lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-150/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 26.01.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-150/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.01.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1666
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1, 3Esialgne õiguskaitseHMS § 20 lg 1, 2Haldusmenetluse keelVangS § 11 lg 8Ülerahvastatuse keeldHKMS § 110 lg 1Menetlusabi andmineHKMS § 116 lg 1Menetlusabi taotluse lahendamineHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 251 lg 1Esialgse õiguskaitse abinõudHKMS § 41 lg 1Vaidluse ese

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-150

Määruse kuupäev

26. jaanuar 2022

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

Arseni Jakovlevi kaebus Viru Vangla vastu koos esialgse õiguskaitse taotlusega

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta Arseni Jakovlevi riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus läbi vaatamata.
3.Vabastada Arseni Jakovlev riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
4.Jätta Arseni Jakovlevi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määruse tõlge toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 43Korduv kaebus
HKMS § 47Kohtueelne menetlus
KeeleS § 12 lg 1
RVastS § 11 lg 3Tagajärgede kõrvaldamine
RVastS § 18 lg 1Taotluse läbivaatamine
1.
Tartu Halduskohtusse saabus 20.01.2022 Viru Vangla kinnipeetava Arseni Jakovlevi kaebus koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kaebuses märgitakse, et „ 7.12.2021 esitas kaebaja vanglale kahjunõude nr 6-16/290-1, milles ta nõudis hüvitada materiaalne kahju seoses sellega, et vangla lõhkus ära tema televiisori. Kahjunõue oli koostatud eesti ja vene keeles. Vangla vastas kirjaga nr 6-16/290-2. Esialgset õiguskaitset on tal vaja selleks, et saada võimalus saada kohtueelse menetluse käigus kompensatsiooni. Sest kui ta ei saa kompensatsiooni, ei saa ta osta televiisorit ja on sunnitud kogema ebamugavusi kuni kohtu otsuseni kompensatsiooni nõudes, mida võib oodata aasta või kaks. Seda on võimalik vältida. Samuti see, et mida põhimõtteliselt peab lahendama vangla kohtueelses menetluses, langeb lõpuks kohtu õlgadele. Miks peab vanglal olema õigus teostada õigusvastast praktikat, mille tulemuseks on kohtute ülekoormatus. Seda on võimalik vältida ja seda on võimalik lõpetada, kohustades vanglat täitma seadusi ja oma otseseid kohustusi. HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel palub ta kohtul kohustada vanglat võtma kahjunõue nr 6-16/290-1 läbivaatamisele. Kaebaja soovib enda riigilõivust vabastamist jj“..

Kohus palus 21.01.2022 kohtunõudes Viru Vanglal teatada, kas kaebaja on esitanud vanglale

3-22-150 kahju hüvitamise taotluse seoses kaebuse asjaoludega ning esitada hiljemalt 25.01.2022 seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas.

3.Vastusena Tartu Halduskohtu 21.01.2022 kohtunõudele teatas Viru Vangla 25.01.2022, et Arseni Jakovlev esitas Viru Vanglale võõrkeelse kahjunõude, mille vangla registreeris dokumendihaldussüsteemis 07.12.2021 numbriga 6-16/290-1. Vastuskirjaga nr 6-16/290-2 andis vangla kinnipeetavale tähtaja eestikeelse kahjunõude esitamiseks. 14.01.2022 esitas kinnipeetav võõrkeelse dokumendi, milles põhjendas, et ei ole võimeline eesti keeles kahjunõuet esitama. Käesoleval hetkel vangla tegeleb kahjunõude menetlemisega ja selgitab välja kahjunõudega seotud asjaolud. 25.01.2021 seisuga ei ole kahjunõue tagastatud, jäetud läbi vaatamata või rahuldamata.
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 251 lg 1 p 3 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määrusega kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut tegema või jätkuvat toimingut lõpetama. Kaebaja õiguste esialgse kaitse eesmärgil võib kohus haldusorganit põhimõtteliselt kohustada kõigeks, kuid anda ei saa korraldusi, mis on seadusega keelatud või vastuolus seaduse eesmärgiga või mille täitmine on faktiliselt või õiguslikult võimatu.
5.Viru Vangla on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna kohus ei saa esialgse õiguskaitse määrusega kohustada vanglat rahuldama Arseni Jakovlevi kahjunõuet ja maksma talle kompensatsiooni.
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebaja taotleb tema televiisori lõhkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamist.
7.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 8 näeb ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. HKMS § 47 lõikest 1 tulenevalt võib juhul, kui seadus näeb nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, esitada kaebuse halduskohtule üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
8.Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne kohtule hüvitamiskaebuse esitamist läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Viru Vangla teatas 25. jaanuari 2022. a vastuses kohtunõudele, et käesoleval hetkel vangla tegeleb kahjunõude menetlemisega ja selgitab välja kahjunõudega seotud asjaolud. 25.01.2021 seisuga ei ole kahjunõue tagastatud, jäetud läbi vaatamata või rahuldamata. Kahjunõue on vangla menetluses ning möödunud ei ole taotluse lahendamiseks ette nähtud kahekuuline tähtaeg (vt RVastS § 18 lg 1), seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Seega ei ole kaebaja pidanud kinni VangS § 11 lõikes 8

3-22-150 sätestatud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning kaebus ei ole tulenevalt HKMS § 47 lõikest 1 kohtus lubatav.

9.Eeltoodud põhjendustel tagastab halduskohus Arseni Jakovlevi hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.
10.Viru Vangla on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna kohus ei saa esialgse õiguskaitse määrusega kohustada vanglat rahuldama Arseni Jakovlevi kahjunõuet ja maksma talle kompensatsiooni.
11.Kohus vabastab kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel 20 euro suuruse riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. HKMS § 116 lg 1 alusel teeb kohus määruse põhjendusi esitamata.
12.HKMS § 249 lg 1 alusel võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. See tähendab, et esialgset õiguskaitset kohaldatakse, kui teisiti võivad kaebajale kohtumenetluse ajal saabuda tagajärjed, mille kõrvaldamine ei ole pärast kaebajale soodsa kohtuotsuse jõustumist enam võimalik, või kui kaebajal tuleks kohtumenetluse ajal taluda ebamõistlikke piiranguid.
13.Kaebaja palus kohtul kohustada vanglat võtma tema (võõrkeelne) kahjunõue nr 6-16/290-1 läbivaatamisele.
14.HMS § 20 lg 1 kohaselt haldusmenetluse keel on eesti keel. HMS § 20 lg 2 kohaselt kasutatakse haldusmenetluses võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras. Keeleseaduse (KeeleS) § 10 lg 1 esimese lause kohaselt riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine toimub eesti keeles. KeeleS § 12 lg 1 esimese lause kohaselt kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud juhul. Käesoleval juhul ei esine §-s 9 sätestatud erand. Vastavalt Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 491 lg 5 kohaselt kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.
15.HKMS § 249 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaide- või kohtumenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse funktsiooniks on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning hoida kohtu- või vaidemenetluse ajal ära niisugune isiku õiguste riive, mille kõrvaldamine ei ole pärast põhivaidluse lõppu enam võimalik. Seega peab kaebaja vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme kindlaks kaebuse nõue ja alus ning kohus teeb otsuse ainult kaebuses esitatud nõude ja aluse kohta, ületamata nende piire. Esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse üheks kriteeriumiks on, et esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest, olema eesmärgipärane ning esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemuseks ei saa olla õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse korral saavutatavad. Kirjeldatu alusel ei saa kohus esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat võtma tema (võõrkeelset) kahjunõuet nr 6-16/290-1 läbivaatamisele, kohustada vanglat rahuldama Arseni Jakovlevi kahjunõuet ja maksma talle kompensatsiooni.

3-22-150

16.Taotluse lahendamisel kaalub kohus võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid, esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi. Riigikohus on selgitanud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, küll aga tuleb seda koos muude asjaoludega arvestada. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole sellises olukorras tingimata välistatud, kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (Riigikohtu 22.09.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Sellist ülekaalukat vajadust praegusel juhul ei esine.
17.Halduskohus märgib, et haldusasjas 3-21-1616 märkis kaebaja, et“ Minu televiisori lõhkus vangla veel 2020. aastal, aga sellest, et vangla ostis mulle uue, teatati mulle alles märtsi alguses (03.2021) jj“ .
18.Viru Vangla märgib 1.07.2021 kahjunõude rahuldamata jätmise otsuses nr 6-16/80-2 : Kahjunõude nr 6-16/94-1 menetlemisel tegi vangla kindlaks, et kinnipeetava televiisor ei tööta. Samas tagantjärgi ei olnud võimalik enam üheselt tuvastada, millal ja kuidas teleri rike tekkis. Televiisori lattu paigutamisel vangla ei kontrollinud eraldi televiisori korrasolekut. Väliseid füüsilisi kahjustusi teleril ei olnud. Välistatud ei ole, et teler võis olla katki ka sellel hetkel kui kaebaja taotles 2018 aastal teleri lattu paigutamist. Samuti ei ole võimalik välistada, et tegemist oli teleri tavapärase kulumisega, arvestades eelkõige, et teler oli kuus aastat vana. Teisalt ei ole tõsikindlalt välistatud ka see, et kinnipeetava teleri rike oli tekkinud vangla kinnipeetavate isiklike asjade laos. Käesoleval juhul ei olnud teada, mis tingis selle, et kaebaja teler 2020 aastal enam ei töötanud –oli tegemist loomuliku amortiseerumisega, oli rike tekkinud varem vms. Kaebajale kuulunud ScaubLorenz väikese diagonaaliga teler oli täiesti tavapärane olemelektroonika, ei midagi eksklusiivset. Kuna kaebajale määratud karistuse tähtaeg lõpeb aastal 2030, isikliku teleri kasutamise võimalus on vangile oluline mugavus, vangil endal ei ole praktiliselt võimalik kasutatud rikkis teleri asemele uut samaväärset soetada ning teleri rikke kindlakstegemine (ekspertiisi tegemine) oleks olnud uue teleri hinda arvestades ebamõistlikult kulukas, otsustas vangla kasutada RVastS § 11 lg-s 3 sätestatud võimalust ning asendada kaebaja teler uuega, mille tehnilised omadused ei jää kindlasti vanale alla, sh on tegemist suurema diagonaaliga teleriga. Uus televiisor paigutati kinnipeetava isiklike asjade lattu 16.10.2020. Eeltoodust nähtub, et uue televiisori kasutamise võimalus oli isikul alates 16.10.2020“.
19.Kokkuvõttes kaaluvad kaebuse vähesed eduväljavaated ja oluline avalik huvi antud juhul üles kaebaja huvi kohustada vanglat võtma tema kahjunõue nr 6-16/290-1 läbivaatamisele. Seetõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
20.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja