Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Janek Laidvee
Määruse tegemise aeg ja koht
15.07.2022 Tallinn
Haldusasja number
3-22-1234
Haldusasi
A.S. kaebus Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korralduse nr 146 osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – A.S. Vastustaja – Vabariigi Valitsus (Rahandusministeeriumi kaudu), volitatud esindaja Heli Jaamu
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine, menetlusabi, riigi õigusabi ja esialgse õiguskaitse taotluste lahendamine
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 203 lg 1, § 204 lg 1).
arendusalale alternatiivse geodeetilise asukoha hindamise menetlust Kirde-Eesti rannikualal kohtu poolt määratud aja jooksul. Lisaks taotles kaebaja enda vabastamist tasumisele kuuluvatest menetluskuludest ning riigi õigusabi kaebaja esindamiseks ja õigusdokumentide koostamiseks kõigis Eesti Vabariigi kohtuastmetes ning Euroopa Kohtus.
seiskuvad ka muudes valdkondades mõistlikul viisil ja huvigruppidega koostöös kokku lepitud arendustegevused nt vesiviljeluse, kaabelliinide loamenetluste jms osas. Seda ei saa pidada mõistlikuks ega proportsionaalseks, kuna planeering on koostatud valdkondade erinevaid huve tasakaalustades ja kompromisse nii ametkondade kui huvigruppidega otsides kõigis teemaplaneeringus käsitletavates valdkondades.
Kaebuse tagastamine
§ 27 lg 5). Riigi eriplaneering on ehitusprojekti koostamise aluseks (PlanS § 27 lg 10). Üleriigilise planeeringu ülesandeks on üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine, sh energeetikavõrgustiku rajamiseks sobivate alade määratlemine (PlanS § 14 lg 2 p 12). Eesti mereala planeeringu kehtestamise eesmärk on luua tervikpilt erinevate merekasutusviiside koostoimest ja leppida kokku Eesti mereala kasutuse ruumilistes põhimõtetes orienteeruvalt järgmiseks 15 aastaks, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning edendada kestlikku meremajandust (vaidlustatud korralduse II osa „Kaalutlused“, p 1). Pikaajaliste suundade ja tervikpildi saavutamiseks üleriigilisel tasandil lähtub Eesti mereala planeering riigi huvidest ja riiklikest arengudokumentidest. Kuna eesmärk on kogu Eesti mereala tasakaalustatud ruumiline tervikkäsitlus riiklikul tasandil, on planeeringu üldistusaste suhteliselt suur: keskendutakse peamiselt üldpõhimõtete seadmisele ja antakse ette raamistik, millest tegevuslubade menetlemisel ja muude jätkutegevuste puhul lähtuda (sealsamas). Eesti mereala planeeringuga antavad suunised ja seatavad tingimused on edaspidi aluseks Eesti mereala puudutavatele otsustele. Planeering määrab tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad, annab suunised ja seab tingimused. Eesti mereala planeeringu kehtestamine loob võimaluse hoonestuslubade menetluse algatamiseks kõigi hoonestusluba vajavate ehitiste puhul. Seega pole Eesti mereala planeeringu eesmärgiks konkreetse olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, vaid üldiste suundumuste ja raamistiku loomine. Täpsemad tuuleparkida asukohad ja tuulikute parameetrid selguvad edasise menetluse käigus. Seega pole ka sisulises mõttes tegemist riigi eriplaneeringuga ja kaebajal pole õigust populaarkaebuse esitamiseks.
formatsioonid ja tuulikute täpsed asukohad. Need selguvad alles järgmises etapis, hoonestusloa menetluses. Selles menetluses on kohustus hinnata maastiku- ja visuaalseid mõjusid, analüüsida ja rakendada leevendusmeetmeid ning tuulikuid ka visualiseerida. Seetõttu pole käesoleva menetluse raames kaebajale lähtuvaid võimalikke kahjulikke mõjusid võimalik täpsemalt hinnata. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et tuuleenergeetika arendusalasid ei kavandataks Saaremaa rannikuvetesse, vaid hoopis Ida-Virumaale. Kohus leiab ka, et ebausutav on kaebaja väidetud mõjutuste jõudmine tema kinnistuni. Vastustaja on 15.06.2022 menetlusdokumendis välja toonud, et lähima tuulepargi arendusala välispiir jääb kaebaja elukohast ca 15 km kaugusele. Arvestades ka seda, et kaebaja elukohaks olev Kusti kinnistu jääb Vilsandi saare keskossa, on ülimalt ebatõenäoline, et kaebaja kunagi tulevikus rajatavaid tuulikuid oma kinnistult üldsegi näeb. Usutav pole ka see, et tuulikute tegevusest lähtuksid mõjutused (nt müra), mis ületaks kehtestatud piirväärtusi. Seetõttu on kohtu arvates kaebusega kaitstavate õiguste riive ‒ kui seda ka jaatada ‒ väheintensiivne ning kaebuses esitatud asjaolude valguses on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Seega esineb ka HKMS § 121 lg 2 p-s 21 toodud kaebuse tagastamise alus. Kaebaja väited enda õiguste rikkumisest on osaliselt ka hüpoteetilised. Näiteks tuulikute mõju kaebaja eneseteostusele, samuti harrastustegevusele (harrastuskalapüügile) ning võimalikule sissetulekule (kodumajutus, loodusturism, vesiviljelus). Arvestas kaebeõiguse ilmselget puudumist ei pea kohus otstarbekaks asuda kaebaja väidetud subjektiivse õiguse riived täiendavalt uurima. Menetlusabi taotluse lahendamine
5(6)
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
14.10.2022
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.