X kaebus Maa-ameti 15.06.2021 korralduse nr 1-17/21/1566 ja 06.04.2021 korralduse nr 1-17/21/903 tühistamiseks ja Maaameti kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus Klemeti ja Pajuvälja katastriüksuste ühiste piiripunktide määramiseks katastriüksuste ühises piiripunktis 17
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindajad vandeadvokaadid Andres Aavik ja Yulia Zaitseva Vastustaja – Maa-amet, esindajad Kaire Bamberg, Margus Forsel ja Tiina Oeselg.
Asja läbivaatamine
Kolmas isik – Y Kohtuistung 05.04.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 03.06.2022.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X-le (kaebaja) kuulub Järva maakonnas, Paide linnas Nurmsi külas asuv Klemeti kinnisasi (katastritunnus 56504:001:0203, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, registriosa 2419836) (Klemeti kinnisasi). Maaüksus erastati ostueesõigusega, moodustati plaani- või kaardimaterjali alusel ning registreeriti maakatastris 14.07.2006.
2.Klemeti kinnisasjaga piirneb Pajuvälja kinnisasi, aadressiga Järva maakond, Paide linn, Nurmasi küla (katastritunnus 56504:001:0741, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, registriosa nr 1140136). Maaüksus erastati ostueesõigusega, moodustati plaani- ja kaardimaterjali alusel ja registreeriti maakatastris 08.06.2000. Maaüksus jagati kolmeks eraldiseisvaks katastriüksuseks vastavalt Paide Linnavalitsuse 06.08.2018 korraldusele nr 438. Pajuvälja katastriüksuse jagamise tulemusel moodustati Pajuvälja (katastritunnus 56701:001:0089, sihtotstarve maatulundusmaa 100%), 5650036 Käänu tee (katastritunnus 56701:001:0091, sihtotstarve transpordimaa 100%) ja 1(11)
Pajuvälja (katastritunnus 56701:001:0090, sihtotstarve maatulundusmaa) katastriüksused. Mõõdistustöid teostas OÜ Geodeesia Sar kehtivas L-EST97 ristkoordinaatise süsteemis 02.05.2018 taotletud ja 03.05.2018 väljastatud katastrimõõdistamise tingimuste nr LY1805023014 alusel.
3.Aprillis 2019 pöördus katastripidaja poole jagatud Pajuvälja (056701:001:0089) katastriüksusega piirneva Klemeti kinnisasja omanik, st kaebaja, selgitades et ei nõustu endiselt kahe kinnisasja ühise piiripunkti 17 (numeratsioon vastavalt 25.10.2018 maakatastris registreeritud Pajuvälja katastriüksuse plaanile) asukohaga maastikul. Katastrimõõdistamise jakontrolli osakond teostas 08.05.2019 paikvaatluse ja kontrollmõõdistamise ning vormistas 17.05.2019 „Välikontrolli ja paikvaatluse akti Klemeti ja Pajuvälja katastriüksuste ühise piiri kontrollimise kohta“. Nimetatud aktis asub katastrimõõdistamise ja kontrolli osakond seisukohale, et piiripunktis nr 17 on vajalik teostada piiride kindlakstegemise toiming.
4.OÜ Geodesia Sar poolt tehtud mõõdistustööde tulemusel mõõdistati ja viidi 03.02.2020 läbi piiri kindlakstegemine Pajuvälja katastriüksuse piiripunktis nr 17. Nimetatud piiripunkt on ühine Klemeti katastriüksusega. Piiriprotokolli kantud informatsiooni kohaselt tekkis piiride kindlakstegemise vajadus Pajuvälja katastriüksuse jagamise käigus, mil selgus, et plaani- või kaardimaterjali alusel sirgjoonelisena kirjeldatud Pajuvälja katastriüksuse piir piiripunktide 1 ja 12 (numeratsioon vastavalt 08.06.2000 registreeritud Pajuvälja katastriüksuse plaanile) vahel ei sobi looduses oleva situatsiooniga, läbides Pajuvälja katastriüksuse võrkaiaga piiratud õueala. Sellest tulenevalt paigaldati Pajuvälja katastriüksuse jagamise käigus Pajuvälja ja Klemeti katastriüksuste ühisele piirile lisa piirimärgid nr 16, 17, 18, 19, 20 ja 21.
5.Maamõõtja viis 03.02.2020 katastriüksuste ühisel piiril läbi piiride kindlakstegemise maakorraldusliku toimingu, millest võtsid osa kaebaja koos abikaasaga ja Y (kolmas isik). Piiriprotokolli kantud informatsiooni kohaselt ei nõustu kaebaja maastikule paigaldatud piiripunkti nr 17 asukohaga ning soovib, et ühine piiripunkt nr 17 oleks paigaldatud ligikaudu 0,9 meetri võrra piiripunktist nr 18 kulgevast sirgest Pajuvälja kinnisasja poole, mis tähendab kaebaja hinnangul esialgset plaanimaterjali alusel määratud piirisirget piiripunktide 4 ja 5 (numeratsioon vastavalt Klemeti katastriüksuse plaanile) vahel. Kaebaja piiride kindlakstegemise tulemusega ei nõustunud ning piiriprotokolli alla ei kirjutanud. Kaebaja pöördus 20.05.2020 kahe e-kirjaga Maaameti (vastustaja) poole, esitades vastuväited piiride kindlakstegemise tulemusele piiripunktis nr
6.06.04.2021 korraldusega nr 1-17/21/903 otsustas katastripidaja nimetatud katastriüksuste ühise piiri vastavalt MaaKS § 15 lõikele 5.
7.03.05.2021 esitas kaebaja 06.04.2021 korraldusele vaide, taotledes Klemeti ja Pajuvälja katastriüksuste ühise piiri algandmetega vastavusse viimist selliselt, et piiripunkt paikneks Pajuvälja katastriüksuse õueala piirava võrkaia nurgas. Vastustaja jättis 15.06.2021 korraldusega nr 1-17/21/1566 vaide rahuldamata.
8.Kaebaja esitas 12.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maa-ameti 15.06.2021 korralduse nr 1-17/21/1566 ja 06.04.2021 korralduse nr 1-17/21/903 tühistamiseks ning Klemeti ja Pajuvälja piiri 18.07.2014 algandmetega vastavusse viimiseks.
9.Tallinna Halduskohus võttis 28.07.2021 määrusega menetlusse kaebuse nõudes Maa-ameti 15.06.2021 korralduse nr 1-17/21/1566 ja 06.04.2021 korralduse nr 1-17/21/903 tühistamiseks ning Maa-ameti kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus Klemeti ja Pajuvälja katastriüksuste ühiste piiripunktide määramiseks katastriüksuste ühises piiripunktis nr 17.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2(11)
Kaebaja seisukoht
10.Kaebaja leiab, et Maa-ameti 06.04.2021 korraldus ja 15.06.2021 vaideotsus on õigusvastased järgmistel põhjendustel. 10.1 Korralduses on põhjendatud, nagu oleks Klemeti ja Pajuvälja kinnistute vahel kiviaed. Mitte üheski plaani- ja kaardimaterjali, erastamise dokumendis ega Maa-ameti arhiivis ei ole märkeid kiviaiast kui endisest talupiirist. Maa-amet toob argumendiks 1951 aastal Geoloogiakeskuse pildistatud aerofoto, millelt tunnetab tõenäolist kahe talu vahelist piiri. On teada, et 1940. aastatel olid Koigi lahingud samas piirkonnas. Lahingutes on alati ehitatud kiviaedasid varjenditeks. 10.2 Kaebaja arvates on oluline, et kiviaed on ligikaudu 50 meetrit pikk (7% kinnistute vahelisest piirist). Ei ole õige otsustada piiri määramist nii väikese tunnetatava kivihunniku järgi. Tegu ei ole põlismetsa ega põlispuudega. Antud mets on ise külvav lehtpuu mets ning isetekkeliste puude järgi ei ole hea tava talu piire määrata/muuta. 10.3 Kaebaja lükkab ümber vastustaja väite, nagu oleks piirilõigus 17-18-19-10-21-8-1 piir maakasutuse järgi ja Klemeti puudehekk istutatud Pajuvälja maale. Pajuvälja 1 piiripost on taastatud ja vastab plaanimaterjali alusel Pajuvälja ja Klemeti piirile. Sellest tulenevalt ei saa puud olla istutatud Pajuvälja maa peale. Puude istutamise ajal 2008.aastal ei olnud Pajuvälja kinnistu omanikul vastuväiteid. 10.4 Oluline on, et Pajuvälja piiripostide 20 ja 21 vahel on maastikul konkreetselt eristatav piirikraav. Maa-amet ega maamõõdubüroo pole seda tähtsaks pidanud. Antud piirilõigule jääb Klemeti settekaev, millele peale Pajuvälja jagamist puudub Klemetil juurdepääs. 10.5 Ka vastustaja kinnitab, et puittähis on paigaldatud maastikule katastrikaardil olnud piiri asukoha järgi. Arusaamatuks jääb vastustaja väide justkui väljakujunenud maakasutus oleks kusagil mujal, ehk „kiviaia“ juures. Pajuvälja kinnistu omanik on paigaldanud võrkaia katastrikaardil olnud piiri lähedale ja sinna on paigaldatud ka puittikk. Puittiku paigaldas Geodeesia Sar tööline hr T. Puittikk näitab tegelikku maakasutust. 10.6 Pajuvälja kinnistu omanikule sobis 18 aastat plaanimaterjali alusel kehtiv piir ja ta jälgis ka maakasutust paigaldades võrkaia plaanimaterjali alusel olevale piirile. Kaebaja on alates 2018 aastast osalenud käesolevas piirivaidluses ning on oma seisukohti kinnitanud erinevatele ametkondadele. Kaebaja argumente ei ole arvestatud. 10.7 Hetkel on Klemeti kinnisasja pindala 9,03 ha. Maa-ameti korralduse tulemusel väheneb kinnistu pindala 0,27 ha võrra. 10.8 Korraldus on vastuolus ka hea halduse põhimõttega. Antud juhul ei ole vastustaja järginud uurimispõhimõtet. Korralduses puudub argumentatsioon, mille põhjal oleks võimalik kindlaks teha, millised olid vastustaja jaoks kõige tähtsamad kaalutlused. 10.9 Oma 16.12.2021 kirjas tunnistas Paide LV esindaja, et ta ei tuvastanud settekaevu, aga ei välistanud, et seda ka ei ole. Kaebaja abikaasa M suhtles linnavalitsuse esindajaga ja andis nõusoleku settekaevu tuvastamiseks, millest linnavalitsus esindaja aga loobus. Settekaevu asukoha kinnitamine tooks selgust sirgjoonelise piiri vajadusele. Ka reljeefkaardil märgitud kraav ja settekaev on samuti puude ja võsaga kaetud alal. Vastustaja seisukoht
11.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. 11.1 Katastripidaja pädevus otsustada piiri asukoht maakorraldusseaduse (MaaKS) § 15 lõike 5 alusel kohaldub juhul, kui kinnisasjade omanikud piiri asukohas kokkuleppele ei jõua. MaaKS 15 lõike 3 järgi tuleb maamõõtjal piiri asukoha kindlaks tegemisel lähtuda eelkõige kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvatest andmetest ning 3(11)
piirimärkidest. Kui eelnimetatud andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, määrab maakorralduse läbiviija selle asjaõigusseaduse (AÕS) § 129 lõigete 2 ja 3 alusel. 11.2 Vastustaja on vaidlusaluses korralduses põhjendanud, et Klemeti ja Pajuvälja kinnistute vahel kulgeb ajalooline kiviaed. Ajalooliselt on teada, et hajaasustuses tähistati kinnistute vahelisi piire mh kiviaedadega. Pajuvälja ja Klemeti katastriüksuste vahel on metsas säilinud ligikaudu 80 meetri pikkune kiviaed, mis vastustaja hinnangul tähistab ajaloolist endiste kinnistute Pajuvälja 17 ja Klemeti 16 vahelist piiri. Põhjusel, et maa erastamise toimikutes olevatelt asendiplaanidelt nähtub, et vaidlusaluses lõigus ühtib erastatava maa piir endise kinnistu piiriga, tuleb katastriüksuste piiride looduses tähistamisel arvestada mh maastikult leitud kiviaia asukohaga. Nii Pajuvälja kui Klemeti kinnisasjad moodustati plaani- ja kaardimaterjali alusel, mis tähendab, et maastikul piiritähiseid ei koordineeritud ning nende asukohti riikliku geodeetilise põhivõrgu suhtes ei määratud. Maastikul olevad piiritähised märgiti katastriüksuse plaanile situatsiooniobjektide kaudu ligikaudselt. Lisaks ei määratud plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuste moodustamisel maastikul kahe raudtoru vahelist piiri kulgemise viisi, mistõttu ei leitud katastriüksuste esmamoodustamise käigus maastikult kiviaeda ega arvestatud selle, kui piiriobjektiga. Tegemist on ebatäpse katastriüksuse moodustamise viisiga ning piiri asukoha kindlaksmääramiseks tuleb viia läbi katastrimõõdistamine vastavalt maakatastriseaduse (MaaKatS) § 20 lõikele 14. Tulenevalt aluskaardi ebatäpsusest võib katastriüksuse piir maastikul erineda kaardimaterjalist MaaKS § 20 lg 2 kohaselt kuni 50 meetrit. Praegusel juhul on erinevus 8-10 meetrit. Kiviaed on looduses tuvastatav. Reljeefkaardil ei ole aed tuvastatav, sest see on kitsas. 11.3 1951 aastal Geoloogiakeskuse pildistatud aerofotolt on tunnetatav tõenäoline kahe talu vaheline piir, mis kulgeb tänaseni säilinud kraavi käänukohast kuni maanteeni kiviaeda mööda. Kraavi servas kasvavad kõrged puud. Kõrgemate puude rivi on mh tuvastatav 2002. aasta aerofotolt ning see ühtib maastikul tähistatud piiri asukohaga piirilõigus 15-16-17. Kõrgemate puude rivi ühtib maastikul kiviaia asukohaga. Kõrvutades 1951. aasta ja 2002. aasta aerofotosid nähtub, et 2002 aasta ortofotol olevate kõrgemate puude rivi ühtib 1951. aasta aerofotol oleva metsa piiriga, mis on ajalooline maakasutuse piir. 11.4 Mais 2019 koostatud kotrollmõõdistamise jooniselt nähtub, et maastikul olemasolev kiviaed on paralleelne nii endise Klemeti 16 ja Pajuvälja 17 kinnistute vahelise piiriga kui ka katastriüksuse piiridega, mis kanti maakatastri kaardile maareformi käigus plaani- ja kaardimaterjali alusel. Seega ei ole kiviaia puhul tegemist sõjaaegse kaitsevarjendiga, kuivõrd see on ajalooliselt olnud mh piiriobjektiks. Kiviaia suund ühtib katastriüksuste erastamise aluseks oleval asendiplaanil kujutatud endiste kinnistute piirisuunaga. Juba maareformi läbi viimise ajal oli õueala samas asukohas ning kohalik omavalitsus pidi katastriüksuse esmamoodustamisel sellega arvestama. Õuealasid eraldab võrkaed ning puittaimede rivi. Lisaks oli enne 2018. aasta katastrimõõdistamist istutatud puuderivi Klemeti kinnisasja teenindava juurdepääsutee serva juurdepääsutee ja riigimaantee vahelisele maa-alale. Istutamisel on arvestatud katastrikaardile kantud ebatäpset piirjoone asukohta. Seega tähistas maakorralduse läbiviija metalltoru Klemeti, Pajuvälja ja 2 Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee katastriüksuste ühisesse piiripunkti vastavalt maaomanike kokkuleppele arvestades väljakujunenud maakasutusega. 11.5 Maa-ameti reljeefkaardi rakendusest ega ka 2018.aaasta katastrimõõdistamise dokumentidest ei nähtu, et maastikul oleks olemasolev piirikraav, mis järgiks kahe kinnisasja vahelist piirisuunda. Reljeefkaardilt tunnetatav kraav või madalam ala ristub piirjoonte suunaga, kuid ei järgi seda ega ole ei katastrimõõdistamise käigus määratud piirisuunaga ega ka plaanimaterjali alusel määratud ebatäpse piirisuunaga paralleelne. Kaebaja informatsioon settekaevu olemasolu kohta on piiride kindlaksmääramise menetluses esmakordselt mainitud kohtumenetluses. Vastustajal puudub ka teadmine settekaevu asukohast, seda ei nähtu ka ühestki dokumendist. Kaebaja on ka esitanud vastuväiteid üksnes piiripunkti 17 asukoha osas. 4(11)
11.6 Vastustaja kinnitab, et puittikk on paigaldatud maastikule katastrikaardil olnud piiri asukoha järgi. Nimetatud puittikk ei näita tegelikku kahe kinnisasja vahelist maakasutust. Puittikk on paigaldatud kuni 2018 katastrikaardilt näidatud ebatäpsele piirjoonele ega ühti ühegi situatsiooniobjektiga. Plaanimaterjali alusel moodustatud ebatäpne piirjoon läbib Pajuvälja kinnisasja ajaloolist õueala. Võttes arvesse hoonete asukohad ning võrreldes omavahel erinevate aastate ortofotosid, ei ole vastustaja hinnangul Pajuvälja katastriüksuse õueala asukoht pärast katastriüksuste esmast maakatastrisse kandmist suurel määral muutunud. Põhjusel, et plaani- või kaardimaterjali alusel katastrikaardile kantud piirjoon läbis Pajuvälja katastriüksuse õueala, ei saanud nimetatud joon katastrikaardil paikneda korrektses asukohas. 11.7 Paide linna maanõuniku e-kiri on edastatud kaebajale. Pajuvälja kinnistu omanik nimetatud ettepanekuga ei nõustunud, mistõttu maamõõtja seda maastikul ei tähistanud. Kohalik omavalitsus on hiljem kooskõlastanud piiripunkti nr 17 asukoha ajaloolisel kiviaial. 11.8 Y on ostueesõigusega erastatud maaüksuse esmane omanik. Klemeti kinnisasjal on toimunud omanikuvahetus ja kaebaja ei ole kinnisasja omanik, kellele maareformi käigus piirid kätte näidati. Klemeti kinnisasja esmane omanik S on allkirjastanud Klemeti kinnisasja piiriprotokolli, millega näidati maaüksuste ühine piir plaanimaterjalil kätte. Klemeti katastriüksuse piiriprotokolli kohaselt ühtib maareformi käigus moodustatava katastriüksuse piir varem maakatastris registreeritud Pajuvälja katastriüksuse piiriga. Klemeti kinnisasja omanik kinnitab nõusolekut plaanimaterjali alusel moodustatud katastriüksusega 12.12.2004 koostatud ja allkirjastatud piiriprotokollis. Kolmanda isiku seisukoht
12.Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu järgmistel põhjendustel. 12.1 Nii Pajuvälja kui Klemeti maaüksused on tekkinud erastamise tulemusel. Pajuvälja kinnistu piiriprotokollil on märge, et see on koostatud looduses käiduna ja sellele on naaberhoonete omanikuna alla kirjutanud endine Klemeti kinnistu omanik A. Piiri arvestamisel jälgis B selgelt looduses olevaid märke, milleks on hoonete vahel kõrge kuusehekk ja võrkaed, metsamaa osas kiviaed ja osaliselt säilinud vana okastraataed. 12.2 Maa erastamise käigus puhastas kolmas isik piirisihi ja hiljem rajas lammastele okastraattara. Pajuvälja katastriüksust on kolmas isik kasutanud mahamärgitud piirides kuni tänase päevani. Väide, et kinnisasja piir vastab maakasutusele, kui viia piiripunkt nr 17 Pajuvälja kinnistu võrkaia nurka, siis vastab see maa tegelikule kasutusele, on väär. Ei tea, millal täpselt vahetus kinnisasja omanik, aga nendega piirivaidlust polnud. Kohatu on kaebaja väide, et looduses selgelt eristatav kiviaed, mis asub kahe kinnisasja piiril, on suvaline kivihunnik. Kaebaja on Paide Linnavalitsuse maanõunikule kinnitatud, et puittiku paigaldas ta ise. Kolmas isik ei ole võrkaeda paigaldanud katastriüksuse piirile. Tema jaoks on piir alati kulgenud 07.05.2018. a mõõdistatud katastriüksuse plaani järgi, mis vastab tegelikule maakasutusele ja 17.06.1999 ettenäidatud piiriprotokollile. Väide, et Pajuvälja kinnistu omanik ei tea kus piir kulgeb, on kahetsusväärne.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.Kaebajale kuulub Järva maakonnas Paide linnas Nurmsi külas asuv Klemeti kinnisasi (registriosa nr 2419836, katastritunnus 56504:001:0203). Klemeti maaüksus on moodustatud maa ostueesõigusega erastamisel plaani- ja kaardimaterjali alusel ja maakatastris registreeritud 14.07.2006. Klemeti kinnisasjaga piirneb kolmandale isikule kuuluv Pajuvälja kinnisasi, mis registreeriti maakatastris 25.10.2018 (katastritunnus 56701:001:0089). Katastriüksus on moodustatud endise plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud Pajuvälja kinnisasja (registriosa nr 1140136, katastritunnus 56504:001:0741) jagamisel. Kõnealune Pajuvälja katastriüksus moodustati katastrimõõdistamise teel. Kuna piirinaabrid polnud piiri asukohas ühel nõul, siis tuli MaaKS § 15 lg 5 alusel piiri asukoht otsustada Maa-ametil maakorralduse läbiviija esitatud piiri kindlakstegemise ja katastrimõõdustamise dokumentide alusel. 5(11)
15.Maa-ameti 06.04.2021 korraldusega nr 1-17/21/903 otsustas vastustaja Pajuvälja ja Klemeti katastriüksuste ühiste piiripunktide asukohad ning määras Pajuvälja ja Klemeti katastriüksuste ühiseks piiritähiseks maastikule paigaldatud ja koordineeritud metalltoru piiripunktis nr 17 ning määras piirimärgi asukoha vastavalt 23.03.2020 registreerimiseks esitatud Pajuvälja mõõdistusandmetele. Vastavalt mõõdistustulemustele otsustati ka muuta Pajuvälja ja Klemeti katastriüksuste andmeid ja kanda uued andmed maakatastrisse, mille tulemusel oli Pajuvälja katastriüksuse uueks pindalaks 27,47 ha ja Klemeti katastriüksuse uueks pindalaks 9,05 ha, st Klemeti kinnisasja pindala vähenes 0,27 ha võrra.
16.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et menetluses esines vajadus kinnisasjade vahelise piiri kindlakstegemiseks. OÜ Geodeesia Sar poolt tehtud mõõdistustööde tulemusel mõõdistati ja viidi 03.02.2020 läbi piiri kindlakstegemine Pajuvälja piiripunktis nr 17. Piiriprotokolli kantud info kohaselt (dtl 87 ning selle lisa 2 (joonis dtl 90)) tekkis piiride kindlakstegemise vajadus Pajuvälja katastriüksuse jagamise käigus, mil selgus, et plaani- või kaardimaterjali alusel sirgjoonelisena kirjeldatud Pajuvälja katastriüksuse piir piiripunktide 1 ja 12 (numeratsioon vastavalt 08.06.2000 registreeritud Pajuvälja katastriüksuse plaanile) vahel ei sobinud looduses oleva situatsiooniga, läbides Pajuvälja katastriüksuse võrkaiaga piiratud õueala. Sellest tulenevalt paigaldati Pajuvälja katastriüksuse jagamise käigus Pajuvälja ja Klemeti katastriüksuste ühisele piirile lisa piirimärgid nr 16, 17, 18, 19, 20 ja 21. Piirimärgid nr 18, 19, 20 ja 21 paigaldati vastavalt võrkaia kulgemisele võrkaia äärde, piirimärk nr 17 paigaldati vanale kiviaiale. Piirimärk nr 16 paigaldati Pajuvälja kinnistu omaniku ettepanekul ja soovil kõlvikute piirile, piirimärkide nr 15 ja nr 17 vahelisele piirjoonele.
17.Poolte vahel puudub vaidlus piirimärkide nr 18, 19, 20 ja 21 asukohtade osas võrkaia juures. Kaebaja on esitanud menetluses küll väiteid, mis puudutavad piirilõiku 20 ja 21, kuid seda üksnes seonduvalt piiri kulgemise suuna sirgjoonelisusega. Vaidlus seisneb selles, kas katastriüksuste ühine piiripunkt nr 17 paikneb vaidlustatud korralduse lisaks oleval 16.05.2019 kontrollmõõdistamise joonisel (dtl 6) näidatud asukohas. Vastustaja ja kolmanda isiku hinnangul paikneb piiripunkt nr 17 ajaloolisel kiviaial, mis tähistab endiste kinnistute piiri. Kaebaja leiab, et piiripunkt peaks nimetatud piirilõigus paiknema Pajuvälja katastriüksuse õueala piirava võrkaia läänepoolsemas nurgas, kust edasi peaks piir kulgema punkti, mis on 16.05.2019 kontrollmõõdistamise joonisel tähistatud kui puittähis.
18.06.04.2021 korralduse andmise aluseks on MaaKatS § 8 lg 31, mille kohaselt on katastripidajal õigus moodustada maakorraldustoimingu dokumentide alusel katastriüksus ja otsustada piiride kindlakstegemise dokumentide alusel katastriüksuse piiri asukoht. Katastrikanne on aluseks kinnistusraamatu kande tegemisel. AÕS § 128 lg 1 sätestab, et piir külgnevate maatükkide vahel määratakse plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras, sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab kinnisasja omanik tagama piirimärgi säilimise ning ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada. MaaKatS § 17 lg 4 sätestab, et kui katastrimõõdistamise käigus selguvad vastuolulised piiriandmed või on tuvastatud, et piirimärkide asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega või maastikul on ühes piiripunktis mitu piirimärki, tuleb kinnisasja piir kindlaks teha MaaKS § 15 alusel. MaaKS § 15 lg 3 kohaselt tuleb maamõõtjal piiri asukoha kindlaks tegemisel lähtuda eelkõige kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvatest andmetest ning piirimärkidest. Kui eelnimetatud andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha määrab maakorralduse läbiviija selle asjaõigusseaduse § 129 lõigete 2 ja 3 kohaselt. MaaKS § 10 lõike 63 ja MaaKatS § 8 lõike 31 kohaselt moodustab katastripidaja piiri kindlakstegemise toimingu korral katastriüksuse ja määrab selle piiri asukoha piiri kindlakstegemise dokumentide alusel.
19.Nii Pajuvälja kui ka Klemeti katastriüksus moodustati plaani- või kaardimaterjali alusel. Kuni 01.07.2018 kehtinud Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise kord (Vabariigi Valitsuse 29.04.1997. a määrus nr 88) punkti 3 kohaselt moodustati katastriüksus plaani- või kaardimaterjali alusel, kui katastriüksuse moodustamist taotlev isik ei avaldanud soovi 6(11)
katastriüksuse moodustamiseks katastrimõõdistamise teel, punkti 4 viimase lause kohaselt pidi kaarditäpsus (situatsioonielemendi täpsus) hajaasustusega aladel olema vastavalt mõõtkavale vähemalt 2 mm, mis maastikul vastab 20 meetrile. Nimetatud normid tähendavad, et nii Pajuvälja kui ka Klemeti esmamoodustamisel määrati maaüksuste pindala ja piirid kindlaks plaanil või kaardil ning looduses piiride ega situatsiooni mõõdistamist ei toimunud. Piiritähiseid ei koordineeritud ning nende asukohti riikliku geodeetilise põhivõrgu suhtes ei määratud ning maastikul olevad piiritähised märgiti katastriüksuste plaanidele situatsiooniobjektide kaudu ligukaudselt. Kohus nõustub, et katastriüksuse moodustamine plaani- ja kaardimaterjali alusel on seetõttu tegemist mõneti ebatäpsem võrrelduna katastriüksuse moodustamisega katastrimõõdistamise teel. Viimasel juhul seotakse looduses kirjeldatud piir ja piirimärgid kindlate vormidega (näiteks raudtoru ja piirikivi) ning piirimärgi vormidele antakse koordinaadid, mis kantakse registrisse. Sellisel juhul sõltubki kinnisasjade vahelise tegeliku piiri asukoht maakatastris registreeritud katastrimõõdistamise teel moodustatud katastriüksuste piiride asukohast. Kuivõrd mõlemad katastriüksused moodustati plaani- ja kaardimaterjali alusel, siis ei saanudki katastripidaja leida looduses kiviaeda, kuivõrd looduses ei käidud. Looduses käidi alles piiride kättenäitamisel, st peale katastriüksuste moodustamist.
20.Ka praeguses asjas ei ole maaüksuste ostueesõigusega erastamise aluseks olevate plaanimaterjalide alusel üheselt tuvastatav kinnisasjade vahelise piiri asukoht. Erinevus plaanimaterjali alusel maakatastrisse kantud maaüksuste piiri ja katastrimõõdistamise teel määratud piiri vahel on nähtav 16.05.2019 kontrollmõõdistamise joonisel ning küsimuses, et nimetatud erinevus on olemas, pooled ei vaidle. Esimesena registreeriti maakatastris 08.06.2000 Pajuvälja maaüksus ning 14.07.2006 maa ostueesõigusega erastamise tulemusel Pajuvälja katastriüksusega piirnev Klemeti katastriüksus. Nimetatu tähendab, et Klemeti katastriüksuse registreerimisel tuli katastriüksuse moodustamisel arvestada varem maakatastris registreeritud Pajuvälja katastriüksuse omandi ulatust. Klemeti maaüksuse piiriprotokolli (12.12.2005) (kaebaja 08.11.2021 menetlusdokumendi lisa 3) kohaselt on piiripunktide 4 ja 5 vahel näidatud piir kulgema sirgjooneliselt ning piirikirjelduses on märgitud, et piiripunktide 4-5-6 vahel on naabruses Pajuvälja kinnistu. Ka maa ostueesõigusega erastamise aluseks oleval asendiplaanil (14.07.2006) (kaebaja 11.02.2022 menetlusdokumendi lisa 2) on piir näidatud sirgelt piiripunktist piiripunkti. Piiriprotokollilt nähtuvalt on piiriprotokoll koostatud looduses, mis tähendab, et Klemeti kinnisasja endisele omanikule S näidati piirid tegelikkuses kätte. Pajuvälja maaüksuse asendiplaanil (dtl 28) on samuti näidatud piir piiripunktide 1 ja 12 vahel kulgema sirgjooneliselt. Klemeti kinnistu tolleaegne omanik A on kinnitanud, et nõustub plaanil olevate piiridega. 17.06.1999. a piiriprotokolli (dtl 44) kohaselt on piiripunktide 1 ja 12 vahel sirglõik. Samuti nähtub maareformi dokumentidele lisatud asendiplaanilt (dtl 83), et piiripunktide 12-1 vahel ühtib maaüksuse piir valdavalt endiste kinnistute Pajuvälja 17 ja Klemeti 16 piiriga. Nimetatud piiripunktide vahele jääb ka uus kindlaks tehtud piiripunkt nr 17. Ka kaebaja poolt esitatud Klemeti kinnisasja ajaloolistel plaanidel (kaebaja 8.11.2021 menetlusdokumendi lisa 4) nähtub, et piir kulges sirgjooneliselt. On usutav, et kinnisasjade piirid määrati valdavas osas seotuna endiste kinnistute piiridega, kuid kuna mitte ühelgi maa ostueesõigusega erastamise plaanil ei ole märgitud piiri kulgemist vastavalt kiviaia telgjoonele ja võrkaia paiknemisele, siis ei tõenda nimetatud plaanid iseenesest seda, et kontrollmõõdistamise joonisele plaanimaterjali alusel kantud piir ei ole täpne.
21.Riigikohus on oma 05.12.2012 otsuses nr 3-2-1-143-12 selgitanud, et maakatastrit ja katastriüksuse moodustamist reguleerivatest õigusaktidest tuleneb, et katastriüksuste moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. See tähendab, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult katastriüksuste kaardistatud piiride alusel. Katastrikannete õigsust küll eeldatakse, kuid pooltel on võimalik see eeldus ümber lükata. Nimetatust tulenevalt ei saanud praeguses vaidluses lähtuda 7(11)
ainuüksi maatükkide ostueesõigusega erastamisel maakatastrisse kantud piiridest, vaid hinnata tuli piiriandmeid kogumis, sh tegeliku maakasutuse ulatust.
22.Nagu nähtub kontrollmõõdistamise käigus koostatud piiriprotokollist (dtl 87), siis selgus Pajuvälja katastriüksuse jagamistööde käigus, et piirimärkide vahel sirgjoonelisena kulgenud piir ei sobi looduses oleva situatsiooni ja olemasoleva kasutuskorraga, läbides Pajuvälja katastriüksuse võrkaiaga piiratud õueala ja kasvuhoonet. See tähendab, et kui ostueesõigusega erastamisel määratud piiri kulgemine Pajuvälja kinnisasjal paikneva võrkaia suhtes osutub ebatäpseks (kontrollmõõdistamise joonisel punktid 19 ja 18), siis ei saa piir nimetatud piiripunktist edasi kulgeda enam sirgjooneliselt maa ostueesõigusega erastamise dokumentidel näidatud piiripunktide vahel. Nimetatu tähendaks omakorda seda, et maa ostueesõigusega erastamise tulemusel maakatastrisse kantud maaüksuste piirid ei pruugi olla õiged.
23.Vastustaja on korralduses põhjendanud, et Klemeti ja Pajuvälja kinnistute vahel kulgeb ajalooline kiviaed. Puudub vaidlus selles, et ei Klemeti (kaebaja 18.11.2021 menetlusdokumendi lisa 3 ja 11.02.2022 menetlusdokumendi lisa 2) ega ka Pajuvälja (dtl 56) maaüksuse ostueesõigusega erastamise plaanidel ei ole nimetatud kiviaeda tähistatud. Samuti ei ole kiviaeda märgitud kinnisasjade vahelise piirina kummagi kinnisasja piiriprotokollil (dtl 43, 44 ja 57). Samas veendus kohus paikvaatlusel nimetatud kiviaia olemasolus looduses. Nimetatud korrapäraselt paigutatud kivide rivi on ilmselgelt tekkinud inimtegevuse tulemusel ning usutav on, et aial on ajalooliselt olnud kindel eesmärk. Kohtu jaoks ei ole usutav, et sellise suhteliselt madala kiviaia puhul on tegemist kaitserajatisega. Kiviaia paiknemine looduses on nähtav 16.05.2019 kontrollmõõdistamise joonisel ning fotod kiviaiast on lisatud kolmanda isiku 03.03.2022 menetlusdokumendile. Seega ei ole tegemist kivide hunnikuga, nagu väidab kaebaja, vaid korrapärases rivis paiknevat kividega, mida võib nimetada kiviaiaks. Kohus nõustub vastustajaga, et ajalooliselt tähistati hajaasustuses kinnistute vahelisi piire mh kiviaedadega, mistõttu tuli veenduda selles, kas nimetatud kiviaed võib tähistada ajaloolist piiri Pajuvälja ja Klemeti kinnisasjade vahel.
24.Vastustaja poolt on kohtule esitatud 1951 aastal Geoloogiakeskuse pildistatud aerofoto (dtl 85), millelt nähtub tõenäoline ajalooline kahe maaüksuse vaheline piir, mis kulgeb säilinud Nurmsi kraavi käänukohast maanteeni mööda tumedamat sirget ala, mis võib olla kiviaed. Kraavi servas kasvavad kõrgemad puud on tuvastatavad nii 1951 ortofotol kui ka 2002. aasta ortofotol (dtl 86). Kui võrrelda 1951 aasta ortofotol tajutavat kiviaia suunda 16.05.2019 koostatud kontrollmõõdistamise joonisel tähistatud kiviaia suunaga, siis on tuvastatav, et maastikul säilinud kiviaia suund ühtib kuni piiripunktini 17 kontrollmõõdistamise joonisele kantud kiviaia suunaga. Ortofotodelt nähtub, et kiviaia kõrval kasvavad kõrgemad puud ning ka 2002 aasta ortofotol tähistatud puuderivi ühtib 1951 aasta ortofotol kajastatud metsa piiriga. Seega võisid kiviaed ja kõrgemate puude rivi ajalooliselt tähistada kahe talu vahelist ajaloolist maakasutust. Ajalooline maakasutus on kantud Pajuvälja asendiplaanile (dtl 83). Võrreldes nimetatud asendiplaanil rohelisega tähistatud endiste kinnistute piire ortofotodel toodu ja kontrollmõõdistamisel kaardile kantud kiviaia asukohaga, ei saa välistada, et kiviaed võis paikneda kahe kinnistu vahelisel piiril. Seega ei ole õige kaebaja väide, mille kohaselt ei saa katastriüksuse piiri määramisel võtta aluseks ligikaudu 80 meetri pikkust kiviaeda. Samas jätab kaebaja tähelepanuta, et kinnistute vahelist piiri ei määratud praegusel juhul üksnes kiviaia asukohaga, vaid hinnati piiriandmeid kogumis, sh arvestati valduse ulatust.
25.Kaebaja leiab, et piirilõigus 17-18-19-20-21-8-1 ei ole piir määratud maakasutuse järgi. Kaebaja on seisukohal, et Pajuvälja piiripost, mida nimetatakse puittähiseks, vastab tegelikule maakasutusele ja plaanimaterjali alusel määratud Pajuvälja ja Klemeti piirile. Kohus kaebaja käsitlusega ei nõustu. 25.1 Pajuvälja ja Klemeti õuealad on ajalooliselt paiknenud samas kohas ega ole muutunud. Seda kinnitavad 1951 ja 2002 aasta ortofotod. Seega tuli õuealade paiknemisega katastrimõõdistamisel arvestada. Õuealasid eraldab üksteisest vana võrkaed ning puude rivi. Võrkaia olemasolu oli 8(11)
tuvastatav ka paikvaatlusel. Sisuliselt ei ole poolte vahel ka vaidlust selles, et nimetatud võrkaed on ajalooliselt paiknenud alati samas kohas, nagu see nähtub kontrollmõõdistamise joonisel. Kolmas isik kinnitas kohtuistungil (10:45), et võrkaed oli samas kohas juba 1999 aastal, kui toimus erastamine. Kolmas isik kinnitas ka, et see on tähistanud valduse ulatust. Ka kaebaja ei vaielnud kohtuistungil vastu sellele, et võrkaed on ajalooliselt olnud samas kohas. Eluliselt ei ole usutav kaebaja lepingulise esindaja poolt kohtuistungil avaldatu (lindistus 11:05), mille kohaselt paiknes võrkaed küll ajalooliselt samas kohas, nagu see on näidatud kontrollmõõdistamise joonisel, kuid valdus ulatus siiski teisele poole võrkaeda 2-3 meetrit Pajuvälja kinnistu poole, kuhu oli istutatud hekk. Nimetatu tähendaks, et hekk oli justkui istutatud kaebaja poolt teisele poole võrkaeda, mille tulemusel tekkis koridor võrkaia ja heki vahele. Sellise olukorra tekitamine looduses ning sellisel viisil maa kasutamise kokku leppimine ei ole eluliselt usutav. Kaebaja ei saanud faktiliselt vallata kitsast koridori kujulist ala, mis jääb võrkaia ja väidetava heki vahele. Pigem on usutav kolmanda isiku väide, et hekki ei ole kunagi olnud ning maakasutus toimus vastavalt võrkaiale. Eeltooduga on ümber lükatud ka kaebaja väide, mille kohaselt toimus faktiline maakasutus plaanimaterjali alusel tähistatud piirides. 25.2 Kolmas isik selgitas kohtuistungil, et Pajuvälja piiri kättenäitamine 1999 aastal toimus looduses käiduna. Kohtu jaoks ei ole usutav, et kinnisasjade piir oleks pooltele looduses näidatud kätte selliselt, et see läbis Pajuvälja maaüksusel asuvat võrkaeda ja kasvuhoonet. Usutav on, et piir näidati kontrollmõõdistamise joonisel tähistatud piirilõigus 17-18-19-20-21 pooltele kätte selliselt, nagu see on tähistatud kontrollmõõdistamise joonisel. Samuti ei ole eluliselt usutav Klemeti kinnistu endise omaniku S poolt paikvaatlusel väljendatu, mille kohaselt ei ole ta kunagi käinud vaatamas kinnistu osa, kuhu jääb kiviaed ega tea sisuliselt midagi piiri kulgemisest nimetatud lõigus. Kiviaed jääb Klemeti kinnisasja õueala lähedusse, mistõttu pidi S seda ka märkama. Kiviaial olid nähtavad vana okastraadi jäänused, mis kinnitab kolmanda isiku väidet, et kiviaiast Pajuvälja kinnistu poole jääv maa-ala oli Pajuvälja kinnistu omaniku valduses ning nimetatud valduse ulatusest lähtuti kui kinnistute vahelisest piirist. 25.3 Õige ei ole kaebaja esindaja väide kohtuistungil, mille kohaselt ei olnud kiviaed kellegi valduses. Kolmanda isiku seletustega on tõendatud, et ala kiviaiast Pajuvälja kinnistu poole oli vaid kolmanda isiku valduses. Samas, kui ka pidada S väiteid õigeks, siis kinnitab see vaid seda, et ta tegelikkuses valduse ulatuse suhtes huvi ei tundnud ega saanud seega ka kaebajale anda edasi teavet, et kiviaed paikneb just Klemeti kinnisasja maa peal. Tunnistaja ei kinnitanud kohtule ka seda, et piir paikneb puittähise asukohas. Seega ei saanud ka kaebajal tekkida arusaama, et piir läheb teiselt poolt kiviaeda ning piiripunkt on hoopis puittähise asukohas. Kohus loeb usutavaks kolmanda isiku väiteid, mille kohaselt ulatus faktiline maakasutus kiviaiani ning selliselt näidati piir kätte ka 1999.aastal. Kahetsusväärselt ei ole kiviaeda piiriprotokollis kajastatud, mistõttu on suuresti tekkinud ka käesolev vaidlus. Seega nõustub kohus, et maamõõtja arvestas piirilõigus 1718-19-20-21-8-1 enne katastrimõõdistamise teostamist väljakujunenud maakasutust ning „puittähis“ ei näita tegelikku maakasutust. Puittähis on paigaldatud küll maastikule katastrikaardil näidatud ebatäpsele piiri asukohale, kuid nimetatud puittähis ei näita tegelikku maakasutust. Nagu kohus selgitas, siis läbib plaanimaterjali alusel moodustatud ebatäpne piirjoon Pajuvälja ajaloolist õueala, ega saanud seetõttu paikneda õiges asukohas. Praegusel juhul on kindlaks tehtud katastriüksuste piiri määramisel arvestatud maastikul reaalselt olemas oleva kiviaia suunaga, mida on pikendatud kuni Pajuvälja õueala piirava võrkaiani piiripunktis nr 18, millest edasi arvestab katastriüksuse piir Pajuvälja katastriüksuse õueala ning Klemeti katastriüksusele istutatud puuderivi. Sellisel viisil kulgeb piir sirgjooneliselt, nagu see on tähistatud maa ostueesõigusega erastamise plaanidel. Seega on kohus seisukohal, et piiripunkti 17 paiknemine ajaloolisel kiviaial näitab tegeliku maakasutuse ulatust ning tähistas ajalooliselt kinnisasjade vahelist piiri.
26.Kaebaja on oma 11.02.2022 menetlusdokumendis viidanud settekaevule, mis väidetavalt asus Klemeti maaüksusel. Väidetav settekaev on kantud paikvaatluse protokolli punktina 3 ja tähistatud Maa-ameti poolt kohtule 03.03.2022 esitatud täiendatud paikvaatluse plaanil. Paikvaatluse käigus 9(11)
ei tuvastanud kohus settekaevu olemasolu. Näha oli vaid väike lohk maastikul, mis ei pole settekaev. Ka kolmas isik selgitas kohtuistungil, et ta ei ole settekaevu näinud ning väidetava settekaevu asukohas paiknes prügimägi. Ka vastustaja ei ole tuvastanud settekaevu olemasolu väidetavas asukohas. Kaebaja 11.02.2022 menetlusdokumendis toodud viide Paide Linnavalitsuse esindaja 16.12.2021 kirjale (kolmanda isiku 16.12.2021 menetlusdokumendi lisa 1), milles on selgitatud, et linnavalitsuse esindaja settekaevu olemasolu ei tuvastanud, kuid selle olemasolu ei välistanud, kinnitab koosmõjus kirjeldatud asjaoludega, et settekaevu tegelikkuses olemas ei olnud. Kaebaja poolt settekaevu asukohana näidatud madalam lohk võis olla osa Pajuvälja maatüki madalamast kohast. Väidetava settekaevu asukoht ei nähtu ka üheltki asja materjalide juurde lisatud plaanilt. Puuduvad ka andmed selle kohta, et kaebaja kinnistul asuv elamu on olnud ühendatud väidetavas settekaevuga. Väidetavast settekaevust edasi kulges ka madalam ala edasi mööda Pajuvälja võrkaeda, mis tähendab, et settekaevust voolav reovesi oli teadlikult suunatud naaberkinnisasjale. Ei ole eluliselt usutav, et kolmas isik seda märganud ei oleks. Kolmas isik settekaevus olemasolust aga ei teadnud. Seega ei kinnita väidetava settekaevu paiknemine Pajuvälja kinnistul kaebaja väidet, et ajalooline maakasutus toimus teisiti, kui see nähtub kontrollmõõdistamise jooniselt.
27.Seoses kaebaja väitega kraavi paiknemise kohta Pajuvälja ja Klemeti kinnisasjade piiril märgib kohus, et paikvaatlusel ei tuvastatud sellise objekti olemasolu, mida võiks nimetada kraaviks. Paikvaatluse päeval oli küll maas lumi, kuid olukorras, kus tegemist oleks kinnisasjade piirile rajatud kraaviga, peaks see nähtav olema ka lume tingimustes. Ka asjas esitatud materjalidest ei nähtu, et maastikul oleks olemas piirikraav, mis tähistaks kahe kinnisasja vahelist piiri. Sellest tulenevalt jääb ebaveenvaks tunnistaja S väide, mille kohaselt saab kinnistute vaheline piir alguse kraavist ning kulgeb sealt edasi. Seega ei paikne kinnistute vaheline piir kohas, mis paikvaatluse protokollil on tähistatud numbriga 1.
28.Eeltoodud andmeid arvesse võttes leiab kohus, et Klemeti ja Pajuvälja katastriüksuste ühisele piirile on piiripunkt nr 17 märgitud õigesti ning see tähistab kinnisasjade vahelist piiri. Kuivõrd kohus tuvastas, et piiri kulgemine ka võrkaia osas on kontrollmõõdistamise käigus tuvastatud õigesti, siis puudub alus kahelda selles, et kinnisasjade vaheline piir vastab 16.05.2019 kontrollmõõdistamise joonisel sinisega tähistatud piirijoonele.
29.Vastuseks kaebaja viitele, et Klemeti kinnisasja pindala väheneb piiride kindlakstegemise tõttu, märgib kohus, et viide ei ole asjakohane. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 13 kohaselt kantakse kinnistusraamatu registriosa esimesse jakku „kinnistu koosseis“ mh kinnistu katastritunnus, sihtotstarve, asukoht ja pindala. Need andmed esitab katastripidaja ja need ei ole kanneteks asjaõigusseaduse ega KRS –i tähenduses ning neil ei ole õigusloovat või seadusega kaitstud tähendust. Seega ei kehti kinnistusraamatus kuvatavatele maakatastri andmetele kinnistusraamatu kande õigsuse eeldamise ega heauskse omandamise printsiip AÕS §-ide 56 ja 561 tähenduses. See tähendab, et kui kinnisasja tegelik pindala osutub kinnistusraamatu esimeses jaos märgitust erinevaks, omab õiguslikku tähendust tegelik pindala. Seega ei pidanud vastustaja piiride kindlaksmääramisel arvestama Klemeti kinnisasja pindala võimaliku vähenemisega piiride kindlakstegemise tulemusena.
30.Kohus leiab, et vaidlustatud korraldus on nõuetekohaselt motiveeritud ning sellelt nähtuvad selgelt haldusorgani põhjendused ning tõendid, millele asja lahendamisel tugineti. Uurimisprintsiipi ei ole rikutud, kuivõrd kõiki asjas esitatud tõendeid on hinnatud. Seega on asjakohatu ka kaebaja väide, mille kohaselt ei ole haldusakt nõuetekohaselt põhjendatud ning rikutud on uurimisprintsiipi.
31.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Maa-ameti 06.04.2021 korraldus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna korraldus on õiguspärane ning piiripunkti 17 asukoht on määratud õigesti, siis puudub alus rahuldada ka kohustamisnõuet.
10(11)
32.Kuivõrd kaebaja ei väida, et vaidemenetluses oleks rikutud tema õigusi sõltumata menetluse tulemusest ning kohus leidis, et Maa-ameti 06.04.2021 korraldus on õiguspärane, siis jääb rahuldamata kaebaja nõue 15.06.2021 vaideotsuse tühistamiseks.
33.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.
MENETLUSKULUD
34.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ja kolmas isik menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.