Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-21-2614 28. jaanuar 2022 Eesistuja Villu Kõve, liikmed Julia Laffranque, Saale Laos, Ivo Pilving ja Paavo Randma Pädeva kohtu määramine Sergei Baulini riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Tallinna Halduskohtu 3. detsembri 2021. a määrus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Lõpetada asjas menetlus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla kinnipeetav Sergei Baulin (avaldaja) esitas 21. septembril 2021 Harju Maakohtule riigi õigusabi taotluse. Avaldaja märkis taotletava õigusabi liigina isiku esindamise tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning selgitas, et talle tekitati läbiotsimisel vara järelevalveta jätmisega varalist kahju. Avaldaja viitas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dele 91 ja 92, korrakaitseseaduse (KorS) § 50 lg-le 5 ning avaliku teenistuse seaduse § 74 lg-tele 2 ja 4. Taotlus registreeriti tsiviilasjana nr 2-21-14832.
2.Harju Maakohus jättis 1. oktoobri 2021. a määrusega taotluse käiguta, paludes avaldajal probleemi ja oma eesmärki täpsemalt kirjeldada.
3.11. oktoobril 2021 saatis avaldaja kohtule venekeelse vastuse. Seejärel jättis Harju Maakohus
oktoobri 2021. a määrusega taotluse uuesti käiguta. Maakohus soovis, et avaldaja esitaks seisukohad eesti keeles, märgiks taotletava riigi õigusabi liigi, kirjeldaks tsiviilõiguslikku probleemi, mille lahendamiseks ta soovib esindajat, selgitaks, millise nõude ja kelle vastu ta soovib esitada, põhjendaks, miks on riigi õigusabi saamine tema õiguste kaitseks vajalik, ning märgiks talle asjast tuleneva võimaliku kasu.
4.10. novembri 2021. a vastuses selgitas avaldaja, et ta soovib riigi õigusabi enda esindamiseks tsiviilasjas kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. Ta kavatseb esitada hagi varalise kahju hüvitamiseks politseiametnike vastu, kes jätsid avaldaja kinnipidamise järel tema valduse valveta, mistõttu varastati talle kuuluvad esemed.
5.Harju Maakohus edastas 11. novembri 2021. a määrusega riigi õigusabi taotluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 65 esimese lause ja § 75 lg 2 ning riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 7 alusel Tallinna Halduskohtule. Maakohus leidis, et 10. novembri 2021. a avaldus on
3-21-2614 uus riigi õigusabi taotlus, mille kohaselt soovib avaldaja esitada nõude Politsei- ja Piirivalveameti vastu. Seega soovib isik riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses. Tegemist on avalik-õiguslikust suhtest tekkinud nõudega, mis tuleb esitada halduskohtule.
6.Tallinna Halduskohus registreeris avaldaja riigi õigusabi taotluse haldusasjana nr 3-21-2614. Halduskohus jättis taotluse 15. novembri 2021. a määrusega käiguta, et avaldaja kirjeldaks
11.oktoobri 2021. a vastuses esitatud asjaolusid eesti keeles ning teataks, kas ta soovib riigi õigusabi korras esindaja määramist selleks, et esitada riigi vastu nõue süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks seoses tema vahistamise ja valduse valveta jätmisega, mille tulemusel toimus vargus. Varguse kohta alustati tema avalduse alusel 2018. aastal kriminaalasja nr 18730000221 menetlust. Kui see on nii, siis edastas Harju Maakohus riigi õigusabi taotluse Tallinna Halduskohtule ekslikult ning halduskohus peab pöörduma pädeva kohtu määramiseks Riigikohtusse. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõue lahendatakse süüteomenetluse raames ning niisugust otsustust saab vaidlustada Riigiprokuratuuris ja maakohtus vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusele (SKHS). Teisalt tuleks riigi õigusabi taotlus jätta eduväljavaadete puudumise tõttu rahuldamata, sest maakohus jättis kriminaalasjas nr 1-18-4320 tehtud otsusega avaldajale süüteomenetluses tekitatud varalise kahju hüvitamata ning see otsus on jõustunud.
7.Avaldaja teatas 23. novembri 2021. a vastuses, et ta soovib kriminaalasja nr 18730000221 menetluse taasalustamist KrMS § 2001 lg 2 alusel. Politsei ei täitnud KorS § 50 lg-s 5 sätestatud kohustust tagada pärast valdusesse sisenemist valduse valve. Seetõttu taotleb ta esindaja määramist, samuti õigusabi kohtule õigusdokumendi koostamiseks ja tõlkimiseks.
8.Tallinna Halduskohus tagastas 3. detsembri 2021. a määrusega riigi õigusabi taotluse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu ja edastas selle halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 3 alusel pädeva kohtu määramiseks Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule. Halduskohus leidis avaldaja seisukohti kogumis hinnates, et isik soovib riigi õigusabi määramist selleks, et esitada riigi vastu nõue süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks seoses tema vahistamise ja tema vara valveta jätmisega, mille tulemusena toimus vargus. Samuti soovib isik õigusabi selleks, et taotleda tema avalduse alusel sama sündmuse kohta alustatud kriminaalasja nr 18730000221 menetluse uuendamist.
9.Halduskohtu hinnangul edastas maakohus avaldaja taotluse halduskohtule ekslikult. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse järgi saab süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõuete kohta tehtud otsustusi vaidlustada Riigiprokuratuuris ja maakohtus (SKHS §-d 14-17). Avaldaja on kriminaalasjas nr 18730000221 kannatanu. Kriminaalmenetluses otsustab kannatanule riigi õigusabi osutamise asja menetlev kohus või kriminaalasja kohtueelses menetluses maakohus, kelle pädevuses oleks kriminaalasja menetleda (RÕS § 10 lg 5). Seega esitas avaldaja riigi õigusabi taotluse pädevale kohtule, s.o Harju Maakohtule. Halduskohus ei saa tulenevalt HKMS § 121 lg-st 3 sama taotlust uuesti maakohtule edastada.
ERIKOGU SEISUKOHT
10.Erikogu hinnangul leidsid kohtud põhjendatult, et avaldaja taotlusi ei saa lahendada tsiviil- ega halduskohtumenetluse korras.
11.Halduskohus järeldas riigi õigusabi taotluse ning avaldaja 10. ja 23. novembri 2021. a vastuste põhjal õigesti, et isik soovib riigi õigusabi selleks, et esitada Politsei- ja Piirivalveameti vastu kahju hüvitamise nõue läbiotsimisel vara valveta jätmise tõttu, aga ka põhjusel, et taotleda kohtult kriminaalasja nr 18730000221 menetluse uuendamist.
2(3)
3-21-2614
12.Erikogu nõustub halduskohtuga, et kirjeldatud asjaoludel esitatavat kahju hüvitamise nõuet tuleb käsitada süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudena. Läbiotsimine (KrMS § 91) on kriminaalmenetluse toiming, millega tekitatud kahju hüvitamine otsustatakse SKHS § 1 lg 1 kohaselt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses ette nähtud alustel ja korras (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 8. detsembri 2017. a määrus nr 3-16-2024/30, p 13). Avaldaja viited korrakaitseseadusele ja avaliku teenistuse seadusele ei puutu asjasse, sest läbiotsimist tehti kriminaalasja menetluse raames. Kriminaalasja menetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus esitatakse prokuratuurile või süüteoasju lahendavale kohtule (SKHS § 14 lg 2 ja §-d 18-21). Järelikult ei kuulu läbiotsimisega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamine halduskohtu pädevusse, kuivõrd seaduses on sellise nõude lahendamiseks ette nähtud erikord (HKMS § 4 lg 1).
13.Avaldaja pole märkinud, et ta sooviks esitada kahju hüvitamise nõude nende isikute vastu, kes väidetava varguse toime panid. Läbiotsimist teinud politseiametnike vastu suunatud kahju hüvitamise nõuet ei oleks maakohus pädev lahendama, sest SKHS § 2 lg 3 ja riigivastutuse seaduse § 12 lg 2 kohaselt loetakse menetleja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju menetleja tekitatud kahjuks ning selline füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta (vrd nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. detsembri 2021. a määrus nr 2-21-6284/36, p 11.3). Seetõttu ei saa praeguses asjas esitatud riigi õigusabi taotlust lahendada ka tsiviilkohtumenetluses.
14.Lisaks soovib avaldaja 23. novembri 2021. a vastuse kohaselt riigi õigusabi selleks, et esitada kohtule taotlus kriminaalasja nr 18730000221 menetluse uuendamiseks. Kuna aga KrMS § 2001 lg 2 ja § 193 järgi saavad kriminaalmenetluse uuendamise otsustada uurimisasutus ja prokuratuur, pole selle küsimuse otsustamine ühegi kohtu pädevuses.
15.HKMS § 121 lg 3 kohaselt määrab Riigikohus vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu TsMS §-s 711 sätestatud korras. TsMS § 711 lg 3 näeb ette, et pädeva kohtu määramisel tühistab Riigikohtu erikogu kohtu määruse, milles pädevaks tunnistatud kohus leidis, et asi ei kuulu tema pädevusse, ja saadab asja lahendamiseks tühistatud määruse teinud kohtule. Praeguses asjas esitatud riigi õigusabi taotlust ei saa lahendada ei tsiviil- ega halduskohtumenetluses. Seetõttu ei tühista erikogu kummagi kohtu määrust, vaid lõpetab TsMS § 711 lg 5 alusel menetluse.
16.Ehkki maakohtu tsiviilasju lahendav kohtunik oleks pidanud käesoleva määruse p-s 12 märgitud põhjustel kaaluma, kas tegemist võib olla süüteoasju lahendava kohtuniku pädevusse kuuluva asjaga, ei pea erikogu praeguses asjas põhjendatuks saata riigi õigusabi taotlust lahendamiseks samale maakohtule kui süüteoasjade lahendamiseks pädevale kohtule. Nimelt nähtub kohtute infosüsteemist, et Harju Maakohus jättis kriminaalasjas nr 1-18-4320 samal õiguslikul alusel esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamata ning see otsustus on jõustunud. Halduskohus tõdes
15.novembri 2021. a määruses põhjendatult, et eelnevast lähtudes puuduvad riigi õigusabi taotlusel vastavas osas eduväljavaated ning taotlus tuleks jätta rahuldamata (RÕS § 7 lg 1 p 5). Kriminaalmenetluse uuendamine pole aga kohtu, vaid uurimisasutuse ja prokuratuuri pädevuses. Avaldaja ei ole kohtutele esitatud vastustes väitnud, et ta taotleb riigi õigusabi mõne Riigiprokuratuuri otsustuse vaidlustamiseks, milleks tuleks KrMS § 208 kohaselt esitada kaebus ringkonnakohtule. Pealegi nähtub kohtute infosüsteemist, täpsemalt kriminaalasja nr 1-21-4649 materjalidest, et prokuratuur on avaldaja kriminaalmenetluse uuendamise taotlusi korduvalt lahendanud, jätnud menetluse aga kriminaalmenetluse seadusliku aluse puudumisele viidates uuendamata. (allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.