lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-1165/6

Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 22.08.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-1165/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.08.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1496
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 124 lg 2, 4Kaebetähtaja kontrollimineHKMS § 71 lg 1, 2Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamineHKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 108 lg 4Menetluskulude jaotusHKMS § 109Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 150 lg 1Mõjuv põhjusHKMS § 152 lg 1Menetluse lõpetamise alusedHKMS § 46 lg 2Kaebetähtaeg

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

22.08.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1165

Haldusasi

X kaebus Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks menetleda X 28.03.2022 kaebust

Menetlusosalised esindajad

ja

Menetlustoiming

nende Kaebuse esitaja: X, esindaja vandeadvokaat Urmas Kukk Vastustaja: Andmekaitse Inspektsioon Kaebetähtaja küsimuse lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada haldusasja nr 3-22-1165 menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu.
2.Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv summas 20 eurot.
3.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
4.Edastada määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Halduskohtule saabus 25.05.2022 X kaebus kohustada Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) menetlema X 28.03.2022 kaebust.

Sarnased lahendid

Andmekogud ja avalik teave
  • 01.09.20263-26-1048/10Riigikohtu halduskolleegium
  • 26.08.20263-25-1046/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 24.08.20263-26-1755/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-1957/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-24-3210/19Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.08.20263-26-1617/7
HMS § 27 lg 2Elektrooniline kättetoimetamine
HMS § 57 lg 1Vaidlustamisviide
2.01.06.2022 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. Ühtlasi palus kohus kaebajal ja vastustajal kohtule teatada ning esitada vastavad tõendid, millal tehti kaebajale teatavaks AKI 18.04.2022 otsus, millega AKI otsustas jätta kaebaja avalduse alusel menetluse algatamata, kuivõrd sellest sõltub kaebuse tähtaegsus.
3.07.06.2022 teatas vastustaja kohtule, et edastas menetluse lõpetamise teate dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu e-kirjaga kaebaja esindajale 18.04.2022. Väljatrükk dokumendihaldussüsteemist, kust nähtub e-kirja edastamine on lisatud (dtl 31).
4.07.06.2022 saabus kohtule kaebaja seisukoht, mille kohaselt kaebaja esindaja sai AKI 18.04.2022 otsuse kätte 29.04.2022. Peale kirja avamist salvestati see esindaja seadmesse 29.04.2022, kell 16:34 (dtl 27). Salvestamise käigus pandi kirjale uus nimi: „Menetluse algatamata jätmise teade“. Seega on kaebus kohtule esitatud 26 päeva pärast AKI otsuse kätte saamist. Kaebaja leiab, et tagantjärgi ei ole võimalik kindlaks teha, miks AKI kiri jõudis esindaja seadmesse 11 päeva hiljem. X esindaja ei säilita andmeturbe vajadustest lähtuvalt peale dokumendi salvestamist 1(4)

e-kirju, milledega on edastatud ainult dokumente ja mis ei sisalda muud olulist teavet. Kaebaja leiab, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine ei too kaasa käesoleva haldusasja menetluse pikenemist, sest kaebus on juba esitatud. Kaebaja on seisukohal, et haldusmenetluse seaduse (HMS) §57 lg1 ettenähtud kohustuse järgimine haldusorgani, sh AKI poolt aitab vältida selliseid olukordi nagu praegu. HMS § 57 lg1 ja Üldmääruse 2016/679 nõuete eiramine näitab teadlikku ja süsteemset (haldus)õigusliku nihilismi ja haldusabituse (olukord, kus haldusorgan keskendub õigusnormides nende sätete tuginemisele, mis õigustavad tema tegevusetust ja jätab kõrvale kõik õigusnormid, mis kohustavad teda midagi tegema) rakendamist AKI poolt. Kaebaja palub lugeda AKI menetluse algatamata jätmise otsuse kättesaamise ajaks 29.04.2022 ja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.

5.06.07.2022 saabus kohtule vastustaja seisukoht kaebusele. Vastustaja on seisukohal, et kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus. Kaebaja poolt esitatud taotlusest nähtub, et kaebaja lihtsalt kontrollis oma e-postkasti alles 29.04.2022, millal ta ka dokumendi oma arvutisse salvestas. See aga ei tõenda, et teade oleks just sel päeval talle teatavaks saanud. Seega tuleks lugeda kaebus esitatuks kaebetähtaega ületades. Kui kohus aga leiab, et kaebus on esitatud siiski tähtaegselt, vaidleb vastustaja sellele vastu.

KOHTU PÕHJENDUSED

6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ning sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 124 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse. HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg 2.
7.HKMS § 46 lg 2 sätestab, et kohustamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates.
8.Kohus leiab, et asjas on tõendamist leidnud, et vastustaja edastas oma 18.04.2022 otsuse nr 2.1.1/22/921 „Menetluse algatamata jätmise teade“ ehk menetluse lõpetamise teate dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu e-kirjaga kaebaja advokaadist esindajale 18.04.2022 e-posti aadressile [email protected] (dtl 31). Küll aga vaidlevad pooled selle üle, kas sellega on kaebajale menetluse lõpetamise teade teatavaks tehtud olukorras, kus kaebaja esindaja väidab, et tema seadmesse jõudis dokument alles 29.04.2022, millal ta selle ka alla laadis (dtl 27).
9.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 27 lg 1 sätestab, et dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral tehakse dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil. Dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri ja vajaduse korral e-tempel või põhjendatud juhul üksnes e-tempel. Sama paragrahvi lg 2 koheselt elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks järgmistel juhtudel: 1) asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise; 2) adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist; 3) dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil; 4) dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud avalik-õigusliku juriidilise isiku, advokaadi, audiitori, notari, kohtutäituri, pankrotihalduri, patendivoliniku või vandetõlgi äriregistrisse kantud või nimetatud isiku poolt avaldatud elektronposti aadressil. 2(4)
10.Kohus leiab, et AKI on tõendanud oma 18.04.2022 otsuse nr 2.1.-1/22/921 „Menetluse algatamata jätmise teade“ samal päeval edastamist kaebaja advokaadist esindaja e-posti aadressile, mistõttu tuleb HKMS § 46 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaega HMS § 27 lg 2 p 4 kohaselt hakata arvestama 18.04.2022 arvates ja kaebuse esitamise viimane päev oli 18.05.2022. Kaebaja esitas kaebuse kohtule alles 25.05.2022. Kohus selgitab, et HMS § 27 lg 2 p 4 alusel dokumendi kättetoimetatuks lugemine ei eelda ka menetlusosalise kinnituse saatmist kättesaamise kohta. Eeltoodust tulenevalt on kaebus esitatud kohtule kaebetähtaja rikkumisega.
11.Kaebaja ei ole ka väitnud, et tema esindaja ei oleks temale edastatud otsust kätte saanud, vaid on üksnes märkinud, et kiri jõudis tema e-posti päeval, mil ta selle alla laadis ehk 29.04.2022. Kohus leiab, et kaebaja esindaja väited sellest, et kiri jõudis tema e-posti alles 29.04.2022, on paljasõnalised ja tõendamata. Advokaadist esindajale peab oma väidete tõendamise kohustus olema teada. Esindaja on märkinud üksnes, et ei säilita e-kirju peale dokumentide salvestamist, millega on edastatud ainult dokumente ja mis ei sisalda muud olulist teavet. Kohus märgib, et sellise käitumisega kaasnevat menetluslikku riski (oma väidete tõendamise küsimuses) kannab esindaja ja ka tema esindatav. Samuti märgib kohus, et selline väide viitab väga ebatavalisele praktikale advokaaditöös, sest tähtaegade küsimused on tavalised küsimused, mille lahendamiseks vajalike andmete säilitamise vajalikkus peaks olema igale advokaadikutse saanule elementaarselt arusaadav. Lisaks ei ole üldteadaolevalt tavalises olukorras ohtlikud (sisaldavad näiteks viiruseid ja muud pahavara) mitte ekirjad ise, vaid just nimelt nendele lisatud failid või tekstis sisalduvad lingid.
12.Kaebuse esitaja on kohtule esitanud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Taotluse põhjendusena on kaebaja märkinud, et tagantjärgi ei ole võimalik kindlaks teha, miks AKI kiri jõudis esindaja seadmesse 11 päeva hiljem. Samuti viitas kaebuse esitaja, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine ei too kaasa käesoleva haldusasja menetluse pikenemist, sest kaebus on juba esitatud ning HMS § 57 lg 1 ettenähtud kohustuse järgimine haldusorgani, sh AKI poolt aitab vältida selliseid olukordi nagu praegu.
13.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 2 tuleneb, et tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et samal ajal tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. HKMS § 150 lg 1 kohaselt on mõjuv põhjus kohtule vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat.
14.Kohtusse pöördumise õigusele piirangute sh kaebetähtaja kehtestamiseks annab aluse eeskätte PS §-st 10 tulenev õiguskindluse põhimõte. Võimalus vaidlustada igal ajal ükskõik kui vanu haldusakte ja –toiminguid viiks olukorrani, kus ühiskonnas ei saa tekkida mingisugust stabiilsust.
15.Kohus leiab, et kaebuse esitaja kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse esitaja ei ole välja toonud ühtegi sellist objektiivset takistust ega esitanud kohtule selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis võiks tingida kaebetähtaja ennistamise. Asjaolu, et kaebuse menetlemine ei tooks kaasa asja venimist, kuivõrd kaebus on käesolevaks esitatud tähtaja ennistamise aluseks, ei ole selliseks põhjuseks. Mis puudutab kaebaja väidet, et dokument jõudis kaebaja esindaja seadmesse 11 päeva hiljem, siis nagu kohus juba ülal märkis, ei ole vastav kaebaja väide tõendatud (kui see nii oleks, siis oleks kaebus tähtaegne ning kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamiseks puuduks

3(4)

üldse vajadus). Muid põhjuseid kaebaja seoses kaebetähtaja ennistamise taotlusega kohtule esitanud ei ole. Seega tuleb haldusasja menetlus lõpetada HKMS 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.

16.Kuna kohus lõpetab kohtuasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, tuleb asjas tasutud riigilõiv summas 20 eurot kaebajale HKMS § 104 lg 5 p-st 4 tulenevalt tagastada. Kohus selgitab, et riigilõiv tagastatakse käesoleva määruse jõustumisel.
17.Kohus lahendab vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ka menetluskulude jaotuse küsimuse. Menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lg 4).
18.Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, kuigi esitas kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui tegu on vaidlusega, mis ei välju haldusorgani põhitegevuse raamidest, ei saa õigusabikulusid kaebajalt välja mõista (vt nt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-63-10). Käesolevas asjas on vaidlustatud AKI otsus järelevalvemenetluse algatamata jätmise kohta. Järelevalvemenetluste läbiviimine kuulub AKI põhiülesannete hulka. Sellest tulenevalt ei saaks AKI menetluskulusid kaebajalt välja mõista isegi juhul, kui need kohtule oleks esitatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.07.20263-26-1547/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-25-649/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium