lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-684/14

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 18.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-684/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.03.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2512
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 109 lg 4Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 158 lg 2Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 198 lg 2Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuHKMS § 212 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-684/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium20.04.20213-21-684/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja18.08.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-21-1627/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium30.09.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.03.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-684

Haldusasi

X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 18.12.2020 otsuse nr 15-12/138903-3 ja 11.03.2021 vaideotsuse nr 5.23/2040-3 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus Kolmas isik – Y, esindaja Reimo Mets

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18.08.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebajale apellatsioonkaebuse lisa 2 (X 21.05.2021 määruskaebus tsiviilasjas nr 2-17-7190).
2.Võtta asja juurde kaebaja 25.02.2022 seisukoha lisa 2 (Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-17-7190).
3.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.08.2021 otsus haldusasjas nr 3-21-684 muutmata.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 04.09.20263-26-2541/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.08.20263-26-1453/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.08.20263-26-128/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 25.08.20263-25-1870/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-2006/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-24-1169/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kassatsioonitähtaeg
HKMS § 213 lg 1Nõuded kassatsioonkaebusele
HKMS § 215 lg 3Vastukassatsioonkaebuse esitamine
HKMS § 223 lg 1Asja lahendamine kirjalikus menetluses
HKMS § 62 lg 2Tõendite esitamise õigeaegsus ning tõendite asjakohasus ja lubatavus
HMS § 54Haldusakti õiguspärasuse eeldused
PHS § 15 lg 1Peretoetuste eesmärk
PHS § 17 lg 1Lapsetoetus
PHS § 25 lg 1Peretoetuste taotleja
PHS § 6 lg 1Perehüvitiste taotlemine
PKS § 123 lg 1
4.Mõista X-lt Y apellatsiooniastme menetluskulude katteks välja 558 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
5.Kohtulahendi avalikustamisel asendada füüsiliste isikute (v.a menetlusosaliste esindajate) nimed tähemärkidega ning mitte avaldada nende sünniaegu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.04.2022 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-21-684 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Y ja X on C (sünd. XX.XX.XXXX; noorem tütar), W (sünd. XX.XX.XXXX; poeg) ja F (sünd XX.XX.XXXX; vanem tütar) vanemad. Laste kasvatamisega seotud peretoetusi makstakse Y-le.
2.X esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 19.10.2020 taotluse peretoetuste (lapsetoetus, lasterikka pere toetus) saamiseks seoses poja ja vanema tütre kasvatamisega, kuna need kaks last elavad alates 2019. a detsembrist üksnes X juures. X täpsustas 20.10.2020, et soovib alates 2020. a novembrist peretoetuste maksmist selliselt, et toetused laekuks kahe kuu eest X arvele ja igal kolmandal kuul laste ema arvele. X selgitas 17.12.2020 täiendavas seisukohas, et soovib 2020. a novembri eest peretoetusi kahe lapse ja alates 2020. a detsembrist ühe lapse kasvatamise eest, kuna alates 2020. a detsembrist elab X juures üksnes vanem tütar.

SKA jättis 18.12.2020 otsusega nr 15-12/138903-3 taotluse rahuldamata.

Tallinna Nõmme Linnaosa Valitsuse (Nõmme LOV) 10.12.2020 vastuse kohaselt lõpetas Harju Maakohus 29.06.2018 määrusega nr 2-17-7190 osaliselt Y ja X laste ühise hooldusõiguse ning andis Y-le ainuhooldusõiguse laste viibimiskoha määramise osas; laste hooldusõigust ja suhtluskorda puudutav lepitusmenetlus on pooleli Harju Maakohtus; praegu elavad poeg ja noorem tütar ema ning vanem tütar isa juures. Rahvastikuregistri järgi on lastel ja Y-l sama elukoht ning isa elukoht on mujal. Y ei andnud nõusolekut peretoetuste määramiseks X-le. X ei esitanud SKA-le tõendeid, et kasvatab lapsi võrdselt Y-ga. Seega ei ole alust määrata peretoetusi X-le.

SKA jättis 11.03.2021 vaideotsusega nr 5.2-3/2040-3 X vaide rahuldamata.

Vaide järgi elab vanem tütar X juures. Nõmme LOV 02.02.2021 vastuse järgi ei ole neile teadaolevalt lastega seotud asjaolud muutunud. Y selgitas 23.02.2021 vastuses, et poeg elab alates 27.11.2020 emaga; X ja laste vahelist suhtluskorda reguleerib Harju Maakohtu 29.06.2018 määrus nr 2-17-7190 ning selle järgi pole alust peretoetuste ümber jagamiseks ühegi lapse osas, sest lapsed on suurema osa ajast emaga; X rikub kohtumäärusega ettenähtud suhtluskorda, hoides vanemat tütart lapse tahte vastaselt enda juures. SKA pädevuses ei ole otsustada, millise vanema juures ja kui suure osa ajast lapsed peaks elama. Laste viibimiskoha kohta on laekunud erinevat infot. Harju Maakohtu 29.06.2018 määrusega nr 2-17-7190 on laste viibimiskoha määramise õigus antud Y-le ning suhtluskorra järgi on lapsed rohkem aega emaga. Seega pole alust lõpetada laste emale peretoetuste maksmist. Perehüvitiste seadus (PHS) ei võimalda maksta sama lapse eest peretoetust mõlemale 2(6)

3-21-684 vanemale. Riigikohtu 19.10.2020 otsus nr 3-18-1672 puudutas olukorda, kus lahuselavad vanemad kasvatasid last võrdselt või ligikaudu võrdselt. Praegu ei ole tegemist sellise olukorraga.

5.X palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tühistada SKA 18.12.2020 otsus ja 11.03.2021 vaideotsus ning kohustada SKA-d vaatama tema taotlus peretoetuste määramiseks uuesti läbi. Vanem tütar elab alates 2020. a-st koos kaebajaga – seda kinnitas ka Nõmme LOV. SKA lähtus alusetult Y paljasõnalisest väitest, et kaebaja ei täida suhtluskorda ja hoiab vanemat tütart viimase tahte vastaselt enda juures. Ka poeg elas kuni 27.11.2020 kaebaja juures. Harju Maakohtu 29.06.2018 määrusega nr 2-17-7190 kinnitatud suhtluskorra järgi on määratud lapsed elama nii ema kui ka isa juurde ning veetma isaga umbes 40% ajast, kuid seda määrust ei ole kunagi täidetud. Kaebaja peaks saama 2020. a novembri eest peretoetust kahe lapse ja alates 2020. a detsembrist ühe lapse kasvatamise eest. Lähtuda tuleb laste faktilisest kasvatamisest ja viibimiskohast, mille üle ei ole vaidlust. Kuna vanemal tütrel puudub emaga igasugune kontakt, ei jõua lapse emale makstav peretoetus lapseni, kellele see tegelikult on mõeldud. PHS § 25 lg 1 järgi makstakse peretoetust last kasvatavale vanemale. Kolmandale isikule peretoetuse maksmise lõpetamise aluseks on sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 19 lg 2 ehk asjaolu, et ta ei vasta enam hüvitise saamise tingimustele.
6.Sotsiaalkindlustusamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde. SKA sai vastuolulist teavet laste viibimiskoha kohta. Lähtuda tuleb kohtumäärusega kehtestatud suhtluskorrast, mille järgi veedavad lapsed isa (lahuselava vanema) juures umbes 29% ajast.

Y palus jätta kaebus rahuldamata.

SKA lähtus õigesti kohtumäärusega kehtestatud suhtlemiskorrast, mille järgi kasvatab suurema osa ajast lapsi nende ema. Seega on õiguspärane, et ka peretoetuste saajaks on ema, kelle juurde on lapsed määratud elama ja kellel on ainuisikuliselt õigus määrata laste viibimiskoht. PHS-st ei tulene alust kolmandale isikule perehüvitiste maksmise lõpetamiseks.

8.Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 18.08.2021 otsusega rahuldamata ja mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 423 eurot. Lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni (PHS § 17 lg 1). Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem (PHS § 25 lg 1). Lapse kasvatamist PHS § 25 lg 1 tähenduses ei saa sisustada selle järgi, kus laps parasjagu elab. Õigus last kasvatada on osa vanema hooldusõigusest (perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 ja § 124 lg 1), mistõttu on asjakohane lähtuda vanemate hooldusõiguse kohta tsiviilasjas nr 2-17-7190 tehtud kohtulahenditest. Kaebaja soovib peretoetuste maksmist viisil, mis on vastuolus Harju Maakohtu 29.06.2018 määrusega nr 2-17-7190. Nimetatud määruse järgi veedavad lapsed suurema osa ajast oma emaga. Lahusolevaks vanemaks on kõigi laste puhul kaebaja, mitte kolmas isik. SKA-l ei ole alust täitmiseks kohustuslikku kohtumäärust eirata pelgalt selle tõttu, et menetlusosaline ei soovi kohtumäärust täita. SKA peab peretoetuse määramisel välja selgitama laste parimad huvid ja nendega arvestama (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6, lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21 lg 1). Peretoetuste eesmärgiga ei oleks kooskõlas see, kui isik loetakse peretoetusi saama õigustatud vanemaks, kuigi laps elab tema juures vastuolus jõustunud kohtulahendiga. Harju Maakohtu 29.06.2018 määrus nr 2-17-7190, mille järgi peaks lapsed elama suurema osa ajast oma ema juures, on samuti tehtud laste parimaid huve silmas

3(6)

3-21-684 pidades. Kui kohus muudab hooldusõigust või suhtlemiskorda ning selle tulemusel muutub kaebaja osakaal laste kasvatamises, saab kaebaja pöörduda uue taotlusega SKA poole. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9.X palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kohtu järeldused on vastuolus PKS-i ja PHS-i mõttega määrata toetus vanemale, kes last tegelikult kasvatab. Kolmas isik ei ole juba aastaid vanema tütre kasvatamises osalenud. Vanem tütar elab kaebajaga ega soovi elada oma ema juures. Seega on kolmanda isiku kohtulahendist tulenev õigus määrata vanema tütre viibimiskoht formaalne ja lapse vastuseisu tõttu ei saa kolmas isik seda õigust teostada. Kolmas isik on laste suhtes vägivaldne. Harju Maakohtu 30.04.2021 määrusega nr 2-17-7190 on kaebaja hooldusõigus laste suhtes täielikult lõpetatud, kuid kaebaja on selle lahendi vaidlustanud. Tallinna Ringkonnakohus andis 16.02.2022 määrusega nr 2-17-7190 vanema tütre ainuhooldusõiguse kaebajale, sh tuvastas, et vanem tütar elab alates 2019. a detsembrist kaebaja juures. See kinnitab kaebaja väidet, et tema on vanemat tütart kasvatav vanem ja peaks saama sellega seoses ka peretoetust.
10.Sotsiaalkindlustusamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, halduskohtu otsuse põhjendustega ja jäädes varasemate seisukohtade juurde.

nõustudes

11.Y palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ja jäädes varasemate seisukohtade juurde. Kaebaja ei tohi saada kasu sellest, et eirab temale täitmiseks kohustuslikke kohtulahendeid, õigustades seda lapse soovidega. Harju Maakohtu 30.04.2021 määrusega nr 2-17-7190 on kaebaja hooldusõigus laste suhtes täielikult lõpetatud. Väited kolmanda isiku vägivaldsusest on alusetud. Kõik kaebaja avalduste alusel kolmanda isiku suhtes alustatud kriminaalmenetlused on lõpetatud. Ringkonnakohus peaks üle vaatama halduskohtu otsustatud menetluskulude jaotuse, sest ka menetluskulude nimekirja koostamine oli vajalik ja põhjalik kulu, mis tulnuks kaebajalt välja mõista. Seda saab teha hoolimata asjaolust, et kolmas isik ei pidanud vajalikuks halduskohtu otsust vaidlustada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

12.HKMS § 198 lg 2 p 3 ja § 62 lg 2 alusel tuleb võtta asja juurde kaebaja 25.02.2022 seisukoha lisa 2 (Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2022 määrus nr 2-17-7190). Kuigi see lisa otseselt ei kinnita ega lükka ümber asjaolusid, millest sõltub vaidlustatud haldusaktide õiguspärasus, võib see mõjutada kaebajale peretoetuste maksmist tulevikus – ringkonnakohus selgitab seda täpsemalt allpool. Kaebajale tuleb HKMS § 62 lg 2 alusel tagastada apellatsioonkaebuse lisa 2 (kaebaja 21.05.2021 määruskaebus tsiviilasjas nr 2-17-7190). Kaebaja soovib selle tõendada, et kolmas isik on laste suhtes vägivaldne ja vanem tütar soovib elada koos isaga, kuid neil asjaoludel ei ole praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust. Kõnealuse määruskaebuse seisukohti on hinnatud Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2022 määruses nr 2-17-7190 hooldusõiguse ja suhtluskorra määramisel. II

4(6)

3-21-684

13.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja väited ei anna alust SKA 18.12.2020 otsuse ja 11.03.2021 vaideotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4) ning selgitab vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.
14.Kaebaja 19.10.2020 taotluse esitamise ajal maksis SKA kaebaja ja kolmanda isiku ühiste lastega seotud peretoetusi kolmandale isikule (laste emale). Kolmas isik ei andnud SKA-le nõusolekut maksta vanema tütre ja pojaga seotud peretoetusi kaebajale ega kasutada peretoetuste saamise õigust kordamööda. Sellises olukorras oli vastustajal õigus määrata, sõltumata teise vanema nõusolekust, et kaebaja ja kolmas isik saavad ühise lapse eest peretoetusi kordamööda, kui see laps kasvab ligikaudu võrdse aja kestel mõlema vanema peres (vt PHS § 6 lg 1 teine lause ja Riigikohtu 19.10.2020 otsus nr 3-18-1672).
15.SKA lähtus vaidlustatud otsustes õigesti Harju Maakohtu 29.06.2018 määrusest nr 2-177190 (jõustunud 08.01.2019). Selle määrusega lõpetati kaebaja ja kolmanda isiku ühine hooldusõigus kõigi kolme lapse suhtes. Kohus andis kolmandale isikule ainuhooldusõiguse laste viibimiskoha määramise osas. Kaebaja ja laste vaheline suhtluskord määrati selliselt, et lapsed on isaga iga paaris nädala neljapäeva lõunast paaritu nädala esmaspäeva hommikuni ning lisaks suvel kahel korral korraga kaks nädalat. Seega on selge, et maakohtu 29.06.2018 määruse kohaselt pidid kõik kolm last kasvama suurema osa ajast kolmanda isiku peres.
16.Lapse hooldusõiguse küsimuse lahendamisel ning vanema ja lapse vahelise suhtlemiskorra kehtestamisel tuleb lähtuda eeskätt laste parimatest huvidest (vt PKS § 123 lg 1, § 137 lg-d 2 ja 3) ning Harju Maakohus on 29.06.2018 määruse põhjenduste järgi sellega ka arvestanud. Nii kaebajal kui ka kolmandal isikul oli kohustus Harju Maakohtu 29.06.2018 määrusega nr 2-17-7190 määratud suhtluskorrast kinni pidada. Seda kohtumäärust tuli arvestada ka SKA-l peretoetuste maksmisel (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg-d 1 ja 4, § 463 lg 2). Kui SKA jätaks peretoetuste maksmisel kohtu määratud suhtlemiskorra arvestamata ja lähtuks tegelikust faktilisest olukorrast, mis ei ole kohtulahendiga kooskõlas, kiidaks avalik võim sellega sisuliselt heaks selle vanema tegevuse, kes eirab laste parimaid huve arvestavat ja täitmiseks kohustuslikku kohtulahendit (vrd ka nt Riigikohtu 12.05.2021 otsus nr 2-18-6491, p 14.1). Ringkonnakohus märgib, et haldusasjas nr 3-18-1672 leidis Riigikohus, et SKA-l tuleb haldusmenetluses tuvastada, kumma vanema juures laps tegelikult kasvab. Haldusasjas nr 3-18-1672 ei olnud aga kohtulahendit, mis oleks laste ühe või teise vanema juures kasvamise küsimust reguleerinud. Seega on praeguse vaidluse asjaolud erinevad.
17.Eeltoodud seisukoht ei ole PHS mõttega vastuolus. Peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (PHS § 15 lg 1). Peretoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni (PHS § 17 lg 1), kuid toetus makstakse reeglina välja vanemale (PHS § 6 lg 1, § 8, § 25 lg 1). Vanema kaudu jõuab toetus eelduslikult ka lapseni ja parandab tema heaolu. Vaidlustatud haldusaktide andmise ajal tuli kolmandal isikul kasutada temale makstavaid peretoetusi kõigi kolme lapse heaolu parandamiseks ning Harju Maakohtu 29.06.2018 määrust nr 2-17-7190 arvestades pidi kaebaja võimaldama kolmandal isikul kõigi laste osas seda kohustust täita. Kui tegelikult kattis mõne lapse kulutused täies ulatuses kaebaja, võib tal olla tekkinud nõue kolmanda isiku vastu, kuid see ei mõjuta peretoetuste maksmist (vt ka Riigikohtu 12.05.2021 otsus nr 2-18-6491, p 14.2 ja Riigikohtu 19.10.2020 otsus nr 3-18-1672, p 33). Seda, kumb vanem last puudutavate kulude kandmisse rohkem panustab ja kuivõrd saab selles kontekstis arvestada lapsetoetuse maksmist, on põhimõtteliselt võimalik arvesse võtta elatise nõude lahendamisel.

5(6)

3-21-684

18.Haldusaktid peavad olema kooskõlas selle andmise hetkel kehtiva õigusega (HMS § 54). Kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause). Eeltoodut arvestades ei olnud vastustajal 18.12.2020 ega 11.03.2021 seisuga alust määrata ühegi lapse eest peretoetusi kaebajale. Pärast vaidlustatud haldusaktide andmist muutunud asjaolud (sh tsiviilasjas nr 2-17-7190 hiljem tehtud kohtulahendid) ei muuda neid otsuseid tagantjärele õigusvastaseks. Asjaolude muutumise korral võib maakohus muuta vanema hooldusõiguse ulatust või lapse ja vanema vahelise suhtlemise korda. Praegusel juhul on Tallinna Ringkonnakohus andnud 16.02.2022 määrusega nr 2-17-7190 (jõustumata) vanema tütre ainuhooldusõiguse kaebajale, v.a kolmanda isikuga suhtlemise ja vanema tütre vaimse tervisega seotud küsimused, mille osas määras kohus vanemale tütrele erieestkostja. Poja ja noorema tütre ainuhooldusõigus on antud kolmandale isikule, v.a kaebajaga suhtlemise küsimused, kus lastele määrati samuti erieestkostja. Vastavalt on muudetud ka Harju Maakohtu 29.06.2018 määrusega kehtestatud suhtluskorda. Kui ringkonnakohtu määrus jõustub, võib see anda aluse muuta edasiulatuvalt ka kaebaja vanemale tütrele mõeldud peretoetuse saajat, kui kaebaja seda taotleb (vt ka Riigikohtu 19.10.2020 otsus nr 3-18-1672, p 49).
19.Eelneva põhjal jääb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata.
20.Kolmas isik palus apellatsioonkaebusele esitatud vastuses ümber vaadata menetluskulude jaotus ning kaebajalt täiendavalt välja mõista menetluskulude nimekirja koostamisega seotud kulu (22,50 eurot). Ringkonnakohtul ei ole alust suurendada halduskohtu otsusega kaebajalt kolmanda isiku kasuks väljamõistetud summat. Kolmas isik ei esitanud halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebust ega vastuapellatsioonkaebust. Ringkonnakohus ei muuda halduskohtu otsust ega tee ise uut otsust, mis annaks aluse muuta menetluskulude jaotust (vt HKMS § 109 lg 4).
21.Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda ning kaebajalt tuleb välja mõista vastustaja ja kolmanda isiku vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg-d 1 ja 6). Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist ega esitanud kuludokumente. Seega jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kolmanda isiku menetluskulu on õigusabikulu 558 eurot (sh käibemaks), mille kohta on esitatud arve. Asja mahtu ja keerukust ning apellatsioonimenetluse käiku arvestades on tegemist vajalike ja põhjendatud menetluskuludega, mis tuleb täies ulatuses kaebajalt välja mõista.
22.Vaidluse asjaolusid arvestades ning kaebaja, kolmanda isiku ja nende laste õiguste kaitseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada nende nimed tähemärgiga ning mitte avaldada laste sünniaegu (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20263-26-119/29Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20263-26-2129/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja