Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.06.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2507
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 18.03.2021 otsuse nr 15.3-3.2/86-1 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaatama 06.08.2020 elamisloa taotlus uuesti läbi Kaebaja X Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja RÕ
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21.03.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus.
Menetlusosaliste esimese ja teise kohtuastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.07.2022. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-20-2507 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2(9)
3-20-2507 1) Kuigi kaebaja viibib Eestis kohtulahendist tulenevalt seaduslikult (VMS § 43 lg 1 p 5), on tema võimalus töötada piiratud. Sellest tulenevalt ei saa kaebaja kõiki maakohtu kehtestatud kontrollnõudeid täita ning tingimisi vangistus võidakse täitmisele pöörata. 2) Kaebaja ei nõustu, et ta ei ole Eestis hästi kohanenud. Kaebajale on eelnevalt väljastatud elamisluba VMS § 137 lg 1 alusel ning tema abielu ja abielulised suhted on kestnud üle 10 aasta. Jääb arusaamatuks, millistest õiguslikest alustest tulenevalt on kaldutud kõrvale VMS § 149 lg-s 1 sätestatud erisusest. Kaebaja elab Eestis püsivalt 2008. aastast ning Eestis elavad ka tema kolm alaealist last. Kaebaja elab koos elukaaslasega, kellega tal on ühine majapidamine. Kaebaja on äriühingus Y OÜ valitud juhatuse liikmeks. Kaebajal puudus ravikindlustus, kuid PPA ei võimaldanud kaebajal seda puudust haldusmenetluses kõrvaldada. Kuigi kaebaja ei esitanud kõiki nõutavaid dokumente, ei pidanud PPA vajalikuks selgitamiskohustust täita, vaid vormistas taotluse läbi vaatamata jätmise asemel sisulise otsuse. 3) Kaebaja ei nõustu, et kolm alaealist last ei ole kaalukaks asjaoluks, mis tingiksid VMS § 124 lg 2 p-s 1 sätestatud keelule vaatamata tähtajalise elamisloa andmise. PPA otsuses ei ole piisavalt arvestatud kaebaja põhiõigust osaleda oma alaealiste laste elus ja kasvatamises, samuti ei ole kaalutletud, kas tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsus on proportsionaalne ja vajalik meede arvestades alaealiste laste huve ja õigusi. 4) VMS § 124 lg 1 ei ole imperatiivne norm ja annab haldusorganile võimaluse kaaluda erinevaid asjaolusid, sh erandi tegemise võimalust lähtudes VMS § 125 lg-st 1. Erandlike asjaolude arvestamata jätmine on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art-ga 8 ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga, mis puudutab kriminaalkorras karistatud välismaalastega seotud juhtumite hindamist. 5) VMS § 119 lg-st 1 tulenevalt on vastustajal võimalik anda tähtajaline elamisluba maksimaalsest lühema kestusega, võttes kaebaja puhul arvesse kohtuotsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX määratud katseaja pikkust.
3(9)
3-20-2507
3-20-2507 tulenev täiendav kaitse. Seega on halduskohus ebaõigesti leidnud, et PPA peaks tähtajalise elamisloa andmisest keeldumisel hindama, kas isikust lähtub tegelik ja piisavalt tõsine oht. 3) Ekslik on ka halduskohtu seisukoht, et PPA ei ole otsuse tegemisel kaalunud VMS § 125 lg-s 1 sätestatud erandi kohaldamist. PPA on otsuses põhjendanud, miks kõnealune erand praegusel juhul ei kohaldu. Kaebaja enda argument erandi kohaldamiseks olid lapsed ning lastega seotud asjaolusid on PPA oma otsuses põhjalikult käsitlenud. Perekonna- ja eraelu riivet praegusel juhul ei esine, kuivõrd elamisloa andmisest keeldumisega ei kaasne kaebajale kohustust Eestist lahkuda.
3-20-2507 pani kaebaja toime ajal, kui ta polnud veel täielikult ära kandnud XX.XX.XXXX otsusega määratud karistust. XX.XX.XXXX otsusega kohustati kaebajat 4 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja (XX.XX.XXXX–XX.XX.2024) jooksul täitma kontrollnõudeid.
6(9)
3-20-2507
3-20-2507 elamisloa andmiseks, on sätestatud VMS §-s 117. Sellisteks tingimusteks on muu hulgas piisav legaalne sissetulek, mis võimaldaks välismaalase ja tema perekonnaliikmete toimetuleku Eestis (VMS § 117 lg 1 p 3), ja VMS §-s 120 sätestatud nõuetele vastav ravikulukindlustuse leping (VMS § 117 lg 1 p 4). Lisaks on VMS §-s 2102 sätestatud püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmise lisatingimused. VMS §-s 2102 lg 1 p 2 järgi peab välismaalane olema Eestis hästi kohanenud. PPA 18.03.2021 otsuse kohaselt ei vasta kaebaja nendele tingimustele.
8(9)
3-20-2507
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.