lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-2558/20

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 07.07.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-2558/20
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.07.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1204
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 152 lg 1Menetluse lõpetamise alusedHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 153 lg 1Kaebusest loobumineHKMS § 203 lg 1Määruskaebuse esitamineHKMS § 55 lg 3Avalduse puuduste kõrvaldamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-2558/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium09.12.20213-21-2558/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium09.03.20223-21-2558/16Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja18.05.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-21-18551/23Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium24.03.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

07.07.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2558

Haldusasi

X kaebus Vabariigi Valitsuse 21.10.2021 korralduse nr 362 osaliseks tühistamiseks ja sellega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Vabariigi Valitsus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18.05.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18.05.2022 määruse peale haldusasjas nr 3-21-2558.
2.Jätta läbi vaatamata X määruskaebusele lisatud menetlusabi taotlus.
3.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.05.2022 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
1.X esitas Tallinna Halduskohtule 05.11.2021 kaebuse, milles palus tühistada Vabariigi Valitsuse 21.10.2021 korraldus nr 362, millega muudeti Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korraldust nr 305, osas, mis sätestas arstitõendi esitamise kohustuse juhul, kui maski kandmine on meditsiiniliselt vastu näidustatud, ning hüvitada sellega tekitatud kahju üks miljon eurot. Kaebusele oli lisatud taotlus kohaldada esialgset õiguskaitset ja vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest.

3-21-2558

2.Halduskohus jättis 09.11.2021 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse esialgse õiguskaitse taotluselt ettenähtud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, andes taotlejale 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva määruse kättesaamisest arvates (resolutsiooni p 2).
3.Kaebaja esitas halduskohtu 09.11.2021 määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 09.12.2021 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 09.11.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
4.Halduskohus jättis 10.12.2021 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse veelkord käiguta ja andis kaebaja 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva määruse kättesaamisest arvates.
5.Kaebaja vastas 04.01.2022, et tal ei ole võimalik 15 eurot maksta.
6.Halduskohus jättis 07.01.2022 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (p 1) ning rahuldas menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel tasutavast riigilõivust vabastamiseks osaliselt ja vabastas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest 181 eurot ja 53 senti ületavas osas (p 2).
7.Kaebaja esitas halduskohtu 07.01.2022 määruse peale määruskaebuse. Ringkonnakohus jättis 09.03.2022 määrusega määruskaebuse rahuldamata, kuid muutis halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 sõnastust selliselt, et esialgse õiguskaitse taotlus jäetakse läbi vaatamata, samuti muutis ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendusi seoses kaebuse esitamisel tasutavast riigilõivust vabastamisega.
8.Halduskohus jättis 15.03.2022 määrusega kaebuse veelkord käiguta ja andis kaebajale tähtaja 15 päeva, et tasuda kaebuselt seaduses ettenähtud riigilõiv, kuid mitte enam kui 181 eurot ja 53 senti. Kohus hoiatas, et riigilõivu tasumata jätmise korral võib kohus tagastada kaebuse läbivaatamatult.
9.Kaebaja vastas 14.04.2022, et ta ei ole nõus riigilõivu tasuma, sest vajab raha muudeks kulutusteks. Ühtlasi teatas kaebaja, et loobub kahjunõudest.
10.Halduskohus selgitas 25.04.2022 määruses kaebusest loobumise tagajärgi ning seda, et kaebaja võib 15 päeva jooksul teada anda, kui ta on kohtu selgitustest tulenevalt muutnud oma soovi kahjunõudest loobuda. Samuti tuli kaebajal tasuda nimetatud tähtaja jooksul riigilõivu vähemalt 15 eurot, kui kaebaja ei soovi kaebusest tervikuna loobuda. Halduskohus märkis, et riigilõivu tasumata jätmise korral tuleb kaebus tühistamisnõude osas tagastada. Kaebaja sai määruse kätte 29.04.2022, kuid ei vastanud sellele.
11.Tallinna Halduskohus võttis 18.05.2022 määrusega vastu kaebaja 14.04.2022 avalduse kahjunõudest loobumiseks ja lõpetas selle nõude osas asja menetluse (resolutsiooni p 1) ning ülejäänud osas tagastas kaebuse läbivaatamatult (resolutsiooni p 2). Kaebaja esitas 14.04.2022 kahjunõudest loobumise avalduse. Kohus selgitas kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi. Kahjunõudest loobumise avalduse saab vastu võtta ja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 3 ja lg 3 alusel lõpetada kahjunõuet menetlusse võtmata. Kuna kaebaja ei ole halduskohtu 25.04.2022 määrusele vastanud, ei saa eeldada, et ta on kaebusest tervikuna loobunud. Samas ei ole kaebaja tasunud 15 euro suurust riigilõivu. See on 2(4)

3-21-2558 kaebuse menetlemist takistav puudus, mille tõttu tuleb kaebus tühistamisnõude osas HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

12.X palub 10.06.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu 18.05.2022 määrus tervikuna, rahuldada kaebaja menetlusabi taotlus, võtta kaebus menetlusse ning algatada halduskohtuniku suhtes distsiplinaarmenetlus ja karistada teda. Kaebaja ainsaks sissetulekuks on sotsiaaltoetus, millest ei ole võimalik kohtukulusid tasuda. Halduskohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse alusetult rahuldamata ning rikkus sellega kaebaja põhiõigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse. Kaebaja on kaotanud usu Eesti kohtusüsteemi. Määruskaebusele on lisatud menetlusabi taotlus ja kaebaja pangakonto väljavõte.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebuse saab võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4 ja § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et see lahendada.
14.Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), mistõttu jääb määruskaebusele lisatud menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Kui mõista määruskaebuse väidet, et kaebajal ei ole kohtukulude tasumiseks raha, ja määruskaebusele lisatud menetlusabi taotlust nii, et kaebaja taotleb kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamist, tuleb jätta see HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata kui korduv taotlus. Kaebaja taotlus kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks on lõplikult lahendatud halduskohtu 07.01.2022 määrusega, mis on jõustunud.
15.Halduskohtu 18.05.2022 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust.
16.HKMS § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 152 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui ta võtab vastu kaebusest loobumise avalduse. Kui kaebusest loobumise avaldus on esitatud enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kooskõlas HKMS § 152 lg-ga 3 kaebust menetlusse võtmata. Kaebaja esitas 14.04.2022 menetlusdokumendis kahjunõudest loobumise avalduse ega muutnud meelt ka pärast seda, kui halduskohus selgitas talle 25.04.2022 määruses kaebusest loobumise tagajärgi. Kaebaja ei ole määruskaebuses välja toonud mingeid sisulisi põhjusi, mille tõttu oleks kahjunõude menetluse lõpetamine õigusvastane.
17.HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebuse menetlemise eelduseks on riigilõivu tasumine või riigilõivu tasumiseks antav menetlusabi. Kaebajale anti menetlusabi riigilõivu tasumiseks üksnes osas, mis ületas 181 eurot 3(4)

3-21-2558 ja 53 senti. Halduskohus selgitas kaebajale 25.04.2022 määruses õigesti, et ka kahjunõudest loobumise korral tuleb tühistamisnõude menetlusse võtmise eeldusena ikkagi tasuda riigilõivu 15 eurot, ning andis kaebajale riigilõivu tasumiseks veelkord tähtaja – 15 päeva, arvates määruse kättesaamisest. Kaebaja sai 25.04.2022 määruse kätte 29.04.2022 ja riigilõiv tuli seega tasuda hiljemalt esmaspäeval, 16.05.2022. Kohtute infosüsteemi järgi ei ole kaebaja seni riigilõivu tasunud ja määruskaebuses põhjenduste järgi ei soovigi seda teha. Riigilõivu tasumata jätmine on puudus, mis takistab kaebuse läbivaatamist. Seega on kaebus tühistamisnõude osas õigesti tagastatud.

18.X on määruskaebuses esitanud taotluse algatada halduskohtu kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetlus ja määrata võimalik karistus. Ringkonnakohus selgitab, et kohtute seaduse § 91 lg 2 kohaselt on esimese astme kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise õigus Riigikohtu esimehel (p 1), õiguskantsleril (p 2), ringkonnakohtu esimehel oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtunike suhtes (praegusel juhul Tallinna Ringkonnakohtu esimehel; p 3) ning kohtu esimehel sama kohtu kohtunike suhtes (praegusel juhul Tallinna Halduskohtu esimehel; p 4). Määruskaebuse lahendamisel ei saa ringkonnakohus pädevuse puudumise tõttu seda taotlust lahendada. Kaebaja määruskaebuses esitatud taotlus on edastatud lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtu esimehele.
19.Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.05.2022 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja