
22.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kohus selgitab täiendavalt, et kaebaja saab esitada vaglale uut vaiet ning peale seda uuesti pöörduda kohtusse esialgse õiguskaitse taotlusega. III
23.Kuna kohus tagastas kaebuse tervikuna ja jättis läbi vaatamata esialgse õiguskaitse taotluse, jätab kohus läbi vaatamata ka kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
24.Halduskohus asendab määruse avaldamisel taotleja nime initsiaalidega. Kohtu hinnangul ei sisalda määrus muid andmeid, mis võimaldaksid taotlejat identifitseerida.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja