OÜ Ratsionaal kaebus tühistada Transpordiameti 29.04.2022. a otsuse nr 1.1-2/22/74 punkt 1, millega Transpordiamet tunnistas riigitee 3 (E264) Jõhvi-TartuValga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo lõigu eelprojektiga kavandatavate tegevustega keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Ratsionaal, seaduslik esindaja Priit Altpere Vastustaja ‒ Transpordiamet, volitatud esindaja Eveli Altunbas
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebus läbivaatamatult.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA KAEBUSE PÕHJENDUSED
1.Transpordiamet teavitas 15.02.2022 OÜ-d Ratsionaal Riigitee 3 (E264) Jõhvi‒Tartu‒Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu‒Nõo lõigu eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust.
2.OÜ Ratsionaal esitas 02.03.2022 KMH programmi kohta märkused ja ettepanekud.
4.Transpordiamet vastas 06.04.2022 OÜ Ratsionaal 02.03.2022. a märkustele ja ettepanekutele.
5.Transpordiamet tunnistas 29.04.2022 otsusega nr 1.1-2/22/74 nõuetele vastavaks riigitee (E264) Jõhvi‒Tartu‒Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu‒Nõo lõigu eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programmi.
6.Tallinna Halduskohtusse jõudis 30.05.2022 OÜ Ratsionaal kaebus nõudega tühistada Transpordiameti 29.04.2022 otsuse nr 1.1-2/22/74 punkt 1 osas, millega Transpordiamet tunnistas riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo lõigu eelprojektiga kavandatavate tegevustega KMH programm nõuetele vastavaks.
3-22-1198
7.Kohus pöördus 08.06.2022 kohtunõudega Transpordiameti poole, kuna ei olnud veendunud, et KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise vaidlustamine kaebaja poolt on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 3 kohaselt lubatav. Kaebaja tõi küll kaebuses asjaolud, mille tõttu ta pidas KMH programmi õigusvastaseks, kuid antud menetlusetapis ei olnud kohus kindel, kas KMH programmi õigusvastasus kaebaja viidatud põhjustel toob tingimata kaasa kaebaja õigusi rikkuva ehitusloa andmise.
8.Transpordiamet leiab 25.07.2022 vastuses kohtunõudele, et KMH programmi vastavaks tunnistamise otsus ei ole selline menetlustoiming, mida saaks halduskohtus vaidlustada eraldi lõplikust haldusaktist. KMH programmi vastavaks tunnistamise otsusel puudub iseseisev reguleeriv toime, st see pole suunatud õiguste ja kohustuste reguleerimisele, ning see ei oma vahetut mõju kaebaja õigustele ja kohustustele, seega on tegemist menetlustoiminguga. Enne lõplikku haldusakti saab kaebuse esitada juhul, kui menetlustoiming rikub isiku õigusi, sõltumata menetluse lõpptulemusest (HKMS § 45 lg 3). KMH programmi vastavaks tunnistamise otsus iseseisvalt kaebaja õigusi ei riku, ka kaebuses selliseid asjaolusid esile ei ole toodud. Kaebuses on kaebaja kaebeõiguse osas välja toonud, et Jõhvi-Tartu-Valga tee Tartu-Nõo lõigu rekonstrueerimisega kavandatav ristmiku sulgemine mõjutab kaebaja ärimaade ning äri- ja tootmismaade sihtotstarbelist kasutamist; ristmiku sulgemisega kaob maatükkide eesmärgipärane kasutatavus ning kaebaja kaotaks enamuse tehtud investeeringute väärtusest. Seega on kaebaja ilmselge soov vaidlustada tegevusluba (projekteerimistingimused ja ehitusluba), mis näeb ette viidatud ristmiku sulgemise, mitte keskkonnamõju hindamise käigus teostatud menetlustoimingut. Üldreegel on, et kui isik soovib tegelikult õiguskaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb lõpptulemus ära oodata. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 20 lg 1 kohaselt koostatakse lähtudes nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmist aruanne, mis sisaldab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldust ja võrdlust, eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldust ning eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju ja keskkonnameetmete kirjeldust. Haldusorgani hinnangut KMH programmi vastavusele saab halduskohtus vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga. Vaidlusalusel juhul on KMH programm koostatud eelprojektiga kavandatavale tegevusele. Järgneb projekteerimistingimuste andmine ning neile vastavalt ehitusprojekti koostamine, mis muuhulgas tugineb eelprojekti KMH käigus sõnastatud keskkonnatingimustele, ning lõpuks ehitusloa andmine. Kaebaja õigusi ja kohustusi mõjutab tegevusloa andmise otsus. Seega on kaebajal on võimalik oma õigusi ja huve kaitsta tegevusloa andmise (projekteerimistingimiste ja ehitusloa andmise) haldusmenetluse käigus ning Transpordiameti otsust KMH programmi vastavaks tunnistamise kohta saab kaebaja halduskohtus vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
10.KMH programmi heakskiitmise otsuse näol on tegemist menetlustoiminguga, mitte haldusaktiga, kuna see ei ole suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele (vt haldusmenetluse seadus § 51 lg 1). Seda ei muuda asjaolu, et Transpordiameti 29.04.2022 otsusele nr 1.1-2/22/74 on lisatud vaidlustamisviide. Menetlustoimingu vaidlustamine halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) kohaselt on erandlik. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks 2(4)
3-22-1198 vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Praegusel juhul oleks kaebaja õigusi potentsiaalselt rikkuvateks haldusaktideks projekteerimistingimused ning ehitusluba. Viidatud haldusaktid antakse peale KMH menetluse läbiviimist. Kaebaja ei väida enda mittemenetluslike õiguste rikkumist, mistõttu tuleb kontrollida, kas menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise.
11.Kohtu arvates pole alust sellise järelduse tegemiseks. Esiteks pole kindel, kas lähimas tulevikus jõutakse haldusaktide (projekteerimistingimused, ehitusluba) andmiseni. Teiseks ei ole alust sedastada, et KMH programmi heakskiitmise tõttu oleks kaebaja õigused vältimatult rikutud.
12.Kohus hindab väidet kaebaja õiguste rikkumise kohta lähemalt. Kaebaja põhiväited on: 1) KMH on piiratud vaid kitsalt ühele konkreetsele projektlahendusele, välistades alternatiivsed võimalused; 2) KMH programmis pole käsitletud kavandatava tegevuse seost strateegiliste planeerimisdokumentidega; 3) KMH programm ei vasta Tartu Maakonna planeeringule 2030+ ega Kambja valla üldplaneeringule, Kõrtsi kinnistu ja lähiala detailplaneeringule, KMH programm ei vasta Transpordi ja liikuvuse arengukavale 2021-2035, samuti ei ole KMH programmis arvestatud oluliste eluliste asjaoludega ja perspektiivse liikluskoormusega. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja vastu Räni-Raudtee tee ja Jõhvi-Tartu-Valga tee ristmiku sulgemisele. Kaebaja väljatoodu kohaselt on nimetatud ristmik piirkonna ainus ühendus JõhviTartu-Valga teega, piirkonnast pääs keskusesse (Tartu linna), planeeringute kohaselt kaebaja omandis olevatele ärimaadele ning äri- ja tootmismaadele transpordiga ligipääsuks ning on 2020. aastal kaebaja finantseerimisel rekonstrueeritud vastavalt detailplaneeringule ja vastustajaga täiendavalt sõlmitud kokkuleppele. Kaebaja toob välja, et Jõhvi-Tartu-Valga tee Tartu-Nõo lõigu rekonstrueerimisega kavandatav ristmiku sulgemine mõjutab drastiliselt tema ärimaade ning äri- ja tootmismaade sihtotstarbelist kasutamist. Ristmiku sulgemisega kaob maatükkide eesmärgipärane kasutatavus ning kaebaja kaotaks enamuse tehtud investeeringute väärtusest. Ka on vaidlustatud otsusele lisatud vaidlustamise viide, et otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates Tallinna Halduskohtus. Kaebaja leiab, et menetlus ei saa olla õiguspärane, kui huvitatud isikud ei ole keskkonnaküsimustes olnud sisuliselt kaasatud. Kaasamine tähendab huvitatud isikute ettepanekute ära kuulamist ja nende huvide kaalumist - KMH puhul eelkõige võimalike alternatiivide hindamist ja kaalumist.
13.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et KMH on piiratud vaid kitsalt ühe konkreetse projektlahendusega, välistades alternatiivsed võimalused. Vastustaja on selgitanud kaebajale, et koostatava eelprojekti realiseerumisel olemasolev põhimaantee ja Räni-Raudtee tee ristmik suletakse, arvestades 2+2 maantee rajamise liiklusohutuse nõudeid. Majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ kohaselt ei ole samatasandiliste ristmike projekteerimine I klassi maanteel (s.t 2+2 ristlõikega maanteel) lubatud. Seega pole kaebaja soovitud lahenduse puhul tegemist alternatiivse variandiga – võimalik pole I klassi maantee ohutusnõudeid ühitada kaebaja soovitud ristmiku lahendusega – vaid tegemist oleks olemasoleva olukorra jätkumisega ehk 0-alternatiiviga. KMH programmis on välja toodud, et kavandatavaid tegevusi hinnatakse võrdluses 0-alternatiiviga, st olemasoleva olukorraga, kui maanteelõiku ei laiendata (KMH programm, lk 12). Seega ei saa väita, et kaebaja eelistatud lahendused jääksid kaalumata. On võimalik, et projekti negatiivsed keskkonnamõjud on sedavõrd suured, et planeeritavat maantee laiendamist ei saa teha. Seega pole praeguses faasis võimalik sedastada, et igal juhul toimub kaebaja õiguste rikkumine. Antud menetlusfaasis pole ka selged võimalike liiklussõlmede lahendused ja asukohad, kuna need selguvad tee projekteerimise käigus. Seega oleks liialt vara KMH programmi menetluses asuda analüüsima konkreetseid ristmike lahendusi või teatud lahendusi välistama. Kaebaja õiguste rikkumine ega selle ulatus ei ole praeguses menetlusfaasis seega selge. Vastustaja on selgitanud, et põhimaanteega seotud 3(4)
3-22-1198 ristmike, juurdepääsuteede jms võimalike alternatiivide käsitlus ei ole välistatud ning sealsete erinevate lahendusvariantide olemasolul saab neid KMH käigus käsitleda. See aga selgub edasise projekteerimise käigus ja teemat käsitletakse vajadusel KMH aruandes. Seega on vara sedastada kaebaja õiguste rikkumist. Kaebajal on võimalus KMH protsessis osaleda ja enda ettepanekud esitada. Alles siis, kui otsused tehniliste lahenduste osas on tehtud, on võimalik neid vaidlustada. Küsimus kas ja kuivõrd oleks kaebaja kinnistu kasutatav peale projektlahenduse realiseerimist, selgub, kui projektlahendus on teada.
14.Muud kaebaja väited on õiguslikud argumendid, mida saab analüüsida konkreetse haldusakti raames. Nõustuda ei saa sellega, et KMH käigus ei käsitleta kavandatava tegevuse seost strateegiliste planeerimisdokumentidega. Seda puudutab KMH programmi 4. peatükk. Välja on toodud kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega (Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035, Tartu maakonnaplaneering 2030+, üldplaneeringud) ning teadaolevate lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega (detailplaneeringud, sh Kõrtsi kinnistu ja lähiala detailplaneering). Küsimust, kuivõrd läbiviidav tegevus on kooskõlas strateegiliste ning lähipiirkonna planeeringutega, tuleb analüüsida KMH käigus. Välistada ei saa ka planeeringute muutmist, kui see osutub vajalikuks. Seda aga ei ole võimalik hinnata KMH programmi koostamise ajal, kuna vajalikku infot alles asutakse koguma. KMH käigus hinnatakse nii inimeste liikumisvõimaluste muutumist kui ka projekti mõju inimeste varale (KMH programm, lk 57). Kohtu arvates pole alust väita, et KMH raames ei arvestata oluliste eluliste asjaoludega ja perspektiivse liikluskoormusega. KMH menetlus on avalik ja huvitatud isikutel on õigus tõstatada kõiki nende huve puudutavaid küsimusi ja saada neile vastuseid. Puudub põhjus eeldada, et isikute olulised huvid jääksid kaalumata. Asjaoludest nähtuvalt on kaebaja KMH programmi menetluses osalenud nii vastaval arutelul kui ka esitanud kirjalikud seisukohad. Neile seisukohtadele on Transpordiamet ka vastanud (kaebuse lisa 3). Seega ei saa väita, et kaebajat pole ära kuulatud ega tema seisukohti sisuliselt kaalutud.
15.Ülaltoodut arvestades pole kohtu arvates täidetud menetlustoimingu vaidlustamise eeldused tulenevalt HKMS § 45 lg-st 3 ning kaebus tuleb tagastada, kuna kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebeõiguse puudumine on ilmselge. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.