Grinberg OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 29.11.2021 otsuse nr 8.-1/4325-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Grinberg OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Silver Sarapuu
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 15.06.2022 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Grinberg OÜ esitas 31.08.2021 taotluse seada Viru tn 20 ja Viru tn 23 hoonete ees Tallinna linnale kuuluvale tänavamaale reklaamikandjad. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) jättis 29.11.2021 otsusega taotluse rahuldamata. Otsuse põhjendused:
Reklaamkandjad olid kooskõlastamata paigutatud juba enne taotluse esitamist.
2.Amet juhindus otsuse tegemisel muinsuskaitseseaduse §-st 7 ja §-st 58, Vabariigi Valitsuse 20.05.2003 määrusest nr 155 „Tallinna linna muinsuskaitseala põhimääruse“ ja Tallinna Linnavolikogu 19.04.2018 määruse nr 9 „Välireklaami ja teabe paigaldamise korra“ §-dest 3-6. Ameti muinsuskaitse osakonna teabekandjate ja linnakujunduslike projektide läbivaatamise komisjon arutas teemat oma koosolekul ega kooskõlastanud taotluseid.
3.Viru tänav on üks põhitänavaid, mis läheb vanalinna, ja on üks rahvarohkemaid. Viru tänav on esinduslikult korda tehtud. Reklaam peab sobima vanalinna miljöösse, kasutama vanalinnale iseloomulikke materjale ning olema kujunduslikult vanalinnaga harmoneeruv. Kooskõlastamata välja seatud erikujulised harkjalad on tehtud PVC-st, mis ei ole sobilik materjal vanalinna põhitänaval. Sobilik on kasutada traditsioonilisi puitraamis harkjalgu. Pakutud reklaamide kujundus on naivistlik/animatsiooniline ega selgita, mida nimetatud asukoha poodides müüakse. Kujunduselt peaksid antud asukohas olevad reklaamid paremini suhestuma vanalinna peatänava miljööga. Reklaamide kujundus ja kasutatud materjal mõjub odavalt/primitiivselt ning sobiksid pigem kasutamiseks kaubanduskeskustes või teistes linnaosades.
1(4)
2.Grinberg OÜ esitas 29.11.2021 29.11.2021 otsusele vaide, mille TLPA jättis 12.01.2022 vaideotsusega nr 8.-1/21/4325-3 rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused:
1.Viru tänav on muinsuskaitsealuse Tallinna vanalinna üks peamiseid liiklusteid ning Viru tn 20 on tunnistatud eraldi ehitismälestiseks.
2.Kuna tegu on Tallinna vanalinnaga ja linna maaga siis on ametil õigus kooskõlastada või jätta kooskõlastamata teabekandjate paigaldus. Ameti 29.11.2021 otsus vastab haldusmenetlusseaduse §-le 54 ning on õiguspärane. Otsuse lõpus on antud selgitused, miks nimetatud taotluseid ei rahuldatud. Amet on oma otsuses selgitanud asukoha olulisust ning soovitud teabekandjate materjali ja kujunduse sobimatust. Lisaks on amet oma otsuses viidanud, et vaide esitaja reklaamkandjad olid kooskõlastamata välja paigutatud juba enne taotluse esitamist.
3.Vaide esitaja viidatud teised teabekandjad samas piirkonnas ei ole võrreldavad taotleja teabekandjatega. Viidatud veis on sepistatud taies, mis istub puidust pingil, millel on viide kauplusele, kellele taies kuulub. Valli tn 4 juures olevad kujud ei asetse Viru tänaval, on olemuselt palju väiksemad, kui taotleja soovitud teabekandjad ning kinnitatud sissepääsu külge. Rahvariietega nukk Viru tänava kaupluse kõrval ei asetse linna maal, vaid kaupluse enda kinnistul.
3.Grinberg OÜ esitas 11.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 29.11.2021 otsuse nr 8.1/4325-1 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused:
1.Vastustaja viidatud õigusaktid ei välista otseselt kaebaja poolt soovitud erikujuliste harkjalgade paigaldust. Nimetatud õigusaktid annavad üldised selgitused eelkõige ehitistega seonduvale ning puudutavad muu hulgas läbi ilme muutmise ka teabekandja ja reklaami paigaldamist. Seega seaduse mõttes puudub alus jätta vaide esitaja taotlus rahuldamata.
2.Vastustaja on võtnud endale õiguse ilma konkreetsetele normidele tuginemata otsustada, kas konkreetsed reklaamkandjad sobivad mingisse asukohta või mitte. Vastustaja tegevus on sisuliselt kontrollimatu ning vastustajal on õigus jätta mistahes esitatud taotlus reklaamide paigaldamiseks rahuldamata. Tegemist on liigse sekkumisega kaebaja tegevusvabadusse ning seab kaebaja ebavõrdsesse olukorda teiste võimalike kauplejatega.
3.Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et reklaamid, mille kasutamiseks luba taotletakse võivad olla naivistlikud. See on ka taotluslik, kuid samas on reklaamid omanäolised ja lõbusad. Kaebaja on tellinud need kunstlikult ega ole ise neid kusagilt kopeerinud. Tallinna linna külastavad külalised (eriti lapsed) peavad neid atraktiivseteks ning see omakorda toob kliendid külastama kaebaja kauplusi. Nagu ka reklaamid näitavad, on kaebaja keskendunud ainult Eestit iseloomustavate toodete müügile. Viru 20 asuv reklaam on paigutatud otse kaupluse vitriinakende alla ning Viru 23 asuv reklaam viitab vitriinakende poole, mistõttu on üsna selgelt mõistetav, millele on reklaamid suunatud. Miks on kasutatud materjal ebasobiv, ei ole mõistetav (v.a komisjoni subjektiivne hinnang). Reklaami eesmärgiks ongi eristumine ning potentsiaalses ostjas huvi tekitamine.
4.Korralduses puudub mistahes viide, et milliseid asjaolusid haldusaktis kaaluti ja viited õigusaktidele või normidele, millele reklaamid peaksid vastama. Vastustaja tegi ettepaneku koostada uued kavandid ja küsida uut nõusolekut, kuid ei ole teada, mida peab kaebaja reklaamide välja töötamisel arvestama. Otsus ei ole õiglane ega mõistlik olukorras, kus puuduvad kindlad reeglid, millele peavad reklaamid üldjoontes vastama.
4.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Lisaks 29.11.2021 otsuses ja 12.01.2022 vaideotsuses väljatoodule selgitas vastustaja kohtumenetluses järgmist:
1.Amet on oma 29. novembri 2021 otsuses nr 8.-1/4325-1 viidanud õigusaktidele, mis reguleerivad teabekandjate paigaldamist ja sätestavad nõuded teabekandjate avalikustamiseks. Kuna tegu on Tallinna vanalinnaga ja linna maaga, siis on ametil õigus kooskõlastada või jätta kooskõlastamata teabekandjate paigaldus. Ameti otsus vastab haldusmenetlusseaduse §-le 54 ning on õiguspärane.
2.Viru tänav on üks põhitänavaid, mis läheb Tallinna vanalinna ning on üks rahvarohkemaid. Viru tänav on esinduslikult korda tehtud ning linnaruumiliselt on seal reklaamide eksponeerimisele seatud kõrgendatud nõudmised – reklaam peab sobima vanalinna miljöösse, kasutama vanalinnale 2(4)
iseloomulikke materjale ning olema kujunduslikult vanalinnaga harmoneeruv (Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse § 6 lg 2 punkt 12).
3.Kaebaja jätab tähelepanuta, et õigusaktid ka ei garanteeri soovitud erikujuliste harkjalgade paigaldamist antud asukohta. Õigusaktid annavad ametile kaalutlusõiguse hinnata soovitud reklaamide sobivust. Hinnangu annavad isikud, kes on saanud vajaliku hariduse arhitektuuri, kunstiajaloo, ajaloo, restaureerimise vm alal. Amet on oma otsuses andnud piisavad selgitused, miks soovitud erikujulised harkjalad asukohta ei sobi ning andnud soovitusi edasiseks tegevuseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 29.11.2021 otsus nr 8.-1/4325-1 on õiguspärane, põhjendatud ja kaalutlusvigadeta (HKMS § 54), mistõttu jääb kaebus rahuldamata. Vastustaja on kaebaja soovitud erikujuliste harkjalgade sobivust vanalinna miljöösse kaalunud, viidanud õigusaktidele, millele otsuse tegemisel tugineb, ja oma otsust põhjendanud (HMS § 56 lg 1-3).
6.Vastustaja on otsuse tegemisel tuginenud MuKS §-dele 7 ja 58, Vabariigi Valitsuse 20.05.2003 määrusele nr 1551 „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“ ja Tallinna Linnavolikogu 19.04.2018 määruse nr 92 „Välireklaami ja teabe paigaldamise korra“ §-dele 3-6. Vastustajal tuli kaebaja taotluse lahendamisel eelviidatud normidest juhinduda, sh arvestada: - välireklaami ja teabe paigaldamise korra § 5 lg-te 2 ja 3 kohaselt peab teabekandja väliselt sobima linnaruumi ja konkreetsesse asukohta ja mõjuma esteetilisena; - vanalinna muinsuskaitsealal tuleb teabekandja paigaldamisel ja teabe avalikustamisel säilitada miljööväärtusliku hoonestusala terviklik miljöö (ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrk, haljastus, ühtne ja omanäoline arhitektuur) (samas, § 6 lg 2); - Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse § 6 lg 2 p 12 kohaselt on muinsuskaitseala kaitse-eesmärgiks ajaloolisse keskkonda mittesobivate ning keskkonda esteetiliselt risustavate objektide, sh reklaamstendide püstitamise vältimine.
7.Kuigi õigusaktid ei sätesta keeldu kaebaja soovitud konkreetsele kujunduslahendusega reklaamide kasutamisele, on kujunduslahenduste miljöösse sobivuse otsustamisel vastustajal kaalutlusruum. Õigusaktidega ei ole pruugi olla mõistlik ega ka detailitäpsusega võimalik ette kirjutada, millised on lubatavate ja mittelubatavate reklaamide kunstiliste lahenduste piirid. Kaalutlusõiguse puudumine, s.o et arvestada ei ole võimalik konkreetse isiku ja/või reklaamiga seotud kõiki asjaolusid, sh kunstilise lahenduse eripära, võib olla ka ülemäärane ja põhiseadusvastane piirang. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4). Vastustaja volituste piirideks on kooskõlastuse andmine või selle andmisest keeldumine (vt välireklaami ja teabe paigaldamise korra § 8 lg 7). Vastustaja poolt kohaldatud õigusaktid sätestavad vanalinna muinsuskaitsealal kaalutlusõiguse kohaldamise eesmärgi, s.o miljööväärtusliku hoonestusala terviklikkuse säilitamine; mille osaks on ka sobitumine keskkonda ja esteetilisus. Seega ei ole vastustajal võimalik kõrvale kalduda eelnimetatud piirangutest ja lubada vanalinnas eksponeerida reklaame ja teabekandjaid, mis vanalinna miljöösse ei sobi. Kaalutlusotsuste kohtulik kontroll on piiratud (HKMS § 158 lg 3).
8.Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja soovitud harkjalgade vanalinna miljöösse sobivuse jätnud kaalumata või teinud muid ilmselgeid kaalutlusvigu. Kohus nõustub kaebaja soovitud erikujuliste harkjalgade vanalinna miljöösse sobivuse osas 29.11.2021 otsuses ja 12.01.2022 vaideotsuses
toodud põhjendustega ega korda neid (HKMS § 165 lg 2). Mööndes vastustaja suurt kaalutlusruumi ei nähtu kohtule ka kaebaja esitatud pildimaterjalist (kaebuse lisad 1.1 ja 1.2), et tegemist oleks vanalinna (s.o rõhutatult keskaegse välimusega) miljöösse sobituva või sellele viitavate reklaamidega. PVC-materjal ei ole vanalinna miljööle omane ning vastustaja on viidanud ka asjakohasele alternatiivile. Asjaolud, et reklaamid võivad täita oma eesmärki klientide ligimeelitamisel, eristuda teiste kauplejate reklaamidest ja need võivad iseenesest turistidele meeldida, ei muuda neid vanalinna miljöösse sobivaks. Eristumise võibki põhjustada see, et tegemist on olemasolevast miljööst selgelt eristuvate reklaamidega, mis aga seega vanalinna miljöö eripära arvestades sinna ei sobi. Kaebajal tuleb leida võimalus teistest kauplejatest eristumiseks, mis oleks samas vanalinna miljööga kokkusobiv. Eeltoodust tulenevalt ei oma ka tähtsust, et kaebaja on need reklaamid kunstnikult tellinud. Isik peab vanalinna muinsuskaitsealal tegutsedes, sh kauplemisel arvestama muinsuskaitsealale iseloomulike piirangutega. Tegemist on asjakohase piiranguga meie ühise kultuuriväärtuse kaitsmisel. Sealjuures peab kohus tõenäoliseks, et just vanalinna miljöö erilisus toob kaebaja juurde ka ostjaid, s.h turiste. Kaebajat koheldakse võrdselt kõigi kauplejatega, kes kauplevad vanalinnas. Kauplejad, kelle kauplemiskoht asub väljapool vanalinna, ei ole ka kaebajaga võrdses olukorras, sh võivad neil puududa ka vanalinlikust miljööst tulenevad eelised. Kaebajal on edaspidi võimalik tutvustada oma kavandeid enne reklaamikandjate valmimist vastustajale. Kohus märgib, et vastustaja peab olema siinkohal ka järjekindel ja mitte tekitama isikule ülemääraseid kulusid, s.o juba nõusoleku saanud kavandeid ei tohi hiljem reklaamikandjate valmimisel ilma olulisi ja/või muutunud asjaolusid välja toomata tagasi lükata. Kaebaja saab kavandamisel lähtuda vastustaja poolt toodud kaalutlusõiguse eesmärkidest, mis kajastuvad ka õigusaktides, s.o ajaloolisesse keskkonda sobitumine, esteetilisus ja vanalinna tervikliku miljöö säilitamine. Kohus jätab asjas HKMS § 62 lg 2 ja 6 alusel arvestamata vastustaja poolt 18.04.2022 esitatud täiendavad dokumendid, kuivõrd vaatlusprotokollist nähtuv (reklaamikandjate jätkuv eksponeerimine) ei ole asjas vaidlusküsimuseks; ekspertarvamusest nähtuvat on juba asjas piisavalt tõendatud (vt eelpool).
9.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kaebaja kahjuks ja vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotle, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.