lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-6475/4

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-6475/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1946
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KTS § 9 lg 1, 4TsMS § 371 lg 1, 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTMS § 49Täitemenetluse lõpetamise tagajärjedTMS § 80 lg 2Enampakkumise aegTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 3401 lg 1TsMS § 475Hagita asjadTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-6475/15Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja04.05.20172-16-6475/26Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.09.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-16-6475

Määruse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Liis Arrak, Indrek Parrest

Tsiviilasi

AA kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa ja kohtutäituri asendaja Õnne Kivi vastu kohtutäituri 12.04.2016 otsuse peale täiteasjades nr 027/2015/1079, 027/2015/1082 ja 027/2015/1078 täitemenetluse ebaseaduslikuks tunnistamiseks ning tühistamiseks ja varalise ning mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.04.2016 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AA määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja: AA (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Risto Sepp Puudutatud isik II: Tallinna kohtutäitur Risto Sepa asendaja Õnne Kivi Puudutatud isik III: Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Tühistada Harju Maakohtu 28.04.2016 määrus osas, milles maakohus keeldus kohtutäitur Risto Sepa osas menetlusse võtmast AA kaebust kohtutäitur Risto Sepa 12.04.2016 otsusele, avaldust täiteasjades nr 027/2015/1079, 027/2015/1082 ja 027/2015/1078 täitemenetluse ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja tühistamiseks ning varalise kahju hüvitamiseks. Samuti tühistada Harju Maakohtu 28.04.2016 määrus menetluskulude jaotuse osas. Saata tühistatud osas tsiviilasi tagasi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Jätta muutmata Harju Maakohtu 28.04.2016 määrus osas, milles maakohus keeldus menetlusse võtmast AA avaldust kohtutäitur Risto Sepa vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
3.Jätta muutmata Harju Maakohtu 28.04.2016 määrus osas, milles maakohus keeldus avaldust kohtutäitur Risto Sepa asendaja Õnne Kivi osas menetlusse võtmast.
4.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.AA (avaldaja) esitas 22.04.2016 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Risto Sepa ja tema asendaja Õnne Kivi vastu kohtutäituri 12.04.2016 otsuse peale ja palus tunnistada täitemenetluse täiteasjades 027/2015/1079, 027/2015/1082 ja 027/2015/1078 ebaseaduslikuks ja tühistada ning tagastada kontodelt äravõetud summad 220,58 eurot ja teenustasud 7,20 eurot, millele lisandub 50% viivis iga päeva eest, mil kasutati raha seadusliku aluseta. Samuti taotles avaldaja ebaseadusliku tegevusega põhjustatud moraalse kahju hüvitamist (st vabandus Äripäevas) ja materiaalse kahju hüvitamist summas 100 000 eurot.
2.Avalduse kohaselt on kohtutäitur Risto Sepa menetluses täiteasjad nr 027/2015/1079, 027/2015/1082 ja 027/2015/1078. Täitemenetlustes sissenõutav summa oli kokku 173,28 eurot, kuid kohtutäiturile on kantud 220,58 eurot. Kohtutäitur on 12.04.2016 otsuses ebaõigesti väitnud, et ta edastas võlgnikule 09.03.2016 arestimise akti ja enampakkumise akti. Võlgnik sai vara arestimisest teada alles Ametlikest Teadaannetest. Kohtutäitur pani vara müüki koheselt 09.03.2016 ning on rikkunud TMS § 80 lg 2, mille kohaselt ei või kohtutäitur enampakkumist korraldada enne kümne päeva möödumist asja arestimisest. TMS § 49 kohaselt vabastab kohtutäitur täitemenetluse lõpetamise korral vara viivitamata aresti alt. Kohtutäitur on oma otsuses tunnistanud, et 09.03.2016 laekus kohtutäituri kontole raha, aga konto vabastati arestist alles 16.03.2016. Avaldaja esitas 11.03.2016 kohtutäiturile nõude, et tema arvelduskonto ja osaühingu osa arestist vabastataks, kuid kohtutäitur sellele ei vastanud. Avaldaja pangakontod ja vara oli kohtutäituri poolt 25.09.2015-16.03.2016 ebaseaduslikult arstitud, tekitades sellega avaldajale nii materiaalse kui ka moraalse kahju. Kuna kohtutäitur on korduvalt rikkunud täitemenetluse reegleid, peab ta selle eest vastutama. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
3.Harju Maakohus keeldus 28.04.2016 määrusega menetlusse võtmast kaebust Tallinna kohtutäitur Risto Sepa ja tema asendaja Õnne Kivi vastu 12.04.2016 otsusele, avaldust täiteasjades nr 027/2015/1079, 027/2015/1082 ja 027/2015/1078 täitemenetluse ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja tühistamiseks ning avaldust varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 1 p 5 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
5.Avaldaja palus oma avalduses esitatud taotluse p-des 1 ja 2 tunnistada täitemenetlus täiteasjades 027/2015/1079, 027/2015/1082 ja 027/2015/1078 ebaseaduslikuks ja tühistada ning tagastada avaldaja kontodelt ilma seadusliku ja õigusliku aluseta äravõetud summad avaldaja arvelduskontole. Kohus märkis, et avaldaja on tsiviilasjas nr 2-16-4747 esitanud seoses samade puudutatud isikutega samal alusel samad nõuded, mille avaldaja esitas käesolevas asjas oma avalduse taotluse p-des 1 ja 2. Kohus on tsiviilasjas nr 2-16-4747 avalduse menetlusse võtnud ja seega on eelviidatud nõuete osas kohtu menetluses samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel.
6.Avaldaja palus taotluse p-s 3 ebaseadusliku tegevusega tekitatud moraalse kahju hüvitamist ametliku vabandusega Äripäevas. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-17-05 tehtud otsuse p-s 28 selgelt öelnud, et puudub õiguslik alus kohustamaks isikut vabandama. Eelnevast tulenevalt ei ole taotluse p-s 3 esitatud nõude osas avaldus esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, ning avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Taotluse p-s 4 taotles avaldaja ebaseadusliku tegevusega võlgnikule tekitatud materiaalse kahju hüvitamist summas 100 000 eurot. Kohus märkis, et avalduses ei ole välja toodud, kuidas ja millistel faktilistel asjaoludel ja kelle tõttu tekkis avaldajale kahju summas 100 000 eurot. Seega ei ole taotluse p-s 4 esitatud kahjunõude osas avaldaja õiguste rikkumine avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades avaldaja esitatud faktiliste väidete õigsust. TsMS § 475 p 15 järgi on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 2 järgi kohus vaatab kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses. Avaldaja ei saa kaebuses kohtutäituri tegevuse peale (hagita asi) esitada kohtutäituri vastu kahju hüvitamise nõudeid, kuna taotluse p-des 3 ja 4 esitatud kahju hüvitamise nõudeid saaks kohus seaduse järgi menetleda üksnes hagimenetluses, mitte hagita menetluses. Seega ei ole taotluse p-des 3 ja 4 esitatud nõuete osas avaldusega avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
7.Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 järgi vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. KTS § 9 lg 4 järgi kohtutäituri asendaja tegevuse eest vastutab asendatav kohtutäitur, kui kohtutäituri asendajana tegutseb asendatava kohtutäituri abi. Kui kohtutäiturit asendab muu kohtutäituri

abi, siis vastutab asendaja tegevuse eest koda. Kohus märkis, et KTS § 9 lg-test 1 ja 4 tulenevalt ei saa kohtutäituri asendaja Õnne Kivi avaldaja ees vastutada kohtutäitur Risto Sepa asendamise käigus tehtud tegevuste eest, mistõttu ei ole kohtutäituri asendaja Õnne Kivi osas ühelgi juhul võimalik saavutada avaldusega taotletavat eesmärki. Määruskaebus

8.13.05.2016 esitas avaldaja Harju Maakohtu 28.04.2016 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega võtta kaebus kohtutäituri 12.04.2016 otsuse peale menetlusse ja jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda.
9.Määruskaebuse kohaselt ei ole avaldaja esitanud kaebust sama aluse ja eseme kohta. Tsiviilasjas nr 2-16-4747 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, mis puudutas avaldaja arvelduskontol riikliku peretoetuse arestimist. Käesolevas asjas on kaebus esitatud selle peale, et 09.03.2016 arestiti avaldajale kuuluv osa osaühingus ANNUS&ALANIIT summas 15 253 eurot ning juba samal päeval, s.o 09.03.2016 kell 20.00 pandi see oksjonile. Avaldus tsiviilasjas nr 2-16-4747 on esitatud 26.03.2016. Käesoleva kaebuse osas sai avaldaja kohtutäiturilt vastuse alles 12.04.2016. Seega ei ole avaldaja esitanud analoogset kaebust varasema kaebusega. Edasine menetluse käik
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada osas, milles maakohus keeldus kohtutäitur Risto Sepa osas menetlusse võtmast kaebust kohtutäitur Risto Sepa 12.04.2016 otsusele, avaldust täiteasjades nr 027/2015/1079, 027/2015/1082 ja 027/2015/1078 täitemenetluse ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja tühistamiseks ning varalise kahju hüvitamiseks. Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas tuleb tsiviilasi saata tagasi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus keeldus menetlusse võtmast avaldust kohtutäitur Risto Sepa vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Samuti tuleb maakohtu määrus jätta muutmata osas, milles maakohus keeldus avaldust kohtutäitur Risto Sepa asendaja Õnne Kivi osas menetlusse võtmast. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
12.Maakohus on õigesti keeldunud menetlusse võtmast avaldust kohtutäituri asendaja Õnne Kivi osas. 12.04.2016 otsuse on teinud kohtutäitur Risto Sepp, mitte tema asendaja Õnne Kivi. Lisaks sätestab KTS § 9 lg 1, et kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. KTS § 9 lg 4 järgi kohtutäituri asendaja tegevuse eest vastutab asendatav kohtutäitur, kui kohtutäituri asendajana tegutseb asendatava kohtutäituri abi. Kui kohtutäiturit asendab muu kohtutäituri abi, siis vastutab asendaja tegevuse eest koda. Seega ei saa kohtutäituri asendaja Õnne Kivi avaldaja ees vastutada kohtutäitur Risto Sepa asendamise käigus tehtud tegevuste eest.
13.Avaldaja on esitanud maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 12.04.2016 otsuse peale ning palunud tunnistada täitemenetluse täiteasjades nr 027/2015/1079, 027/2015/1082 ja 027/2015/1078 ebaseaduslikuks ja tühistada ning tagastada kontodelt

äravõetud summad. Ka kohtutäiturile esitas avaldaja nõuded ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks ja täitemenetluse tühistamiseks ning kontodelt äravõetud summade tagastamiseks. Kolleegiumi arvates ei saanud maakohus kohtutäitur Risto Sepa osas nende nõuete menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel keelduda. TsMS § 371 lg 1 p 5 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on tsiviilasjas nr 2-16-4747 võetud 31.03.2016 määrusega menetlusse kaebus kohtutäitur Risto Sepa 16.03.2016 otsuse peale. Käesolevas asjas on avaldaja esitanud kaebuse kohtutäitur Risto Sepa 12.04.2016 otsuse peale. Seega ei ole kohtu menetluses samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel.

14.Avaldaja on esitanud nõude varalise kahju hüvitamiseks summas 100 000 eurot. Kolleegiumi hinnangul on maakohus kohtutäitur Risto Sepa osas selle nõude menetlemisest ebaõigesti keeldunud. Kui avaldaja ei toonud esile kahju tekkimise aluseks olnud faktilisi asjaolusid, siis tulnuks maakohtul jätta avaldus selles osas käiguta ning anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. TsMS § 3401 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kolleegium leiab, et ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andmata ei saa avalduse menetlusse võtmisest keelduda põhjendusega, et avaldaja ei ole esile toonud nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Maakohus ei saa nõude menetlusse võtmisest keelduda ka põhjusel, et nõuet saab menetleda üksnes hagimenetluses. Riigikohus on selgitanud, et kui kohtusse pöördunud isik eksib menetlusliigi valikul, ei tohi kohus keelduda asja menetlemisest (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-13, p 12). Sellisel juhul on maakohtul võimalik eraldada see nõue iseseisvasse menetlusse.
15.Lisaks on avaldaja taotlenud ebaseadusliku tegevusega tekitatud moraalse kahju hüvitamist (st vabandamist Äripäevas). Maakohus on selle nõude menetlemisest põhjendatult keeldunud ka kohtutäitur Risto Sepa osas. Maakohus on õigesti leidnud, et seadus ei võimalda avaldajal nõuda moraalse kahju hüvitamiseks vabandamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.
16.TsMS § 173 lg 3 teine lause sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, muu hulgas kui Riigikohus rahuldab teistmisavalduse, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osaliselt ning saadab tsiviilasja tühistatud osas menetlusse võtmise otsustamiseks, siis jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots

(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja