lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-640/9

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 05.05.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-640/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.05.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1300
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordVangS § 11Ülerahvastatuse keeldVangS § 49Tervishoiuteenuse rahastamineHKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 203 lg 1Määruskaebuse esitamineHKMS § 235 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus ja tähtaegHKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-640/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja05.04.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

5. mai 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-640

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vanglalt kahjuhüvitise 38 500 eurot väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 5. aprilli 2022. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 5. aprilli 2022. a määruse peale asjas nr 3-22-640 menetlusse.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 5. aprilli 2022. a määrus asjas nr 3-22-640 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Määruse resolutsiooni punkt 1 ei ole edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
1.X esitas Tallinna Halduskohtule 16.03.2022 kaebuse, mille tekst on järgnev: „Lugupeetud Ruth Prigoda. Palun pärida Tallinna Vanglalt nõue 38 500 eurot. Palun menetleda nõuet, kui kohtueelne menetlus on Tallinna Vanglas läbi. Lisan kohtueelse menetluse osad dokumendid.“ Kaebusele on lisatud Tallinna Vangla direktori asetäitja EO 11.03.2022 vastus kaebaja pöördumistele. 11.03.2022 vastusest selgub, et kaebaja on esitanud Tallinna Vanglale 2022. a veebruaris ja märtsis mitmeid pöördumisi seoses sooviga saada ravi väljaspool vanglat ja Tallinna Vangla on selgitanud, et psühhiaatri hinnangul ei ole kaebaja ennetähtaegne vabastamine, täiendavatele uuringutele või mujale ravile saatmine põhjendatud. Tallinna Vangla 11.03.2022 vastuses ei ole mainitud 38 500 euro nõudmist.
2.Tallinna Halduskohtu 17.03.2022 määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti kaebajale tähtaeg 7 päeva määruse kättesaamisest arvates, et kõrvaldada kaebuse puudused järgnevalt: 1) selgitada,

3-22-640 millise tegevusega Tallinna Vangla kaebajale 38 500 euro ulatuses kahju tekitas ja kas see on varaline või mittevaraline kahju; 2) täpsustada, kas kaebaja on enne kohtusse pöördumist esitanud Tallinna Vanglale taotluse 38 500 euro hüvitamiseks, millal ta selle esitas (kuu ja aasta täpsusega) ja kas ta on Tallinna Vanglalt vastuse saanud.

3.Tallinna Halduskohtu 05.04.2022 määrusega tagastati kaebus. Kohus jättis kaebuse 17.03.2022 määrusega käiguta. Kaebaja sai määruse kätte 22.03.2022. Viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 29.03.2022. Kaebaja ei esitanud vastust. Kaebaja ei selgitanud, mis asjaoludega seoses ta kahju hüvitamise nõude esitab ning millist liiki nõudega on tegemist. Kaebus ei ole ilma täiendava selgituseta menetletav, sest kaebuses ei ole põhjendusi ja kaebuse alust pole võimalik tuvastada. Kohtute infosüsteemi kohaselt on kaebaja esitanud Tallinna Vangla vastu vähemalt 13 kaebust, kus ta nõuab kahjuhüvitise väljamõistmist erinevates summades. Seega võib eeldada, et Tallinna Vanglale esitatud kohtueelseid kahju hüvitamise taotlusi on mitu ja nendest ühtegi pole võimalik kindlalt seostada kaebusega, mille alus on ebaselge. Kahjuhüvitise summa ei ole usaldusväärne kriteerium õige kohtueelse lahendi tuvastamiseks, sest kahjuhüvitise summa ei pea kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses kattuma. Kuna kaebuse alus on jäänud ebaselgeks, ei saa kohus kontrollida, kas sama aluse osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Puudused takistavad kaebuse menetlemist, mistõttu tuleb kaebus tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE PÕHJENDUSED

4.X palub 18.04.2022 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 05.04.2022 määrus ning teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt soovib kaebaja algatada sama kohtuasja numbriga uue menetluse. Kaebaja esitas halduskohtule 11.04.2022 ning sellele eelnevalt Tallinna Vanglale kahju hüvitamise nõude 68 500 eurot seoses ravimi tõttu terviserikke tekkimisega, meditsiinilise abita jätmisega ja tervisekahju tekitamisega. Kaebaja keeldus ravimist alates 01.04.2022. Arst muutis 12.04.2022 raviskeemi, kuid seniajani ei ole uusi ravimeid ravimipinalisse lisatud. Seega on kaebaja ilma ravita. Kaebaja taotleb varalise ning mittevaralise kahju hüvitamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
6.Halduskohus selgitas õigesti, et kaebuses esinevad sellised puudused, mille kõrvaldamine kaebaja selgitusteta ei ole võimalik. Kaebuses taotles X 38 500 euro suurust kahjuhüvitist, ent lisas kaebusele üksnes vangla vastuse kaebaja varasematele pöördumistele. Viidatud tõendi ega kaebaja selgituste pinnalt ei olnud halduskohtul võimalik kindlaks teha, millise õigusvastase tegevusega seostab kaebaja tekkinud kahju. 2(4)

3-22-640

7.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai kaebaja halduskohtu 17.03.2022 määruse kätte 22.03.2022. Seega tuli vastus kohtumäärusele esitada 29.03.2022, kuid kaebaja tähtaegselt halduskohtule ei vastanud ega taotlenud ka tähtaja pikendamist. Määruskaebusele lisatud ümbrikule on X märkinud, et kiri oli avamata kujul kadunud ning kaebaja avas selle alles 14.04.2022. Need väited ei too kaasa määruskaebuse rahuldamist. Kinnipeetaval tuleb endal hoolitseda selle eest, et talle saadetud kirjad ei läheks kaduma, ning arvestada sellega, et kohtu saadetud kirjade puhul võib nende kättesaamisega kaasneda menetlustähtaegade kulgemine. Kaebaja ei ole väitnud, et vanglateenistus ei andnud talle kirja õigeaegselt üle.
8.Määruskaebuses selgitas kaebaja, et soovib algatada uue menetluse ning esitas 11.04.2022 halduskohtule kahju hüvitamise nõude summas 68 500 eurot seoses ravimi tõttu terviserikke tekkimisega, meditsiinilise abita jätmisega ja tervise kahju tekitamisega. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebaja oleks 11.04.2022 halduskohtule kaebust esitanud. Lisaks ei saa praeguse haldusasja raames algatada uut vaidlust. Kui kaebaja ei nõustu vangla tegevuse või vastusega, on see võimalik eraldi vaidlustada halduskohtus. Enne halduskohtusse pöördumist tuleb kaebajal nii taotluste kui ka kahju hüvitamise nõuete esitamisel läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg-d 5 ja 8), s.o vaidlustada vangla vastus pöördumisele vaidemenetluse korras või esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus enne halduskohtusse pöördumist. See nõue kehtib ka olukorras, kus kaebaja vaidlustab vangla arsti tegevust ravi osutamisel või selle kvaliteeti.
9.Riigikohus märkis 28.06.2021 määruse nr 3-21-30 p-s 27, et tegelikkuses mõjutab vangistus, vangla haldusõiguslikud otsused ja kinnipidamisrežiim oluliselt kinnipeetavate ravi praktilist korraldust (ravi rahastamine, raviga seotud väljasõidud teise vanglasse või raviasutusse, ravimite ja meditsiiniliste abivahendite lubamine kambrisse). Samuti on arsti hinnangud olulised kinnipidamisrežiimi kujundamisel (tööle määramine, julgeolekumeetmete kasutamise lubatavus). Eriti keeruline on era- ja avalik-õigusliku komponendi eristamine olukorras, kus arst hindab täiendava ravi vajalikkust. Ühest küljest on diagnoosimine ja ravi määramine osa võlaõigusseadusega reguleeritud tervishoiuteenusest, teisalt on tegemist avalik-õigusliku otsustusega, kas kinnipeetaval on VangS § 49 alusel õigus saada teenuseid (vrd otsustused sotsiaaleluruumi või lasteaiakoha andmiseks, vt Riigikohtu 24.03.2015 määrus nr 3-3-4-1-15, p 10; Riigikohtu 05.04.2017 otsus nr 3-2-1-128-16, p 13 jj). Era- ja avalik-õiguslike suhete tiheda läbipõimumise tõttu ei ole võimalik kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamisega seotud vaidlusi piiritleda ainult era- või avalik-õiguslikeks. Kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisel tuleb alati silmas pidada avalik-õiguslikku raamistikku (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 lg 1, VangS § 49 jj, valdkonda reguleerivad määrused) ja raviteenuse osutamine erineb eraõiguslikule vormile vaatamata tavapärastest tervishoiuteenuse osutamise lepingutest.
10.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eelneva tõttu lähtuda VangS § 11 lg-tes 5 ja 8 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõuetest ka olukorras, kus kinnipeetav vaidlustab talle vangla meditsiiniosakonna poolt osutatud raviteenuse kvaliteeti ning meditsiiniosakonna tegevust kinnipeetava ravimisel, milliste vaidluste lahendamine kuulus enne Riigikohtu lahendi tegemist maakohtu pädevusse. Viidatud sätteid tuleb mõista vaidealluvust ja kohustuslikku kohtueelset menetlust reguleerivate sätetena vangistuse, aresti või eelvangistuse täideviimisel isikul vanglaga tekkiva avalik-õigusliku suhte raames. Tegemist on erinormidega üldist vaidealluvust sätestava haldusmenetluse seaduse § 73 lõike 1 suhtes ja eriseadusega ette nähtud kohustusliku vaidemenetlusega HKMS § 47 lõike 1 tähenduses (vt Riigikohtu 02.12.2021 otsus nr 3-20-992, p 9).

3(4)

3-22-640 Kohtupraktika ühtlustamise eesmärgiks oli anda kõigi vangla poolt kinnipeetavatele meditsiiniteenuse osutamisega seonduvate vaidluste lahendamine halduskohtute pädevusse. Nagu eelnevalt selgitatud, on kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamisele omased mitmed avalik-õiguslikud aspektid ning teenuse osutamine – sõltumata selle eraõiguslikust iseloomust – on hõlmatud vangla otsustuspädevusega, erinevalt tervishoiuteenuse osutamisest väljaspool kinnipidamisasutust. Vanglas meditsiiniteenuse osutamine on hõlmatud vangistuse täideviimise eesmärkidega ning seda osutatakse kinnipeetava ja vangla vahel tekkinud avalikõigusliku suhte raames. Seetõttu on vanglas meditsiiniteenuse osutamine, sh raviga seonduvad otsustused käsitatavad vangla tegevusena VangS § 11 lg-te 5 ja 8 mõttes. Nende vaidlustamiseks tuleb kinnipeetaval läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.

11.Eelnevast tulenevalt jääb M. Vaigu määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.04.2022 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja