lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-1911/8

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 13.01.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-1911/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.01.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1393
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 11 lg 5Ülerahvastatuse keeldHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 43Korduv kaebusHMS § 43 lg 2Menetluse lõppemineHMS § 75Vaide esitamise tähtaeg

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-21-2220/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium07.12.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

3-21-1911 13.01.2022 Reelika Kitsing Meelis Kirsipuu kaebus Viru Vangla vastu seoses avavanglasse ja teise vanglasse ümberpaigutamise menetluste algatamata jätmisega Kaebaja – Meelis Kirsipuu Vastustaja – Viru Vangla

1.Tagastada Meelis Kirsipuu kaebus.
2.Jätta Meelis Kirsipuu riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1, § 204 lg 1; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Määrus toimetatakse kaebajale kätte. Määrus saadetakse teadmiseks Viru Vanglale.

ASJAOLUD

Menetlus seoses teise vanglasse ümberpaigutamise taotlustega

1.Meelis Kirsipuu (kaebaja) esitas 20.06.2021 Justiitsministeeriumile pöördumise, milles taotles enda ümberpaigutamist teise kinnisesse vanglasse.
2.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
RÕS § 4 lg 3Riigi õigusabi
RÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isik
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused
Kaebaja esitas 22.06.2021 Viru Vanglale taotluse, milles soovis enda ümberpaigutamist edasise karistuse jätkamiseks Tallinna Vanglasse või Tartu Vanglasse.
3.Justiitsministeeriumi 01.07.2021. a vastusega nr 11-7/4166-2 jäeti kaebaja teise vanglasse ümberpaigutamise taotlus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 4 alusel läbi vaatamata.
4.Viru Vangla 07.10.2021. a vastusega nr 6-10/19586-2 jäeti Justiitsministeeriumile edastamata taotlus kaebaja ümberpaigutamiseks edasise karistuse kandmiseks Tallinna Vanglasse või Tartu Vanglasse. Menetlus seoses avavanglasse ümberpaigutamise taotlusega
5.Kaebaja esitas 20.06.2021 Justiitsministeeriumile pöördumise seoses avavanglasse mittepaigutamisega. Kaebaja põhjendab, et avavanglas olles on tal suuremad võimalused töötada ja enda võlgnevused tasuda.

3-21-1911

6.Justiitsministeeriumi 01.07.2021. a vastusega nr 11-7/4166-3 edastati kaebaja pöördumine lahendamiseks Viru Vanglale, kuivõrd avavanglasse paigutamise otsustamine puudutab Viru Vanglat ja on vangla direktori pädevuses.
7.Viru Vangla 23.09.2021. a vastusega nr 6-14/18921-2 selgitati kaebajale tema avavanglasse paigutamata jätmisega seonduvaid asjaolusid. Viru Vangla märkis vastuses, et käsitleb Justiitsministeeriumi poolt vanglale lahendamiseks edastatud kaebaja 20.06.2021. a pöördumist märgukirjana märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 1 p 2 tähenduses. Viru Vangla selgitas muu hulgas, et vanglal puudub veendumus, et kaebaja ei paneks avavanglas olles toime uut õigusrikkumist. Kohtumenetlus
8.Kaebaja esitas 15.08.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu seoses avavanglasse ja teise vanglasse mittepaigutamisega. Kaebaja heidab Viru Vanglale ette seda, et ta jäeti avavanglasse paigutamata. Kaebaja ei nõustu vangla seisukohaga, et tema avavanglasse paigutamise tingimused ei ole täidetud. Lisaks märgib kaebaja kaebuses, et Viru Vangla peaks Justiitsministeeriumile edastama taotluse tema teise vanglasse ümberpaigutamiseks. Kaebaja viitab julgeolekuohule ning leiab, et teises vanglas oleks tal võimalik erialast tööd teha. Kaebaja märgib ka, et ta soovib kaitsjat.
9.Viru Vangla edastas 12.11.2021 vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad vanglale esitatud kaebaja pöördumised ja nendele antud vangla vastused. Samuti teatas Viru Vangla, et kaebaja ei ole antud teemadel vaideid esitanud.
10.Justiitsministeerium edastas 17.11.2021 vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad Justiitsministeeriumile esitatud kaebaja pöördumised ja nendele antud vastused.

KOHTU SEISUKOHT

11.Kohus võtab esmalt seisukoha esitatud kaebuse menetlemise võimalikkuse osas (I) ning seejärel lahendab kaebaja riigi õigusabi taotluse (II). I
12.HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
13.Vastavalt HKMS § 2 lg-le 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja on teinud kaebuses vanglale etteheiteid nii seoses tema teise vanglasse ümberpaigutamise taotluse Justiitsministeeriumile edastamata jätmise kui ka seoses tema avavanglasse mittepaigutamisega. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks, et Viru Vangla algataks tema avavanglasse paigutamise menetluse ning edastaks Justiitsministeeriumile taotluse tema teise vanglasse ümberpaigutamiseks. Kohus leiab, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks on praegusel juhul kohasteks nõueteks taotleda Viru Vangla kohustamist algatada kaebaja avavanglasse ja teise vanglasse ümberpaigutamise menetlused või lahendada kaebaja taotlused ümberpaigutamise menetluste algatamiseks uuesti (HKMS § 37 lg 2 p 2). Samas ei pea kohus võimalikuks jätta kaebust käiguta ning teha kaebajale ettepanekut kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobivate ja vajalike kohustamisnõuete esitamiseks, kuna nii avavanglasse kui ka teise vanglasse ümberpaigutamist puudutava kohustamisnõude osas on kaebus kohtule esitatud ennatlikult.
14.HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

3-21-1911 korrast. Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa kohustamisnõuete esitamiseks ettenähtud kohustuslikku kohtueelset korda läbituks lugeda.

15.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega, arvestades VangS § 11 lg-s 5 sätestatut, on kinnipeetaval kohustamisnõude esitamisel vaja enne halduskohtusse pöördumist läbida kohtueelne menetlus (Riigikohtu 17.06.2015. a määrus asjas nr 3-3-1-24-15, p 17). HKMS §-st 47 tuleneb, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
16.Kohus selgitab, et kehtiv õigus küll ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust taotleda enda ümberpaigutamist avavanglasse või ühest vanglast teise, kuid samas ei ole välistatud kinnipeetava õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks, samuti ei ole takistatud kinnipeetaval endal esitada vanglale avavanglasse ümberpaigutamise taotlust (Riigikohtu 02.06.2010. a määrus asjas nr 3-3-1-30-10, p 13; Riigikohtu 10.04.2019. a määrus asjas nr 3-18-111, p 15). Praegusel juhul on kaebaja seda ka teinud. Kohtuasja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas 22.06.2021 Viru Vanglale taotluse tema ümberpaigutamise menetluse algatamiseks ning vangla jättis 07.10.2021. a vastusega nr 6-10/19586-2 ümberpaigutamise taotluse Justiitsministeeriumile edastamata. Samuti on kaebaja avaldanud soovi enda avavanglasse paigutamiseks 20.06.2021. a pöördumises, millele Viru Vangla vastas 23.09.2021. a vastusega. Vangla küll käsitles kaebaja 20.06.2021. a pöördumist märgukirjana, kuid kuna vastuses on hinnatud avavanglasse paigutamise eelduste täidetust ka sisuliselt, siis ei ole kohtu arvates välistatud, et Viru Vangla 23.09.2021. a vastuse näol on tegemist haldusaktiga. Menetluse alustamisest keelduvat vastust, millega sisuliselt keeldutakse haldusakti andmisest, tuleb käsitleda haldusaktina (HMS § 43 lg 2). Samas ei ole kaebaja esitanud kummagi vangla otsustuse peale vaiet. Seega ei ole kaebaja pidanud kinni kohustamisnõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning kaebust ei saa seetõttu lubatavaks lugeda.
17.Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et HMS § 75 kohaselt tuleb vaie haldusaktile või toimingule esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai. Seega peaks kaebaja Viru Vangla 23.09.2021. a ja 07.10.2021. a vastuste peale vaideid esitades taotlema ka vaide esitamise tähtaja ennistamist koos tähtaja mööda laskmise põhjuste ära toomisega (HMS §-d 34 ja 77). Seda arvestades võib kohtu hinnangul kaebaja õiguste kaitseks olla efektiivsem esitada vanglale uued taotlused ümberpaigutamise menetluste algatamiseks ning kui vangla teeb taaskord keelduvad otsused, siis on kaebajal võimalik esitada nende peale vaie ja pöörduda pärast vaidemenetluse läbimist vajadusel halduskohtusse.
18.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Meelis Kirsipuu kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
19.Kaebaja on kaebuses taotlenud ka riigi õigusabi korras esindaja määramist. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, on õigusabi taotlemine halduskohtumenetluses

3-21-1911 esindamiseks hetkel ennatlik ning asjakohane on otsustada õigusabi andmise üle esindamiseks haldusmenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 6).

20.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
21.Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on koostanud kohtule kaebuse ning Justiitsministeeriumile ja vanglale taotlused, millest nähtub tema tahe ja soovitud eesmärk. Kohtul puudub põhjus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi oma õigusi kaitsta ning vanglale taotlusi ja vaideid esitada. Kohus selgitab, et vanglal on haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus (HMS §-d 6 ja 36), mis aitab tagada kaebaja õiguste kaitset. Ka halduskohtusse pöördumine ei eelda kaebajal juriidiliste teadmiste olemasolu, vaid kaebaja võibki oma sõnadega selgitada, miks ta vangla toimingu või haldusaktiga ei nõustu. Samas on halduskohtumenetluses osalemiseks õigusabi andmise otsustamine praegu veel ennatlik, millele viitas kohus ka eespool.
22.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium