lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-2971/19

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 02.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-2971/19
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.06.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2173
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 104 lg 1, 82Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordVangS § 11Ülerahvastatuse keeldVangS § 49Tervishoiuteenuse rahastamineHKMS § 153 lg 1Kaebusest loobumineHKMS § 203 lg 1Määruskaebuse esitamineHKMS § 210 lg 4Määruskaebuse lahendamineHKMS § 235 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus ja tähtaeg

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-2971/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja10.01.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
3-24-1655/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium26.08.20243-22-787/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium26.04.20223-22-787/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja07.04.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2971

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada psühhiaatri vastuvõtt

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja AK

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10. jaanuari 2022. a. määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10. jaanuari 2022. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 4 peale asjas nr 3-21-2971 menetlusse.
2.Jätta rahuldamata X taotlus määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil.
3.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10. jaanuari 2022. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 4 asjas nr 3-21-2971 muutmata.
4.Jätta rahuldamata X taotlus esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 248 lg 1Täitmisele kuuluva kohtulahendi täitmata jätmine
HKMS § 249 lg 3Esialgne õiguskaitse
HKMS § 28Menetlusosalise kohustused
HKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlus
HKMS § 50 lg 2Avalduse mõiste ja õigsus
HKMS § 68 lg 4Menetlustoimingu tegemise aeg
RLS § 12 lg 1
RLS § 15 lg 1
RVastS § 6Haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue
VangS § 52 lg 1Tervishoiuteenuse osutamine vanglas
5.
Jätta rahuldamata X taotlus Tallinna Vangla trahvimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse punktide 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates kaebuse ning riigilõivu tagastamist puudutavas osas (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 104 lg 82 ja § 235 lg 1). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1 ja § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 23.12.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks osutada talle arstiabi. Kaebuse kohaselt vajab kaebaja psühhiaatri vastuvõttu, kuid vangla arst on pikalt haige (ca kaks kuud) ning arsti tagasitulek ei ole teada.

3-21-2971

2.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus viia kaebaja Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse või võimaldada isiklikku arsti vanglasse või vastuvõtt veebi vahendusel (Y OÜ-s). Kaebaja on nõus arsti vastuvõtu eest ise tasuma. Kaebajale oli määratud enne vanglasse sattumist raviskeem, mida vangla ei ole järginud.
3.Tallinna Vangla palus 06.01.2022 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Vanglale teadaolevalt ei ole kaebaja pärast 30.09.2021 toimunud psühhiaatri vastuvõttu esitanud meditsiiniosakonnale kirjalikku taotlust psühhiaatri vastuvõtule saamiseks ega sellesisulist vaiet. Eelneva tõttu ei ole võimalik nõuda esialgse õiguskaitse kohaldamist vaidemenetluse ajal. Kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Ka seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav. Tervishoiuteenuste osutamise puhul on tegu lepingusarnase suhtega ning halduskohtus puudub selliste vaidluste kinnistunud praktika. Isegi kui kohustamisnõue on lubatav ilma kohustusliku kohtueelse menetluseta, puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja ei ole esitanud vangla meditsiiniosakonnale kirjalikke taotlusi psühhiaatri vastuvõtule saamiseks. Samuti toimus 06.01.2022 vangla psühhiaatri vastuvõtt, kus kaebaja vaadati läbi ja korrigeeriti ravi. Seega on kaebajale vanglas psühhiaatriline abi olnud tagatud ning vanglale ei ole teada põhjust kaebajale erakorralise ning plaanivälise vastuvõtu võimaldamiseks.
4.Tallinna Halduskohtu 10.01.2022 määrusega tagastati kaebus (p 1) ja jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (p 4). Kaebaja ei ole vangla poole pöördunud taotlusega võimaldada psühhiaatri vastuvõttu (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 3 ja vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5). Kaebajal tuli esmalt pöörduda taotlusega toimingu sooritamiseks (psühhiaatri vastuvõtu võimaldamiseks) vangla poole, läbida kohustuslik vaidemenetlus ning seejärel pöörduda kaebusega halduskohtusse. Praegusel juhul ei ole vanglas kaebaja sellist taotlust registreeritud. Seega ei ole kaebuse esitamine lubatav. Kaebuse tagastamise, samuti vaidemenetluse puudumise tõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav. Seetõttu jääb taotlus rahuldamata.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5.X palub 13.01.2022 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 10.01.2022 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 4 ning teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks, samuti kohaldada esialgset õiguskaitset (täiendatud 26.01.2022 ning 06.04.2022). Kaebaja taotleb määruskaebuse läbivaatamist kohtuistungil. Kaebus on tagastatud ebaõigesti. Halduskohus lähtus ekslikult RVastS-st. Nõue ei ole seotud kahju hüvitamisega. Halduskohus oleks pidanud lõpetama menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel. Määruskaebusele oli lisatud taotlus riigilõivu tagastamiseks esialgse õiguskaitse taotluselt. Halduskohtu määruse tegemise ajaks oli esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud. Kaebaja loobus esialgse õiguskaitse taotlusest. Kuigi halduskohus lahendas taotluse 10.01.2022, sai kaebaja kohtumääruse kätte 14.01.2022. Seega on kaebaja 11.01.2022 esitatud taotlusest loobumise avaldus tähtaegne ning kaebaja loobus sellest enne halduskohtu lahendi tegemist. Kaebaja teavitas halduskohut asjaolude muutumisest kohe. Kaebaja ravi alustati 07.01.2022 ning 08.01.2022 ja 09.01.2022 olid puhkepäevad. 10.01.2022 oli esimene tööpäev, millal kaebaja koostas halduskohtule avalduse ning saatis selle välja 11.01.2022. 2(6)

3-21-2971 Samuti taotleb kaebaja vastustaja trahvimist, sest vangla esitab kohtule valeandmeid, et kaebaja ei ole pärast 30.09.2021 taotlenud arsti juurde saamist. Kaebajale korraldati 06.01.2022 vastuvõtt, mistõttu oli vangla teadlik kaebaja avaldusest vastuvõtule saamiseks. Samuti hävitab ja kaotab vangla dokumente. Trahvimine on vajalik vastustaja distsiplineerimiseks. X esitas 06.04.2022 esialgse õiguskaitse taotlusena pealkirjastatud menetlusdokumendi. Taotluse põhjenduste kohaselt taotleb kaebaja kohustada teda laskma arsti vastuvõtule Y OÜsse, teha sinna saatmine või tagada vastuvõtt veebikeskkonnas. Kaebajale ei ole seni võimaldatud arsti vastuvõttu ning õde keeldub avaldamast, kas kaebaja on arsti vastuvõtule registreeritud. Lisaks ei ole vangla täitnud varasemaid arsti suunamisi ja juhiseid. Kaebus puudutab vangla tegevust, s.o vangla direktori luba arsti juurde väljasõiduks, saatmiseks või võimalust kasutada vangla tehnikat videokohtumiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

6.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 121 lg 4 ja § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).
7.Määruskaebuse esitaja on taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil. HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea taotlust põhjendatuks. Määruskaebus on võimalik lahendada kirjalikele menetlusdokumentidele ja dokumentaalsetele tõenditele tuginedes. Menetlusosaliste seisukohad on esitatud menetlusdokumentidest piisavalt selgelt mõistetavad. Puudub vajadus istungi korraldamiseks asjaolude täiendavaks väljaselgitamiseks. Kohtuistungi korraldamise taotlus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. II
8.Määruskaebuse kohaselt vaidlustas kaebaja halduskohtu 10.01.2022 määruse resolutsiooni p-d 1 (kaebuse tagastamine) ja 4 (esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine). Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.
9.Halduskohus tõlgendas kaebaja 23.12.2021 menetlusdokumenti nii, et X esitas kaebuse vangla kohustamiseks anda talle arstiabi (tagada psühhiaatri vastuvõtt) ning samasisulise esialgse õiguskaitse taotluse. Halduskohus selgitas kaebuses õigesti, et enne kohustamisnõude esitamist tuleb kaebajal esitada taotlus vanglale ning eitava vastuse korral läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Seejuures ei viidanud halduskohus mitte RVastS-s sätestatud kahju hüvitamise nõude esitamist reguleerivatele normidele, vaid RVastS § 6 lg-le 3, mis käsitleb kohustamisnõude esitamist. Tallinna Vangla selgitas 06.01.2022 vastuses, et vastustajale teadaolevalt ei ole kaebaja peale 30.09.2021 toimunud psühhiaatri vastuvõttu esitanud meditsiiniosakonnale kirjalikku taotlust psühhiaatri vastuvõtule saamiseks ega esitanud sellesisulist vaiet. Seega ei saa halduskohus menetleda kaebaja kaebust enne, kui ta on nõuetekohaselt läbinud kohtueelse menetluse (VangS § 11 lg-d 5 ja 8). See tingimus kehtib ka olukorras, kus kaebaja vaidlustab vangla arsti tegevust ravi osutamisel või selle kvaliteeti (kaebaja väited talle varem määratud ravi tagamata jätmise kohta). 3(6)

3-21-2971

10.Riigikohus märkis 28.06.2021 määruse asjas nr 3-21-30 p-s 27 mh, et tegelikkuses mõjutab vangistus, vangla haldusõiguslikud otsused ja kinnipidamisrežiim oluliselt kinnipeetavate ravi praktilist korraldust (ravi rahastamine, raviga seotud väljasõidud teise vanglasse või raviasutusse, ravimite ja meditsiiniliste abivahendite lubamine kambrisse). Samuti on arsti hinnangud olulised kinnipidamisrežiimi kujundamisel (tööle määramine, julgeolekumeetmete kasutamise lubatavus). Eriti keeruline on era- ja avalik-õigusliku komponendi eristamine olukorras, kus arst hindab täiendava ravi vajalikkust. Ühest küljest on diagnoosimine ja ravi määramine osa võlaõigusseadusega reguleeritud tervishoiuteenusest. Teisalt on tegemist avalik-õigusliku otsustusega, kas kinnipeetaval on VangS § 49 alusel õigus saada teenuseid (vrd nt otsustused sotsiaaleluruumi või lasteaiakoha andmiseks, vt nt erikogu 24.03.2015 määrus asjas nr 3-3-4-115, p 10; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.04.2017 otsus asjas nr 3-2-1-128-16, p 13 jj). Era- ja avalik-õiguslike suhete tiheda läbipõimumise tõttu ei ole võimalik kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamisega seotud vaidlusi piiritleda ainult era- või avalik-õiguslikeks. Kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisel tuleb alati silmas pidada avalikõiguslikku raamistikku (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 lg 1, VangS § 49 jj, valdkonda reguleerivad määrused). Raviteenuse osutamine erineb eraõiguslikule vormile vaatamata tavapärastest tervishoiuteenuse osutamise lepingutest.
11.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eelneva tõttu lähtuda VangS § 11 lg-tes 5 ja 8 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõuetest. Viidatud sätteid tuleb mõista vaidealluvust ja kohustuslikku kohtueelset menetlust reguleerivate sätetena vangistuse, aresti või eelvangistuse täideviimisel isikul vanglaga tekkiva avalik-õigusliku suhte raames. Tegemist on erisätetega üldist vaidealluvust sätestava haldusmenetluse seaduse § 73 lõike 1 suhtes ja eriseadusega ette nähtud kohustusliku vaidemenetlusega HKMS § 47 lõike 1 tähenduses (vt Riigikohtu 02.12.2021 otsus asjas nr 3-20-992, p 9). Viidatud Riigikohtu lahendist nähtuvalt kuuluvad vaidlused vangla poolt kinnipeetavatele meditsiiniteenuse osutamise üle halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevuses on avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Kuigi sellisel vaidlusel on ka eraõigusliku suhte tunnusjooni, tuleneb Riigikohtu lahendist, et tegemist on peamiselt avalik-õiguslikust suhtest tekkinud vaidlusega. Kinnipeetava ja vangla vahelisi avalik-õiguslikke, st haldusõigussuhteid reguleerib VangS, mille § 11 lg-d 5 ja 8 näevad kohtusse pöördumiseks ette erikorra. Vanglas meditsiiniteenuse osutamine on hõlmatud vangistuse täideviimise eesmärkidega ning seda osutatakse kinnipeetava ja vangla vahel tekkinud avalik-õigusliku suhte raames. Seetõttu on vanglas meditsiiniteenuse osutamine, sh raviga seonduvad otsustused käsitatavad vangla tegevusena VangS § 11 lg-te 5 ja 8 mõttes. Nende vaidlustamiseks tuleb kinnipeetaval läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.
12.Seonduvalt kaebaja 06.04.2022 menetlusdokumendiga märgib ringkonnakohus järgmist. Kaebaja märkis ka halduskohtule esitatud menetlusabi taotluses, et soovib enda ravile suunamist Y OÜ-sse. Tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele (VangS § 52 lg 1). See hõlmab ka otsustust selle kohta, kas suunata kinnipeetav ravile väljapoole vanglat või mitte. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda enda ravile suunamist Y OÜ-sse, sest tegemist on arsti otsustuspädevusse kuuluva küsimusega. Küll aga, nagu eelnevalt selgitatud, on kaebajal võimalik sellises olukorras vaidlustada vangla tegevust tema ravimisel või ravimata jätmisel, samuti ravikvaliteeti, ent selleks tuleb kaebajal enne läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.
13.Kuna halduskohus tagastas õigesti kaebaja kaebuse, ei ole kaebuse eduväljavaadete puudumise tõttu esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust. Vangla vastusest nähtuvalt ei olnud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajal käimas ka vaidemenetlust, mille raames esialgset 4(6)

3-21-2971 õiguskaitset kohaldada. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitada kaebaja 06.04.2022 avaldust ka uue esialgse õiguskaitse taotlusena.

14.Seetõttu tuleb X määruskaebus jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.01.2022 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 4 muutmata. III
15.Kaebaja esitas taotluse riigilõivu tagastamiseks esialgse õiguskaitse taotluselt, sest kaebaja loobus esialgse õiguskaitse taotlusest vajaduse äralangemise tõttu.
16.Ringkonnakohus selgitab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks esitatakse kohtule, kes riigilõivu võttis (RLS § 12 lg 1). Kaebaja esitas 11.01.2022 halduskohtule sellekohase avalduse, ent halduskohus seda ei lahendanud, kuna menetlus esimeses astmes oli selleks ajaks lõppenud (vt halduskohtu 12.01.2022 kiri). Riigilõivu tagastamise nõuet on asja menetlenud kohtule võimalik esitada ka pärast menetlusse lõppu, mistõttu tulnuks halduskohtul kaebaja taotlus lahendada. Seejuures on taotluse rahuldamisest keeldumine ringkonnakohtus vaidlustatav (HKMS § 104 lg 82). Ringkonnakohus ei pea aga vajalikuks saata taotlust lahendamiseks halduskohtule, vaid taotlus on võimalik ringkonnakohtul endal lahendada, vaadates läbi määruskaebust.
17.Taotluse rahuldamiseks puudub alus. RLS § 15 lg 1 p 4 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist. Kuigi halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, vaadati see sisuliselt läbi. Lisaks tuleb tähele panna seda, et halduskohus ei jätnud kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust rahuldamata mitte põhjusel, et kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus oli ära langenud, vaid põhjusel, et halduskohtule esitatud kaebus tagastati ning puudus ka vaidemenetlus, mille vältel esialgset õiguskaitset kohaldada. Seega ei pidanud halduskohus jätma taotlust läbi vaatamata (vrdl HKMS § 249 lg 3 teine lause). Kaebaja andis esialgse õiguskaitse taotlusest loobumise avalduse vanglale üle 11.01.2022 (HKMS § 68 lg 4) ning see jõudis halduskohtusse 12.01.2022, s.o pärast menetlust lõpetava lahendi tegemist (vrdl ka HKMS § 153 lg 1). Kaebaja pidi arvestama sellega, et halduskohus lahendab esialgse õiguskaitse taotluse kiiresti (vrdl ka kaebaja 04.01.2022 avaldus) ning andma taotluse vanglale üle koheselt pärast psühhiaatriga kohtumist 06.01.2022. Eelneva tõttu puudub alus tasutud riigilõivu tagastamiseks.
18.X esitas taotluse vastustaja trahvimiseks, sest vangla esitab kohtule valeandmeid, et kaebaja ei ole pärast 30.09.2021 taotlenud arsti juurde saamist. Kaebajale korraldati 06.01.2022 vastuvõtt, mistõttu oli vangla teadlik kaebaja avaldusest vastuvõtule saamiseks. Samuti hävitab ja kaotab vangla dokumente.
19.Kuigi kaebaja on määruskaebuses viidanud trahvimise alusena HKMS § 28 lg-le 2, viitavad kaebaja selgitused pigem sellele, et tema hinnangul esitas vangla teadvalt ebaõigeid faktiväiteid. HKMS § 50 lg 2 kohaselt peavad menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta olema tõesed. Menetlusosalist, kes esitab kohtule teadvalt või raskest hooletusest faktiväite, mis ei ole tõene, võib kohus trahvida eelneva hoiatuseta. HKMS § 50 lg 2 alusel ei ole teistel menetlusosalistel võimalik taotleda trahvi määramist (vrdl nt HKMS § 248 lg 1). HKMS § 50 lg-s 2 sätestatut tuleb käsitada kohtule antud menetlusliku võimalusena tagada pahatahtlike menetlusosaliste õiguspäraste avalduste esitamine ning takistada menetluse venimist. Ebaõigete avalduste esitamisel on teistel menetlusosalistel võimalik juhtida sellele kohtu tähelepanu ning esitada vastuväiteid. Sätte eesmärk on tagada, et kohtul oleksid asja õigeks ja õiglaseks lahendamiseks teada kõik vaidluse aluseks olevad faktilised asjaolud ning nendega seonduvalt esitaksid menetlusosalised üksnes tõeseid väiteid. Seega on sätte eesmärk tagada ausa ja 5(6)

3-21-2971 erapooletu kohtumenetluse toimimine. Säte ei anna menetlusosalisele subjektiivset õigust nõuda trahvi määramise kaalumist teise menetlusosalise võimalike valeväidete esitamise korral.

20.Vangla märkis 06.01.2022 vastuses, et kirjalikke taotlusi psühhiaatri vastuvõtule saamiseks ei ole kaebaja päras 30.09.2021 esitanud, kuid märkis samas ka seda, et 06.01.2022 oli kaebajal psühhiaatri vastuvõtt. Seega esitas vangla halduskohtule kõik talle teadaolevad andmed. Kuna halduskohus soovis kohtunõudes mh teada, kas kaebajal on kohustamisnõude osas läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus, selgitas vangla, et enne 06.01.2022 toimunud vastuvõttu pole kaebaja taotlusi ega vaideid vanglale esitanud. Ringkonnakohtule ei nähtu eelneva pinnalt, et vangla oleks kohut eksitanud. Seega puudub alus vastustaja trahvimiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja