Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Tiina Pappel, Maili Lokk 13.01.2022, Tartu 3-21-2077 Baltic Restaurants Estonia AS kaebus Narva Soldino GĂŒmnaasiumi 30.07.2021. a kĂ€skkirja nr 1-7/75 punktide 2 ja 4 ning Riigihangete vaidlustuskomisjoni 01.09.2021. a otsuse nr 143-21/234692 tĂŒhistamiseks Tartu Halduskohtu 28.10.2021. a otsus Baltic Restaurants Estonia AS apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja (vaidlustaja) â Baltic Restaurants Estonia AS, esindaja advokaat Sandor Elias Vastustaja (hankija) â Narva Soldino GĂŒmnaasium, esindajad advokaadid Britta Oltjer ja Gretta Oltjer-Timberg Kolmas isik â P. Dussmann Eesti OĂ, esindaja advokaat Ott Saame
RESOLUTSIOON
1.JĂ€tta Baltic Restaurants Estonia AS apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.10.2021. a otsus muutmata.
2.MĂ”ista Baltic Restaurants Estonia AS-lt Narva Soldino GĂŒmnaasiumi kasuks vĂ€lja apellatsioonimenetluses kantud kulude katteks 1606,80 eurot (koos kĂ€ibemaksuga).
3.JĂ€tta Baltic Restaurants Estonia AS menetluskulud apellatsioonimenetluses tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale vÔib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 pÀeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KĂIK
1.Narva Soldino GĂŒmnaasium viis lĂ€bi riigihanke nr 234692 âNarva Soldino GĂŒmnaasiumi
toitlusteenusâ. Hankija 30.07.2021. a kĂ€skkirjaga nr 1-7/75 tunnistati pakkujate P. Dussmann Eesti OĂ ja Baltic Restaurants Estonia AS pakkumused majanduslikult pĂ”hjendatuks (kĂ€skkirja p 2) ning tunnistati P. Dussmann Eesti OĂ pakkumus edukaks (p 4).
2.Baltic Restaurants Estonia AS esitas 06.08.2021 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles palus tunnistada kehtetuks muu hulgas hankija 30.07.2021. a kÀskkirja p-d 2 ja 4 osas, milles tunnistati P. Dussmann Eesti Oà pakkumus vastavaks ja edukaks. VAKO jÀttis 01.09.2021. a otsusega nr 143-21/234692 vaidlustuse rahuldamata.
3.Baltic Restaurants Estonia AS esitas 13.09.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles hankija 30.07.2021. a kĂ€skkirja nr 1-7/75 p-de 2 ja 4 ning VAKO 01.09.2021. a otsuse nr 143-21/234692 tĂŒhistamist vastavas osas. Kaebaja leidis, et vastustaja ei ole kontrollinud ega veendunud, kas esinevad konkreetsed asjaolud, mis pĂ”hjendavad pakkumise madalat maksumust. Koolieine hinna ristsubsideerimine oli keelatud ehk koolieine hind pidi sisaldama kĂ”iki otseseid ja kaudseid koolieine pakkumisega seotud kulusid (riigihanke alusdokumendid (RHAD) lisa 1 p 3.2.22, RHAD lisa 2 p 2.2.). Kolmas isik ei saanud kuidagi tĂ”endada, et 0,01 eurone koolieine maksumus sisaldab kĂ”iki kulusid. Sel pĂ”hjusel ei saanud vastustaja kontroll olla sisuline. Kaebaja möönis, et tema pakutud hinnakujundus ei ole ainumĂ”eldav, kuid ta on kindel, et kordades vĂ€iksem koolieine omahind ei ole reaalne ega eluliselt mĂ”eldav. Vastustaja jĂ€ttis Ă”igusvastaselt kolmanda isiku madala maksumusega pakkumuse tagasi lĂŒkkamata ning tunnistas tema pakkumise edukaks.
4.Vastustaja teatas 23.09.2021. a vastuses kaebusele, et ta sĂ”lmis 16.09.2021 kolmanda isikuga hankelepingu ja palus jĂ€tta kaebuse tervikuna lĂ€bi vaatamata. Vastustaja ei nĂ”ustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Asjakohatu on vaidlus ristsubsideerimise lubatavusest vĂ”i keelust, kuna kolmas isik ei ole kordagi tuginenud asjaolule, et kavatseb pakkumises esitatud koolieine maksumust mingite muude tulude arvelt ristsubsideerida. Samas ei ole ristsubsideerimine kĂ€esolevas hankes tĂ€ielikult keelatud teatud allikatest saadava tulu arvelt. Kaebaja etteheited on ekslikud, kuna vastustaja kontrollis kolmanda isiku pakkumist sisuliselt. Vastustaja esitatud kĂŒsimused ja kolmanda isiku vastused on kĂ€ttesaadavad riigihangete registris. Vastustaja kontrollis kolmanda isiku pakkumust nii tooraine-, personali- kui ka kommunaalkulude osas. Vastustaja kontrollis muu hulgas kolmanda isiku esitatud toorainete hindu (protokolli p-d 12.7 ja 12.8) ja kolmas isik esitas hindade tĂ”endamiseks tarnija kinnituse hindade vĂ”imalikkuse kohta. Kaebaja on ise korduvates varasemates samavÀÀrse hinnaga pakkumistes tĂ”estanud, et toiduportsjoni hind summas 0,01 eurot on majanduslikult reaalne. Vastustaja dokumenteeris kontrolli veenvalt ja arusaadavalt hankekomisjoni protokollis.
5.Kolmas isik leidis vastuses, et kaebus on pÔhjendamatu, jÀi vaidlustusmenetluses esitatud pÔhjenduste juurde ning nÔustus vastustaja poolt halduskohtumenetluses esitatud seisukohtadega.
6.Kaebaja taotles 04.10.2021 kohtult luba ĂŒle minna 30.07.2021. a kĂ€skkirja nr 1-7/75 p-de 2 ja 4 osas tĂŒhistamisnĂ”udelt tuvastamisnĂ”udele ning jĂ€i VAKO 01.09.2021 otsuse nr 143-21/234692 osas tĂŒhistamisnĂ”ude juurde.
HALDUSKOHTU PĂHJENDUSED
7.Tartu Halduskohus rahuldas 28.10.2021. a otsusega kaebaja taotluse ja lubas tal ĂŒle minna 30.07.2021 kĂ€skkirja nr 1-7/75 p-de 2 ja 4 tĂŒhistamisnĂ”udelt tuvastamisnĂ”udele (resolutsiooni
p 1), jÀttis kaebuse rahuldamata (p 2) ning mÔistis kaebajalt vÀlja menetluskulud vastustaja ja kolmanda isiku kasuks (p-d 3 ja 4). Halduskohus pÔhjendas otsust jÀrgmiselt.
7.1.Riigikohtu praktika kohaselt ei ole kohus, kes otsustab kaebuse muutmise lubatavuse ĂŒle HKMS § 152 lg 2 alusel, seotud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega, mis on sĂ€testatud HKMS § 45 lg-s 2. KĂŒll aga peab tuvastamiskaebuse menetlemine olema kaebaja Ă”iguste kaitseks vajalik. See vĂ”ib nii olla nĂ€iteks juhul, kui kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusaktiga tekitatud kahju hĂŒvitamise nĂ”ude vĂ”i kui tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks kaebajal muul moel oma Ă”igusi tulevikus tĂ”husalt kaitsta (RKHK 28.10.2020. a mÀÀrus asjas nr 3-20-580, p 12).
7.2.Halduskohus nÔustub kaebajaga, et kolmanda isiku poolt pakutud koolieine hind 0,01 eurot oli saavutatud muu hulgas ristsubsideerimise tulemusena. Ristsubsideerimine on nÀha komisjoni protokolli p-st 12.7. Kohus ei nÔustu kaebajaga selles, et kolmas isik rikkus ristsubsideerimise keeldu ja vastustaja jÀttis selle tÀhelepanuta. RHAD lisa 1 p 3.2.22 ja lisa 5 p 4.1.10 kohaselt on ristsubsideerimine keelatud koolilÔuna maksumuse, koolipuhveti kasumi, joogi- vÔi snÀkiautomaatide kasumi vÔi kooli personalile pakutud koolilÔuna koolieine kasumi arvelt. Seega on ristsubsideerimine keelatud ainult nimetatud kasumi allikate arvelt. JÀrelikult on RHAD jÀrgi olemas piiratud ulatusega ristsubsideerimise keeld. Seega juhul, kui kolmanda isiku poolt pakutud koolieine hind oli seotud muu hulgas sellega, et komisjoni protokolli p-s 12.7 nimetatud toetustega on kaetud toorainete hind, on kohtu hinnangul tegemist lubatud ristsubsideerimisega.
7.3.Vastustaja kĂŒsis kolmandalt isikult selgitusi pakkumuse kohta 26.05.2021, 02.06.2021, 09.06.2021, 14.06.2021 ja 08.07.2021. Vastustaja tegevus riigihangete seaduse (RHS) § 115 lg-s 8 nimetatud kontrolli lĂ€biviimise osas koos jĂ€reldusega on jĂ€lgitav vastustaja 30.07.2021. a protokollis. Protokollist on nĂ€ha, et vastustaja hindas kolmanda isiku esitatud pĂ”hjendusi ja tĂ”endeid, sh arvestas sellega, et koolilĂ”una hind summas 0,01 eurot ei ole harva esinev pakkumus, aga samuti sellega, et pakkumuses kirjeldatud hinnastamine ei ole keelatud. Lisaks on kolmas isik esitanud vastustajale nii tooraine kui ka tööjĂ”u hinnakalkulatsioonid koos selgitustega. Kolmanda isiku esitatud selgituste ja tĂ”endite pĂ”hjal oli vastustajal vĂ”imalus jĂ”uda Ă”ige jĂ€relduseni, kas kolmanda isiku pakkumus on pĂ”hjendatult madal vĂ”i mitte.
7.4.Halduskohus ei nĂ”ustu kaebajaga, et vastustaja 30.07.2021. a kĂ€skkiri nr 1-7/75 on p 2 osas pĂ”hjendamata ja kaalutlusveaga. KĂ€skkirja p 2 pĂ”hjendusest on vĂ”imalik aru saada, et madalamaga hinnaga pakkumuse lubatavaks peetud otsuse pĂ”hjendused on esitatud komisjoni protokollis, mis jĂ€i kaebajale avalikustamata seal esineva Ă€risaladuse tĂ”ttu. Kohus tutvus komisjoni protokolliga ja on seisukohal, et vastustaja vĂ”ttis arvesse kĂ”iki kaalutavaid asjaolusid (RHS § 115 lg-tes 7-9) ning pĂ”hjendas veenvalt, miks ta ei pea kolmanda isiku pakkumust pĂ”hjendamatult madalaks. Komisjoni protokollist tuleneb, et arvesse vĂ”eti seda, et kolmas isik on kogenud pakkuja, kes on varasemalt osalenud sarnastes hangetes, mistĂ”ttu eeldas vastustaja, et kolmandal isikul on piisav kogemus ja kompetents oma rahalise vĂ”imekuse hindamiseks. Kolmanda isiku esitatud nĂ€idismenĂŒĂŒ kinnitab muuhulgas, et kolmas isik mĂ”istab hankes koolieinele esitatud nĂ”udeid ning on valmis vastavat toitu vastava hinnaga pakkuma. Vastustaja nĂ”ustus kolmanda isikuga, et on olemas varasem praktika, kus toidukordi on pakutud hinnaga 0,01 eurot toidukorra kohta. Kolmas isik tĂ”endas ja pĂ”hjendas piisavalt enda pakkumust ning vastustajal oli piisavalt andmeid sisulise otsuse tegemiseks.
7.5.Kaebaja esitatud vÀidete pÔhjendamatusele viitab ka asjaolu, et kaebaja, olles teistes analoogsetes hangetes pakkuja, on ise pakkunud vaidlustatavaga (0,01 eurot) vÔrdseid hindu (tl 100p). Kohtule jÀÀvad arusaamatuks kaebaja vÀited selle kohta, et kolmanda isiku pakutud koolieine hind 0,01 eurot ei ole reaalne ega eluliselt vÔimalik. VAKO leidis samuti, et koolieine hind 0,01 eurot on reaalne.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tĂŒhistada Tartu Halduskohtu 28.10.2021. a otsuse resolutsiooni p-d 2-4, millega kohus jĂ€ttis kaebuse rahuldamata ja jaotas menetluskulud, ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse pĂ”hjendused on kokkuvĂ”tlikult jĂ€rgmised.
8.1.RHAD kohaselt pidi koolieine hind sisaldama kĂ”iki koolieine valmistamisega seotud otseseid ja kaudseid kulusid ehk riigihanke ristsubsideerimine oli keelatud. Halduskohus kinnitas oma otsuses, et kolmas isik on koolieine hinna esitamisel kasutanud ristsubsideerimist. Halduskohus viitas seejĂ€rel aga RHAD lisa 1 p-le 3.2.22 ning RHAD lisa 5 p-le 4.1.10 ja jĂ€reldas, et koolieine kulude ristsubsideerimine on keelatud ĂŒksnes hankelepingu siseselt koolilĂ”una maksumuse ning teiste nimetatud punktis sĂ€testatud teenuste kasumi arvelt. Kaebaja sellise tĂ”lgendusega ei nĂ”ustu ja leiab, et koolieine hinna ristsubsideerimine oli vaidlusaluses riigihankes lĂ€bivalt keelatud.
8.2.Halduskohus jÀttis tÀhelepanuta RHAD lisa 2 p II.2, millest tuleneb, et pakutav koolieine hind peab katma kÔik koolieine osutamisega seotud (prognoositavad keskmised) kulud. Alla omahinna pakkumine ja igasugune ristsubsideerimine oli jÀrelikult keelatud.
8.3.Hankija pidi kolmanda isiku pakkumuse RHS § 115 lg 8 alusel tagasi lĂŒkkama. Kolmanda isiku tĂ”endid ja arvutused ei saanud kuidagi piisavalt pĂ”histada ega tĂ”endada 0,01 eurost koolieine omahinda.
8.4.Hankija ei saanud nÔuetekohase kontrolli raames jÔuda veendumusele, et kolmanda isiku pakkumus katab koolieine omahinna. Hankija kontroll oli seetÔttu puudulik, mittesisuline ja kaalutlusvigadega. Kaebaja esitatud kalkulatsioonidest nÀhtub, et 0,01 eurose hinnaga ei saa katta isegi tööjÔu- ja kommunaalkulusid.
8.5.Koolieine 0,01 eurose omahinna vÔimatust kinnitas kolmas isik meedias, kuid halduskohus jÀttis selle tÔendi tÀhelepanuta.
8.6.Ka kolmanda isiku enda hinnakujundus pidanuks tekitama tĂ€iendavat kahtlust. Kolmas isik pakkus paralleelselt lĂ€biviidavas riigihankes nr 236368 âNarva KeeltelĂŒtseumi toitlustusteenusâ koolieine hinnaks 0,10 eurot ning riigihankes nr 236371 âNarva Kreenholmi GĂŒmnaasiumi toitlustusteenusâ koolieine hinnaks 0,27 eurot.
8.7.Halduskohtu otsuse p-s 18.3 ja VAKO otsuse p-s 10.1.2 on viidatud, et hankija olevat kolmanda isiku nĂ€idismenĂŒĂŒst jĂ€reldanud, et kolmas isik on hangitavast teenusest Ă”igesti aru saanud ning analĂŒĂŒsinud nii tööjĂ”u- kui tooraine kalkulatsioone ning jĂ”udnud seisukohale, et ei ole vĂ”imalik jĂ”uda tĂ”sikindlale veendumusele, et tegemist on nn alapakkumusega. Samuti viidatakse, et âkaubaturul on olemas varasem praktikaâ pakkuda koolitoitlustamise sektoris hinda 0,01 eurot toidukorra kohta. Vaidlustus- ja kohtumenetluses tĂ€psustas hankija, et pidas silmas Tallinna Haridusameti riigihanget nr 234323 ja Tallinna MustamĂ€e ReaalgĂŒmnaasiumi riigihanget nr 221106, kus pakuti mĂ”lemas koolieinet 0,01 euroga. Halduskohus jĂ€ttis tĂ€helepanuta, et Tallinna riigihangetes on koolieinele esitatavad nĂ”udmised oluliselt leebemad ning neis riigihangetes oli VAKO otsuse kohaselt lubatav koolieine hinna ristsubsideerimine. Riigihankes nr 234323 leidis VAKO, et riigihanke alusdokumentide lisa 1.1-1.24 p 3.2.16 keelas koolieine maksumuse ristsubsideerimise ĂŒksnes koolilĂ”una maksumusest ning muu ristsubsideerimine on lubatud.
8.8.Halduskohus rikkus kohtumenetluse norme ehk HKMS § 157 lg-t 2 ja HKMS § 88 lg-t 1, jĂ€ttes kaebaja ilma vĂ”imalusest tutvuda (tĂ”endina) vĂ€idetavalt sĂ”lmitud hankelepinguga. Hankija esitas sĂ”lmitud hankelepingu krĂŒpteeritud kujul. Tegemist on ainsa tĂ”endiga, mis peaks kinnitama, et kĂ€esolevas riigihankes on ĂŒleĂŒldse hankeleping sĂ”lmitud. Vastustaja esitas 07.10.2021 taotluse piirata HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 5 alusel kaebaja Ă”igust tutvuda hankija ja kolmanda isiku vahel sĂ”lmitud kehtiva hankelepinguga. Halduskohus ei ole seda taotlust lahendanud. Tekkinud on olukord, kus kaebajale ei ole olulist tĂ”endit kĂ€ttesaadavaks tehtud.
9.Vastustaja mĂ€rkis vastuses apellatsioonkaebusele, et ta ei nĂ”ustu ĂŒhegi kaebaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud vĂ€itega, vaidleb nendele tĂ€ies ulatuses vastu ja palub jĂ€tta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja jĂ€i kĂ”igi eelneva menetluse kĂ€igus esitatud seisukohtade juurde ning esitas apellatsioonkaebusele jĂ€rgnevad vastuvĂ€ited.
9.1.Vastustaja hinnangul kohaldas halduskohus ebaĂ”igesti HKMS § 152 lg-t 2 ja lg 1 p 4 ning kaebajal puudus Ă”igus halduskohtus vaidlusaluse kĂ€skkirja osas tuvastamiskaebusele ĂŒle minna.
9.2.Kaebaja vÀide nagu oleks kÔnealuses hankes igasugune ristsubsideerimine keelatud, on ebaÔige ja vastuolus hanke alusdokumentidega. Vaidlusaluses riigihankes oli ristsubsideerimine hankija poolt seatud piiranguid arvestades lubatud. Samas ei ole ristsubsideerimine kÀesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt oluline, sest kolmas isik ei ole oma hinna kohta antud kirjalikes selgitustes sellele tuginenud. Vastustaja rÔhutab, et isegi, kui kolmas isik oleks oma selgitustes tuginenud ristsubsideerimisele hankelepinguvÀliste vahendite arvelt (mis on tavapÀrane majandustegevuse praktika ja mida hankijal ei ole Ôigus keelata), oleks selline ristsubsideerimine olnud hanke alusdokumentide kohaselt lubatud.
9.2.1.Hankes oli keelatud ristsubsideerimine RHAD-s loetletud lepinguga seotud tuluallikate arvelt, milleks olid koolilĂ”una maksumus, koolipuhveti kasum vĂ”i joogi- vĂ”i snĂ€kiautomaatide kasum vĂ”i kooli personalile pakutud koolilĂ”una ja koolieine kasum. See loetelu on ammendavalt toodud RHAD lisas 1 (tehniline kirjeldus p 3.2.22). Teistest allikatest (nt hankelepingu vĂ€lised vahendid) oli ristsubsideerimine lubatav. Selles osas ei vaidlustanud kaebaja hanke alusdokumente ega esitanud viidatud RHAD tingimuste kohta hankijale hankemenetluses ĂŒhtegi kĂŒsimust. Eeltoodu kinnitab, et ka kaebaja ise mĂ”istis vastavat RHAD regulatsiooni samamoodi nagu vastustaja ja kolmas isik. KĂ€esolevas menetluses esitatud vastupidised vĂ€ited on tehislikult tekitatud oma Ă”igusliku positsiooni Ă”igustamiseks ning on selgelt otsitud iseloomuga.
9.2.2.Kaebaja eksitab teadlikult kohut, tsiteerides RHAD lisa 2 p II.2 valikuliselt.
9.2.3.Arusaamatuks jÀÀb kaebaja vÀide, nagu oleks Tallinna hangetes ristsubsideerimine lubatud. Tallinna hangetes on ristsubsideerimine VAKO hinnangul samamoodi keelatud RHAD-s kirjeldatud allikatest (VAKO nr 127-21/234323, p 28).
9.3.EbaĂ”ige on kaebaja vĂ€ide, nagu oleks kolmas isik kasutanud ristsubsideerimist. Halduskohus tĂ”i vĂ€lja asjaolu, et osadele kasutatavatele toorainetele kohaldub riiklik toetus. Halduskohus nimetas pakkumuse hinna arvestamisel vastavate toiduainetoetuste kasutamist ebaĂ”igesti âlubatud ristsubsideerimiseksâ ja viitas seejuures hanke komisjoni protokolli p-le
12.7.Selles protokollis leiti ĂŒksnes seda, et teatud (seda vĂ”imaldavate) toorainekulude puhul on kolmas isik hinnastamisel arvestanud hinna sisse (vĂ”i sellest vĂ€lja) ka koolide toitlustamisele rakenduvad riiklikud toetused. Selline hinnastamispoliitika on lubatud ja kuna toetust ei saa kĂ€sitleda kui mistahes kaubaturu majanduslikku kasumit, ei ole vĂ”imalik ka vĂ€ita, et toetuste arvestamine pakkumuse hinna esitamisel oleks kĂ€sitletav ristsubsideerimisena.
9.4.Kaebaja vĂ€ide, nagu ei oleks vaidlusaluses riigihankes koolieine pakkumine hinnaga 0,01 eurot eluliselt vĂ”imalik, on ebaĂ”ige ja eksitav. Kaebaja on korduvalt ise koolide toitlustamise riigihangetes osalemisel suutnud 0,01 euro suurusesse pakutavasse portsjonihinda Ă€ra mahutada nii kaasnevad personali- kui ka tööjĂ”ukulud (kaebaja enda viidatud riigihanked nr 234323 ja nr 221106). VAKO otsusest riigihankes nr 234323 nĂ€htub, et kaebaja esitas hinna 0,01 eurot toidukorra kohta sama hanke raames kĂŒmnele erinevale koolile (VAKO nr 124-21/234323, p 14). Kohatu on selles kontekstis vĂ€ide, justkui hind 0,01 eurot ei kata isegi personali- ja kommunaalkulusid. Personali- ja kommunaalkulud olulisel mÀÀral toitlustatavate objektide vahel ei muutu, sest koosnevad samadest komponentidest (minimaalne töötasu, riiklikud maksud, vesi, elekter jne).
9.5.Asjaolu, et kaebaja tĂ”i apellatsioonkaebuse p-s 3.26 vĂ€lja ĂŒhe enda jaoks loogilise arvutuskĂ€igu, kuidas pidi hankes koolieine maksumus kujunema, ei tĂ€henda, et kolmandal
isikul ei oleks olnud vÔimalik erinevate Àrisaladusena kÀsitletavate lahenduste abil leida enda jaoks sobivam ja ka soodsam pakkumuse esitamise metoodika. SeetÔttu ei tÔenda kaebaja oletuslikud arvutuskÀigud, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus pidi kindlasti olema pÔhjendamatult madal.
9.6.Vastustaja viis lĂ€bi korrektse koolieine pakkumuste maksumuse pĂ”hjendatuse kontrolli. Kontroll oli pĂ”hjalik, sisuline ja ilma kaalutlusvigadeta ning vastustajal puudus lĂ€htuvalt kontrolli kĂ€igus saadud selgitustest pĂ”hjus kolmanda isiku esitatud pakkumust tagasi lĂŒkata.
9.7.Kaebaja mÀrgib apellatsioonkaebuses, et vastustaja oleks pidanud kontrollima, kas kolmanda isiku pakkumuse maksumus on 0,01 eurot vÔi vÀhem. JÀÀb arusaamatuks, miks oleks hankija pidanud pÔhjendamatult madala maksumuse kontrolli raames kontrollima (madalamat) hinda, mida kolmas isik ei pakkunud.
9.8.Vastavalt Riigikohtu varasemale praktikale lasub kaebuse esitanud isikul tĂ”endamiskoormis tĂ”endamaks, et vaidlustatud pakkumuses mĂ€rgitud hind on liiga madal (RKHK 14.03.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-87-10, p 19). Kaebaja ei ole oma vĂ€idete kinnitamiseks esitanud ĂŒhtegi tĂ”endit. Vastustaja rĂ”hutab, et kaebaja ei tea jĂ€tkuvalt, millised olid kolmanda isiku selgitused koolieine pakkumuse kohta, sest tegemist on kolmanda isiku Ă€risaladusega. Kaebaja esitatud etteheidete puhul on tegemist oletustega. Kaebaja erinevad oletustel baseeruvad arvutuskĂ€igud, ĂŒleĂŒldine veendumus ja kolmanda isiku esindaja kontekstita avalikud vĂ€ljaĂŒtlemised meedias ei saa olla kaebaja vĂ€iteid kinnitavateks tĂ”enditeks.
9.9.Vastustaja jÀÀb kindlale eriarvamusele ka apellatsioonkaebuse vĂ€ite osas, nagu oleks hankijal pidanud tekkima tĂ€iendav kahtlus kolmanda isiku pakkumuse maksumuse pĂ”hjendatuse osas seetĂ”ttu, et kolmas isik pakkus teistes sarnastes hangetes kĂ”rgema hinna. Hankija ĂŒlesandeks ei ole RHS § 115 kohase kontrolli kĂ€igus kontrollida ja vĂ”rrelda erinevate pakkujate pakkumusi omavahel ega ka sama pakkuja pakkumusi erinevates hangetes. Hankija hindab konkreetset esitatud pakkumust ja selle kohta pakkuja poolt antud selgitusi.
9.10.Hankija ĂŒlesandeks kolmanda isiku pakkumuse hinna kontrollimisel oli muuhulgas veenduda, kas hind 0,01 eurot koolieine kohta on turutingimustes tavapĂ€rane. Hankija vastav analĂŒĂŒs nĂ€itas, et 0,01 eurot on tavapĂ€rane hind kooli lisatoidukorra jaoks.
9.11.Halduskohtul puudus kohustus hankelepingu edastamiseks kaebajale. TÔendatavaks faktiks oli kÀesoleval juhul hankelepingu sÔlmimise fakt, mitte selle sisu. Eksitav on kaebaja vÀide nagu oleks nimetatud hankeleping ainuke tÔend hankelepingu sÔlmimise kohta. Hankelepingu sÔlmimise kohta on olemas ka hankelepingu sÔlmimise teade riigihangete registris, millest samuti nÀhtub asjaolu, et poolte vahel on leping sÔlmitud.
10.Kolmas isik apellatsioonkaebusele ei vastanud.
11.Kaebaja esitas ringkonnakohtule tÀiendava seisukoha, milles selgitas lisaks jÀrgmist.
11.1.Vastustaja vĂ€idab jĂ€tkuvalt, et koolieine hinna ristsubsideerimine oli keelatud ĂŒksnes RHAD lisa 1 p 3.2.22 nimetatud vahendite arvel. Vastustaja ei selgita, milline tĂ€hendus on sel juhul RHAD lisa 2 p-s II.2, sh selle teise lĂ”igu viimasel lausel, mis kohustab koolieine hinna sisse kĂ”ik otsesed ja kaudsed kulud arvutama.
11.2.Arusaamatu on, kuidas saab asjaolu, et kaebaja ei kĂŒsinud nimetatud RHAD sĂ€tete kohta selgitusi, tĂ€hendada, et ta tĂ”lgendab neid vastustajaga samal moel. Kaebaja rĂ”hutab, et probleem on selles, et pakkujaid koheldi ebavĂ”rdselt, kui tagantjĂ€rele selgub, et hankija ikkagi lubas koolieine hinnakujunduses kasutada ka ristsubsideerimist, mille hankija RHAD lisa 1 p 3.2.22 ja lisa 2 p II.2 koosmĂ”jus tĂ€ielikult vĂ€listas.
11.3.Vastustaja kĂ€sitlus, justkui kolmas isik oleks koolieine hinna sisse arvestanud ka mingid riiklikud toetused ning see polevat ristsubsideerimine, jÀÀb arusaamatuks. Toetuste ĂŒlekandmine koolieine hinda on selgelt ristsubsideerimine ehk koolieine omahinna katmine lisaks koolieine vĂ€ljamĂŒĂŒgihinnale (0,01 eurot) muude vĂ€liste vahendite arvel.
11.4.Vastustaja vĂ€ide, et personali- ja kommunaalkulud âolulisel mÀÀral toitlustatavate objektide vahel ei muutuâ, jÀÀb arusaamatuks.
11.5.Vastustaja ei selgita, millel pĂ”hineb vĂ€ide, et Tallinna ja Narva hinnad on ĂŒhte vĂ”rdlussĂŒsteemi asetatavad. Tallinnas on valitud koolieinele sisuliselt igasuguste nĂ”uete puudumise tee, Narva hangetes on aga koolieinele kehtestatud valdavalt koolilĂ”unaga vĂ”rdsed tingimused. Narva koolieine omahind on seega kĂ”rgem Tallinna koolieine omahinnast. VAKO leidis viidatud lahendis (nr 127/21/234323), et Tallinna toitlustushangetes on ristsubsideerimine vĂ€listest vahenditest (v.a koolilĂ”una) lubatud. KĂ€esolevas riigihankes on ristsubsideerimine aga tĂ€ielikult keelatud.
11.6.Asjaolu, et kolmanda isiku hinnakujundus on ja vÔibki olla kaebaja omast erinev, ei vÀlista seda, et kaebaja esitatud arvutused nÀitavad, et 0,01 euroga ei ole vÔimalik koolieine hinda katta.
RINGKONNAKOHTU PĂHJENDUSED
12.Baltic Restaurants Estonia AS apellatsioonkaebus esitati Tartu Halduskohtu 28.10.2021. a otsusele osas, millega kaebaja kaebus jĂ€eti rahuldamata ja mĂ”isteti kaebajalt vastustaja ning kolmanda isiku kasuks vĂ€lja menetluskulud. Seega kontrollib ringkonnakohus halduskohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja pĂ”hjendatust HKMS § 197 lg 1 alusel ĂŒksnes Baltic Restaurants Estonia AS apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. Ăkski menetlusosaline ei esitanud apellatsioonkaebust halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 1 peale, millega kohus lubas kaebajal ĂŒle minna 30.07.2021. a kĂ€skkirja nr 1-7/75 p-de 2 ja 4 tĂŒhistamisnĂ”udelt tuvastamisnĂ”udele. SeetĂ”ttu jĂ”ustus halduskohtu otsus nimetatud osas apellatsioonitĂ€htaja möödumisel (HKMS § 176 lg-d 1 ja 2) ja ringkonnakohus selles osas halduskohtu otsuse Ă”iguspĂ€rasust sisuliselt ei kontrolli. Vastuseks vastustaja vastuses toodud hinnangule, et halduskohus kohaldas ebaĂ”igesti HKMS § 152 lg-t 2 ja lg 1 p 4 ning kaebajal puudus Ă”igus pĂ€rast hankelepingu sĂ”lmimist vaidlusaluse kĂ€skkirja osas tuvastamiskaebusele ĂŒle minna, mĂ€rgib ringkonnakohus ĂŒksnes seda, et kohtupraktikas on sellist vĂ”imalust aktsepteeritud, sh. kĂ€esoleva vaidlusega analoogsetes hankevaidlustes (vt Tallinna Ringkonnakohtu 15.01.2016. a otsus asjas nr 3-15-2384; 18.11.2021. a otsus asjas nr 3-21-1826 ja 22.11.2021. a mÀÀrus asjas nr 3-21-1979).
13.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jĂ€tta rahuldamata ning halduskohtu vaidlustatud otsus muutmata, kuna apellatsioonkaebuses ega ka kaebaja tĂ€iendavates seisukohtades toodud vĂ€ited ei anna alust vaidlusaluse otsuse tĂŒhistamiseks. Halduskohus ei eksinud ringkonnakohtu arvates 28.10.2021. a otsuse tegemisel materiaalĂ”iguse normide kohaldamisel ega rikkunud kĂ€esoleva vaidluse eset ja sisu arvesse vĂ”ttes ka oluliselt menetlusnorme viisil, mis pĂ”hjustas lĂ”ppjĂ€reldustelt ebaĂ”ige lahendi tegemise ja tooks vaieldamatult kaasa vaidlusaluse otsuse tĂŒhistamise.
13.1.Kaebajal on iseenesest Ă”igus selles, et halduskohus ei ole asja materjalidest nĂ€htuvalt ei enne 28.10.2021. a otsuse tegemist ega ka kĂ”nealuse otsusega lahendanud vastustaja esitatud 07.10.2021 taotlust (tl 126p) piirata HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 5 alusel kaebaja Ă”igust tutvuda hankija ja kolmanda isiku vahel 16.09.2021 sĂ”lmitud hankelepinguga, mille vastustaja esitas halduskohtule 23.09.2021 krĂŒpteeritud kujul ja mis ei ole KIS-is tehtud mĂ€rke kohaselt kaebajale ka AET-is nĂ€htav. Kaebaja leidis, et tal on Ă”igus hankelepinguga tutvuda ja selle kohta arvamust avaldada, kuid kohus ei ole seda talle kĂ€ttesaadavaks teinud ega ka sellele juurdepÀÀsu piiranud, mistĂ”ttu tuleks kohtul lĂ€htuda olukorrast, et nimetatud hankelepingu sĂ”lmimine on tĂ”endamata (tl 141p). Ringkonnakohus möönab, et kujunenud olukord ei ole 16.09.2021. a hankelepingu osas lĂ”puni kooskĂ”las HKMS § 88 lg-st 1 tuleneva menetlusosalise Ă”igusega tutvuda toimiku materjalidega, HKMS § 157 lg-st 2 tuleneva kohustusega tugineda
otsuses neile tĂ”enditele, mida menetlusosalistel oli vĂ”imalik uurida ega ka HKMS § 162 lg-st 1 tuleneva kohtu kohustusega lahendada hiljemalt otsuse resolutsiooniga menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Samas ei pea ringkonnakohus kĂ€esoleval juhul sellist halduskohtu poolset rikkumist siiski HKMS § 199 lg 2 mĂ”istes selliseks kohtumenetluse normide muuks oluliseks rikkumiseks, mis tingiks halduskohtu 28.10.2021. a otsuse tĂŒhistamise.
13.2.Ringkonnakohus nÔustub vastustajaga, et tulenevalt kÀesoleva vaidluse esemest, ei olnud hankelepinguga tÔendatavaks asjaoluks selle sisu, vaid hankelepingu sÔlmimise fakt. Seda, et hankija ja kolmanda isiku vahel riigihanke nr 234692 lÀbiviimise tulemusena hankeleping 16.09.2021 sÔlmiti, see leping ka tÔendab. Eksitav on kaebaja vÀide, nagu oleks nimetatud hankeleping ainuke tÔend selle sÔlmimise kohta. Hankelepingu sÔlmimise kohta on olemas ka hankelepingu sÔlmimise teade riigihangete registris (avaldati 17.09.2021 kell 10.00), millest samuti nÀhtub asjaolu, et hankija ja kolmanda isiku vahel on hankeleping sÔlmitud.
13.3.Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks mĂ€rkida, et 16.09.2021 sĂ”lmitud hankeleping esitati krĂŒpteerituna ka ringkonnakohtule juba 24.09.2021 ning selle tulemusena jĂ€ttis ringkonnakohus 30.09.2021. a mÀÀrusega Baltic Restaurants Estonia AS-i mÀÀruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.09.2021. a mÀÀruse esialgse Ă”iguskaitse kohaldamata jĂ€tmise osas muutmata. Samas mÀÀruses asus ringkonnakohus ka seisukohale, et vastustaja ja kolmanda isiku vahel 16.09.2021 hankelepingu sĂ”lmimise tĂ”ttu puudub vajadus esialgse Ă”iguskaitse korras hankemenetluse peatamiseks ja vastustaja keelamiseks sĂ”lmida hankeleping, mistĂ”ttu tĂŒhistas ringkonnakohus enda 20.09.2021. a mÀÀruse resolutsiooni p-i 3, millega oli esialgse Ă”iguskaitse korras peatatud sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus riigihankes nr 234692 ja keelatud hankijal hankelepingu sĂ”lmimine 10-pĂ€evaseks tĂ€htajaks alates 20.09.2021. Seega nĂ€htub juba nimetatud mÀÀrusest asjaolu, et hankeleping riigihankes nr 234692 on tĂ”esti 16.09.2021 sĂ”lmitud ja kaebajal puudub alus vĂ€ita, et kui tema ei ole saanud hankelepinguga tutvuda ja selle kohta arvamust avaldada, siis tuleb lugeda, et nimetatud hankelepingu sĂ”lmimine on tĂ”endamata. Sellest, et hankeleping on sĂ”lmitud, tulenes ka kaebaja taotlus halduskohtule lubada tal 30.07.2021. a kĂ€skkirja nr 1-7/75 p-de 2 ja 4 osas tĂŒhistamisnĂ”udelt ĂŒle minna tuvastamisnĂ”udele, mille halduskohus ka rahuldas, vaadates esitatud kaebuse VAKO 01.09.2021. a otsuse tĂŒhistamisnĂ”udes ja 30.07.2021. a kĂ€skkirja nr 1-7/75 p-de 2 ja 4 Ă”igusvastasuse tuvastamise nĂ”udes sisuliselt lĂ€bi. Kuna kĂ€esoleva vaidluse esemeks ei ole 16.09.2021. a hankeleping oma sisu poolest ja kaebaja on saanud kohtumenetluses realiseerida oma menetluslikke Ă”igusi tulenevalt hankelepingu 16.09.2021 sĂ”lmimise faktist, mis nĂ€htus juba ringkonnakohtu 30.09.2021. a mÀÀrusest, siis ei pea ringkonnakohus eelpoolnimetatud halduskohtu poolseid minetusi antud asjas sellisteks, mis tooksid igal juhul kaasa halduskohtu 28.10.2021. a otsuse tĂŒhistamise.
14.Kaebaja taotles halduskohtult vastustaja (hankija) 30.07.2021. a kĂ€skkirja nr 1-7/75 p-de 2 ja 4 Ă”igusvastasuse tuvastamist ning VAKO 01.09.2021. a otsuse nr 143-21/234692 tĂŒhistamist vastavas osas. Hankija 30.07.2021. a kĂ€skkirja p-ga 2 tunnistati pakkujate P. Dussmann Eesti OĂ ja Baltic Restaurants Estonia AS pakkumused majanduslikult pĂ”hjendatuks ning p-ga 4 tunnistati P. Dussmann Eesti OĂ pakkumus edukaks. Poolte vahel puudub vaidlus, et vastustaja vĂ”ttis RHAD p-ga 8 ĂŒle RHS §-s 115 sĂ€testatud kohustuse pakkumuse maksumuse pĂ”hjendatuse kontrollimiseks, samuti ei ole vaidlust selles, et vastustaja asus kolmanda isiku esitatud koolieine maksumuse pĂ”hjendatust kontrollima. Kaebaja leidis, et vastustaja ei saanud lĂ€biviidud kontrolli tulemusel leida, et kolmanda isiku pakutud koolieine maksumus 0,01 eurot ei ole pĂ”hjendamatult madal, eriti arvestades RHAD-is kehtestatud ĂŒldist ristsubsideerimise keeldu (RHAD lisa 2 p II.2).
15.Halduskohus viitas pĂ”hjendatult RHAD lisa 1 (tehniline kirjeldus) p-le 3.2.22 ja jĂ€reldas sellest Ă”igesti, et koolieine kulude ristsubsideerimine oli keelatud ĂŒksnes hankelepingu siseselt,
s.o olemas oli piiratud ulatusega ristsubsideerimise keeld koolilĂ”una maksumuse ning teiste eelnimetatud punktis sĂ€testatud teenuste kasumi arvelt ning hinna ristsubsideerimine ei olnud vaidlusaluses riigihankes lĂ€bivalt keelatud. RHAD lisa 1 p 3.2.22 kohaselt â/..../ ei tohi koolieine maksumus sisalduda koolilĂ”una maksumuses. Koolieine eest tasub Ă”pilane. Koolieine kulude ristsubsideerimine koolilĂ”una maksumuse, koolipuhveti kasumi vĂ”i joogi vĂ”i snĂ€kiautomaatide kasumi vĂ”i kooli personalile pakutud koolilĂ”una ja koolieine kasumi arvelt on keelatudâ. Olemuslikult reguleeritakse selle nĂ”udega pakkumuse maksumuse kujunemise protsessi, mis omab tĂ€htsust pakkumuse hindamise etapis, selgitamaks vĂ€lja majanduslikult soodsam pakkumus vastavalt RHAD-s kajastatud nĂ”uetele. Kui tegemist oleks majanduslikult soodsama pakkumusega pĂ”hjusel, et koolieine kulu kaetakse koolilĂ”una maksumuse, koolipuhveti kasumi vĂ”i joogi vĂ”i snĂ€kiautomaatide kasumi vĂ”i kooli personalile pakutud koolilĂ”una ja koolieine kasumi arvelt, on keelatud seda pakkumust edukaks tunnistada. Samas on hankija RHAD lisa 1 p-s 3.2.22 eraldi rĂ”hutanud, et koolieine maksumus ei tohi sisalduda koolilĂ”una maksumuses ning koolieine kulude ristsubsideerimine koolilĂ”una maksumuse, koolipuhveti kasumi vĂ”i joogi vĂ”i snĂ€kiautomaatide kasumi vĂ”i kooli personalile pakutud koolilĂ”una ja koolieine kasumi arvelt on keelatud. See viitab, et eesmĂ€rgiks on olnud vĂ€listada koolieine maksumuse katmine just koolilĂ”una maksumuse, koolipuhveti kasumi vĂ”i joogi vĂ”i snĂ€kiautomaatide kasumi vĂ”i kooli personalile pakutud koolilĂ”una ja koolieine kasumi arvelt, mitte pakkuja vĂ”imalike muude tulude arvelt. Kitsamat tĂ”lgendust toetab seegi, et keeld katta kulu muu tulu arvelt on pigem erandlik sekkumine ettevĂ”tja tegevusse pakutava toote vĂ”i teenuse hinnastamisel, mistĂ”ttu peaks selline keeld olema sĂ€testatud ĂŒheselt mĂ”istetavalt (RKHK 07.06.2021. a otsus asjas nr 3-20-2362, p 20). Riigikohus mĂ€rkis ka oma 04.11.2020 asjas nr 3-20-924 tehtud otsuse p-s 22, et: âKuigi alapakkumuse tuvastamise ĂŒks peamine meetod on pakkumuse hinna ja majandusliku vÀÀrtuse vĂ”rdlus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-50-15, p 23), ei ole alust pidada pĂ”hjendamatult madala maksumusega pakkumuseks igasugust alla omahinna pakkumust. Ei praeguse riigihanke alusdokumentides ega konkreetse teenuse hankimisel kohalduvates eriseadustes ei ole sĂ€testatud ristsubsideerimise keeldu. Kolleegium on selgitanud, et ristsubsideerimise keelu korral sekkub riik vĂ”i kohaliku omavalitsuse ĂŒksus ettevĂ”tte tegevusse ning keelab teatud kĂ€itumise majandus- ja kutsetegevuses, nĂ€iteks ĂŒhe kaubaturu kahjumi katmise teise kaubaturu kasumi arvel (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-4409, p 18). EttevĂ”tjatel pole ĂŒleĂŒldist keeldu oma hindu lepingute ĂŒleselt ristsubsideerida, see kehtib erinormidest tulenevalt vaid teatud sektorites. NĂ€iteks on ristsubsideerimine sĂ”naselgelt keelatud ĂŒhistranspordiseaduse §-ga 23 vĂ”i elektrituruseaduse § 58 lg-ga 1â. Pakkujate tegevust piiravaid erandeid tuleb seega tĂ”lgendada kitsalt. Eelnevast tulenevalt ei ole ristsubsideerimine hankemenetlustes hinnapakkumiste esitamisel keelatud, kui see ei ole hanke tingimustes otsesĂ”nu vĂ€listatud. Seda, kas pakkuja ristsubsideerib oma hindu hankevĂ€listest vahenditest, hanke nr 234692 tingimused ei reguleeri ega keela.
15.1.Kaebaja vĂ€ide, et vastustaja on RHAD lisa 1 p 3.2.22 ja lisa 2 p II.2 koostoimes kehtestanud koolieine hinna osas nii riigihanke sisese kui vĂ€lise, ehk absoluutse ristsubsideerimise keelu, ei ole Ă”ige ja on vastuolus RHAD lisa 1 p 3.2.22 sĂ”nastusega. Nagu juba mĂ€rgitud, on selles on esmalt selgelt sĂ€testatud, et koolieine maksumus ei tohi sisalduda koolilĂ”una maksumuses, st et koolieine kulusid ei tohi ristsubsideerida koolilĂ”una tulude arvelt. Edasi sĂ€testab lisa 1 p 3.2.22, et koolieine kulusid ei tohi ristsubsideerida (lisaks koolilĂ”una tuludele) veel ka koolipuhveti kasumi vĂ”i joogi- vĂ”i snĂ€kiautomaatide kasumi vĂ”i kooli personalile pakutud koolilĂ”una ja koolieine kasumi arvelt. Mingit laiemat ristsubsideerimise keeldu RHAD ei sĂ€testa. Mis puudutab RHAD lisa 2 (hanke hindamise kriteeriumid ja hindamise kord) p II.2 sisalduvat lauset koolieine maksumuse kohta: âhinna sisse tuleb arvestada ka kĂ”ik muud otsesed ja kaudsed teenuse osutamisega seotud mistahes kulud (personalikulud, kommunaalkulud jms)â),
siis nĂ”ustub ringkonnakohus vastustajaga, et nimetatud lause mĂ”te ei olnud mitte mistahes ristsubsideerimise keelamine, vaid selle eesmĂ€rgiks oli selgitada pakkujatele, et pakkujad pidid pakkumuse hinna esitamisel arvesse vĂ”tma kuluallikate vĂ”imalikke hinnakĂ”ikumisi lepingu perioodi jooksul ning seelĂ€bi esitama ĂŒhe muutumatu siduva hinna kogu lepingu perioodiks. Nimetatud lause eesmĂ€rgiks ei olnud seega mitte ristsubsideerimise rakendamine, vaid sellega selgitati pakkujatele asjaolu, et pakutav hind ei tohi olla sĂ”ltuvuses ajas muutuvatest teguritest ning need tuli pakkujatel pakkumuse esitamisel arvestada oma majandusriski sisse viisil, et pakkuja saaks esitada ĂŒhe kindla hinna terveks lepingu perioodiks ja tal puudus vĂ”imalus asuda hiljem hankijaga lĂ€birÀÀkimistesse lepingus kokku lepitud hinna muutmiseks. Hankes oli selgelt keelatud ristsubsideerimine RHAD-s loetletud lepinguga seotud tuluallikate arvelt, milleks olid: koolilĂ”una maksumus, koolipuhveti kasum vĂ”i joogi- vĂ”i snĂ€kiautomaatide kasum vĂ”i kooli personalile pakutud koolilĂ”una ja koolieine kasum. Seega oli ristsubsideerimine keelatud osas, mille puhul pakkuja pakkumuse hinda oleks ristsubsideeritud teiste sama lepinguga seotud teenuste tulude arvelt, mis omakorda oleks tekitanud pakkuja jaoks vĂ”imaliku huvi tĂ”sta teiste lepinguga seotud teenuste hinda (et nimetatud hinnatĂ”usu arvelt koolieine kulusid ristsubsideerida). Teistest allikatest (nt hankelepingu vĂ€lised vahendid) oli ristsubsideerimine seega lubatav. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus oma otsuse p-s 17.3 Ă”igesti leidnud, et hankija oli kehtestanud pakkumuste hinnale ĂŒksnes piiratud ristsubsideerimise keelu.
16.PĂ”hjendatud ei ole kaebaja vĂ€ide, et vastustaja pidi kolmanda isiku pakkumuse RHS § 115 lg 8 alusel kindlasti tagasi lĂŒkkama, kuna kolmanda isiku tĂ”endid ja arvutused ei saanud kuidagi piisavalt pĂ”histada ega tĂ”endada 0,01 eurost koolieine omahinda. Asja materjalidest nĂ€htuvalt kĂŒsis vastustaja kolmandalt isikult koolieine maksumusega seoses selgitusi kuuel korral: 26.05.2021, 02.06.2021, 09.06.2021, 14.06.2021 ja 08.07.2021. Eeltoodu pĂ”hjal nĂ”ustub ringkonnakohus VAKO ja halduskohtuga, et kolmas isik esitas selgitustes ĂŒheselt mĂ”istetavalt oma pĂ”hjendused selle kohta, et koolieine pakutud hind 0,01 eurot, on tema jaoks majanduslikult pĂ”hjendatud. Kolmanda isiku selgitused olid piisavad, et vastustaja saaks veenduda selles, et pakkuja kavatseb tĂ”esti sellise hinnaga teenust osutada ja puudub teenuse katkemise risk. Ringkonnakohus on seisukohal, et hankija kontroll kolmanda isiku pakutud koolieine maksumuse pĂ”hjendatuse osas oli pĂ”hjalik ja sisuline, sh hindas hankija kolmanda isiku esitatud selgitusi ja tĂ”endeid sisuliselt ning hankija ei ole teinud ilmseid kaalutlusvigu. Vastustaja tegevus kontrolli lĂ€biviimisel koos sellest tehtud jĂ€reldustega on kontrollitav 30.07.2021. a protokollist (âNarva Soldino GĂŒmnaasiumi toitlustusteenusâ riigihanke komisjoni koosoleku protokoll pakkumuses esitatud maksumuse majandusliku pĂ”hjendatuse kohta), mille kohaselt olid vastustaja pĂ”hijĂ€reldused jĂ€rgmised: kolmanda isiku poolt esitatud nĂ€idismenĂŒĂŒ ja hinnakalkulatsioonide tabelid vĂ”imaldavad pakkumust adekvaatselt hinnata. NĂ€idismenĂŒĂŒst nĂ€htuvalt on kolmas isik koolieine koostise ja menĂŒĂŒ koosseisu osas hangitava teenuse sisust, ulatusest ja kogustest Ă”ieti aru saanud ning esitatud pakkumuse puhul ei ole tegemist arvestusliku eksitusega. Samuti nĂ€itab esitatud nĂ€idismenĂŒĂŒ, et kolmas isik mĂ”istab hankes koolieinele esitatud nĂ”udeid; kooliĂ”pilastele pakutava eine osas on vastaval kaubaturul olemas varasem praktika, mille kohaselt nimetatud toidukordi on pakutud erinevates avaliku sektori koolitoitlustamise hangetes pakkuja poolt esitatud hinnaga 0,01 eurot toidukorra kohta, st hankijal ei ole ilmselget pĂ”hjust eeldada, et sarnase hinna pakkumine kĂ€esolevas hankes oleks indikatsiooniks pĂ”hjendamatult madala maksumusega pakkumusest; hankija hinnangul on kolmanda isiku selgitused tööjĂ”ukulude kohta majanduslikult pĂ”hjendatud ja kirjeldatud hinnastamine ei ole keelatud, samuti ei kahtle hankija kolmanda isiku esitatud igapĂ€evaste majanduskulude mĂ”istlikkuses; hankija analĂŒĂŒsis kolmanda isiku esitatud toorainekalkulatsioone ja asus seisukohale, et ei ole vĂ”imalik jĂ”uda tĂ”sikindlale veendumusele, et tegemist on alapakkumisega. Tulenevalt eelpooltoodust oli
vastustajal olemasolevate selgituste pĂ”hjal vĂ”imalik kĂ”rvaldada oluline kahtlus kolmanda isiku pakkumuse maksumuse pĂ”hjendatuses koolieine osas ning tal ei olnud kohustust kolmanda isiku pakkumust kui pĂ”hjendamatult madala maksumusega pakkumust RHS § 115 lg 8 alusel tagasi lĂŒkata.
17.Samuti ei ole ringkonnakohtul alust nÔustuda kaebaja seisukohtadega, et vastustaja ei saanud nÔuetekohase kontrolli raames jÔuda veendumusele, et kolmanda isiku pakkumus katab koolieine omahinna, mistÔttu oli hankija kontroll seetÔttu puudulik, mittesisuline ja kaalutlusvigadega; kaebaja kalkulatsioonidest nÀhtub, et 0,01 eurose hinnaga ei saa katta isegi tööjÔu- ja kommunaalkulusid ning koolieine 0,01 eurose omahinna vÔimatust kinnitas kolmas isik ise ka meedias, kuid halduskohus jÀttis selle tÔendi tÀhelepanuta. Nagu juba mÀrgitud, viis hankija kolmanda isiku pakkumuse maksumuse osas lÀbi pÔhjaliku pÔhjendamatult madala maksumuse kontrolli ja tegi selle tulemusena ilma kaalutlusvigadeta Ôige otsuse. Hankija on oma 30.07.2021 riigihanke komisjoni koosoleku protokollis pakkumuses esitatud maksumuse majandusliku pÔhjendatuse kohta hinnanud kÔiki hankija poolt oluliseks peetud asjaolusid, sh tööjÔukulusid (protokolli p 12.5), majandus- vÔi kommunaalkulusid (protokolli p 12.6) ja toorainekulusid (protokolli p-d 12.7 ja 12.8).
17.1.Mis puudutab veel 0,01 eurost omahinda, siis nĂ€htub asja materjalidest, et kaebaja on ka ise korduvalt erinevate koolide toitlustamise hangetes (riigihanked nr 234323, nr 220961 ja nr 221106) samasuguseid hindu esitanud. Seega on tegemist ĂŒldlevinud praktikaga ning ei ole tĂ”siseltvĂ”etav kaebaja vĂ€ide, et kolmanda isiku poolt pakutuna ei saa hind 0,01 eurot sisaldada isegi kommunaal- ja personalikulusid.
17.2.Ka asjaolu, et kaebaja esitas hankemenetluses kolmanda isiku pakkumusest erineva pakkumuse, ei tĂ€henda, et kolmanda isiku pakkumust tuleb vĂ”rrelda kaebaja pakkumusega. Vastustajal puudus kohustus neid pakkumisi omavahel vĂ”rrelda. Asudes kolmanda isiku esitatud koolieine maksumuse pĂ”hjendatust kontrollima, pidi vastustaja veenduma, kas kolmanda isiku pakkumus on esitatud selgitusi arvestades mĂ”istlikult pĂ”hjendatud. Ka see, et kaebaja tĂ”i apellatsioonkaebuses vĂ€lja ĂŒhe enda jaoks loogilise arvutuskĂ€igu selle kohta, kuidas pidi hankes koolieine hinnapakkumuse maksumus kujunema ja jĂ”udis selles kolmanda isiku pakkumusest kĂ”rgema hinnani, ei tĂ€henda, et kolmandal isikul ei oleks olnud vĂ”imalik erinevate ja tema Ă€risaladusena kĂ€sitletavate lahenduste abil leida enda jaoks sobiv ja soodne pakkumuse esitamise metoodika. VAKO otsuses asjas nr 133-20/221106 (p 17) on nĂ€iteks selgitatud, et asjaolu, et hankes ebaedukaks osutunud pakkuja esitas edukast pakkujast kĂ”rgema hinna, ei ole tĂ”endiks selle kohta, et eduka pakkuja pakkumus on hinna poolest pĂ”hjendamatult madal. SeetĂ”ttu ei ole kaebaja oletuslikud arvutuskĂ€igud tĂ”endiks selle kohta, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus hankes pidi kindlasti olema pĂ”hjendamatult madal. Vastavalt Riigikohtu praktikale (RKHK 14.03.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-87-10, p 19) lasub kaebuse esitanud isikul tĂ”endamiskoormis tĂ”endamaks, et vaidlustatud pakkumuses mĂ€rgitud hind on liiga madal. Ringkonnakohus nĂ”ustub vastustaja ja halduskohtuga, et kaebaja ei ole oma vĂ€idete kinnitamiseks esitanud kohtule ĂŒhtegi tĂ”endit.
17.3.Kaebaja vĂ€itis 04.10.2021. a vastuses kohtunĂ”udele, et kolmanda isiku juht kinnitas 29.09.2021 âPealtnĂ€gijasâ Tallinna koolide toitlustushankeid kommenteerides et: âKĂ”ik, kes on poes kĂ€inud ja toiduaineid korvi tĂ”stnud, kĂ”igil nendel inimestel on ettekujutus, mida saab vĂ”i ei saa ĂŒhe sendi eest /---/â ja jĂ€reldas sellest, et eeltoodust tulenevalt on ilmselge, et ta viitas, et koolieine omahind on isegi Tallinna hangetes tegelikult ĂŒle 1 sendi ehk 0,01 euro ning seda puhtalt tooraine pĂ”hjal. Selles osas nĂ”ustub ringkonnakohus vastustajaga, et kolmanda isiku esindaja poolt 29.09.2021. a telesaates âPealtnĂ€gijaâ vĂ€lja toodud seisukohti ei ole vĂ”imalik kĂ€sitleda tĂ”endina tĂ”endamaks seda, et riigihankes nr 234692 âNarva Soldino GĂŒmnaasiumi toitlusteenusâ lĂ€bi viidud hankija kontrollimenetlus oli puudulik, mittesisuline ja kaalutlusvigadega, kuna hankija ei jĂ”udnud selle tulemusena kaebaja arvates Ă”igele jĂ€reldusele,
mille kohaselt ĂŒletab kolmanda isiku koolieine omahind tegelikult oluliselt 0,01 eurot ja tema pakkumus tulnuks pĂ”hjendamatult madalana tagasi lĂŒkata.
18.PĂ”hjendatud ei ole kaebaja vĂ€ide, mille kohaselt oleks kolmanda isiku enda hinnakujundus pidanuks tekitama hankijas tĂ€iendavat kahtlust, kuna kolmas isik pakkus paralleelselt lĂ€biviidavas riigihankes nr 236368 âNarva KeeltelĂŒtseumi toitlustusteenusâ koolieine hinnaks 0,10 eurot ning riigihankes nr 236371 âNarva Kreenholmi GĂŒmnaasiumi toitlustusteenusâ 0,27 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hankija ĂŒlesandeks RHS § 115 kohase pakkumuse maksumuse pĂ”hjendatuse kontrolli kĂ€igus kontrollida ja vĂ”rrelda erinevate pakkujate pakkumusi omavahel ega ka sama pakkuja pakkumusi erinevates hangetes. Hankija pidi hindama konkreetset esitatud pakkumust ja selle kohta pakkuja poolt antud selgitusi. Samuti puudub pakkujal kohustus esitada igas hankes sama hinda. KĂ€esoleval juhul oli hankija kohustuseks hinnata kolmanda isiku esitatud pakkumuse hinna 0,01 pĂ”hjendatust ja veenduda, et pakutud madalam hind 0,01 eurot ei ole pĂ”hjendamatult madal ja konkreetse hinnaga on vĂ”imalik nĂ”utud teenust osutada.
18.1.Nagu juba varem mĂ€rgitud, viis hankija kolmanda isiku koolieine hinna pakkumuse suhtes hankes nr 234692 lĂ€bi korrektse ja pĂ”hjaliku kontrollimenetluse, mille kĂ€igus konsulteeriti kolmanda isikuga tema esitatud koolieine pakkumuse sisu osas niikaua, kuni hankija oli saadud vastuste ja muude dokumentide pinnal kĂ”rvaldanud kĂ”ik kolmanda isiku pakkumuse suhtes tekkinud kĂŒsimused. Kaebaja poolt viidatud kolmanda isiku muud pakkumused teiste hangete raames ei saa anda alust kolmanda isiku pakkumuse tagasilĂŒkkamiseks hankes nr 234692.
18.2.Hankija ĂŒlesandeks kolmanda isiku pakkumuse hinna kontrollimisel oli veenduda ka selles, kas hind 0,01 eurot koolieine kohta on turutingimustes tavapĂ€rane. Kuna RHS § 115 ei nĂ€e ette ammendavat loetelu sellest, millistest kaalutlustest peab hankija pĂ”hjendamatult madala maksumuse kontrollimisel lĂ€htuma, oli ka sarnase varasema sĂŒstemaatilise hinnapraktika olemasolu hankija jaoks oluliseks infoallikaks selle kohta, kas konkreetses hankes pakutud hind on majanduslikult pĂ”hjendatud vĂ”i mitte. Hankija vastav analĂŒĂŒs (pĂ”hjendamatult madala maksumuse kontrolli protokollis on vĂ€lja toodud hankijale teadaolevad analoogset turupraktikat kirjeldavad VAKO lahendid) nĂ€itas, et 0,01 eurot on tavapĂ€rane hind kooli lisatoidukorra jaoks. Sealhulgas selgus tĂ€iendavalt vastavatest hangetest (nĂ€iteks nr 234323) et 0,01 eurot kooli lisatoidukorra kohta oli ka kaebaja tavapĂ€rane Ă€ripraktika. Ringkonnakohus nĂ”ustub vastustajaga, et ka see oli ĂŒks oluline asjaolu, mis vĂ”is kujundada tema veendumust, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus hankes nr 234692 ei olnud pĂ”hjendamatult madala maksumusega.
19.Halduskohtu vaidlusaluse otsuse tĂŒhistamiseks ei anna alust ka vĂ€ide, et Tallinna riigihangetes olid koolieinele esitatavad nĂ”udmised oluliselt leebemad ning neis riigihangetes oli VAKO otsuse kohaselt lubatav koolieine hinna ristsubsideerimine - riigihankes nr 234323 leidis VAKO nĂ€iteks, et riigihanke alusdokumentide lisa 1.1-1.24 p 3.2.16 keelas koolieine maksumuse ristsubsideerimise ĂŒksnes koolilĂ”una maksumusest ning muu ristsubsideerimine oli lubatud. Nagu halduskohus pĂ”hjendatult tuvastas, oli ka hankes nr 234692 selgelt keelatud ristsubsideerimine RHAD-s loetletud lepinguga seotud tuluallikate arvelt, milleks olid: koolilĂ”una maksumus, koolipuhveti kasum vĂ”i joogi- vĂ”i snĂ€kiautomaatide kasum vĂ”i kooli personalile pakutud koolilĂ”una ja koolieine kasum. Teistest allikatest (nt hankelepingu vĂ€lised vahendid) oli ristsubsideerimine seega lubatav, so tĂ”endamist ei leidnud kaebaja vĂ€ide, nagu olnuks hankes nr 234692 koolieine hinna ristsubsideerimine lĂ€bivalt keelatud.
20.Eeltoodust tulenevalt jÀtab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28.10.2021. a otsuse vaidlustatud osas muutmata.
21.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jÀÀvad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja enda kanda. Vastustaja esitas apellatsioonimenetluses taotluse kaebajalt menetluskulude vÀljamÔistmiseks summas 1606,80 eurot (koos kÀibemaksuga). Esitatud arve kohaselt osutati vastustajale apellatsioonimenetluses Ôigusabi 10 tunni ja 18 minuti ulatuses tunnihinnaga 130 eurot seoses vastuse koostamisega esitatud apellatsioonkaebusele. Ringkonnakohus loeb taotletud summa tervikuna mÔistlikuks ja pÔhjendatud kuluks HKMS § 109 lg 6 mÔttes, mis tuleb kaebajalt vastustaja kasuks vÀlja mÔista.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.