lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-2870/15

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 29.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-2870/15
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.03.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1410
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 152 lg 1, 2Menetluse lõpetamise alusedHKMS § 44 lg 1, 2KaebeõigusHKMS § 45 lg 2Kaebeõiguse piirangudVangS § 37 lg 2, 3TöökohustusHKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 108 lg 4Menetluskulude jaotusHKMS § 155 lg 6Kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise kord

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

29. märts 2022. a, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2870

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla 05.10.2021 käskkirja nr 5-2/21/587 ja 23.11.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/506-1 tühistamiseks

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks (täiendamiseks) rahuldamata ning keelduda kaebuse muudatuse vastuvõtmisest.
2.Lõpetada haldusasja menetlus.
3.Määruse jõustumisel tagastada kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot.
4.Menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

1.Tallinna Vangla 28.06.2021 käskkirjaga nr 5-3/21/846 määrati Tallinna Vanglas viibiv X majandustöödele abitööliseks alates 27.06.2021 kuni 27.10.2021.
2.Tallinna Vangla 05.10.2021 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjaga nr 5-2/21/587 karistati X töökohustuse täitmata jätmise (keeldus 05.09.2021 hommikul seljavalule viidates ettenähtud ajal tööle asumast) eest noomitusega.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.09.20263-26-1010/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.09.20263-26-2325/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.09.20263-26-2648/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.X esitas 20.10.2021 Tallinna Vangla 05.10.2021 käskkirjale vaide. Tallinna Vangla 23.11.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/506-2 jäeti vaie rahuldamata.
4.X (kaebaja) esitas 10.12.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 05.10.2021 käskkirja ja 23.11.2021 vaideotsuse tühistamiseks.
5.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 15.12.2021 määrusega menetlusse. Vastustaja vastas kaebusele 18.01.2022.
6.Tallinna Halduskohus kuulutas 01.02.2022 määrusega menetluse Tallinna Vangla 18.01.2022 vastuse lisa 7 osas kinniseks ning keelas kaebajal selles osas asja materjalidega tutvuda. Ühtlasi tegi kohus kaebajale ettepaneku täiendada kaebust tuvastamisnõudega (s.o tuvastada Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus kaebajale 05.09.2021 hommikul töövabastuse andmata jätmisel ja tööle asumise korralduse andmisel). 1(4)
7.Kaebaja esitas 09.02.2022 kaebuse muutmise avalduse ning soovis kaebust kohtu poolt soovitatud tuvastamisnõudega täiendada.
8.Tallinna Halduskohus selgitas 04.03.2022 kaebajale saadetud kohtunõudes, et seoses kaebaja peatse vabanemisega oleks noomituse määramise käskkirja vaidlustamine eduväljavaadeteta. Ühtlasi selgitas kohus, et kaebuse täiendamiseks ettepanekut tehes ei olnud kohus kaebaja peatsest vabanemisest teadlik. Kohus andis kaebajale võimaluse täpsustada, milliste nõuete osas ning millisel eesmärgil ta kohtumenetlust jätkata soovib.
9.Kaebaja selgitas 10.03.2022 vastuses, et noomituse määramine on talle juba negatiivset mõju avaldanud ning seetõttu on ta pidanud elama halvemates tingimustes. Vangla keeldus tema avavanglasse paigutamise menetluse alustamisest tuginedes distsiplinaarkaristusena määratud noomitusele. Kaebaja hinnangul ei ole sellisel juhul kahjunõue välistatud. Ka kaebuse täiendusena esitatud preventiivset nõue peab kaebaja eesmärgipäraseks ja vajalikuks, kuna see aitab vältida, et tulevikus vangla nii kaebaja kui ka teiste kinnipeetavatega sellisel moel ei käituks. Menetlus oleks vajalik ka kõikide kinnipeetavate õigusvastaste karistuste ennetamiseks ja vangla õpetamiseks.
10.Vastusena Tallinna Halduskohtu 18.03.2022 kohtunõudele esitas Tallinna Vangla 23.03.2022 seisukoha menetluse jätkamise osas ning edastas kohtule kaebaja avavanglasse paigutamiseks esitatud taotluse ja sellega seotud dokumendid. Kaebuse muutmise taotluse lahendamine
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 1 esimese lause kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt lubatav.
12.Viidatud sättest tulenevalt tuleb kohtul kaebuse muutmise lubamise otsustamisel kontrollida, kas kaebus oleks muudetud kujul lubatav ning hinnata, kas muutmine on otstarbekas. Kaebaja vabanes vanglast 27.03.2022. Olukorras, kus kaebaja enam vanglas ei viibi ning pole ka alust arvata, et ta sinna lähiajal uuesti satuks, ei saa tal olla ka preventiivset huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks (s.o tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus, et sel viisil vältida kaebaja suhtes vangla edasist õigusvastast tegevust). Vabaduses viibival kaebajal ei saa tekkida 05.09.2021 sündmusega sarnanevat olukorda, mistõttu ei saaks ka võimaliku tuvastamiskaebuse rahuldamine kuidagi tema õigusi kaitsta.
13.Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1) ning muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Seetõttu ei saa kaebaja kohtusse pöörduda ka 10.03.2022 menetlusdokumendis esitatud teiste kinnipeetavate õiguste kaitsmise või vangla edaspidise käitumise suunamise eesmärgil.
14.Kuivõrd sellise tuvastamisnõude esitamine kaebaja õigusi ei riku, puudub tal selles osas kaebeõigus. Kaebeõiguse puudumise tõttu ei oleks muudetud (täiendatud) kujul kaebuse esitamine HKMS-i järgi lubatav, mistõttu keeldub kohus kaebuse muudatuse vastuvõtmisest ning jätab vastava taotluse rahuldamata. Menetluse lõpetamine
15.Kohtu menetluses on kaebus Tallinna Vangla 05.10.2021 käskkirja nr 5-2/21/587 ja 23.11.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/506-1 tühistamiseks. Kaebaja vanglast vabanemisega on igasugune käskkirjast tulenev (jätkuv) negatiivne mõju kaebaja õigustele lõppenud. Seetõttu on vaidlustatud käskkiri 2(4)

täielikult ammendunud ning tühistamiskaebus on muutunud õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu menetluslikult lubamatuks. Pelgalt see, et vaidlustatud haldusakt mõjutas kaebaja õigusi vanglas viibimise ajal, ei ole piisav õigustamaks tühistamiskaebuse edasist menetlemist. Riigikohus on selgitanud, et sellises olukorras tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 punktiga 4 ja lõikega 2 (vt Riigikohtu 13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, p 12; 04.12.2017 otsus nr 3-15-873, p 34).

16.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg-s 2 sätestatu järgi ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
17.Kuigi kaebaja on soovinud menetluse jätkamist, ei ole nn jätkutuvastuskaebusele üleminek kohtu hinnangul kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Pelgalt distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õigusvastasuse tuvastamine ei aita kuidagi kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Ka kaebaja viide võimalikule hüvitamiskaebusele ei anna alust menetluse jätkamiseks. HKMS § 45 lg-st 2 kohaselt võib esitada tuvastamiskaebuse üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Sama normi teise lause kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kui kaebaja leiab, et talle on vangla tegevusega kahju tekitatud, on asjakohane õiguskaitsevahend uue hüvitamiskaebuse esitamine, mitte aga praeguses asjas käskkirja õigusvastasuse tuvastamise.
18.Kohus möönab, et teatud erandlikel juhtudel on kohtud jätkutuvastuskaebuse puhul vaatamata HKMS § 45 lg 2 piirangule lubanud ka hüvitamisnõuet ettevalmistavat tuvastamisnõuet ning menetlusega jätkanud. Praegusel juhul kohus seda aga põhjendatuks ei pea, kuna võimalik hüvitamiskaebus on ilmselgelt vähese perspektiiviga. Vanglateenistuse ametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus ilmselgelt vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 07.03.2003 määrus haldusasjas nr 3-3-1-21-03, p 13; 14.11.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-44-12, p 17). Nagu kohus senise menetluse käigus kaebajale juba selgitas, siis temale antud korraldus tööle asuda ühelegi sellisele tunnusele ei vasta. Riigikohtu praktikast tulenevalt võib pidada kinnipeetava keeldumist tööle asumast õigustatuks ka juhtudel, kui esineb mõni VangS § 37 lg-s 2 sätestatud alustest, sh oht kinnipeetava tervisele (vt nt Riigikohtu 22.01.2015 otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 15; 10.10.2017 otsus asjas nr 3-15-3133, p 13). Samas teeb VangS § 37 lg 3 kohaselt kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. Praegusel juhul nähtub vastustaja esitatud tõenditest (vt vastustaja 18.01.2022 vastus ja selle lisad), et arst on kaebaja töövõimelisust hinnanud ning leidnud, et kaebaja võib majandusabitöölisena töötada. Lisaks nähtub nii meditsiinitöötajate selgitustest kui ka muudest vastustaja esitatud tõenditest (sh videotest) ja selgitustest (vt vastustaja 18.01.2022 vastust), et kaebaja väited töötegemist takistava tugeva seljavalu kohta on eluliselt väheusutavad ja kantud muust eesmärgist (lisa 3 lk 4, haigusjuht nr A15451 20). Eesti Haigekassa koostatud patsiendijuhendi „Sinu seljavalu“1 kohaselt on igapäevase tegevuse, sh töö katkestamine tegur, mille tõttu võib paranemine võtta tavalisest kauem aega (lk 7); jätkata tuleb normaalsete igapäevategevustega, sh tööl käimisega (lk 10-11); liikumine on ohutu ja tuleb olla aktiivne, töötada ja tegeleda enda jaoks oluliste asjadega (lk 24). Ka raviarsti hinnang on see, et puudub näidustus töövabastuseks, küll on näidustusel rakendatud valuvaigistikuuri (vastustaja vastuse lisa 6).
19.Täiendavalt selgitab kohus, et ka juhul, kui distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri osutuks õigusvastaseks, ei saaks sellest järeldada põhjuslikku seost kaebaja oletatava kahju ning vangla te1

https://www.ravijuhend.ee/attachments/guides/169/4323?action=download

3(4)

gevuse vahel. Vaidlusaluse noomituse tõttu jäeti küll kaebaja suhtes avavanglasse ümberpaigutamise menetlus algatamata, kuid see ei tähenda, et noomituse puudumisel ning menetluse algatamisel oleks kaebaja ka igal juhul avavanglasse paigutatud. Avavanglasse paigutamise tõenäosust vähendab ka oluliselt asjaolu(vt Täitmisplaani § 17 lg 2) , et kaebaja pages enne süüdimõistmist välismaale, kus ta oli 6 aastat, hoidudes sellega kõrvale karistuse kandmisest, mida pidas Tallinna Ringkonnakohus oluliseks ka kaebaja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmisel (28.09.2021 määrus nr 1-14-4509)2.

20.Arvestades eeltoodut lõpetab kohus haldusasja menetluse.
21.Kohus selgitab, et kui käesolev määrus menetluse lõpetamise kohta jõustub, ei ole kaebajal enam lubatud esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel (HKMS § 155 lg 6 ja § 43 lg 1 p 2).
22.Kaebuselt on tasutud riigilõiv 15 eurot. Kohus lõpetab menetluse, mistõttu tagastab kohus kaebuselt tasutud riigilõivu (HKMS § 104 lg 5 p 4).
23.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab menetluskulud menetluse lõpetamise korral kaebaja. Vastustaja on palunud jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda ning selgitanud, et vanglal menetluskulud puuduvad. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin

Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=301551496

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20263-26-221/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 08.09.20263-25-3251/20Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium