X kaebus Keskkonnaameti 20. ettekirjutuse nr 2700 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X; esindaja v.adv Raiko Paas Vastustaja – Keskkonnaamet; esindaja KS
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21. juuli 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
juuni
2022.
a
RESOLUTSIOON
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21. juuli 2022. a määrus haldusasjas nr 3-22-1501 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaamet tegi jäätmeseaduse (JäätS) § 119 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 alusel 20.06.2022 ettekirjutuse nr 2700, millega kohustas X likvideerima Raplamaal Rapla vallas Purku külas Lindefarmi kinnistult 60 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid, kaks konteinerit (kokku 40 m3) värvilist purustatud plastikgraanulit ja ühe koormatäie (vähemalt 8 m3) oksi, andes need käitlemiseks üle vastavat õigust omavale isikule ning esitama jäätmete üleandmist tõendavad dokumendid Keskkonnaametile. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 25.07.2022. Ettekirjutuses sisaldub hoiatus, et ettekirjutuse nõuete tähtajaks täitmata jätmisel rakendab Keskkonnaamet X suhtes sunniraha 2000 eurot ning sunniraha rakendatakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral korduvalt kuni ettekirjutuse täitmiseni. Ettekirjutuse kohaselt tuvastas Keskkonnaamet ajavahemikul 28.01.2020‒02.03.2020, et Lindefarmi kinnistule ladustatakse ehitus- ja lammutusjäätmeid. Väärteomenetluses nr 940020000343 on 06.11.2020 tuvastatud, et ORS Recycling OÜ ja X sõlmisid 28.01.2020 töövõtulepingu nr 280120201, millega ORS Recycling OÜ teostab Jõelähtme vallas Kallavere, Ülgase ja Võreda külas asuvatel kinnistutel detailplaneeringutega kinnitatud alal olevate eluhoonete, kõrvalhoonete ja muude rajatiste lammutamise ja likvideerimise, lammutusest tuleneva lammutusprahi regulaarse äraviimise ning kinnistute tasandamise. Tööde teostamise
3-22-1501 ajaks määrati 28.01.2020‒01.04.2020. Samas väärteomenetluses on ülekuulamiste ja päringutega tuvastatud, et 2020. a veebruaris andis X ORS Recycling OÜ-le Jõelähtme vallas Ülgase külas üle enam kui 60 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid (vedaja Wasteman OÜ), kaks konteinerit (2×20 m3) värvilist purustatud plastgraanulit (vedaja Pro Computers OÜ) ning ühe veoauto koormatäie oksi, jättes eelnevalt veendumata, et nii ORS Recycling OÜ-l kui äriühingut esindanud C-l puudus jäätmete käitlemiseks jäätmeluba. ORS Recycling OÜ-l oli ajavahemikus 07.02.2020‒27.01.2021 registreering tavajäätmete edasimüümiseks. X ei oma jäätmealast registreeringut ega keskkonnakaitseluba, aga on Kallavere, Ülgase ja Võreda külast Lindefarmi kinnistule viidud ehitus- ja lammutusjäätmete jäätmevaldaja. X omas jäätmete üle tegelikku võimu, kuna sõlmis ehitiste lammutamiseks ning lammutusel tekkivate jäätmete üleandmiseks ja vedamiseks lepingu, andes lepinguliste kohustuste täitmise üle selleks õigust mitteomavale isikule. Seega ei ole X vastutus jäätmete käitlemise eest JäätS § 28 lg 4 alusel lõppenud ning seetõttu on tal siiani täitmata JäätS § 28 lg-st 1 tulenev kohustus anda jäätmed käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. JäätS § 28 lg 1 kohustuse täitmata jätmine on käsitatav korrakaitseseaduse (KorS) § 5 lg 1 kohase korrarikkumisena. JäätS § 128 lg-st 2 tulenevalt vastutab X jäätmevaldajana Lindefarmi kinnistule viidud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.
2.X esitas 13.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 20.06.2022 ettekirjutuse nr 2700 tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega (täpsustatud 15.07.2022) vaidlustatud ettekirjutuse täitmise peatamiseks ja sunniraha rakendamise keelamiseks. Kaebaja selgitas, et on pensionär ja invaliid, kel puuduvad regulaarsed sissetulekud peale pensioni. Kaebaja pension on 427,03 eurot ja selle lisa 12,79 eurot. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ja sunniraha rakendamisel oleks kaebajal majanduslikult keeruline oma elu korraldada, kuna sunniraha suurus on kaebaja nelja ja poole kuu sissetulek. Kaebajale kuuluvad Ülgase külas asuvad aiamaade kinnistud ei ole likviidsed ja hetkel neid keegi osta ei taha. Ettekirjutuse abinõu on ebaõiglane, sest kaebaja ei ole jäätmevedu korraldanud, füüsiliselt ellu viinud ega finantseerinud, vaid seda korraldasid mitu juriidilist ja füüsilist isikut. Samuti ei ole tuvastatud, et kaebaja on Lindafarmi kinnistule viidud jäätmete jäätmevaldaja või nende tekitaja. Kaebajal puudub oskusteave, kuidas korraldada jäätmevedu Lindefarmi kinnistult, kaebajal puudub julgus sõlmida sellekohast lepingut ja tal puuduvad rahalised võimalused täita Keskkonnaameti ettekirjutusega nõutud kohustused.
3.Keskkonnaamet palus 20.07.2022 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebajal ei ole esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebaja erahuvi ei kaalu üles avalikku huvi keskkonnaohu kõrvaldamiseks ja korrarikkumise lõpetamiseks. Juhul kui sunniraha rakendamine osutuks õigusvastaseks, on kaebajal võimalik sunniraha ja selle rakendamisega seotud kahju Keskkonnaametilt tagasi nõuda. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Haldusmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Suur osa haldusmenetluse toimikus olevatest tõenditest on kogutud Keskkonnaameti erinevate keskkonnajärelevalve alaste kontrollide ning läbi viidud väärteomenetluste raames, mitte ei ole tuginetud üksnes väärteomenetluses nr 940020000343 tuvastatud asjaoludele. Kõikidele kaebaja väidetele ja küsimustele on enne ettekirjutuse koostamist selgitused ja vastused antud. Esialgse õiguskaitse kohaldamise korral kaotab Keskkonnaamet võimaluse mõjutada kaebajat keskkonnaohtu kõrvaldama ja korrarikkumist lõpetama, mistõttu kahjustab esialgse õiguskaitse kohaldamine kaalukat avalikku keskkonnakaitselist huvi. Teadaolevalt ei ole kaebajal ettekirjutuse resolutsioonis nimetatud jäätmete likvideerimiseks ja jäätmekäitlejale üleandmiseks takistusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine pikendaks keskkonnahäiringut ning jätkuks külaelanike häirimine, sest jäätmed võivad süttida või osutuda muul moel ohtlikuks. Lindefarmi kinnistul asuvad jäätmed ei ole otseselt ohtlikeks jäätmeteks klassifitseeritavad, kuid ohtlikud võivad olla ehituslammutusjäätmete hulgas olevad klaasist jäätmed (nt aknaklaasid, killud, klaaspudelid), mis 2(7)
3-22-1501 võivad tekitada tuleohtu ja põhjustada jäätmete põlengut eriti kuumadel suvepäevadel. Plastikgraanulid seevastu on ohtlik mikroplast, mis on pöördumatult kahjulik looduskeskkonnale ning elusloodusele.
4.Tallinna Halduskohus jättis 21.07.2022 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Keskkonnaameti 06.11.2020 otsusega väärteoasjas nr 940020000343 karistati kaebajat JäätS § 125 lg 1 rikkumise eest rahatrahviga 560 eurot. Otsuse kohaselt heideti kaebajale ette jäätmete üleandmist selleks õigust mitteomavale isikule, rikkudes sellega JäätS § 28 lõikeid 1 ja 2. Otsus on jõustunud. Vaidlust ei saa seega olla väärteomenetluse käigus tuvastatud asjaoludes, mh selles, et kaebaja andis jäätmed üle ja jäätmed viidi Lindefarmi kinnistule. Sunniraha hoiatusest ei saa veel järeldada esialgse õiguskaitse vajadust. Kohustus tasuda sunniraha tekib alles siis, kui kaebaja rikub ettekirjutuse nõuet ning Keskkonnaamet asub sunniraha rakendama. Seega on kaebajal võimalik sunniraha rakendamist vältida eeskätt ettekirjutuse täitmisega. Kui sunniraha rakendamine osutuks õigusvastaseks (kohus tühistab vaidlustatud ettekirjutuse), on kaebajal võimalik sunniraha ja selle rakendamisega seotud kahju Keskkonnaametilt tagasi nõuda ning sellest tulenevalt ei osutu kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega raskendatuks ega võimatuks. Usutav ei ole, et kaebajal puudub oskusteave jäätmeveo korraldamiseks Lindefarmi kinnistult. Lähtudes väärteomenetluses tuvastatud asjaoludest ja jõustunud otsusest, omab kaebaja kogemusi teenuseosutaja vahendusel jäätmeveo korraldamisel ja lepingute allkirjastamisel, mistõttu omab kaebaja ka ettekirjutuse täitmiseks vajalikku teavet ja oskusi. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmine on tingitud teenuseosutajatest (pole hinnapäringutele vastatud, on üle koormatud ega suuda kaebajale teenust soovitud tähtajaks teostada vms) ega jäätmeveo teenuse hinnast, mistõttu pole tõendatud, et kaebaja enda sissetuleku suurust silmas pidades ei ole ta võimeline tasuma Lindefarmi kinnistult jäätmeveo eest. Seejuures sõlmis kaebaja väärteomenetluses kogutud info kohaselt jäätmete vedamiseks lepingud selliselt, et kaebaja teenuse eest ei tasunud (töövõtulepingu nr 280120201 p 4.1, dtl 53). Seetõttu ei saa välistada, et kaebajal oleks võimalik sõlmida uus jäätmeveo korraldamise leping sarnastel tingimustel jäätmeluba omava teenuseosutajaga. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt võib kohus asuda seisukohale, et kuigi kaebaja hinnangul Ülgase külas asuvad kinnistud ei ole likviidsed, ei tähenda see automaatselt, et kaebajale muu kuuluv vara ei ole likviidne ega realiseeritav. Kaebajale kuulub mitu väljaspool Ülgase küla asuvat kinnisasja, mille arvelt või tagatisena oleks tal võimalik ettekirjutuse nõue täita. Isegi juhul, kui esialgse õiguskaitse vajadust jaatada, tuleks esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. Kohus ei pea kaebust ilmselgelt perspektiivituks, samas ei ole kaebuse eduväljavaated ka head. Praegusel juhul on avaliku huvina käsitatav JäätS-ga määratud kohustuste tagamine, keskkonna kaitsmine ning jäätmevaldaja kohustamine andma jäätmed käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Keskkonnakaitse on kaalukas avalik huvi. Olukorras, kus kaebaja ei ole teenuseosutaja jäätmeloa olemasolus veendunud ja seega jäätmeseaduse nõudeid järginud, kaalub avalik huvi keskkonnaohu kõrvaldamiseks ja korrarikkumise lõpetamiseks üle kaebaja erahuvi. Keskkonnaameti seisukohtadele tuginedes ei ole Lindefarmi kinnistul asuvad jäätmed ohtlikeks jäätmeteks klassifitseeritavad, kuid jäätmed võivad osutuda ohtlikuks. Keskkonnaamet leiab, et kuna jäätmeid on Lindefarmi kinnistul väga suures koguses, siis ei saa täielikult välistada, et nende seas on ka ohtlikke ehitus- ja 3(7)
3-22-1501 lammutusjäätmeid, mis võivad kujutada pöördumatut kahju keskkonnale. Samuti võivad jäätmed olla ohtlikud Purku küla lastele, kuivõrd tegemist ei ole piiratud ligipääsuga ja kontrollitud jäätmekäitluskohaga. Purku küla elanike jaoks on ladustatud jäätmed ka visuaalselt häirivad. Kaebajale tehtud ettekirjutuse eesmärk on jäätmete jätkuva ladustamisega kaasneda võiva negatiivse keskkonnamõju ning inimeste terviseohu ärahoidmine. Selle eesmärgi saavutamiseks on kohane nõuda kaebajalt ladustatud jäätmete likvideerimist (jäätmete üleandmist keskkonnaluba omavatele jäätmekäitlejatele). Kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamine tähendaks seda, et kohus aktsepteeriks JäätS nõuete mittejärgmist ning võtaks seeläbi Keskkonnaametilt võimaluse mõjutada kaebajat keskkonnaohtu kõrvaldama ja korrarikkumist lõpetama. Sellise olukorra tekitamine ei ole kooskõlas esialgse õiguskaitse kohaldamise mõtte ja eesmärgiga.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.X palub 08.08.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu 21.07.2022 määrus ja kohaldada esialgset õiguskaitset. Halduskohus ei ole hinnanud kaebuse perspektiive. Ettekirjutus on tehtud ilmselgelt ebaõigele isikule. Kaebaja ei ole jäätmete valdaja. Töövõtulepingu nr 280120201 p 4.1 kohaselt läheb kogu lammutusest ja likvideerimisest saadav materjal töövõtja (ORS Recycling OÜ) omandisse. Eelnevast tulenevalt ei olnud ehitiste lammutamisest saadav materjal kaebaja omandis ning tema võimu all. Asjaõigusseaduse § 39 lg 1 kohaselt lõpeb valdus, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle. Seega ei saanud ehitiste lammutamisest saadud jäätmete osas enam valdajaks pidada kaebajat, vaid valdajaks oli töövõtja ORS Recycling OÜ, kellele oleks tulnud teha ettekirjutus. Ka vastustaja ise on pidanud tegelikult jäätmete käitlemise osas esialgu vastutavaks just ORS Recycling OÜ-d, pöördudes sama jäätmete likvideerimise nõudega esialgu tema poole. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine halvendab kaebaja olukorda kohtumenetluse vältel ja raskendab kohtuotsuse täitmist. Kaebaja on vanaduspensionär ning tema ainsaks sissetulekuks on vanaduspension 427,03 eurot. Kinnisvaramaakler on kaebajale kinnitanud, et tema maad Jõelähtme vallas ei meelita kliente ja Ida-Virumaa kinnisvara osas puudub huvi. Kaebajal ei õnnestuks tõenäoliselt oma kinnisvara nii ruttu sunniraha rakendamise vältimiseks müüa ja sunniraha nõudmine (sh korduv nõudmine) ja sundtäitmine paneks ta kohtumenetluse vältel raskesse majanduslikku olukorda. Eelminetatud tagajärgede tekkimine on usutav hoolimata sellest, et vastustaja pole veel sunniraha määranud. Ka poleks asjaolusid arvestades õige, et kohus suunab kaebajat vaidlustama alles täitekorraldust, pannes kaebaja üha uusi kaebusi esitama. Võimalik, et sunniraha tagasinõudmine on võimalik kahju hüvitamise korras ning välistatud pole, et selleks tuleks hiljem alustada kulukat kohtumenetlust. Nimetatud tagajärgi tuleb pidada sellisteks, mille kõrvaldamine on ebamõistlik ja seotud oluliste menetlusraskustega. Vaidlustatud ettekirjutuse täitmisel pole võimalik kaebaja taotluse (tühistada ettekirjutus) kohta tehtud kohtuotsust täita. Puudub ülekaalukas avalik ja kolmandate isikute huvi, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Praegusel juhul ei ole tegu ohtlike jäätmetega. Halduskohus pole põhjendanud, miks ta leiab, et jäätmed on ohtlikud. Ettekirjutusest saab aru, et peale kaebajale etteheidetud jäätmete on ladustamiskohas veel teisigi jäätmeid ning kui ehitus- ja lammutusjäätmete leidmine ülejäänud jäätmete seast on ebamõistlikult keeruline, siis loetakse ettekirjutus täidetuks, kui likvideeritakse samas koguses sama liiki jäätmeid, viidates jäätmekoodile 17. Eeltoodu tõttu ei lahendaks ettekirjutuse täitmine täielikult vastustaja poolt soovitud probleemi, kuna osa jäätmetest jääks jätkuvalt kinnistule ja üldist jäätmekoodi 17 4(7)
3-22-1501 arvestades pole vastustaja järelikult ka ise kindel, millised kaebajaga seotud jäätmed kinnistule viidi. Ettekirjutuse täitmise peatamise korral lükkuks jäätmete likvideerimine vaid ajaliselt mõnevõrra edasi. Jäätmete olemasolu on tuvastatud juba 23.03.2020 sündmuskoha vaatlusprotokolliga, ettekirjutus on tehtud enam kui kaks aastat hiljem, s.o 20.06.2022. See näitab, et ka vastustaja arvates pole jäätmed olnud keskkonnale sedavõrd ohtlikud, et nende likvideerimisega oleks kiire.
Keskkonnaamet palub 12.08.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
Ettekirjutus ei ole tehtud ebaõigele isikule. Ettekirjutusest on sisuliselt aru saada, et kaebaja vastutab jätkuvalt jäätmete eest seetõttu, et tema kohustus tagada jäätmete nõuetekohane käitlemine ei lõppenud jäätmete üleandmisega, vaid kehtib kuni jäätmed antakse üle nende käitlemiseks õigustatud isikule (JäätS § 28 lg-d 4 ja 5). Kaebaja väited ei anna alust arvata, et tal ei ole võimalik ettekirjutust tähtaegselt täita. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et vastustaja toimingu õigusvastasuse tuvastamisel on sunniraha ja selle rakendamisega seotud kahjunõuete esitamine ebamõistlikult koormav või kulukas. Ettekirjutuse täitmisel ei ole kohtul võimalik teha otsust ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise kohta. Seega ei saa ettekirjutuse täitmine enne kohtuotsuse tegemist tuua endaga kaasa kohtuotsuse täitmise võimatust. Kohus on põhjendanud, miks peab kinnistule ladustatud ehitus- ja lammutusjäätmeid ning plastikgraanuleid keskkonnaohuks. Keskkonnaohu vältimine ja kõrvaldamine on kaalukas avalik huvi. Kaebaja väited Lindefarmi kinnistul paikenvate teiste jäätmete kohta on asjakohatud ega anna alust kaebajalt tema osalusel tekitatud keskkonnaohu kõrvaldamise nõudmise edasi lükkamiseks. Keskkonnaamet on selgitanud, et viib läbi menetlusi ka teiste Lindefarmi kinnistule jäätmete õigusvastase ladustamise eest vastutavate isikute suhtes. Olemasoleva olukorra säilitamine tooks kaasa keskkonnaohu säilimise.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 21.07.2022 määruse muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid täiel määral korrata.
8.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Kaebus ei tohi seejuures olla ilmselgelt perspektiivitu. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).
9.Ringkonnakohus leiab, et kaebajal ei esine praeguses asjas äratuntavat esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebaja on põhjendanud, et Keskkonnaameti 20.06.2022 ettekirjutuse nr 2700 nõuete täitmata jätmise korral võiks vastustaja kohaldada tema suhtes korduvalt sunniraha 2000 eurot, mille sundtäitmine tekitaks temale majanduslikke raskusi (s.o kaebaja ei suudaks maksta eluasemekulusid, osta toitu ja ravimeid). Seega on kaebaja sidunud esialgse õiguskaitse vajaduse eelkõige võimaliku sunniraha (korduva) rakendamisega kaasneva rahalise koormuse suurusega. Ringkonnakohus selgitab, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise iseseisev eesmärk ei saa üldjuhul olla kaebaja kaitsmine tema õigusvastase tegevuse (s.o ettekirjutuse 5(7)
3-22-1501 nõude täitmata jätmise) võimalike tagajärgede (sh sunniraha sissenõudmise) eest, kui vaidlustatud haldusaktiga pandud kohustuse täitmine pole tema suhtes ebamõistlikult koormav. Ettekirjutuse adressaadil puudub võimalus valida, kas täita ettekirjutus või tasuda sunniraha, sest tal on kohustus täita kehtivat ettekirjutust selle väidetavast õigusvastasusest sõltumata (vt haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2; Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 16). Sunniraha rakendamise ärahoidmiseks võiks esialgse õiguskaitse kohaldamine olla põhjendatud eelkõige olukorras, kus ettekirjutus on ilmselgelt õigusvastane või hoiatuses määratud sunniraha suurus ilmselgelt ülemäärane. Samas ei pea sunniraha olema adressaadi jaoks iseenesest hõlpsasti tasutav, sest sellisel juhul ei pruugiks see motiveerida teda üldse ettekirjutust täitma. Praegusel juhul eeltoodud olukorda ei esine.
10.Kaebaja põhjendab ettekirjutuse tähtaegse täitmise võimatust sellega, et tema ei ole Lindefarmi kinnistule viidud jäätmete jäätmevaldaja, ta ei ole jäätmevedu korraldanud ega jäätmeid Lindefarmi kinnistule vedanud või seda finantseerinud, samuti puudub tal oskusteave jäätmeveo korraldamiseks ja rahalised võimalused selleks.
11.Asja materjalide juurde esitatud haldusmenetluse toimikus nr 2700 sisalduva Keskkonnainspektsiooni 06.11.2020 otsuse väärteoasjas nr 940020000343 järgi karistati X JäätS § 125 lg 1 järgi 140 trahviühiku ulatuses rahatrahviga 560 eurot JäätS § 28 lg-te 1 ja 2 nõuete rikkumise eest. JäätS § 28 lg 1 paneb jäätmevaldajale kohustuse käidelda tema valduses olevaid jäätmeid nõuetekohaselt või anda need üle käitlemiseks selleks õigust omavale isikule. Seejuures peab ta olema veendunud, et vastuvõtjal on olemas jäätmete käitlemiseks vajalik keskkonnakaitseluba (JäätS § 28 lg 2). X Keskkonnainspektsiooni 06.11.2020 otsust ei vaidlustanud ja see on jõustunud. Seega ei saa olla vaidlust väärteomenetluse käigus tuvastatud asjaoludes, sh selles, et kaebaja andis jäätmevaldajana ORS Recycling OÜ-le üle enam kui 60 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid, kaks konteinerit värvilist purustatud plastgraanulit ja ühe veoauto koormatäie oksi, eelnevalt veendumata, kas vastuvõtjal on jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba, ning jäätmed viidi kolmandale isikule kuuluvale Lindefarmi kinnistule. Kuna ORS Recycling OÜ-l puudus selliseks tegevuseks keskkonnakaitseluba, siis ei ole kaebaja vastutus jäätmete käitlemise eest lõppenud (JäätS § 28 lg 4).
12.Võttes arvesse 06.11.2020 väärteomenetluse otsusega tuvastatud asjaolusid, sh asjaolu, et 28.01.2020 on kaebaja sõlminud ORS Recycling OÜ-ga töövõtulepingu nr 280120201 kaebajale kuuluvatelt kinnistutelt hoonete ja piirdeaedade lammutamiseks, lammutusprahi äraviimiseks ja kinnistute tasandamiseks, ei pea ka ringkonnakohus usutavaks kaebaja väidet, et tal puudub oskusteave jäätmeveo korraldamiseks Lindefarmi kinnistult. Samast töövõtulepingust nähtub ka see, et tellija ja töövõtja on kokku leppinud, et töö teostamise eest tasu ei võeta (p 4.1). Seetõttu ei ole välistatud, et kaebajal on võimalik sõlmida uus jäätmeveo korraldamise leping samadel tingimustel.
13.Halduskohus on õigesti märkinud, et kaebajal on võimalik sunniraha rakendamist vältida eeskätt ettekirjutuse täitmisega ning praegusel juhul ei ole sunniraha rakendamine ettenähtav. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on pensionär ja ta saab vanaduspensioni 427,03 eurot kuus, samas ei ole kaebaja esitanud tõendeid oma majandusliku seisundi kinnitamiseks (nt pangakonto väljavõtted). Halduskohus on võtnud asja materjalide juurde kinnistusraamatu väljavõtte, millest nähtuvalt kuuluvad kaebajale lisaks Ülgase külas asuvatele kinnistutele, mida kaebaja ei pea likviidseks, mitmed kinnistud Jõelähtme vallas Kallavere külas ja Uuskülas, samuti garaaž (E. Vilde tee 70a, Mustamäe linnaosa, Tallinn) ning kolm korteriomandit (Kesk puiestee 41, Kiviõli linn; Ranna tn 45, Sillamäe linn; Ranna tn 31, Sillamäe linn), mille arvelt või tagatisena oleks võimalik vajadusel ettekirjutuse nõue täita. Seda võimalust ei lükka ümber koos määruskaebusega esitatud OÜ Kodarmed juhatuse liikme 03.08.2022 digitaalselt allkirjastamata selgitus olukorrast kinnisvaraturul. Keskkonnaameti 6(7)
3-22-1501 20.06.2022 ettekirjutuses toodud sunniraha määr 2000 eurot moodustab sunniraha maksimummäärast 32 000 eurost (JäätS § 1193) veidi alla 7%, mida ei saa pidada ülemäära suureks. Samuti ei ole 20.06.2022 ettekirjutuses sisalduvas hoiatuses märgitud igakordne sunniraha suurus haldusorgani lõplik ega siduv otsustus, mis tingiks vältimatult sellises summas sunniraha rakendamise ning välistaks haldusorgani õiguse ja kohustuse kaaluda konkreetsel juhul tegelikult rakendatava sunniraha proportsionaalsust (arvestades mh ettekirjutuse täitmata jätmise põhjuseid ning adressaadi majanduslikku olukorda). Kohustuse täitmise tagamiseks on lubatud kasutada üksnes leebeimat tõhusat sunnivahendit ja -määra ning haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma ettekirjutusega pandud kohustust (vt asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 3 lg 3; Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 14; 27.10.2015 määrus nr 3-3-1-31-15, p 9; 19.06.2019 otsus nr 3-17-1059, p 13). Seega võib haldusorgan rakendada sunniraha ka hoiatuses märgitust väiksemas määras.
14.Halduskohus on õigesti leidnud, et taotlus tuleks rahuldamata jätta ka esialgse õiguskaitse vajaduse möönmisel. Kaebuse eduväljavaated ei ole ülemäära head. Vaidlustatud ettekirjutuse õiguspärasusele ja kaebuse eduväljavaadetele saab halduskohus anda täpsema hinnangu kaebuse sisulise läbivaatamise käigus, kaaludes mõlema poole argumente. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib avalik huvi, mis kaalub üles ettekirjutusest tulenevad kahjulikud tagajärjed kaebajale. Halduskohus on asjakohaselt selgitanud, et kuigi Lindefarmi kinnistul asuvad jäätmed ei ole klassifitseeritavad ohtlikeks jäätmeteks (JäätS § 6 lg 1), võivad lammutusjäätmete hulgas olevad klaasist jäätmed tekitada tuleohtu ja põhjustada jäätmete põlengu ning plastikgraanulid on mikroplast, mis võib tekitada pöördumatud kahju looduskeskkonnale ja elusloodusele. Kuna jäätmete kogus on suur, ei ole välistatud, et nende seas võib olla ka ohtlikke ehitus- ja lammutusjäätmeid. Lisaks ei ole jäätmete ladustamiskoht kontrollitud jäätmekäitluskoht, mistõttu on sellele ligipääs kõrvalistel isikutel. Samuti on ladustatud jäätmed külaelanikele visuaalselt häirivad.
15.Ettekirjutuse täitmisel ja kaebuse rahuldamisel (võimalik kaebuse muudatus ja tuvastamiskaebusele üleminek) on kaebajal võimalik esitada vastustajale ettekirjutuse täitmisega seonduvate kulude hüvitamise nõue. Võimaliku sunniraha tasumisel on kaebuse rahuldamise korral võimalik kaebajal hiljem taotleda sunniraha tagastamist ning täitemenetlusega tekitatud kahju hüvitamist. Kuigi see võib olla kaebajale koormav ja tuua kaasa täiendava menetluse algatamise vajaduse, ei ole kahju tekkimise ja selle suuruse tõendamine ülemäära keeruline.
16.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.07.2022 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.