lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-1420/7

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 07.07.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-1420/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
07.07.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1724
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1, 2, 3, 4Esialgne õiguskaitseHKMS § 253 lg 1Esialgse õiguskaitse abinõu asendamine ja esialgse õiguskaitse tühistamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-1420/21Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja23.02.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

7. juuli 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1420

Haldusasi

MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing esialgse õiguskaitse taotlus peatada Põllumajandus- ja Toiduameti 03.06.2022 otsuse registreeringuga 6.1-3/25584, millega väljastati ehitusluba Riigimetsa Majandamise Keskusele Kõrveveski maaparandusehitise rekonstrueerimiseks ja Kõrveveski tee ehitamiseks ning jäeti algatamata kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine, kehtivus vaidemenetluse ajaks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Taotluse esitaja: MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing Vastustaja: Põllumajandus- ja Toiduamet Kolmas isik: Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing esialgse õiguskaitse taotlus ja peatada Põllumajandus- ja Toiduameti 03.06.2022 otsuse registreeringuga 6.1-3/25584, millega väljastati ehitusluba Riigimetsa Majandamise Keskusele Kõrveveski maaparandusehitise rekonstrueerimiseks ja Kõrveveski tee ehitamiseks ning jäeti algatamata kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine, kehtivus vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata või kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus.
2.Saata määruse ärakiri MTÜ-le Eesti Ornitoloogiaühing, Põllumajandus- ja Toiduametile ja Riigimetsa Majandamise Keskusele. Edasikaebamise kord

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.01.07.2022 saabus Tallinna halduskohtule MTÜ Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) esialgse õiguskaitse taotlus vaidemenetluse ajal. EOÜ on 01.07.2022 esitanud vaide, milles taotleb Põllumajandus- ja Toiduameti 03.06.2022 otsuse registreeringuga 6.1-3/25584 kehtetuks tunnistamist. Vaidlustatud otsusega anti Riigimetsa Majandamise Keskusele ehitusluba Kõrveveski maaparandusehitise rekonstrueerimiseks ja Kõrveveski tee ehitamiseks ning jäeti algatamata kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine.
2.Esialgse õiguskaitse taotluse põhjendused on alljärgnevad.
2.1.Ehitusluba on väljastatud maaparandusobjekti rekonstrueerimiseks ja tee ehituseks alal, mis jääb osaliselt Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala Kivijärve sihtkaitsevööndisse ning osaliselt piirneb sihtkaitsevööndiga. Põhja-Kõrvemaa LKA on ühtlasi Natura 2000 võrgustikku kuuluv linnuala (EE0010106) ja loodusala (EE0010106). Kivijärve sihtkaitsevööndis on inventeeritud II kaitsekategooria liigi metsise elupaik. Põhja- Kõrvemaa LKA välispiirist valdavalt ~30 m kaugusel põhjasuunal on inventeeritud Natura elupaigatüübi 91D0* esinemisala (siirdesoo- ja rabametsad), mis on ka üheks Põhja-Kõrvemaa LKA kaitse-eesmärgiks. Projektiala loodenurgas on esmatähtis elupaigatüüp inventeeritud projektalaga vahetult piirneval alal ~80 m pikkuse lõiguna. Projektiala lõunaosas on registreeritud III kaitsekategooriasse kuuluva seeneliigi hall hundiseenik esinemine. Keskkonnaamet (KeA) on 08.07.2021 kirjas nr 79/21/13313-2 (lisa 2) projektile antud tagasisides toonud välja, et siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) on kuivandamise suhtes väga tundlik, esmatähtis elupaigatüüp ning on nii PõhjaKõrvemaa looduskaitseala kui ka Põhja-Kõrvemaa loodusala kaitse-eesmärgiks. KeA hinnangul võib kavandatav tegevus eeldavalt looduskooslusi ja kaitse-eesmärke mõjutada. Metsise kaitse tegevuskava kohaselt on kuivendamise mõju ohutegurina liigi elupaigas suur. Kuivendusest tulenevaid muutusi metsa ja puhmarinde struktuuris tuleb vaadelda olulise tähtsusega ohutegurina nii metsise pesakondade toitumisalade kui ka metsise mängupaikade kvaliteedi suhtes.
2.2.Kivijärve sihtkaitsevööndisse jääb Koitjärve raba, mille osas on Keskkonnaagentuur (KAUR) teinud madalsoode ja rabade riiklikku seiret 2002, 2012 ja 2020 aastal. 2020 a. aruandes (2 https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=25418162&monitoringWorkUi d=19180095 ) toob KAUR välja, et "Koitjärve raba lõunaosa seisund on väga halb. Selle põhjuseks on lõunaservas asuv kuivendussüsteem, mis dreenib ühtlasi ka Kivijärvest algavat looduslikku rabaoja. Seetõttu ulatub servakuivenduse mõju soo keskosani. Koitjärve raba kuivendusest suhteliselt puutumata lääne- ja põhjaosa on aga kvaliteetne sookahlajate elupaik.“ Riikliku seire andmeid ei ole aga Natura eelhinnangus (lisa 3), mis päädis otsusega mõju puudumise ja KMH ning Natura hindamise algatamata jätmise kohta, kajastatud, kasutatud, ega täiendava kuivendusmõju lisandumist analüüsitud.
2.3.Kõrveveski maaparandusobjekti puhul ei ole ka arvestatud ja hinnatud kuivenduse kumulatiivseid mõjusid kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringuga ning eriplaneeringu hüvitusmeetmete kooskõla maaparanduslike tegevustega. Kuivendatav ala piirneb nimelt põhjas kaitseväe keskpolügooniga (Soodla harjutusväljaga), mille eriplaneeringule on tehtud Vabariigi Valitsuse loal Natura erand ja ette nähtud hüvitusmeetmed. (https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/Planeeringud/lisa_9_20201215_kvkp_natura_ hyvitusmeetmete_kava.pdf ) Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamise hüvitusmeetmete kavas tuuakse välja, et “Natura linnualadele ja nende kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele avaldavad mõju nii keskpolügoonil toimuvad raadamistest tingitud maastiku muutused kui ka polügooni alast kaugemale kanduv ja häiringuid põhjustav müra. Militaarmüra puhul võib oluliste negatiivsete mõjude tsoon ulatuda kuni 3 km kaugusele linnualade sisse. Polügooni alale jäävate metsise elupaikade raadamine ja elupaikade kvaliteedi langus polügooni kasutuse tõttu avaldab mõju osaliselt linnualale jäävatele metsise elupaikadele, samuti avalduvad mõjud metsise populatsioonile tervikuna, mis mõjutab liigi seisundit PõhjaKõrvemaa linnualal. Seega on metsisele avalduvate mõjude osas mõjualaks Põhja-Kõrvemaa linnuala ja sealsed metsise elupaigad tervikuna. “On ilmne, et keskpolügooni arendustegevus ja maaparandusobjekti rekonstrueerimine mõjutavad liiki samal alal ja erinevate tegurite kaudu. Vaide objektiks olevas otsuses ja PTA koostatud Natura eelhinnangus ei ole seda asjaolu kaalutud ega arvestatud.
2.4.Riigikohus on Rail Balticu kaasuses juhtinud tähelepanu Euroopa Kohtu poolt selgitatud põhimõttele, mille kohaselt Natura eelhindamise etapis, kus otsustatakse Natura hindamise vajalikkuse üle, ei tohi arvestada mõju leevendavate meetmetega. (https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-18-529/137 ). Kõrveveski maaparandusobjekti Natura eelhinnangus kajastub, et leevendusmeetmed on nii RMK sisese keskkonnamõju analüüsi osaks kui ka 1.04.2022 toimunud töökoosoleku eesmärgiks: “Üheskoos vaadati üle antud projekt, et leida lahendus, mis välistab mõju PõhjaKõrvemaa loodus- ja linnualale. Arutelu ja kokkulepped on fikseeritud protokollis, mis on edastatud kõigile osapooltele.“ Kõrveveski maaparandusobjekti planeerimisel on seega Natura hindamise asemel lepitud kokku mõju vähendavates leevendusmeetmetes ja mindud seetõttu vastuollu Loodusdirektiivist tulenevate nõuetega.
2.5.Eeltoodud argumentidele tuginedes on vaie EOÜ hinnangul perspektiivikas ning esialgse õiguskaitse rakendamine kaitstavate väärtuste säilitamiseks õigusvaidluse ajaks on seotud oluliste avalike huvidega. Ehitusloaga antud õiguste kasutamine kuivenduskraavide rekonstrueerimiseks ning tee ehitamiseks Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt looks juba vaidemenetluse ajal olukorra, kus vaide eesmärgi saavutamine (koosluste ja liikide õigusvastasel viisil kahjustamise vältimine) ei ole enam võimalik. Seega on EOÜ-l esialgse õiguskaitse vajadus HKMS § 249 lg 1 tähenduses. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 30 lg 2 näeb ette, et kui keskkonnaorganisatsioon vaidlustab haldusakti või sooritatud toimingu halduskohtumenetluse seadustikus või haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, eeldatakse, et tema huvi on põhjendatud või et tema õigusi on rikutud, kui vaidlustatud haldusakt või toiming on seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga.

1921. aastal asutatud Eesti Ornitoloogiaühingu põhikirjaline eesmärk on Eesti linnustiku uurimine, kaitse ja tutvustamine. Eesmärgi saavutamiseks aitab EOÜ muu hulgas kaasa lindude jaoks esmatähtsate elupaikade ja alade kaitsmisele ning linnustiku mitmekesisuse säilitamisele. Seega on EOÜ-l nii vaide kui esialgse õiguskaitse taotluse esitamise õigus. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 249 lg 2 ja § 251 lg 1 p 1 ning p 5 taotleb Eesti Ornitoloogiaühing Tallinna halduskohtult esialgse õiguskaitse korras Põllumajandus- ja Toiduameti 03.06.2022 otsusele registreeringuga 6.1-3/25584, millega väljastati ehitusluba nr ja jäeti algatamata keskkonnamõju hindamine, kehtivuse peatamist või muu asjakohase meetme rakendamist, mida kohus näeb vajalikuna eelkirjeldatud esialgse õiguskaitse eesmärgi saavutamiseks. Tulenevalt asjaolust, et pöördumatu kahju loodusväärtustele võib leida aset juba käesoleval ajal, palub EOÜ taotluse lahendada viivitamata.

3.Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) märgib, et kui halduskohus peab vajalikuks esialgse õiguskaitse kohaldamist, siis PTA sellele vastu ei vaidle.
4.Kolmas isik RMK kohtule määratud ajaks omapoolset seisukohta ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

5.HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Riigikohtu 21.12.2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 on kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all silmas peetud olukorda, kus haldusakti täitmine asutuse poolt või haldusaktist tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus ka juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks võimalik kaebajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Taotluse esitaja on 01.07.2022 esitanud vaide Põllumajandus- ja Toiduametile, milles taotleb Põllumajandus- ja Toiduameti 03.06.2022 otsuse registreeringuga 6.1-3/25584 kehtetuks tunnistamist. Vaidlustatud otsusega anti Riigimetsa Majandamise Keskusele ehitusluba Kõrveveski maaparandusehitise rekonstrueerimiseks ja Kõrveveski tee ehitamiseks ning jäeti algatamata kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine. Seega on taotlus lubatav. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (HKMS § 249 lg 3 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2004 määrus haldusasjas nr 3-3-1-85-04 p 15).
6.Käesoleval juhul on kaebaja esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, mida kohus mõistab selliselt, et kaebaja palub peatada Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) 03.06.2022

otsuse registreeringuga 6.1-3/25584 kehtivuse. Nimetatud otsusega anti Riigimetsa Majandamise Keskusele

(RMK)

ehitusluba Kõrveveski maaparandusehitise rekonstrueerimiseks ja Kõrveveski tee ehitamiseks ning jäeti algatamata kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine. Vastustaja esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu ei vaidle. Kolmas isik omapoolset seisukohta kohtule ei esitanud.

7.Esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav, kui esineb õiguskaitse vajadus ning kaebusel on eduväljavaated. Kohus nõustub taotluse esitajaga ja leiab, et taotluse esitajal on esialgse õiguskaitse vajadus, kuivõrd esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel on võimalik just ehitusloa alusel hakata ellu viima looduses selliseid muudatusi, mida ei ole võimalik/otstarbekas tagasi pöörata. Sellest tulenevalt ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel taotluse esitaja suhtes võimaliku positiivse vaideotsuse ja/või ka hilisema positiivse kohtuotsuse täitmine võimalik. Ehk teisisõnu ei ole võimalik saavutada enam kaebuse eesmärki (milleks on ehitusloa tühistamine ja loodusliku olukorra säilitamine). Kohus nõustub ka kaebaja vastavate väidetega õiguskaitse kohaldamise vajaduse osas ega pea vajalikuks neid korrata. Kohus leiab, et käesolevas menetlusstaadiumis ei saa väita ka seda, et kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja on välja toonud vaidemenetluses esitatud põhilised argumendid (vt ülal p 2.1-2.4), mis vajavad küll põhjalikku sisulist analüüsi, kuid mille põhjal ei ole võimalik asuda seisukohale, et vaidel puuduks igasugused eduväljavaated. Seejuures ei vaidle ka vastustaja esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu.
8.Kohus leiab, et ehitusloa kehtivuse peatamine ei riiva avalikke huve määral, mis kaaluksid üles kaebaja huvi olukorra säilitamisele. Mis puudutab RMK huvi asuda võimalikult kiiresti ehitusluba realiseerima, siis arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid leiab kohus, et antud juhul kaalub kaebaja huvi saada selgus ehitusloa õiguspärasuses üles kolmanda isiku huvi. Kohus leiab, et ka avalikes huvides on looduskaitselise huvi esikohale seadmine lähtudes ettevaatuse printsiibist. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb eeltoodust tulenevalt rahuldada.
10.Kohus märgib, et vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni: 1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus (vt HKMS § 249 lg 4). Lisaks selgitab kohus, et esialgse õiguskaitse taotlus lahendatakse kiireloomulisena ning piiratud teabe tingimustes. HKMS § 253 lg 1 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või oma algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. See tähendab muuhulgas, et uute asjaolude ilmnemisel saab kohus esialgse õiguskaitse küsimuse vajadusel ka HKMS § 249 lg 1 lähtudes ümber vaadata. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja