lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-2785/13

Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 25.05.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-2785/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.05.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2014
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
LLS § 23Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorrast tingitud erisused loometoetuse maksmiselHKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineLLS § 233 lg 2HKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 109 lg 6Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 182 lg 1Nõuded apellatsioonkaebuseleHKMS § 184Vastuapellatsioonkaebuse esitamineKoPS § 2KoPS § 3 lg 1

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.05.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2785

Haldusasi

X kaebus Kultuuriministeeriumi 04.11.2021 käskkirja nr 12.1/2021_242 tühistamiseks ja Kultuuriministeeriumi kohustamiseks kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Kultuuriministeerium, volitatud esindaja Merle Põld

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada kaebus. Tühistada Kultuuriministeeriumi 04.11.2021 käskkiri nr 1-2.1/2021_24 ning kohustada Kultuuriministeeriumit X 19.10.2021 taotlust uuesti läbi vaatama.
2.Jätta kaebaja menetluskulud summas 15 eurot vastustaja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 27.06.2022 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 27.08.20263-26-2270/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.08.20263-26-2347/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 26.08.20263-26-1747/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 24.08.20263-26-2560/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 28.07.20263-26-1860/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.07.20263-26-452/9
LLS § 16 lg 2Loometoetuse taotlemise ja maksmise tingimused
LLS § 18 lg 5Loometoetuse maksmine
LLS § 232
HKMS § 182
HKMS § 116

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 19.10.2021 Kultuuriministeeriumile taotluse loometoetuse määramiseks 6 kuuks kui loomeliitu mittekuuluvale loovisikule.
2.Kultuuriministeerium jättis 04.11.2021 käskkirjaga nr 1-2.1/2021_242 taotluse rahuldamata, kuna taotleja on saanud loometoetuse maksmisele eelnenud kuul üle loovisikute ja loomeliitude seaduse (LLS) § 18 lg-s 5 nimetatud loometoetuse suuruses tulu võlaõigusliku lepingu alusel.
3.X esitas Tallinna kohustamiskaebuse.

Halduskohtule

30.11.2021

Kultuuriministeeriumi

vastu

4.Tallinna Halduskohus võttis 06.12.2021 määrusega menetlusse kaebaja kaebuse nõuetes tühistada Kultuuriministeeriumi 04.11.2021 otsus nr 1-2.1/2021_242 ja kohustada Kultuuriministeeriumi kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5.XPÄE põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kultuuriministeerium on kaebajat alusetult süüdistanud võlaõiguslepingu alusel tasu saamises ja keeldunud seega alusetult loometoetuse pikendamisest. Kaebaja vastab kõikidele loometoetuse saamise tingimustele, mistõttu on Kultuuriministeerium kohustatud jätkama loometoetuse maksmist. Kaebaja ei teinud uut avaldust, sest loometoetuse pikendamisest loobumine oli seadusevastane. 2) Septembrikuus laekus pensioni II samba väljamakse, mida Kultuuriministeerium tõlgendas võlaõiguslepingu alusel saadud tasuks. Maksu- ja Tolliamet (MTA) aga kinnitas kaebajale, et nemad sellist infot väljastanud ei ole ja et pensioniväljamakse võlaõigusliku lepingu alla ei kuulu. Kaebaja võttis ühendust Kultuuriministeeriumiga ja saatis neile MTA allkirjastatud dokumendi, aga Kultuuriministeerium jäi ikkagi seisukohale, et kuna kaebaja on maksnud tulumaksu, siis loometoetusele õigust pole. Käskkirjas oli keeldumiseks ainuke põhjus võlaõiguslik leping. Ei ole korrektne hakata välja mõtlema uusi põhjuseid, kui käskkirjas väljatoodud põhjus on MTA poolt ümberlükatud. Pensionisamba väljamaksete kohta ei ole LLS-is mitte midagi kirjas. LLS-is ei ole ainult tulumaks, vaid on kirjas võlaõigusleping. Loometoetuse maksmise pikendamise taotlemise ajal vastas kaebaja kõikidele loometoetuse maksmise tingimustele. 2021. a tulude deklareerimisel ei vähendanud pensioni II samba väljamakse mitte ühegi inimese maksuvaba tulu. 3) Pensioniväljamakse on pensionifond, see ei ole mõeldud toidu ostmiseks. Kaebajal on see tänaseks edasi investeeritud. Loometoetusega kaasneb ka sotsiaalkindlustus, mida pensionisamba rahaga ei kaasne. Võlaõigusliku lepinguga kaasneb ka sotsiaalkindlustus. Seega on ebaloogiline, miks Kultuuriministeerium võrdsustab pensionisamba raha võlaõigusliku lepinguga. Kaebajal peavad säilima pankadega võrdsed õigused oma pensioniraha investeerimises ilma, et keegi kolmas osapool sellesse sekkuks ja selle raha kulutamist kujundaks või mõjutaks. Kui see raha oleks endiselt pangakontol, siis kaebaja saaks loometoetust, aga kuna ta soovis ise seda edasi investeerida, siis tal loometoetusele õigust pole. Sundides kaebajat kulutama pensionifondi raha elamise peale, jääb kaebaja ilma olulisest lisarahast tulevikus ja tekitatavat kahju on võimatu täna prognoosida. 4) Kui loometoetus on mõeldud ainult loometöö arendamiseks, siis pensionisamba väljamakse ei lähe ju mitte kuidagi sellega vastuollu. Kui kohustus on loometoetus ainult loometegevusele kulutada ja eesmärk on täielikult muu sissetuleku välistamine, siis kuidas loomeinimene oma arveid maksab ja süüa saab.

5) Kuna väikse lapse kõrvalt ei ole hetkel võimalik 16 tunniseid tööpäevi teha, siis loometoetus on kaebaja töö jätkamiseks oluline. Nahatöös on kõik vahendid ja materjalid nii kallid, et ühe kuu loometoetuse eest saab ainult 2 poolikut veisenahka, mis tähendaks ainult 1 nädala tööd. Loomeinimestele pole toetusi, mille eest saaks seadmeid osta. Kõik seadmed ja töövahendid tuleb soetada müügitulu eest.

6.Kultuuriministeerium leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Maksuametile tehtud päring näitas, et kaebaja teenis septembrikuus 2355,12 eurot, mis on rohkem kui LLS-i § 233 lg-ga 2 lubatud lisaks teenitav sissetulek. Seega jäeti taotlus rahuldamata. 2) II pensionisammas ja selle väljamaksed on võlaõiguslik suhe ning LLS § 233 lg 2 alusel ei tohi loometoetuse saamisele eelneval kuul taotleja saada tulu võlaõigusliku lepingu alusel rohkem kui ühe LLS § 18 lg-s 5 nimetatud loometoetuse suuruses. 3) Kohustusliku kogumispensioniga liitunud inimestel on õigus võtta kogutud raha enne pensioniea saabumist pensioniskeemist välja ning kasutada seda omal äranägemisel. Kaebaja puhul on II pensionisammas vabatahtlik täiendav kogumispension, kus kaebaja on osakuomanik. Täiendava kogumispensioni jaoks peab isik esitama tahteavalduse. Kogumispensioni seaduse (KoPS) § 14 lg 4 alusel kohustub isik valikuavalduse esitamisega tegema kohustusliku kogumispensioni makseid valikuavalduses märgitud pensionifondi või pensioni investeerimiskontole KoPS-is sätestatud tingimustel ja korras. II pensionisambaga liitumisel tahteavalduse esitamisega nõustub osakuomanik fondi tingimustega. Osapooled on endale võtnud vabatahtlikult õigused ja kohustused, mida nad kohustuvad täitma. Oma olemuselt on tegemist käsunduslepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 mõttes. Käsunduslepingust tulenev käsundisaaja kohustus VÕS-i § 24 lg 1 alusel on selline kohustuse liik, mille kohaselt peab kohustatud isik tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku. Samuti kohustub fondivalitseja järgima kohaldatavatest õigusaktidest tulenevaid imperatiivseid nõudeid. Täiendava kogumispensioni juures maksab osakuomanik teenuse osutamise eest fondivalitsejale valitsemistasu, mis kinnitab võlaõiguslikku suhet osapoolte vahel. Osakuomanikul on omalt poolt kohustus teha sissemakseid ja õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist ning neile vastava summa korraga väljamaksmist. Seda ka kaebaja tegi, kui esitas avalduse pensioni ühekordseks väljamakseks. 4) Kaebaja loometoetuse taotlus jäeti rahuldamata, sest isik oli teeninud septembrikuus sissetulekut LLS-i § 233 lg-s 2 lubatust enam. MTA on kaebajale väljastanud maksuandmete tõendi ning soovituse pöörduda uuesti Kultuuriministeeriumi poole otsuse ümbervaatamiseks. LLS on Kultuuriministeeriumi haldusalasse kuuluv seadus, mille rakendamise eest vastutab ministeerium. LLS-i tõlgendamise kohta ei saa arvamust anda MTA. Loometoetuse maksmise eesmärk on toetada kultuurilist loovust ja kaunite kunstide professionaalsel tasemel säilimist ja arenemist ning parandada loomeliitude kaudu loovisikute loometegevuseks vajalikke tingimusi ja luua selleks tagatisi. Loometoetusega need tagatised isikule luuakse, kui tal sissetulek puudub. Sissetuleku all on mõeldud igasugust sissetulekut, mida LLS-i alusel ei ole lubatud loometoetuse taotlemisele eelneval kuul ega loometoetuse saamise ajal saada. Sinna sissetuleku alla kuulub ka II samba pensioni väljamakse. Kui isik on saanud sissetulekut, siis ei ole tal ka loometoetuse saamiseks vajadust. Eeltoodu toob välja, et LLS-i eesmärk on olnud üleüldine sissetuleku välistamine, v.a seaduses lubatud ulatuses, nii loometoetuse taotlemisele eelneval kuul kui ka loometoetuse saamise ajal. Samuti on sissetuleku all mõeldud II pensionisamba väljamakset, mis on oma olemuselt võlaõiguslik suhe.

KOHTU PÕHJENDUSED

7.Vastustaja keeldus 04.11.2021 käskkirjaga kaebaja 19.10.2021 loometoetuse määramise taotluse rahuldamisest, kuna leidis, et kaebaja on saanud loometoetuse maksmisele eelnenud kuul üle LLS § 18 lg-s 5 nimetatud loometoetuse suuruses tulu võlaõigusliku lepingu alusel. LLS § 233 lg 2 sätestab, et LLS 2021. aasta 14. aprillil vastuvõetud redaktsiooni jõustumisest kuni 2021. aasta 31. detsembrini on vabakutselisel loovisikul õigus saada loometoetust ka juhul, kui ta on loometoetuse maksmisele eelnenud kuul saanud kuni ühe LLS § 18 lg-s 5 nimetatud loometoetuse suuruses kas võlaõigusliku lepingu alusel tulu või töövõimetoetust või osalise töövõime kaotuse korral makstavat töövõimetuspensioni. LLS § 18 lg 5 kohaselt on vabakutselisele loovisikule iga kuu makstava loometoetuse suuruseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär ühes kuus. Niisiis sätestati LLS § 233 lg-ga 2 2021. aastaks erand ka 04.11.2021 kehtinud LLS redaktsiooni (LLS v.r) § 16 lg 2 p-st 3, mis sätestas, et vabakutselise loovisiku loometoetust on õigus saada vabakutselisel loovisikul, kes ei ole saanud tulu võlaõigusliku lepingu alusel vähemalt loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul.
8.Kaebaja esitas taotluse loometoetuse korduvaks määramiseks 19.10.2021. Asjas pole vaidlust, et 2021. aasta septembris tehti kaebajale II samba väljamakse ning see summa ületas LLS § 18 lg-s 5 sätestatud summat. Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 8 kohaselt on tegemist residendist füüsilise isiku tuluga. Asjas on vaidluse all, kas II samba väljamakse on LLS § 233 lg 2 mõttes tulu võlaõigusliku lepingu alusel.
9.KoPS § 2 lg-st 2 tulenevalt on kohustuslik kogumispension seaduse kohaselt makstav hüvitis, mille saamiseks omandatakse KoPS-i ja sotsiaalmaksuseaduse kohaselt kohustusliku pensionifondi osakuid või tehakse investeeringuid kohustusliku kogumispensioni investeerimiskonto kaudu. KoPS § 3 lg 1 selgitab, et pensionifond on lepinguline investeerimisfond, mille põhieesmärk on kogumispensioni võimaldamine pensionifondi osakuomanikule KoPS-is ja investeerimisfondide seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Niisiis pidi kaebaja II sambaga liitudes sõlmima ka lepingu pensionifondiga. Samas ei saa kohtu hinnangul võlaõiguslikku lepingut LLS § 233 lg 2 mõttes laiendavalt tõlgendada selliselt, et igasuguse lepinguga, millele kohalduvad mh ka VÕS sätted, seoses saadud tulu välistab loometoetuse saamise. Võlaõigusliku lepingu kitsendav tõlgendus selles kontekstis on kooskõlas ka LLS eesmärgiga, milleks on loovisikute ja loomeliitude seadus eelnõu 412 SE seletuskirja kohaselt tagada loovisikutele, eeskätt vabakutseliste loovisikutele elementaarne toimetulek ja sotsiaal- ning raviturva miinimum. II samba väljamaksega ei kaasne aga sotsiaalseid garantiisid. Seejuures on teised LLS v.r §-s 16 sätestatud piirangud loometoetuse maksmiseks seotud justnimelt olukordadega, kus isikule on muul viisil juba tagatud sotsiaalsed garantiid, eelkõige ravikindlustus. Ka on riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed) eelnõu 169 SE seletuskirjas LLS § 232 kontekstis võlaõiguslikku lepingut käsitletud just töötasu saamise alusena. Võlaõigusliku lepingu alusel tulu saamine on maksukorralduse seaduse § 251 lg 4 p 2 mõttes töötamise liik. Samuti ühtib selline tõlgendus MTA arusaamaga, et II samba väljamakse ei ole võlaõigusliku lepingu alusel saadud tulu. Niisiis ei nõustu kohus, et II samba väljamakse on LLS § 233 lg 2 mõttes tulu võlaõigusliku lepingu alusel.
10.Ka toetab LLS § 233 lg 2 mõttes võlaõigusliku lepingu kitsalt tõlgendamist asjaolu, et kaebajale ei saanud enne II samba väljamakse taotlemist olla ettenähtav, et see võiks tingida loometoetuse määramisest keeldumise. LLS § 16 lg 2 p-i 3 muudeti 05.03.2022 jõustunud redaktsiooniga selliselt, et vabakutselise loovisiku loometoetust on õigus saada vabakutselisel loovisikul, kes ei ole saanud loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul ega saa loometoetuse maksmise perioodil igas kuus tulumaksuga maksustatavat tulu rohkem kui pool LLS § 18 lg-s 5 nimetatud loometoetuse suurusest. Loovisikute ja loomeliitude seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 517 SE seletuskirja kohaselt oli muudatuse eesmärgiks loometoetuse tingimused taotlejale ja menetlejale arusaadavaks ja selgeks teha. Niisiis möönab ka seadusandja ise, et varasemalt oli võlaõigusliku lepingu alusel saadud tulu kvalifitseerimise

osas teatav segadus. Seda lausa ulatuses, mis ei võimaldanud varasema redaktsiooni kehtima jäämist tõlgendamise abil, vaid tingis LLS § 16 lg 2 p 3 muutmise, pärast mida hõlmab see loometoetuse määramist välistava tuluna kogu tulumaksuga maksustatava tulu, sh selgelt ka II samba väljamaksed. Niisiis oleks tõlgendus, et võlaõigusliku lepingu alusel saadud tulu LLS § 233 lg 2 mõttes on ka II samba väljamakse, vastuolus ka õigusselguse põhimõttega.

11.Lisaks märgib kohus, et KoPS ei piira kuidagi seda, milleks isik võib II samba väljamakset kasutada. Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu 108 UA seletuskirja kohaselt, kui inimene võtab II sambast raha välja ja kasutab seda muuks otstarbeks kui pensioniks, tuleb tal leppida pensionieas mõnevõrra väiksema sissetulekuga. Käesoleval juhul oli aga kaebusest tulenevalt kaebaja eesmärgiks kasutada II samba väljamakset pensioniks investeerimiseks. Keeldudes kaebajale II samba väljamakse tõttu loometoetust maksmast tekitas vastustaja olukorra, kus isik ei saa vabalt valida, kuidas II samba väljamakset kasutada, vaid tal tuleb elementaarse toimetuleku tagamiseks pensioniks mõeldud raha kulutada. Sellisel viisil II samba väljamakse raha toimetulekuks kasutama suunamine ei ole kohtu hinnangul pensionireformi eesmärgiga kooskõlas. Eeltoodu ei toeta seega samuti võlaõigusliku lepingu tõlgendamist viisil, et see hõlmaks ka II samba väljamaksed.
12.Kokkuvõttes leiab kohus, et II samba väljamakse ei ole võlaõigusliku lepingu alusel saadud tulu LLS § 233 lg 2 mõttes ning vastustaja on õigusvastaselt jätnud kaebaja taotluse loometoetuse määramiseks rahuldamata. Niisiis rahuldab kohus kaebuse ja tühistab Kultuuriministeeriumi 04.11.2021 käskkirja nr 1-2.1/2021_242 ning kohustab vastustajat kaebaja 19.10.2021 taotlust uuesti läbi vaatama.
13.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab kaebuse, tuleb kaebajate põhjendatud ja vajalikud menetluskulud vastustajalt välja mõista (HKMS § 109 lg 6). Kaebaja on asjas kandnud menetluskulusid tasudes riigilõivu summas 15 eurot. Seega mõistab kohus vastustajalt välja kaebaja menetluskulud summas 15 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1301/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-24-2204/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium