lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-539/8

Majandushaldusõigus › PRIA asjad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 26.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-539/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Majandushaldusõigus › PRIA asjad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1264
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ELÜPS § 110 lg 1HKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 108 lg 4Menetluskulude jaotusHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 151 lg 1Kaebuse läbi vaatamata jätmise alusedHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusHKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-539

Haldusasi

X kaebus SIHTASUTUSE ERAMETSAKESKUS 01.02.2022 otsuse nr 7-1-1/22/13 tühistamise ning SIHTASUTUSE ERAMETSAKESKUS kohustamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja X (registrikood XXXXXXXX), esindaja Y Vastustaja

SIHTASUTUS

ERAMETSAKESKUS

(registrikood 90005449), volitatud esindaja Õnneli Matt

Menetlustoiming

Kaebuse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1.Jätta X kaebus läbi vaatamata.
2.Tagastada X kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot peale käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumist.
3.Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

Määruse punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Sekretäril saata määrus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

Sarnased lahendid

Majandushaldusõigus
  • 17.08.20263-26-2032/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20263-25-560/36Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20263-22-2368/31Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20263-26-1953/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-956/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-25-1049/13
HMS § 77Vaide tähtaja ennistamine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 06.10.2021 SIHTASUTUSELE (edaspidi SA) ERAMETSAKESKUS (edaspidi EMK) metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse taotluse nr 74/21/279.
2.EMK 01.02.2022 otsusega nr 7-1-1/22/13 jäeti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 79 lg 4 p 1 alusel rahuldamata X 06.10.2021 esitatud metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse taotlus nr 7-4/21/279. Otsust põhjendati kokkuvõtvalt järgmiselt. Maaeluministri 11.05.2015 määruse nr 59 „Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus“ (edaspidi määrus) § 4 lg 1 punkti 7 kohaselt peab toetuse

3-22-539

taotleja olema tagasi maksnud varem riigieelarvelistest vahendistest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa. EMK juhatuse liikme 01.06.2021 otsusega nr 5-1/21/88 „X nõustamistoetuse tagasinõudmine (taotlus 5-6/19/23)“ nõuti X tagasi enammakstud toetussumma 7206,92 eurot. X on otsuse nr 5-1/21/88 e-tähtkirjana kätte saanud 07.06.2021. X ei ole 01.02.2022 seisuga toetust tagasi maksnud. X lasub võlg riigieelarveliste vahendite osas, mis ei ole lubatav toetuse taotlejale ja seetõttu tuleb taotlus rahuldamata jätta.

3.X esitas 03.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse EMK 01.02.2022 otsuse nr 7-1-1/22/13 tühistamise ning EMK kohustamise nõudes.
4.Tallinna Halduskohtu 22.03.2022 määrusega võeti kaebus menetlusse (resolutsiooni punkt 1) ning paluti menetlusosalistel teatada hiljemalt 04.04.2022, kas nad nõustuvad haldusasja menetluse peatamisega kuni haldusasjas nr 3-21-2249 tehtava lõpplahendi jõustumiseni (resolutsiooni punkt 4).
5.Kaebaja teatas 04.04.2022, et nõustub menetluse peatamisega, kui vastustaja kinnitab, et juhul kui kohus tühistab haldusasja nr 3-21-2249 käigus EMK tehtud otsuse, on rahalised vahendid toetuse rahuldamiseks olemas ning vastustaja viib menetluse läbi kuni otsuse tegemise hetkeni.
6.Vastustaja palub oma 04.04.2022 vastuses kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 punkti 4 alusel tagastada, kuivõrd kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vastustaja selgitab, et ELÜPS § 110 lg 1 kohaselt tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus ja seega tuli vaie ELÜPS § 110 lg 1 kohaselt esitada EMK-le. Kaebaja ei ole vaiet esitanud ja seega on kaebuse esitamisele eelnev kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus läbimata.
7.Tallinna Halduskohtu 04.04.2022 kohtunõudega paluti kaebajal esitada oma seisukoht vastustaja 04.04.2022 taotlusele.
8.Kaebaja selgitas 18.04.2022 vastuses, et on kaebuse esitamisel lähtunud Tallinna Halduskohtu 03.11.2021 määruse nr 3-21-2249 punktidest 17.1.1., 17.1.2.,17.2. ja 18. Kaebaja on esitanud vastustajale ajatamise taotluse, kuid vastustaja jättis kaebaja taotluse rahuldamata. Seega ei oleks vaide esitamine vastustajale muutnud mitte midagi ja vastustaja otsus kaebaja taotluse osas oleks sama. Kaebaja kordab 04.04.2022 menetlusdokumendis väljendatud seisukohta ning lisab, et juhul kui kohus leiab, et vaidemenetluse läbiviimine vastustajaga on oluline, siis esitab kaebaja kohtule taotluse ennistada kohtul vaide esitamise tähtaeg, et kaebajal oleks võimalik vaie vastustajale esitada.

KOHTU PÕHJENDUSED

9.HKMS § 151 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Tulenevalt HKMS § 121 lg 1 p-st 4 tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 121 lg-s 1 loetletud aluste puhul on tegemist imperatiivsete tagastamise alustega, kus kohtul diskretsioon puudub. See tähendab, et nende aluste esinemisel peab kohus kaebuse sisulisest läbivaatamisest ja lahendamisest keelduma ning ka § 151 lg 1 ei näe siinkohal ette kohtu kaalumisõigust.1
10.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha ette mõnda liiki nõude lahendamiseks kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

Merusk, K., Pilving, I (koost). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, § 151

B.II.1.

2(4)

3-22-539

kaebuse esitada üksnes juhul, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Antud juhul tuleneb niisuguse kohtueelse menetluse kohustuslikkus sõnaselgelt ELÜPS § 110 lg-st 1. Viidatud normi kohaselt tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud tingimustel ja korras. Vastav vaidlustamisviide on märgitud ka vaidlusaluses EMK 01.02.2022 otsuses (vt kaebuse lisa 4; digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 21). Kohtule 04.04.2022 esitatud EMK vastusest selgus, et kaebaja pole vaiet vaidluse esemeks olevates nõuetes esitanud. Seega pole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. Sellele ei vaidle vastu ka kaebaja.

11.Küll aga on kaebaja oma 18.04.2022 vastuses selgitanud, et lähtus kaebuse esitamisel Tallinna Halduskohtu 03.11.2021 määruse nr 3-21-2249 punktidest 17.1.1., 17.1.2.,17.2. ja 18. Nimetatud määruse viidatud punktides on kohus lahendanud kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning selgitanud muu hulgas, et kaebaja uute toetuse taotluste suhtes keelduvate otsuste tegemist oleks kaebaja saanud vältida 01.06.2021 otsusega tagasinõutava summa tähtaegse tasumisega või selle tagasimakse ajatamise taotlemisega. Kohustusliku vaidemenetluse küsimust viidatud määruse punktides ei käsitleta.
12.Nähtuvalt kaebuse lisast 2 on kaebaja esitanud 31.01.2022 vastustajale avalduse võlgnevuse ajatamiseks (kaebuse lisa 2; dtl 8), kuid EMK 25.02.2022 vastuskirjast nähtuvalt on vastustaja keeldunud võlgnevuse ajatamisest menetlustähtaja möödumise tõttu (kaebuse lisa 3; dtl 18). Varasemalt oli EMK jätnud 01.02.2022 otsusega taotluse nr 7-4/21/279 rahuldamata (vt kaebuse lisa 4). Kaebaja märgib, et sellises olukorras ei oleks vaide esitamine vastustajale muutnud mitte midagi ja vastustaja otsus kaebaja taotluse osas oleks olnud sama. Paraku ei ole kaebaja hinnang kohtueelse menetluse vajalikkusele asjas määrava tähtsusega, kuna ELÜPS §s 110 on sätestatud kohustuslik vaidemenetlus. Kohtueelse menetluse läbimiseta ei saa kaebaja pöörduda kohtusse toetuse määramisest keeldumise otsuse vaidlustamiseks.
13.Kaebaja märgib, et juhul kui kohus leiab, et vaidemenetluse läbiviimine vastustajaga on oluline, siis esitab kaebaja kohtule taotluse ennistada vaide esitamise tähtaeg, et kaebajal oleks võimalik vaie vastustajale esitada. Kohus selgitab siinkohal, et kohus ei saa praegusel juhul asuda teostama vaideorganile pandud ülesandeid – vaide esitamise tähtaja kontrollimine ja mittetähtaegse vaide esitamise tähtaja ennistamise võimalikkuse kontrollimine on ELÜPS § § 65 lg 5 p 8, § 110 lg-st 2 ja HMS § 77, § 34 lg-st 1 ja 4, § 79 lg 1 p-st 3 nähtuvalt riigi sihtasutuse EMK ülesanne. Seega tuleks kaebajal esitada vastav taotlus vastustajale.
14.Kuna kaebaja ei ole vaidluse esemeks olevates nõuetes läbinud ELÜPS § 110 lg-s 1 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust, siis puudus tal õigus pöörduda kaebusega EMK 01.02.2022 otsuse nr 7-1-1/22/13 tühistamise ning EMK kohustamise nõudes kohtu poole. Kaebus tuleb eelnevast tulenevalt jätta läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 1 p 1 koosmõjus § 121 lg 1 punktiga 4).
15.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
16.Kuivõrd kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, siis puudub vajadus võtta seisukoht menetluse peatamise osas.
17.HKMS § 104 lg 5 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lg 1 p 2 või p 3 või lg 2 alusel. Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel, siis tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot kaebajale tagastada. Kohus tagastab riigilõivu peale käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumist.

3(4)

3-22-539

18.HKMS § 108 lg 4 järgi jäävad menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kaebajalt väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-25-145/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1071/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja