lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-1488/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 14.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-1488/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.03.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1398
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1, 2Kaebuse tagastamineVangS § 11 lg 8Ülerahvastatuse keeldHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 2 lg 4Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 37 lg 1KaebusHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusHKMS § 44 lg 1KaebeõigusHKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlus

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-22-1204/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja04.11.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-1488

Määruse kuupäev

14.03.2022

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Deniss Bodnja kaebus Viru Vangla kohustamiseks kaebaja suhtes koostatud riskihindamisest valeandmete eemaldamiseks ja uue riskihindamise koostamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Deniss Bodnja Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Võtta haldusasja nr 3-21-830 materjalide juurest käesoleva asja materjalide juurde kaebuse lisad (Viru Vangla 17.12.2020. a vastus nr 6-10/37130-2, Viru Vangla 26.02.2021. a vastus nr 6-10/40389-2, Viru Vangla 09.03.2021. a kiri nr 6-12/68-2, Viru Vangla 31.03.2021. a vaideotsus nr 6-12/68-3, Deniss Bodnja 01.03.2021. a vaie ja Deniss Bodnja 10.03.2021. a puuduste kõrvaldamise avaldus).
2.Tagastada Deniss Bodnja kaebus.
3.Jätta Deniss Bodnja taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Muud selgitused

Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1.Deniss Bodnja esitas 01.07.2021 Tartu Halduskohtule avaldusena pealkirjastatud pöördumise, milles märgib, et vangla kasutab valeandmeid, mis sisalduvad meditsiinis (ilmselt on kaebaja silmas pidanud tema kohta kirja pandud meditsiinilisi andmeid – kohtu märkus). Kaebaja kohta on tehtud märge, et ta justkui proovis heroiini, kuid see ei vasta tõele. Kaebaja sai vastuse Andmekaitseinspektsioonilt (AKI), mis tõendab, et vangla rikub seadust. Meditsiiniosakonnal ei ole õigust levitada vale- ja konfidentsiaalset informatsiooni ning nende andmete kasutamine vangla poolt solvab kaebajat. Kaebaja suhtes toimus ennetähtaegse

3-21-1488 vabanemise otsustamine, kus figureerisid valeandmed ja neid andmeid kasutas vangla kaebaja riskiprotsentide arvutamisel. Kaebuse esitamise hetkeks on möödunud üle 10 kuu, kuid kaebaja ei ole praeguseni suutnud õigust jalule seada. Kaebaja muretseb pidevalt sellepärast, et teda rõõnati. Ta palub kohtul tuvastada süüdlane selles rikkumises ning mõista tema solvamise, rõõnamise ja pikka aega stressis olemise eest välja hüvitis 1000 eurot. Kaebaja palub ka kohustada vanglat eemaldama valeinformatsioon tema meditsiinilistest andmetest, kohustada vanglat tegema kaebajale uus riskide läbivaatamine ja lõpetama antud valeinformatsiooni kasutamine. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest täielikult või osaliselt. Kaebusele lisatud AKI 14.06.2021. a vastusega nr 2.1-1/21/1790 jäeti D. Bodnja pöördumise alusel alustamata menetlus isikuandmete kaitse asjas. AKI märkis, et nende pädevuses on küll kontrollida isikuandmete kaitse nõuete täitmist, kuid nad ei saa anda hinnangut, kas D. Bodnja kohta koostatud iseloomustuses esitatud andmed ennetähtaegse vabanemise menetluse jaoks olid õiged või mitte. Ennetähtaegset vabanemist reguleerib vangistusseadus (VangS). AKI selgitas, et kui D. Bodnja leiab, et vangla koostatud iseloomustus tema kohta ei ole tõene ja kahjustab tema õigusi, on tal pärast vanglas või Justiitsministeeriumis vaidemenetluse läbimist õigus pöörduda halduskohtusse. AKI ei saa mõjutada kohtumenetlust ega aidata kaasa menetluse ennistamisele Viru Maakohtus.

2.Viru Vangla teatas 09.03.2022. a vastuses kohtule, et D. Bodnja ei ole esitanud vanglale kahjunõuet seoses tema suhtes koostatud riskihindamises ja iseloomustuses kajastatud väidetavate valeandmetega.

KOHTU SEISUKOHT

3.HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
3.1.Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4 teine lause). Kohus mõistab kaebust selliselt, et selles on esitatud hüvitamisnõue kaebaja solvamise, stressi tekitamise ja rõõnamise eest seoses sellega, et kaebaja osas on levitatud riskihindamises kajastatud valeandmeid ja vangla tugineb neile andmetele (HKMS § 37 lg 1 p 4).
3.2.Kaebaja nõuab ka vale informatsiooni eemaldamist tema meditsiinilistest andmetest ning vangla kohustamist tegema uus riskihindamine ja lõpetama valeinformatsiooni kasutamine. Selle nõude osas vaidluse eseme ja kaebaja tahte välja selgitamiseks võtab kohus praeguse asja materjalide juurde haldusasjas nr 3-21-830 kaebaja poolt kohtule esitatud dokumendid. Viru Vangla 31.03.2021. a vaideotsuses nr 6-12/68-3 kajastatud andmete kohaselt on enne 06.06.2018 kinnitatud riskihindamise koostamist D. Bodnjaga vesteldud ja D. Bodnja on riske hindavale ametnikule öelnud, et ta on proovinud muu hulgas heroiini. Seega sisaldub vastav väidetavalt ebaõige väide kaebaja kohta koostatud riskihindamise ankeedis (kinnipeetava sõltuvusainete tarbimist iseloomustavas informatsioonis). Viidatud vaideotsusest ilmneb veel, et Viru Vangla on täiendavalt uurinud meditsiiniosakonnalt, kas neil on olemas informatsioon kaebaja poolt heroiini tarvitamise kohta, ning selgus, et Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetest ei nähtu, et D. Bodnja oleks heroiini tarvitanud. Vangla märkis, et D. Bodnja on väitnud seda, et ta on proovinud heroiini, vestluse käigus riske hindavale ametnikule. Seega, kuna vangla meditsiiniosakonnas kirja pandud andmetes ei ole kajastatud infot kaebaja võimaliku heroiini tarvitamise kohta, ei saa kaebaja kohtult nõuda ka vangla kohustamist nendest andmetest kõnealuse info eemaldamist. Arvestades seda, et kaebaja tahe on suunatud sellele, et tema kohta ei kajastataks ebaõiget infot selle kohta, et ta on proovinud heroiini, ning see info on kajastatud kaebaja suhtes koostatud riskihindamises, mõistab kohus kaebust

3-21-1488 selliselt, et kaebaja taotleb kohtult vangla kohustamist eemaldama valeinformatsioon tema heroiini tarvitamise kohta tema suhtes koostatud riskihindamisest ning kohustada vanglat koostama uus riskihindamine.

4.Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub tervikuna tagastamisele.
5.HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (vt ka HKMS § 47 lg 1).
5.1.VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Viru Vangla 09.03.2022. a vastusest kohtule nähtub, et kaebaja ei ole esitanud vanglale kahjunõuet seoses tema suhtes koostatud riskihindamises ja iseloomustuses kajastatud väidetavate valeandmetega. Seega on kaebajal hüvitamisnõudes täitmata kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue. Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus kaebuse hüvitamisnõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
6.Kaebuse nõue kohustada vanglat eemaldama valeinformatsioon kaebaja suhtes koostatud riskihindamisest ja kohustada vanglat koostama uus riskihindamine kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebaja vaidlustab sisuliselt tema suhtes kinnitatud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas sisalduvat riskihindamist ning leiab, et selles on esitatud ebaõigeid väiteid. Kaebaja palub kohustada vanglat tegema uue riskihindamise. Kohtu hinnangul puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus riskihindamise eraldiseisvaks vaidlustamiseks ja uue riskihindamise läbiviimiseks kohustamise nõude esitamiseks.
6.1.Kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamist (riskihindamist) reguleerib justiitsministri 14.05.2008. a määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21). Määruse nr 21 § 1 lg 1 sätestab, et individuaalne täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused ning täitmiskava koostamise protsessi üheks osaks on kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamine (riskihindamine) (määruse nr 21 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1). Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et individuaalsel täitmiskaval ja selle koostamise käigus toimuval riskihindamisel ei ole regulatiivset toimet ning riskihindamise tulemusena kinnipeetava ohtlikkusele antav hinnang ei mõjuta iseseisvalt kinnipeetava õigusi ja kohustusi (nt Riigikohtu 10.04.2019. a kohtumäärus asjas 3-18-111). Kaebajal puudub seega õigus riskihinnangut eraldiseisvalt vaidlustada. Kui vangla teeb riskihindamisele tuginedes mingeid otsuseid (näiteks kaebaja paigutamise või ümberpaigutamise kohta, mõne kaebaja taotluse rahuldamata jätmise kohta), siis on kaebajal õigus vaidlustada vastav otsus ning selle raames esitada oma vastuväited ka riskihindamisele.
6.2.Kaebaja osutab kaebuses tema suhtes toimunud tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlusele ning sellele, et selle menetluse käigus tugines vangla riskihinnangus ja kaebaja iseloomustuses kajastatud ebaõigetele andmetele (kaebaja on proovinud heroiini). Kohus selgitab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse raames koostatud iseloomustusel ei ole väljaspool seda menetlust iseseisvat tähendust. Kaebajal oli võimalus esitada vastuväited tema kohta koostatud iseloomustusele ja riskihindamisele tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses. Kui kaebaja ei nõustunud tema suhtes tehtud kohtumäärusega, oli tal õigus seda määruskaebusega vaidlustada. Antud juhul puudub kaebajal aga õigus riskihindamises või ennetähtaegse vabastamise menetluses koostatud iseloomustuses

3-21-1488 kajastatu eraldiseisvaks vaidlustamiseks selles märgitud väidetavate ebaõigete faktiväidete tõttu. Kaebaja saab tema arvates ebaõigetele faktiväidetele vastu vaielda olukorras, kus vangla on enda otsustes või tegevustes neile andmetele tuginenud. Praegusel juhul ei ole kaebaja väitnud, et riskihinnangust tulenevate andmete tõttu oleks ta pidanud nt taluma teatud piiranguid. Seega leiab kohus, et ka praegusel juhul puudub kaebajal individuaalses täitmiskavas sisalduvate hinnangute (riskihinnang) eraldiseisvaks vaidlustamiseks õiguskaitsevajadus (HKMS § 44 lg 1).

6.3.Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal HKMS § 44 lg 1 alusel ilmselgelt kaebeõigus riskihindamise vaidlustamiseks ning kohus tagastab kohustamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
7.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja