X kaebus - Eesti Kultuurkapitali kohustamiseks maksma välja 11.03.2021 otsuse alusel loominguline stipendium ja 11.03.2021 otsuse tühistamiseks loometöötoetuse osas; - Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi 17.06.2021 otsuse tühistamiseks ja Eesti Kultuurkapitali kohustamiseks kaebaja loomingulise stipendiumi taotlust uuesti menetlema; - mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Kultuurkapital, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 30.03.2022 a.
Jätta kaebaja taotlused ja vastuväited rahuldamata. Jätta kaebus rahuldamata. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse jõustumisel asendada kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas Eesti Kultuurkapitalile (edaspidi ka Kultuurkapital) 22.02.2021 loomingulise stipendiumi taotluse ja loometöötoetuse taotluse. Kultuurkapital otsustas 11.03.2021 loomingulise stipendiumi eraldada, kuid teavitas Xt 18.03.2021, et toetuse väljamaksmist takistab asjaolu, et taotleja ei ole taotlusele lisanud enda, vaid teise isiku arvelduskonto numbri. Sama 11.03.2021 otsusega otsustas Kultuurkapital X loometöötaotluse jätta rahuldamata. Isikut teavitati sellest 14.06.2021. X esitas 19.05.2021 Eesti Kultuurkapitalile loomingulise stipendiumi taotluse maalinäituse ettevalmistamiseks. Kultuurkapital jättis 17.06.2021 otsusega taotluse rahuldamata, kuna Kultuurkapital ei menetle taotlusi, millele taotleja ei ole lisanud oma pangakonto andmeid. 1(10)
2.X esitas 11.03.2021 ja 19.05.2021 otsuse peale kaebused ning mittevaralise kahju hüvitamise taotlused (haldusasjad nr 3-21-1228 ja 3-21-1626), mille kohus liitis 03.11.2021 määrusega ühte menetlusse. Pärast kaebuse nõuete täpsustamist, osalist tagastamist ning uue kahjunõude esitamist on kohtu menetluses nõuded Eesti Kultuurkapitali kohustamiseks maksma välja 11.03.2021 otsuse alusel loominguline stipendium ja 11.03.2021 otsuse tühistamiseks loometöötoetuse osas; Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi 17.06.2021 otsuse tühistamiseks ja Eesti Kultuurkapitali kohustamiseks kaebaja loomingulise stipendiumi taotlust uuesti menetlema; ning mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot.
3.Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised:
1.Vastustaja otsustas kaebajale eraldada 11.03.2021 otsusega loomingulise stipendiumi 180 eurot. Kaebaja on korduvalt esitanud vastustajale pangakonto numbri, kuhu soovib stipendiumi kandmist, kuid vastustaja on sellest keeldunud, sest pangakonto kuulub kaebaja õele.
1.1.Kaebaja on korduvalt selgitanud, miks soovib stipendiumi kandmist õe pangakontole. Õde on sisuliselt kaebaja hooldaja, kaebaja on sügava füüsilise puudeastmega ja täielikult töövõimetu ja tema valik loomingulise stipendiumi kandmiseks tema õe pangakontole on seotud tema sotsiaalmajanduslike ja sügavast puudest tulenevate otsuste, valikute ja tahteavalduste tulemus. Samas ei ole kaebajal kohustust oma tahteavaldusi kellelegi põhjendada. Vastustajal ei ole õigust sekkuda kaebaja sotsiaalmajanduslikest ja sügavast liikumispuudest tulenevatesse isikliku igapäevaelu reguleerivatesse valikutesse, otsustesse ja tahteavaldustesse. Viimati mainitud tegevusega ületab Eesti Kultuurkapital endale seadustega usaldatud ja volitatud õiguslikke piire ning tegutseb ebaseaduslikult. Samuti diskrimineerib Kultuurkapital sellega kaebajat tema sotsiaalmajanduslikust seisundist ja puudest tulenevalt, kuna just see ongi stipendiumi õe pangakontole kandmise põhjenduseks.
1.2.Kultuurkapital eirab raha jagamise üldkorras paika pandud reeglitikku ja tõlgendab valesti selle punkti 5.5.1 väites, et see keelab toetuse ülekandmise keelegi teise kui kaebaja pangakontole. Nimetatud punkt ei käsitle seda, millisele pangakontole tuleb taotlejale loominguline stipendium kanda. Seejuures laseb Kultuurkapitali iseteenindus taotlejal ise määrata, millisele pangakontole ta stipendiumi või toetuse kandmist soovib. Kultuurkapital on ka varem stipendiume ja toetuse kaebaja õe pangakontole kandnud ja seejuures ei saanud toetuse kaebaja õe pangakontole kandmine olla ekslik, kuna kaebaja taotleski toetuse õe pangakontole kandmist. Riigi poolt määratud summade tahteavalduse alusel kolmanda isiku pangakontole kandmine on ka tavapärane praktika. Kultuurkapitalil on ainult õigus hiljem kontrollida seda, kas stipendiumitaotleja on saadud summat kasutanud sihtotstarbeliselt.
2.Loometöötoetuse andmata jätmine seetõttu, et kaebaja soovis selle kandmist oma õe pangakontole, on õigusvastane. Taotlus vastas vastustaja raha jagamise reeglitele. Samuti ei vastanud vastustaja kaebaja mitmetele päringutele ega teavitanud teda 11.03.2021 otsusest loometöötoetuse eraldamata jätmise kohta rohkem kui kahe kuu jooksul. Kaebaja sai loometöötoetuse taotluse rahuldamata jätmisest teada alles kohtu vahendusel. Vastustaja sellise tegevuse tõttu ei olnud kaebajal ka võimalust vastustaja enda reeglite kohaselt otsust 10 päeva jooksul vaidlustada, mis on oluline menetlusnõuete rikkumine. Vastustaja diskrimineerib kaebajat tema sotsiaalmajandusliku seisu ja puude tõttu. Otsuses puuduvad sisulised põhjendused.
3.Vastustaja 17.06.2021 otsus jätta kaebajale loominguline stipendium määramata seetõttu, et kaebaja soovib stipendiumi kandmist kellegi teise pangakontole, on õigusvastane. Taotlus vastas vastustaja raha jagamise reeglitele Kaebajale teatati pangakontot puudutavast puudusest 08.06.2021 ja kaebaja vastas samal päeval. Kui esitatud dokumendid ei vastanud nõuetele, oleks pidanud kaebajat sellest teavitama ja kaebajal oli õigus puuduseid kuni 18.06.2021 kõrvaldada. Ometi tegi vastustaja otsuse 17.06.2021. Vastustaja diskrimineerib kaebajat tema sotsiaalmajandusliku seisu ja puude tõttu. Otsuses puuduvad sisulised põhjendused. 2(10)
4.Kaebajale on tekkinud mittevaraline kahju 500 eurot seetõttu, et vastustaja ei ole seniajani välja maksnud määratud loomingulist stipendiumi ja 500 eurot mittevaralist kahju sellega, et vastustaja ei rahuldanud 17.06.2021 otsusega loomingulise stipendiumi taotlust. Kultuurkapital põhjustas oma ebaseadusliku tegevusega ja otsitud põhjustega kaebajale sügavaid hingelisi üleelamisi, ärevushäireid ja unehäireid, mille tõttu langes oluliselt kaebaja igapäevane hakkamasaamine. Vastustaja ründas alusetult, pahauskselt, pahatahtlikult ja meelevaldselt kaebaja eraelu, sest vastustajal puuduvad seadusest tulenevad volitused ja õigused kaebajale ette kirjutada, kuidas kaebaja peab reguleerima oma igapäevasuhteid teiste inimestega ja kuidas kaebaja peab oma majanduslikke otsuseid tegema. Samuti tekitas vastustaja kaebajale sügavaid hingelisi üleelamisi ja pikaajalise terviserikke: unehäireid, meeleolu langust, ärevushoogusid. Ebaseaduslike juriidiliste sekelduste tõttu ja seetõttu, et kaebaja teadis, et stipendium on tulemas ja arvestas sellega oma kunstialase tegevuse teostamisel on kaebajal olnud pikka aega ebastabiilsus ja hirm tuleviku ees. Vastustaja tegevuse tõttu oli kaebaja sunnitud pöörduma psühhiaatri poole.
4.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata:
1.Vastustaja otsuste vaidlustamisel saab tugineda üksnes menetluslikele puudujääkidele. Selliseid menetluslikke puudujääke, mis saaksid kaasa tuua teistsuguse otsuse tegemise, ei esine.
2.Kultuurkapitali raha jagamise üldkorra p 5.5.1 kohaselt maksab Kultuurkapital raha välja eralduse saajale kümne tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest.
2.1.Kuna raha eraldamine toimub riigieelarve vahenditest, peab raha jagamine olema läbipaistev ning eesmärgipärane. Raha eraldajal on muuhulgas õigus kehtestada tingimusi tagamaks, et eraldatav raha läheb eesmärgipärasesse kasutusse ning et eraldatud vahendid antakse isikule, kellele vastavad vahendid on taotletud ja taotluses toodud eesmärgil määratud. Kuivõrd loomingulise stipendiumi ja loometöötoetuse eraldamisel taotleja aruandekohustus puudub, tuleb vastustajal oma kontrollikohustus avaliku raha jagamisel tagada muul moel. Seetõttu on ka kehtestatud raha jagamisele tingimus, et raha makstakse eralduse saajale. Asjaolu, et kõnealuses nõudes ei ole eraldi märgitud, et raha makstakse eralduse saaja pangakontole, ei muuda nõude sisu ja eesmärki ega võimalda tingimust mõistlikult tõlgendada selliselt, et eralduse saajale eraldatav raha makstakse kolmandale isikule. Neid põhimõtteid on kaebajale korduvalt selgitatud. Vastustaja on teinud ühel korral ekslikult makse kaebaja õe kontole, kuid kaebajal ei ole õigust sellise eksimuse kordamist nõuda. Vastustaja on varasemalt eraldanud kaebajale nii loometöötoetuse kui ka neljal korral loomingulise stipendiumi, mis on, arvates välja veel maksmata stipendiumi ja ühel korral ekslikult kaebaja õe pangakontole makstud stipendiumi, makstud kaebaja pangakontole. Ka vastustaja infosüsteemis olev väli täiendava pangakonto lisamiseks on selleks, et lisada saaks eralduse saaja täiendava konto, mitte aga kolmanda isiku konto.
2.2.Kõnealune nõue ei riku kaebaja õigusi ega mõjuta tema toimetulekut puude tõttu. Kaebajal on pangakonto ning vastustajale teadaolevalt (kaebaja saadetud e-kirjast tulenevalt) saab kaebaja õde teha ka selle kontoga kõiki vajalikke toiminguid. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas tema toimetulek puude tõttu väheneks, kui stipendium makstaks kaebaja enda kontole.
2.3.Kaebusest ei ole arusaadav, millisel põhjusel peaks üldkord võimaldama raha väljamaksmist kolmandale isikule, mitte eralduse saajale. Läbipaistvuse ja seaduslikkuse põhimõttega ei oleks kooskõlas näiteks raha kandmine kolmanda isiku pangakontole, ei toetuse saajal oleks võimalik vältida vastava summa arvelt kohustuste sundtäitmist või hoiduda kohustustest kõrvale või teatud hüvede saamiseks oma sissetulekuid väiksemana näidata.
2.4.Stipendiumi väljamaksmiseks tuleb vastustaja ja kaebaja vahel sõlmida ka leping, mistõttu ei teki pelgalt stipendiumi määramise otsusest vastustajale kohustust toetus ka välja maksta.
3.Vastustaja eksis küll 11.03.2021 otsusega loometöötoetuse eraldamata jätmisel kaebaja teavitamise tähtaegadega, kuid sellest ei saanud tekkida kaebajale õigustatud ootust toetuse väljamaksmiseks. Ekspertide kaalutlusotsuse kohaselt ei leidnud kaebaja taotlus konkurentsis piisavalt toetust. Kuna kaebajal tekib õigus eralduse väljamaksmisele alles vastustajaga lepingu sõlmimisel, siis ei saanud kaebajal tekkida enne konkreetse otsuse kättesaamist ning ammugi mitte enne lepingu all3(10)
kirjastamist õiguspärast ootust loometöö toetuse väljamaksmise või selle suuruse osas. Vastustajal on loometöötoetuse eraldamisel suur kaalutlusõigus ega ole teinud kaalutlus- ja vormivigu, mis oleks võinud mõjutada asja otsustamist.
4.Kaebaja esitas 19.05.2021 taotluses oma õe pangakonto andmed ja vastustaja andmis kaebajale võimaluse taotlust oma enda pangakonto andmetega täiendada. Kaebaja taotlust enda pangakonto andmetega ei täiendanud, vaid esitas vastustaja selgitusele 08.06.2021 vastuseks dokumendi, milles jäi resoluutselt selle juurde, et vastustaja peab kaebaja loometööks taotletava stipendiumi maksma kaebaja õe pangakontole. Vastustaja võimaldas kaebajal taotluse puuduse kõrvaldada ja kuna kaebaja jäi endale kindlaks, ei olnud kaebaja 19.05.2021 taotlust võimalik rahuldada, kuna see ei vastanud raha jagamise üldkorra punktile 5.5.1. Isegi, kui kaebaja 19.05.2021 taotluse menetlemisel oleks Kultuurkapital teinud mingeid menetluslikke vigu, ei oleks need saanud kaasa tuua teistsuguse otsuse tegemist.
5.Kultuurkapital ei nõustu ka kaebaja väitega, et Kultuurkapital kohtleb teda ebavõrdselt tema sotsiaalmajanduslike ja sügavast liikumispuude astmest tulenevate valikute, otsuste ja tahteavalduste tõttu. Kaebusest ei nähtu, et kaebajast näiteks paremas majanduslikus olukorras olevatele või parema haridustasemega taotlejatele või mingil muul alusel kaebajast erinevas sotsiaalmajanduslikus seisundis olevatele taotlejatele võimaldataks toetuse/stipendiumi kandmist kolmanda isiku kontole. Kultuurkapital kinnitab, et kohtleb kaebajat võrdselt kõigi teiste taotlejatega.
6.Kaebaja mittevaralise kahju nõue on alusetu. Kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud, sest vastustaja tegevus on olnud õiguspärane. Kaebaja väited temale raskete hingeliste üleelamiste, ärevushäirete, unehäirete jm tervisekahjustuste tekkimise kohta on paljasõnalised. Samuti ei ole väited tervisekahju tekkimise kohta ka eluliselt usutavad, kuivõrd kaebajal ei saanud raha eraldamise osas olla õiguspärast ootust, valdav osa kaebaja poolt Kultuurkapitalile esitatud taotlustest on jäetud ka eelnevalt rahuldamata ning kaebajale ei ole ka vastustaja tegevuse käigus põhjustatud selliseid üleelamisi, alandamist, au ja väärikuse teotamist või muud isiklike õiguste rikkumist, mis saaks olemuslikult kaasa kirjeldatud tervisekahju tekkimise. Seetõttu puuduks vastustaja tegevuse ja väidetava kahju vahel ka põhjuslik seos. Kaebajal on olnud võimalik esitada isikliku arvelduskonto andmed ja sellega kahju tekkimist ära hoida. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis praeguses olukorras õigustaks mittevaralise kahju hüvitamist rahas.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus lahendab kaebaja menetluslikud taotlused ja vastuväited (I); käsitleb siis järjekorras 18.03.2021 keelduvat toimingut (II), 11.03.2021 otsust (III) ja 17.06.2021 otsust (IV) ning kahjunõuet (V). Seejärel teeb kohus otsusest kokkuvõtte (VI). I
6.Kaebaja on esitanud kohtule vastuväite kohtu tegevusele seoses korduvalt kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmisele. Asja kronoloogiast nähtub, et: - kaebaja esitas riigi õigusabi taotluse haldusasjas nr 3-21-1626 (liidetud käesoleva asjaga, 17.06.2021 otsuse tühistamise nõue), mille halduskohus jättis 07.09.2021 määrusega rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohus 07.10.2021 määrusega muutmata; - kohus jättis 09.09.2021 määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2021 määrusega jäeti määrus selles osas muutmata; - kaebaja esitas 15.11.2021 riigi õigusabi taotluse, mille kohus jättis rahuldamata. Samasse määrusesse on märgitud ka vaidlustamisviide. Riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmisele saab esitada määruskaebuse. Kohus on seda kaebajale selgitanud ning kaebaja on seda õigus ka kahel korral kasutanud. Kui kaebaja ei kasuta määruskaebeõigust, ei saa kaebaja samas küsimuses esitada ka vastuväidet. Siiani puuduvad ka asjaolud, mis kinnitaksid vajadust anda kaebajale riigi õigusabi. Ka kaebuse rahuldamata jätmine ei kinnita vaja4(10)
dust riigi õigusabi järele. Asja lahendamine sõltub määravast osast sellest, kas vaidlustatud haldusaktid ja toimingud on õiguspärased; mitte sellest, kas kaebajal on asjas esindaja. Kuna kaebaja on esitanud korduva riigi õigusabi taotluse, mille asjaolud ei ole muutunud, jätab kohus taotluse HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata.
7.Kohus võib HKMS § 50 lg 2 alusel trahvida menetlusosalist, kes esitab kohtule teadvalt või raskest hooletusest faktiväite, mis ei ole tõene. Tegemist on normiga, mis tagab menetlusökonoomiat ja mille kohaldamine on kohtu kaalutlusotsus. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda menetluslikes küsimustes teise menetlusosalise trahvimist, kuna see ei aita edendada kaebaja õiguseid. Halduskohtumenetluse üks põhimõtteid on, et kohtusse ei saa pöörduda vaid teise isiku karistamiseks või talle kohustuste või keeldude seadmiseks või õiguste äravõtmiseks, kui sellega ei kaasne kaebaja õigusliku seisundi paranemine. Trahvimine asjas ei anna kaebajale õiguslikku eelist, mistõttu jätab kohus taotluse rahuldamata ilma sisulist trahvimisvajadust kontrollimata.
8.Kaebaja on kummaski algses kaebuses nii asjas nr 3-21-1228 kui ka 3-21-1626 nõustunud asja läbi vaatamisega kirjalikus menetluses. Menetlusosaline võib nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses tagasi võtta üksnes menetlusolukorra olulisel muutumisel (HKMS § 131 lg 2 teine lause). Kaebaja taotlust istungi korraldamiseks saab siduda kaebaja taotlustega tõendite kogumiseks, s.o tõendamaks, kas vastustaja üldse menetles kaebaja 19.05.2021 taotlust loomingulise stipendiumi saamiseks ning kuulamaks üle raviarst kaebaja terviseseisundi osas. Kohus jätab tõendite kogumise taotlused rahuldamata, mistõttu ei ole muutunud ka menetluslik olukord ja puudub vajadus istungi pidamiseks: - Kaebaja taotlus jäeti 17.06.2021 otsusega (vt osa IV) menetlemata, kuna taotluses olid puudused. Sisuliselt saab seda käsitleda läbi vaatamata jätmisena. Kuivõrd taotlus ei vastanud vastustaja hinnangul nõuetele, ei vaadatud seda ka sisuliselt läbi. Menetluse lõpptulemuseks on 17.06.2021 otsus. Olukorras, kus on olemas lõplik dokument kaebaja taotluse kohta, puudub vajadus tunnistajate ütlustega veelkord tõendada, kas taotlus on lahendatud ja menetlus läbi viidud või mitte. Kohtuliku kontrolli esemeks on 17.06.2021 otsus, mille olemasolu ei ole vaja tunnistajate tõenditega tõendada. - Kohus leiab, et kaebaja terviseseisundit ei ole asjas vaja täiendavalt lisaks kaebaja esitatule tõendada. Asjas on esmalt küsimuse all, kas on olemas õigusvastane tegevus, mis saaks üldse tingida kahju hüvitamise. Kuivõrd kohtul on kujunenud veendumus (vt otsuse järgmised osad), et puudub õigusvastane tegevus, mida kinnitavad ka ringkonnakohtu 07.10.2021 ja 11.10.2021 määrused, puudub ka vajadus kaebaja terviseseisundi täiendavaks tõendamiseks (HKMS § 62 lg 2).
9.Seadusest ei tulene nõudeid menetlusdokumentide kirjasuurusele (vt HKMS § 52 ning TsMS §-d 334-337, 339 ja 340). Selline kirjasuurus on ettenähtud üksnes maa- haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra1 §-s 14 kohtudokumentide kohta, kuid see ei kohaldu õigusemõistmise sisulisele tegevusele. Kuivõrd kaebaja on edastanud oma dokumendid elektrooniliselt ja saanud ka kohtult dokumente elektrooniliselt, on kaebajal eelduslikult ka võimalus tutvuda elektrooniliste dokumentidega arvuti vahendusel ning vajadusel kirja väiksuse korral vaadet suurendada. Olukorras, kus kirjasuurus asja menetlemist ei takista, ei ole ka selliste taotluste esitamine heauskne. II
10.Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja taotlus loomingulise stipendiumi saamiseks rahuldati Jõgeva ekspertgrupi otsusega ja kaebajale määrati stipendium suurusega 180 eurot (3-21-1228, dtl 156 jj, dtl
https://www.riigiteataja.ee/akt/116122021021
5(10)
160 ja 168, taotlus nr M04-101/0061 järjekohaga 6). Küll aga ei ole raha kaebajale väljamaksmise toimingut tehtud, kuna kaebaja ei esitanud enda, vaid teisele isikule kuuluva arvelduskonto numbri. Vastustaja tegevuse eesmärk on eesti kultuuri toetamine rahaliste vahendite sihtotstarbelise jagamise kaudu (KultKS § 1 lg 1). Sihtotstarve tähendab eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt kindlat või määratud otstarvet2. Jõgevamaa ekspertgrupi raha jagamise korra p 3.1.1. kohaselt eraldatakse loomingulisi stipendiume füüsilistele isikutele loometööle pühendumise eesmärgil (haldusakti andmise ajal kehtinud redaktsioon – 31.01.2022 vastuse lisa 1). Vastustaja raha jagamise üldkorra p 5.5.1. kohaselt maksab vastustaja raha välja eralduse saajale3. Nimetatud sätetest koostoimes tuleneb, et saadud toetust või stipendiumi tuleb kasutada vastavalt selle eesmärgile. Stipendiumiga ei ole ettenähtud peale taotleja muu isiku toetamist. Isiku loometööd ei toetata sisuliselt olukorras, kus stipendium makstakse mistahes muu isiku kontole, mh heategevuseks vms. Selline toetus ei toeta konkreetselt kaebaja loometööle pühendumist. Loometööle pühendumise stipendiumi eesmärgiks tuleb ka pidada loome-isiku rahalist toetamist, mitte nt moraalse rahulolu saavutamist, et on olnud võimalik soovitud heategevust, maailmavaadet või muud kõrvalist isikut toetada. Kui stipendium on makstud muu isiku kontole, on üksnes sellel muul isikul nõudeõigus panga vastu pangakontole laekunud raha väljamaksmiseks. Vastustajalt ei saa ka mõistlikult eeldada kontrollimist, kas kaebajal on mingil õiguslikul alusel nõudeõigus muu kolmanda isiku vastu. Kuigi kaebaja võib oma pangakontole laekunud stipendiumit hiljem kasutada määratlemata kulutusteks, peab vastustajal olema siiski võimalik veenduda, et stipendium laekub kaebaja vara sekka. Stipendium, mis ei laeku kaebaja vara sekka, ei saa ka kaebaja loometööle pühendumise eesmärki toetada.
11.Ka juhul, kui kaebaja pereliige hooldab faktiliselt kaebajat, ei tähenda see, et vastustaja antav stipendium tuleks kanda pereliikme pangakontole, millega see saaks osaks pereliikme varast. Ka eestkoste korral, mida kaebajale kohtule teadaolevalt määratud ei ole, peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna (perekonnaseaduse § 183 lg 3). Eeltoodu kinnitab ka, et kaebajat ei ole diskrimineeritud tema puudest tulenevalt. Kohtule ei nähtu ja kaebaja ei väida, et vastustaja kannaks puudeta isikust taotleja korral toetuse mõne muu isiku pangakontole. Puude olemasolu võib küll tähendada seda, et isiku suhtes tuleb teha kohandusi, et tal oleks võimalik teiste isikutega samaväärselt ühiskonnas osaleda. Puude olemasolul ei tähenda aga eeltoodu, et tuleks tagada stipendiumi saamise võimalus muu isiku, s.o pereliikme, muu hooldaja või sotsiaaltöötaja pangakontole. Saadav stipendium peab sõltumata sellest, millist abi kaebaja vajab, jääma kaebaja varasse. Seega tagatakse vajadusel praktikas hooldajale või eestkostjale pangakontole juurdepääs kas volikirja, kohtumääruse või seaduse alusel. Kohus märgib ka, et kaebaja on ise kinnitanud, et tema õel on juurdepääs kaebaja enda pangakontodele ning kaebaja enda pangakontodelt nähtuvad majandustehingud (kaebuse lisad 4 ja 29). Seega puudub vajadus mistahes kohanduseks vastustaja poolt.
12.Kaebajat ei ole tema sotsiaalmajanduslikust seisundist tulenevalt diskrimineeritud. Kohus saab aru, et seda kohtlemist tuleb eristada puude alusel kohtlemisest. Sotsiaalmajanduslik seisund kirjeldab üksikisiku või perekonna suhtelist asetust ühiskonnas ja on määratletud selliste teguritega nagu haridustase, amet, sissetulek, majanduslik heaolu, maja või auto omamine, vanus, rahvus, elukoht, perekonnaseis jne.
Kohtule ei ole ilmselge, milles seisneb (puudest eraldiseisvalt) sotsiaalmajanduslikust seisundist tulenev kaebaja ebavõrdne kohtlemine. Kaebaja ei ole seda ka kohtumenetluses täiendavalt selgitanud (vt 29.06.2021 määruse p 5). Kohtule ei nähtu asjast, et näiteks majanduslikult paremas seisundis, teistsuguse hariduse, rahvuse, elukoha või perekonnaseisuga vms inimestel võimaldataks stipendiumi saamist kolmanda isiku pangakontole. Samale seisukohale on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus 11.10.2021 määruse punktis 16.2. Kohus võib oletada, et mõnikord võib isik olla huvitatud toetuse või stipendiumi saamist mõne muu isiku kontole seetõttu, et tema enda kontod on tema enda vastu esitatud nõuete tõttu arestitud ja kontole laekuva summa vastu pöörataks mõni sissenõue (vt ka kaebuse lisa 31). Sotsiaalmajanduslikust seisundist tulenevaks põhjendamatuks ebavõrdseks kohtlemiseks ei saa aga lugeda olukorda, kus isikul ei võimaldata sissenõudja nõude vältimiseks sissetulekuid mujale suunata.
13.Vastustaja võimalik varasem ebaõiguse halduspraktika ei anna isikule õigust nõuda sellise halduspraktika jätkamist, kui isiku suhtes on toimitud õiguspäraselt. Seetõttu ei ole oluline, kas ja mitu korda on varem toetust makstud kaebaja õe arveldusarvele või milliseid pangakontosid on taotlust esitades infosüsteemis võimalik sisestada. Vastustaja raha jagamise korra p 5.5.1. tuleb eesmärgipäraselt tõlgendada, et raha kuulub väljamaksmisele üksnes isikule endale, s.o tema panagakontole. Sealjuures reguleerib säte ka raha väljamaksmist pärast stipendiumi andmist haldusaktiga. Haldusaktiga ei ole määratletud stipendiumi maksmise viisi. Haldusakti või ka kohtuotsuse täitmine võib osutuda võimatuks ka isikust tulenevatel põhjustel, nt kui isik keeldub esitamast nõutavaid andmeid, kuhu ülekanne teha. III
14.Kaebaja loometöötoetuse taotlus vaadati Jõgevamaa ekspertgrupi poolt 11.03.2021 sisuliselt läbi (3-21-1228, dtl 156 jj). Protokolli nr 5/2021-04M lisa 1 kohaselt jäeti kaebaja taotlus (järjekohaga 7, nr M04-101/0067 häältega 1/4 rahuldamata, kuna ekspertide kaalutlusotsuste kohaselt ei leidnud taotlus konkurentsis piisavalt toetust (3-21-1228, dtl 160 ja 168). Seega on kaebaja konkreetne taotlus sisuliselt läbi vaadatud ega ole menetluslike puuduste tõttu läbi vaatamata või menetlemata jäetud.
15.KultKS § 16 lg 6 sätestab, et (sihtkapitali) nõukogu otsuseid ei vaidlustata, välja arvatud juhud, kui on rikutud käesoleva paragrahvi 3. ja 5. lõiget. Sama paragrahvi lõiked 3 ja 5 sätestavad, et nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal viibib vähemalt viis nõukogu liiget, sealhulgas esimees või aseesimees (lg 3) ning nõukogu otsused protokollitakse ning tehakse teatavaks ühe nädala jooksul Kultuurkapitali juhatajale (lg 5). KultKS § 161 lg 2 alusel kohaldatakse ekspertgrupi töökorra kohta sama seaduse §-s 16 sihtkapitali nõukogude kohta sätestatut. Otsuste vaidlustamise kohta KultKS § 161 erisusi ette ei näe. KultKS § 1 lg 31 järgi kohaldatakse samas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades KultKS erisusi. Kohus leiab, et KultKS sätteid on võimalik tõlgendada põhiseaduskonformselt kehtivat halduspraktikat arvestades järgmiselt. KultKS § 16 lg 6 on vastu võetud koos KultKS algse redaktsiooniga 01.06.1994 ja jõustunud 01.07.1994. Sel ajal puudus Eesti õiguskorras kodifitseeritud haldusmenetluse põhimõtted ja haldusmenetlust kujundas valdavalt kohtupraktika. Sellele viitab ka asjaolu, et KultKS § 1 lg 31, mille kohaselt kohaldatakse vastustaja tegevusele haldusmenetluse seadust, jõustus alles 01.08.2002 haldusmenetluse seaduse muutmise ja rakendamise seadusega4. Vaadeldes KultKS § 16 lg 6 koosmõjus sama paragrahvi lgtega 3 ja 5, mille rikkumise korral on selgesõnaliselt vaidlustamine lubatud, ilmneb sellest, et seadusandja on pidanud võimalikuks vastustaja otsuse vaidlustamist menetluslike või vormiliste rikkumiste
https://www.riigiteataja.ee/akt/184811
7(10)
tõttu. Vastustaja tegevus stipendiumite andmisel on suures osas diskretsiooniline. See tähendab, et vastustajal on piiratud vahendite jagamisel äärmiselt lai kaalutlusõigus otsustamaks, millist kunstnikku, esinejat või sportlast toetada. Sellised sisulised kaalumisotsused ei ole objektiivselt vaidemenetluses või kohtumenetluses kontrollitavad. Riigikohus on juba 14.10.2003 otsuses nr 3-3-1-54-03, et halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Ka kehtiv HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Riigikohus on ka 09.08.2016 otsuses selgitanud, et kui võistlus toimub mh tööde kunstilise taseme alusel, võivad žüriiliikmete hinnangud sisaldada ka subjektiivseid elemente ning neid ei pruugi olla võimalik kohtumenetluses kehtivate mõõdupuude järgi põhjendada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus teleoloogilisest tõlgendusest lähtuvalt, et seadusandja on soovinud KultKS § 16 lg 6 sätestamisega välistada küll vastustaja otsuste sisulise kontrolli võimalust, kuid mitte otsuse vormi- või menetlusnõuete järgmise kontrolli. Seadusandja on küll proovinud seaduse vastuvõtmisel loetleda menetlusnõudeid, mille rikkumine peab kohus kontrollima, kuid arvestades veel väljakujunemata halduspraktikat 1994. aastal, ei ole see täiel määral õnnestunud. Selline laiendav tõlgendus on kooskõlas nii põhiseaduse § 15 lg-ga 1 kui ka kehtiva kohtupraktika ja seadusandlusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal on käesolevas asjas kaebeõigus üksnes menetlus- ja vorminõuete järgmise kontrollimise osas. Osas, milles vastustajal on kaalutlusõigus, eelkõige nõuetele vastavate taotluste seast kandidatuuride valimine, puudub kohtuliku kontrolli võimalus otsuse sisulise õigsuse üle täielikult. Kultuurkapitalil, sh selle allüksustel on väga lai kaalutlusõigus, kellele toetust anda. Kuna toetust antakse kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi toetamiseks5, ei ole sellised otsused ka objektiivselt kohtu poolt hinnatavad. Kohtumenetlus on oma olemuselt õiguslike, mitte esteetiliste vaidluste lahendamise foorum. Arvestades ka konkreetse hinnangulise otsuse õigusliku regulatsiooni hõredust, hindamist spetsiifiliste õigusväliste teadmiste, mitte õiguslike kriteeriumide alusel ning seda, et üksikisikul puudub subjektiivne õigus saada Kultuurkapitalilt toetust, vaid toetust antakse avaliku huvi edendamiseks, puudub kohtul asja olemusest tulenevalt võimalus sisulist hindamist kontrollida (vt Riigikohtu otsuse nr 3-20-1198 p 14). Kaebaja taotlust ei ole jäetud läbi vaatamata, vaid seda on sisuliselt hinnatud ja otsustatud jätte rahuldamata, mis viitab menetluslike puuduste puudumisele. Küsimus sellest, kas toetus tulnuks Eesti kultuuri säilitamiseks ja edasiarendamiseks anda ühele või teisele loomeinimesele, ei ole enam õiguslik, vaid esteetiline ja otstarbekuse küsimus, kuhu kohus ei sekku. Eeltoodust puudub ka vajadus põhjenduste järele, miks kaebaja kandidatuur ei osutunud valituks.
16.Kohus hindab 11.03.2021 haldusakti selle andmise aja seisuga. Asjas ei ole vaidluse all, et sellel kuupäeval selline otsus tehti. Otsusest teavitamisega viivitamine ei mõjuta otsuse õiguspärasust ega tingi kaebaja taotluse rahuldamist. Haldusakti andmise või kättetoimetamisega viivitamine toob õiguslikke tagajärgi üksnes erandlikel juhtudel, kui seda sätestab seadus. Näiteks sätestab MKS § 98 maksusumma määramise aegumistähtaja ning KonkS § 27 lg 5, et koondumine on lubatud, kui Konkurentsiamet ei ole ühtegi otsust teinud. Tegemist on erandliku regulatsiooniga ning analoogset eran5
Jõgeva ekspertgrupi tegevuse eesmärgid on sisult samasugused: https://www.kulka.ee/ekspertgrupid/jogevamaa/raha-jagamise-kord p 2.1
8(10)
dit ei näe ette ka KultKS. Kohtule ei nähtu ka otsusega teavitamise viivitamise osas kaebaja mistahes ebavõrdset kohtlemist tema sotsiaalmajandusliku seisundi või puude tõttu. Otsusest teadasaamisest viivitus ei ole tinginud ka viivitust kaebemenetluse alustamisel, kuivõrd kaebaja on mõlemad 11.03.2021 otsused vaidlustanud samas kaebuses (vt kohtuotsuse osad II ja III) ning konkreetse asja asjaolusid arvestades ei oleks ka kohtueelne vaidlustamine toonud kaasa teistsugust tulemust (vt eelmine punkt). IV
17.Kaebaja esitas 19.05.2021 Jõgevamaa ekspertgrupile loomingulise stipendiumi taotluse maalikunsti valdkonnas (haldusasjas nr 3-21-1626, kaebuse lisa 1). Kaebaja taotluses toodud pangakonto number (lõpuga 431), kuulub kaebaja õele (3-21-1626, dtl 257) Kaebajale anti puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg, s.o oma pangakonto andmete esitamiseks (lisa 2). Vastustaja tugines Kultuurkapitali raha jagamise üldkorra p-le 5.5.1, mis sätestab, et Kultuurkapital maksab otsusega määratud raha eralduse saajale välja kümne tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest, kui lepingus, käesolevas korras või erikorras ei ole sätestatud teisiti. Kaebaja saatis esitatud andmed uuesti (samas). Vastustaja 08.10.2021 vastusest kaebusele haldusasjas nr 3-21-1626 nähtub, et Jõgevamaa ekspertgrupi 11.06.2021 protokolli nr 12 lisa 1 kohaselt jäeti kaebaja taotlus rahuldamata, kuna Jõgevamaa ekspertgrupp ei menetle taotlusi millele taotleja ei ole lisanud oma pangakonto andmeid (järjekohanr 11, taotlus nr M04-102/0112, dtl 233 ja 239), hääletustulemusega 1/4.
18.Kaebajale pidi olema 19.05.2021 teada, et toetuse saamiseks on nõutav tema enda panagakonto andmed (vt kohtuotsuse eelnevad osad). Kuigi kohtul ei ole värskeimat, 08.06.2021 parandatud taotlust, ei väide kumbki pool, et kaebaja ei oleks saanud vastustaja nõudest aru või oleks 08.06.2021 esitanud mõne endale kuuluva pangakonto andmed. Ka kaebaja hilisemad väited (3-21-1626 dtl 58) ja kaebus viitavad sellele, et kaebaja on jätkuvalt jäänud enda algse taotluse juurde, et toetus kantaks selle määramisel tema õe kontole. Olukorras, kus kaebaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks oli juba kord tähtaeg antud, ei tule sama puuduse kõrvaldamiseks tähtaega anda korduvalt. Kaebaja seisukohtadest ka nähtub, et ta ei pea seda nõuet õigustatuks ega soovi oma pangakonto andmeid anda. Seega ei oleks kaebajale veelkord sama puuduse kõrvaldamiseks tähtaja andmine olnud ka eesmärgipärane.
19.Haldusmenetlus isiku taotluse alusel toimub reeglina kahes etapis: - hinnatakse taotluse nõuetele vastavust, sh kontrollitakse, kas esitatud on nõutavad andmed ja dokumendid, tasutud riigilõiv, taotlus allkirjastatud vms; - kui taotlus on nõuetekohane, otsustatakse sisuliselt, kas taotlus lahendada. Käesoleval juhul leidis vastustaja, et kaebaja taotlus ei vasta nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, ei hinnatagi taotlust sisuliselt. Protokolli lisas on toodud minimaalsed põhjendused, miks taotlust ei menetletud, s.o sisuliselt läbi ei vaadatud. Arvestades konkursi alusel antavate toetuste menetlemise eripära, võibki protokollis olla kajastatud üksnes põhiline kaalutlus, mida on võimalik hiljem kohtumenetluses avada. Kohustust esitada oma pangakonto andmed, on kohus käsitlenud eelnevalt. Samuti on kohus käsitlenud kaebajat sotsiaalmajandusliku seisundi ja puude tõttu erinevalt kohtlemist, mistõttu kohus neid põhjendusi ei korda. Kohtul puudub mõistlik kahtlus, et selle otsuse, sh hääletamise teel on teinud ekspertgrupp. Ka on läbi viidud eelnev haldusmenetlus, s.o antud kaebajale võimalus puuduste kõrvaldamiseks. Puudub ka mistahes vajadus taotluse menetlemise kohta täiendavalt isikuid üle kuulata. Kohus märgib, et ka 9(10)
sisulise menetlemise korral ei ole esteetilis-kunstilistest vaidlustes vastustaja kaalutlused või muud põhjendused sisulise valiku kohta kohtulikult kontrollitavad (vt kohtuotsuse osa III). V
20.Kaebaja on esitanud kahjunõude vastustaja kahe tegevuse peale – loomingulise stipendiumi välja maksmata jätmine, mida kohus käsitles osas II; ning 17.06.2021 otsus, millega jäeti kaebaja loometöötoetuse taotlus rahuldamata, mida kohus käsitles osas IV. Kohus on eelnevalt sedastanud, et vastustaja tegevus on õiguspärane. Seega puudub kahjunõude rahuldamise esmane tingimus ehk vastustaja tegevuse õigusvastasus (RVastS § 7 lg 1). Kohus märgib, et tuleb eristada erinevaid toetuseid: - isiku põhiõiguste tagamiseks loodud toetused, nt abi saamiseks vanaduse, puude, töökaotuse või puuduse korral (PS § 28 lg 2), kus toetuse saamisest sõltub otseselt isiku elu, tervis ja igapäevane hakkama saamine; - riigi poolt vabatahtlikult antavad toetused, mille osas võib isikul olla mõistlik veendumus, et kuni ta vastab kindlaks määratud objektiivsetele nõuetele, siis ta selle toetuse ka saab (erinevad ettevõtlustoetused, ettevõtluse alustamise toetus TTTS § 19 mõttes jne); - kunstiliste ja esteetiliste hinnangute alusel antav toetus, auhind või konkursivõit, mille lõplik hinnangute õigsus ei ole kohtulikult kontrollitav (nt kes on parim kunstnik või klaverimängija). Isikul on õigustatud ootus, et riik tema esmavajadused rahuldab; ka võib olla isikul teatud määral õigustatud ootus, et kui tema taotlus vastab objektiivsetele nõuetele ning kaalutlusõigust võimaldav osa puudub, et esitatud taotlus rahuldatakse. Küll aga ei teki inimesel õigustatud ootust, et tema loomelist tööd või tegevust peetakse toetuse vääriliseks. Õigustatud ootus ei tähenda siinkohal, kas konkreetselt kaebajal ootus tekkis, vaid seda, kas ka keskmise kõrvaltvaataja pilguga nähtub, et vastustaja tegevus õigustas kaebaja poolt stipendiumi saamise ootust või lootust. Sellist tegevust või lubadust vastustaja tegevusest ei nähtu; sh on vastustaja varem jätnud kaebaja taotluseid rahuldamata. Kaebajale pidi ka vastustaja järjekindlast seisukohast, et esitada tuleb isikliku pangakonto andmed, selge olema, et talle võidakse jätta toetus andmata või välja maksmata. Seetõttu oli kaebaja arvestus, et stipendium on tulemas, alusetu. Ka mistahes pettumus haldusorgani tegevuses, sh kui see ei ole seotud otseselt inimväärikuse ja toimetule tagamiseks antavate toetustega, ei pea olema riive möönmisel rahaliselt hüvitatav. Lisaks oli kaebajal lihtne puudus kõrvaldada ning sellise puuduse kõrvaldamine ei tungi inimväärikuse ega eraelu kaitse tuuma. Kui isik taotleb avaliku võimu kandjalt riigieelarvest toetust, on tavapärane, et see kantakse isiku enda pangakontole, mitte vabalt valitud muu isiku kontole või muuks otstarbeks. Kaebaja väidetud tagajärjed ei ole proportsioonis vastustaja tegevuse, kaebajalt nõutu ega ka keskmise isiku vaatest mõistlikult ettenähtavaga. Seega ka õigusvastase tegevuse möönmisel, tuleks kahju hüvitis jätta välja mõistmata (RVastS § 13 lg 1 p-d 1, 3 ja 4). VI
21.Kohus jätab kokkuvõttes kaebuse kõigi nõuete osas rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse jõustumisel ja avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.